Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist. On ka kultuure, kus tervitatakse ninade hõõrumisega. Maoori keeles on selle enamas...
1. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondl...
ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Muusika • Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. • Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad. • Aafrika muusika tähtsaim väljendusvahend on rütm. Muusika • Kasutatakse pentatoonilist helilaadi ja polürütmiat. • Enamus laulud esitatakse eeslaulja ja koori vahelduses. Tants • Aafrikas on tants tähtis kommunikatsioonivahend. • Tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. • Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Pillid • Kõnelev trumm • Kõristi • Pöidlaklaver • Kora • Ksülofon • https://www.youtube.com/watch? v=Qu20STvR1tQ&hd=1 Tänan kuulamast!
1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa lest (veeloomade jalg e. lest) 7. Kala ja kaljupragu - lõhe 8. Putukas ja magamisase laevas koi 9. Puuvili ja mustamine - laim 10. Puuvili ja valgusallikas - pirn Kirjuta homofoonide tähendused: 1. Keel- kommunikatsioonivahend 2. Geel- sültjas mass (nt. dussigeel) 3. Pass- dokument 4. Bass- madal meeshääl 5. Keiser- valitseja 6. Geiser- kuumaveeallikas 7. Troon- valitseja iste/tool 8. Droon- mehitamata õhusõiduk 9. Kong- ruum, kellegi kinni hoidmiseks (nt. vangikong) 10. Gong- löökpill Kirjuta piktogrammide tähendused: 1. Söömine ja joomine keelatud 2. Koht tantsimiseks
Marge Veskemaa Kirjandus kui ühiskondlik või keeleline provokatsioon Kirjandus on kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus rikastab inimest. Mida rohkem loed, seda paremini loed. Lapsed, noored, täiskasvanud haaravad aina vähem raamatu järele. Sellega kaasneb lugemisoskuse, tekstist arusaamise ja analüüsivõime vähenemine. Lõhed ühiskonnas suurenevad.Olukord paneb tuleviku pärast muret tundma, sest lugejail ja arutlejail on tulevikus paremad väljavaated elus ja tööl hästi toime tulla, samal ajal kui teistel oht raskustesse sattuda. Raamatukogude roll ühiskonnas on muutunud
Keel Keel on polüfunktsionaalne kommunikatsioonivahend, mida kasutatakse informatsiooni vahetamiseks. Keele all mõeldakse peamiselt inimeste suhtlemist, kuid selle piirid ulatuvad inimese DNAst kuni arvutikeeleni. Keele alla kuuluvad ka erinevad märgid, mis edastavad signaale näiteks valust, ohust, domineerimiset. Inimkeeles on väljendusvõimalused suuremad, näiteks luua ettekujutlusi millestki, mis ei eksisteeri. Veel eksisteerivad inimeste loodud tehiskeeled ehk süsteemid, nagu liiklusmärgid, matemaatika jne. Keel pole mitte ainult info vahendamiseks, vaid ka suhete hoidmiseks. Inimeste ja loomade omavaheline suhtlemine koosneb kahest tasandist: verbaalne ehk keeleline suhtlemine ja mitteverbaalne ehk hääletooni ja kehakeeleline suhtlemine. Keelt on emotsioonide väljendaja,selleks kasutatakse erinevaid hääletoone või sõnu. Lisaks sellele kuuluvad emotsioonide väljendamise alla erinevad väljundid, nagu naer, ohked, kisa jne. Mõtlemisp...
Sotsiaalreklaamide mõju minule Igapäevaselt näeme me enda ümber reklaame. On need, kas seintel, maja külgedel, bussipeatustes, rekalaamlehena, neid on igal poole. Aga kas see mõjutab meid, sellele oskab vaid igaüks ise vastata. Sotsiaalreklaam on üks kõige silmatorkavam ja Eestis üks enim kasutatav kommunikatsioonivahend sotsiaalset muutust taotlevates programmides. Seda kasutatakse igas valdkonnas igasugused erinevad inimesed, et juhtida inimeste tähelepanu mingile kindlale asjale. Sageli on sotsiaalsel reklaamil midagi ebameeldivat, ja just see tekitabki minule mingusugune psüühilise mõju, mis paneb mind sellele alateadvuses mõtlema. See võib olla kas väike reklaam või ülisuur. Kui see rekslaam on minujaoks aktuaalne, ei tekita see minujaoks suuri tundeid.
Keele funktsioonid. Nimeta, milliseid funktsioone täidab keel. Too iga funktsiooni juurde ka näide. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel edastavad suhtlejad teineteisele uut informatsiooni. See toimub signaalide abil. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi, valetada, st anda pettesignaale. Näide: Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Keel kui mõtlemisvahend
1. Keele ülesanded Keele ülesanne on olla, kui suhtlusvahend, väljendamaks ennast, oma mõtteid, tundeid. Keel on kommunikatsioonivahend, mõtlemisvahend ehk kõige polüfunktsionaalsem suhtlemisvahend, mida teatakse. 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keelemärk on kokkuleppeline märk, mis koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist. Ikooniks nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Indeksiks nim. sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab.
Leian, et alus elujõulisele eesti keelele pannakse kodus ja koolis. Samuti saab kõrgkool keelele elujõudu juurde anda, säilitades ja arendades ka kõrghariduses eesti keelt. Kui kõrghariduses jätkub endiselt eestikeelse õppe valdav domineerimine ja eestikeelsete õppekavade pakkumine kõigil erialadel, on sel moel võimalik tasakaalustada rahvusvahelisele auditooriumile suunatud ingliskeelsust ja vältida mõne eriala täielikku kadumist eestikeelsest kultuuriruumist. Keel, kui kommunikatsioonivahend muutub kasutuse käigus. Ka kirjakeelt varieerime ja muudame keelekasutajatena meie ise. Kõige kiiremini muutub keele sõnavara, kuid muutustest ei jää puudutamata grammatikagi. Just tänapäeval on suureks ohuks Eesti kirjakeelele Eesti meedias inglisekeelsete sõnade vohamine nii kirjas kui kõnes, kuid selle nähtuse ohtlikkust ei ole ehk piisavalt teadvustatud. Noorem põlvkond on tänapäeval võtnud kasutusele nö. ingliskeelsed asesõnad, mis võtavad lühidalt kokku
INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks.
olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. h) lingvistilise paleontoloogia meetod- seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimi ja loomi tähistavaid sõnu ja seda paika kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkoduks. 3. Nimeta keele funktsioone. Keel on kommunikatsioonivahend, suhete hoidja, mõtlemisvahend, identiteedi kandja, emotsioonide väljendaja ja keelel on ka maagiline funktsioon 4. Millal tekkis inimkeel? Rohkem kui 100 000 aastat tagasi. 5. Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond? Indoeuroopa keelkonna keelerühmad: Anatoolia, keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, india, iraani, kreeka. 6. Miks on keeruline määrata maailmas kõneldavate keelte täpset arvu?
............................................7 ALLIKAD...................................................................................................................................8 SISSEJUHATUS Sain loosi, milles pean kirjutama referaadi telefoni kohta. Mind hakkas see kohe väga huvitama, et kuna siis hakati kasutama telefone. Referaadis püüangi välja tuua huvitavat telefonide ajaloo kohta, tänapäeva telefonide ning esimeste telefonide kohta Eestis. TELEFONI AJALUGU Telefon on kommunikatsioonivahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. Telefon aastast 1896 Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale,
Raamatukogundus ja infoteadus R12 Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2. I nõukogude period aastatel 1940 1941...........................................4 3. Raamatuala korraldus Eestis nõukogude võimu esimesel aastal................4 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine................................................5 5. Trükinduse ümberkujundamine................................................... ..6 6. Kokkuvõte 1940, 1941 aastatel toimunust......................................... 7 7
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja
annab strateegia, kuidas hakkama saada takistustega ning orientiiri, kinnitamaks edasijõudmist. Koos hea äriplaaniga teatakse, kust alustati, kuhu tahetakse jõuda ja kuidas sinna saada. (Stutely 2007: 9) Äriplaani võib ja saabki defineerida erinevalt. Eametsa ja Ernitsa (2012: 148) sõnutsi on äriplaan ettevõtte detailne ja põhjendatud äriidee, eesmärkide ning kavandatava äritegevuse kirjeldus koos finantsprognoosidega. 11 Äriplaan on ennekõike kommunikatsioonivahend, mis on mõeldud info edastamiseks laiale inimeste ringile: rahastajatele, võimalikele äripartneritele, kaastöötajatele, mõjukatele firma peakontori ametnikele ja paljudele teistele. (Finch 1999: 5) Töö põhineb Kristin Maasikmetsa lõputööl „ÄRIPLAAN LOODAVALE KOHVIK- SÖÖKLALE“
Nõrkused: jaekaubanduse vastuseis (ei taheta sisse võtta poodi), sõltub müügimehe võimest “materjale sisse müüa” Pakendi funktsioonid Võtab kokku brändi identiteedi Pakend peab püüdma tähelepanu Pakend on tasuta meedia Pakend kommunikeerib mitte ainult müügikohas, vaid ka kasutamisel ning isegi pärast seda (nt kuidas pakendit hiljem kasutada) Isikliku müügi eelised Kõige personaalsed kommunikatsioonivahend, isiklik kontakt Paindlik, võimaldab kohest reageerimist kliendi tagasisidele – küsimustele, vastuväidetele Tulemus hästi mõõdetav Müügiprotsessi lõpetamine (kom.vahendid toimivad erinevates etappides; isiklik müük asub ahele lõpus. Eesmärk on teha müügitehing) Tõhususe huvides on mõistlik kasutada isiklikku müüki olukordades. Isikliku müügi puudused Personaalne, mistõttu väike kattuvus
· "Gurugli" (tadziki) · "Laul Haiavatast" (ameerika) · "Popol Vuh" (maia-kitsee) · "Nardid" (põhja-osseedi) · "Parzival" (saksa) · "Sassuuni Davith" (armeenia) 6 Kokkuvõte Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt 7 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikkirjandus http://www.vkg.werro.ee/aivar/91/page3.html http://et.wikipedia.org/wiki/Eepos http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokkuv ote_karoliinekorol.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kirjandus
Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis.
Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad. Põhja-Aafrikas on märgatav Araabia mõju, lõunapoolne kultuur on koloniaalajastul saanud mõjutusi Lääne muusikast ja tantsudest. Paljud Aafrika keeled on tonaalsed, st heli kõrgus määrab ära sõnade tähenduse. See avaldub ka Aafrika muusikalistes meloodiates ning rütmides. Kasutatakse erinevaid pille, sh eriti trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. Aafrikas on tants tähtis kommunikatsioonivahend, tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Tantsitakse nii üksi kui ka väikeste gruppidena (kaks kuni kolm inimest). Rühmatantse esitatakse erinevates kujundites: joon, ring, maotaoline liikumine. Linnastumise ja moderniseerumisega on Aafrika tants ja muusika saanud mõjutusi paljudest erinevatest kultuuridest.
suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Herilase hoiatusvärvid vahendada. nas liikuvatel karjadel on isegi oma murrakud.
aastal saavad palgad ainult tõusta. Reaalsus oli aga teine. Paljud inimesed olid nõus käima töö 12 tundi päevas minimum palga eest. Ettevõtte edukus on tihedalt seotud tema oskusega resursse juhtida. Seega soovivad enamus ettevõtteid, et tasu, kui oluline resurss, oleks tulusalt investeeritud, tasustamisskeemid efektiivsed ning tulevikumuudatustele vastupidavad. Need eesmärgid on olulised nii kiire majanduskasvu kui ka ebakindla majanduse tingimustes. Palgasüsteem on väga oluline kommunikatsioonivahend, mis näitab töötajatele ettevõtte strateegiat, ärimudelit ja ambitsioone. On ka ettevõtteid, kus näiliselt tundub kõik korras olevat, kuid kui ise organisatsiooni struktuuti sisse pääseda, siis avastad, et " ilus õun, uss sees." Hea kooskõla strateegia ja palgasüsteemi vahel loob eeldused konkurentsieelise tekkeks. Nagu me teame, on konkurentsis püsimine ettevõtte elu alus. Põhipalga roll tasustamisskeemis on pisut igav ja tehniline, kuid fundamentaalselt oluline
· Eelarve on aruanne, mis määrab teatava ajaperioodil planeeritavad tulud, kulud, varad, kohustused ja rahavood. · Eelarve on detailne plaan, mis sätestab organisatsioonipoolse ressursside omandamise ja kasutamise kindlal ajaperioodil tulevikus. Eelarve koostamise eesmärgid · Eelarved ja strateegia. · Abi planeerimisprotsessis · Ressursside jaotamise ja kasutuse optimeerimine · Eelarve kui analüüsivahend · Eelarve kui kommunikatsioonivahend · Eelarved controllingu süsteemides · Eelarve kui motivatsioonivahend (sh. Töötajate areng ja delegeerimine) 3 Eelarvestamise protsess · Visiooni ja missiooni formuleerimine · Strateegiliste eesmärkide defineerimine · Strateegia valimine · Pikaajaliste eesmärkide täpsustamine · Lühiajaliste eesmärkide defineerimine · Koondeelarve koostamine
Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Sisukord · 1 Mõisteid · 2 Kirjanduse liigid o 2.1 Keele ja kirja järgi o 2.2 Funktsionaalselt o 2.3 Ajaliselt ja ruumiliselt o 2.4 Taseme põhjal o 2.5 Muid liigitusi · 3 Vaata ka · 4 Kirjandust kirjanduse kohta · 5 Välislingid Mõisteid
FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusvaldkonnad, mis on antud kindlas struktuuris ja seostes. TURUNDUSSTRATEEGIA-tegevussuund, mis määrab org pikaaj käitumise ja positsiooni kaubaturul. TAKTIKA-(e/v teeb asju õigesti)lähiperioodiks. Kontrollitakse pideval, muudetakse. Eelarve koostamine- otsustamise üks olulisemaid protsesse. Lähtutakse kitsaskohtadest. Eelarve 3 EESMÄRKI: 1.eelarve kui tegevusplaan;2. fin plaan (koostamisel peab olema ülevaade tuludest-kuludest), kommunikatsioonivahend. TERVIKLIKKUSE PÕHIMÕTE-eelarve peab sis kõiki üksusele laekuvaid tulusid ja kulusid. Eelarvestamine toimub brutoprintsiibil-kulud ja tulud kirjutatakse välja(ei saldeeri omavahel sissetulevaid ja väljaminevaid voosid). Eelarve kõik tulud katavad eelarve kõikide kulude katmise eesmärki. TÕESUSE JA SELGUSE PÕHIM-eelarves esitatakse eraldi ühekaupa: tulud tekkepõhjuse järgi ja kulud otstarbe järgi. E peab näitama, kust pärineb üksiktulu ning mis otstarbel vastav kulutus
Järk-järgult asendus laul kõnega. Uusim teooria muusika tekkest väidab, et keel ja muusika kujunesid ühisest protovõimest, mis oli oma loomult eelkõige muusikaline (Levmann 1992). Hiina ja Tai toonikeelte uurimisel on selgunud, et erinevatel helikõrgustel baseeruvate intonatsioonimallide kasutamine tundmuste väljendamiseks omandatakse ammu enne fonoloogilist väljendusoskust (kõnet). Selline võime on olemas ka loomadel, samuti väikelastel. Muusika on kommunikatsioonivahend. Juba ahvid tagusid vastu püütüve rütme, eesmärgiks territooriumi kaitsmine. Tekib dialoog, kus suhtlemine toimub märkide abil ja märgisüsteemi nimetatakse keeleks. Inimene areneb: visuaalselt koopamaalingud, kujukesed, ornamendid, ehitised jne verbaalselt väljendamine suulisel teel See väljendus erinevates · heli kõrgustes, mis algselt olid gissando taolised · tämbrites ehk kõlavärvides (tingitud emotsioonidest)
Selleks korraldati isegi võistlusi. (Kangor, 2015a: 34) Postkaarte hakati koguma ja näidati ka teistele 18. sajandil. Silmapaistvas kohas eksponeeritud kaardid andsid külalistele aimu perekonna ühiskondlikust staatusest ja suhtevõrgustikust. Postkaartide kogumisega seoses toimusid ka maailmanäitused, mis said alguse 19. sajandi keskpaigast. Sellega seoses sai 19. sajandi lõpul postkaartidest väga oluline kommunikatsioonivahend. (Kangor, 2015a: 32) 20. sajandi alguses ergutas postkaartide kogumist ka see, et sel ajal puudusid päevalehtedes fotod, mis hakkasid ilmuma alles 1930. aastatel, ja selle tõttu pakkusid postkaardid visuaalset reportaaži, dokumenteerides kohalikke sündmusi ja avalikku elu. (Kangor, 2015a: 34) 1950. ja 1960. aastail olid piltpostkaardid moest läinud. 1960. aastate lõpul muutus populaarseks sajandialguse postkaartide kogumine nii kodudes kui ka muuseumides. 1970.
`Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel `Code Napoleon' 1804 `Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch' 1811 Tänapäeval Tõlkelaenud `Codex Iuris Canonici' 1917 Kanooniline õigus katoliku kiriki kohta puudutav Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristude kommunikatsioonivahend. Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise suhtlemise lihtsamaks. Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus `Societas Europaea' Euroopa Kohtu materjalidest väljend: · Klassikaline hääldus: Cicero [kikero] ·Traditsiooniline hääldus: Cicero [tsitsero] Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior
Keele funktsioonid 1) Kommunikatsioonivahend inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid 2) infoedastaja uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümboli...
Keskpanga majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Funktsioonid: kommertpankade deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele, kommertpankade juhtimine, rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Eelarve on detailne plaan, mis sätestab organisatsioonipoolse ressursside omandamise ja kasutamise kindlal ajaperioodil tulevikus. Eelarve koostamise eesmärgid: eelarved ja strateegia, abi planeerimisprotsessis, eelarve kui analüüsivahend, kui kommunikatsioonivahend, kui motsivatsioonivahend. Planeerimine on tegevus, mille käigus valitakse ja täpsutatakse eesmärgid, valitakse alternatiivide hulgast parimad, otsustatakse kuidas eesmärkide saavutada. Prognoosimine on tegevus, mille eesmärk on ära arvata tuleviku sündmusi, olukordi ja tulemusi organisatsiooni tegevuskeskkonnas. Baasiline eelarvestamine – võtab vastu eelmiste peroodi näitajad. Nullbaasieelarve – ei võeta vastu varasemate perioodide tulusid ja kulusid.
kuuluvaid inimesi teistest. · Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. · Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood. · Üksteisega suhtlevad ja koostööd tegevad ühiskonnaliikmed moodustavad kultuuri. Keel kui kommunikatsioonivahend: see on kõige olulisem inimesi siduv tegur ning peamine barjäär erineva kultuuritaustaga inimeste vahel 3. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuuri ruumid ja nende erisused. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: · Pikaajalisusele orienteeritus (Long-Term Orientation (LTO)) · Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation) · Lineaaraktiivsed kultuurid o Andmelembesed o Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus:
· Lihtne õppida ja kasutada loogiline ja püsiv ülesehitus, paigutus ja disain 2.4.2 Sisseehitatud lahendused · Kliendihaldus (CRM) · E-post · Intranet · Dokumendihaldus · Veebilahendused · Mitmekasutaja kalender ja aja planeerimine · Business Communicator efektiivne ja lihtsasti kasutatav kommunikatsioonivahend, mis on ühildatav telefonikeskjaamaga Enterprise by HansaWorld on välja töötanud spetsiaalsed erinevatele tööstusharudele mõeldud vertikaalsed moodulid, mis tagavad efektiivse infovahetuse kõigi ettevõtte osakondade vahel: · Turustamisettevõttele · Teenindusettevõttele · Hooldus- ja remondiettevõttele · Jaekaubandusettevõttele · Hotellile · Rendiettevõttele · Koolitusettevõttele
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja?
protsess. Seminarid on kohtumislaadilt ja õhkkonnalt vabamad tööalased kohtumised. Seminaridel kohtuvad valdkonniti omaala asjatundjad. Siin toimub eelkõige informatsiooni ja kogemuste vahetamine ning uute teadmiste omandamine. 12 10. TELEFONIKÕNED Telefon on töömaailmas üheks otsustava tähtsusega töövahendiks. See on kõige sagedamini ja laialdasemalt kasutatav kommunikatsioonivahend. Kahju on tema õnnetus aga selles, et ta peaaegu alati segab teie tööd, kuna te tegelikult ei näe seda inimest, kes on telefoni teises otsas. On olemas lihtsaid võtteid, kuidas telefoni paremini kasutada ja kuidas korraldada nii, et ta segaks vähem. Juht peaks paluma sekretäri, et ta filtreeriks teie telefoni kõned. Sekretärile tehakse teatavaks, millised isikud võivad teid tülitada ja kes on need, kes pigem peaksid tagasi helistama juhile sobival ajal
4 rohelist värvi, kui peadirektorile see värv ei meeldi. Objektiivsete põhjendusteta oleks seda raske teha. Teine levinud eksiarvamus on, et kuna silmad töötlevad värvi, siis on see vaid visuaalne nähtus. Tegelikult on värv on esimene asi, mis me millegi hindamisel märkame, ning see on mõjuvõimas kommunikatsioonivahend, mistõttu ta on nii oluline disainielement.rv valgus ning valgus on elu allikas. On olemas neli tooniperekonda - jahedapõhjalised, soojapõhjalised, sinisest või kollasest tulenevad. Igasse gruppi kuuluvad kõik spektrivarjundid, seega ei ole värviskeemi vaja joonistada rohkem kui ühest grupist. Õigupoolest, kui me seda teeksime, siis see mõjuks negatiivsena. Kui mistahes joonise
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub
o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel Code Napoleon 1804 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811 Ladina õiguskeel tänapäeval Codex Iuris Canonici 1917 Kanooniline õiguse koodeks Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend Hõlbustab Euroopa kohusüsteemi ühendamist ing muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus- Societas Europaea Euroopa Kohtu materjalidest väljend: fumus boni iuris hea, s.t juriidiliselt korrektse ja faktidega põhistatud õiguse hõng ehk esialgsee õiguskaitsevahendite kohaldamise taotlus on tõenäoliselt põhjendatud Õigusteaduse keel Õiguspraktika keel Ladina keel Ladina kiri
sellega, mida ollakse keeleliselt kirjeldama õppinud. See loob suhte tekstuaalse ja praktilise tasandi vahel. 9. Võrrelge erinevaid vaateid kommunikatsioonile/väljendusele/tõlgendusele. Habermas leidis, et inimene on kommunikatiivne olend, talle on omane kommunikatiivne ratsionaalsus, kaasaja ühiskonnas on see ratsionaalsus pärsitud ning eksisteerib nn."elamismaailm": meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes. Keel on Jakobsoni järgi inimkonna primaarne kommunikatsioonivahend; teised märgisüsteemid on sekundaarsed.Jakobson leidis, et keel ei pruugi olla ainult kommunikatsiooni vahend see on ka inimese olemise viis. Saatja ja vastuvõtja võivad olla ühes isikus autokommunikatsioon. Keel on tegelikult ka visuaalne Jakobson räägib: see on kui lugemisprotsessi on kaasatud kõik meeled. 10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele?
· Eelarvete abil ühildatakse omanike ja tegevjuhtkonna eesmärgid ettevõtte eesmärkidega. · Abi planeerimisprotsessis. Eelarvestamine sunnib juhte oma tegevusi analüüsima ja läbi vaatama jooksvate tegevuste tulemusi, tingimusi ja ressursse. · Ressursside jaotamise ja kasutamise optimeerimine. Eelarvestamise protsessis analüüsitakse ja vaadatakse läbi alternatiivsed võimalused ressursside jaotamisel ja kasutamisel. · Eelarve kui kommunikatsioonivahend. Eelarvestamisel defineerivad omanikud ja tippjuhtkond perioodi eesmärgid nii, et teistel kasutajatel oleks sellele infole juurdepääs. · Eelarve kui motiveerimisvahend. Eelarve motiveeriv efekt väheneb, kui: a) ülesannete ebamäärasuse aste on kõrge b) juhid ja töötajad ei usu eelarve täitmisse c) eelarve täitmine seotakse jäigalt karistustega. · Eelarved ja töötajate areng. Koolitus.
majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes 2)Abi planeerimisprotsessis. Eelarvestamisel on oluline roll kogu organisatsiooni planeerimisprotsessis. 3)Ressursside jaotamise ja kasutamise optimeerimine. Eelarvestamine on väga hea abivahend organisatsiooni ressursside jaotamisel. 4)Eelarve kui analüüsivahend. Eelarvete koostamise abil luuakse alused õigeaegseks eelarvestatud ja tegelike tulemuste analüüsiks 5) Eelarve kui kommunikatsioonivahend. Eelarvestamisel defineerivad omanikud ja tippjuhtkond perioodi eesmärgid nii, et teistel juhtidel ja töötajatel oleks sellele infole juurdepääs. 6)Eelarved controllingu süsteemides. Tegevusperioodi lõpus kasutatakse eelarvet tulemuslikkuse hindamise alusena. 7)Eelarve kui motiveerimisvahend. Kuna eelarveperioodi oodatavad tulemused on detailselt kirjeldatud, siis töötajad teavad, mida neilt oodatakse. See omakorda hoiab kõrget moraali ja
Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva keeles olemas), nt maa, maasikas, maandama, maanduma, maabuma, maastik, maine, maalane, maakas, maamees, maakond, aiamaa, siiamaale... Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka teise ja kolmanda astme moodustusüksused. Sõnavara semantilised suhted kujunevad keele kahe põhifunktsiooni baasil: keel kui tunnetusvahend ja keel kui kommunikatsioonivahend. Alates Saussure'ist jagatakse sõnavara süsteemsed seosed süntagmaatilisteks ja paradigmaatilisteks seosteks, mis on vastastikku seotud. Süntagmaatiliste seoste abil on lausungi elemendid üksteisega seotud. Igal lekseemil on teatud morfosüntaktilised ja semantilised omadused, mis määravad selle kasutamise lausungis. Üksuse teksti kaasamine tähendab selle süntagmaatiliste omaduste realiseerimist.
on metodoloogia osa. Pehmete süsteemide metodoloogiad on huvitatud probleemsete situatsioonide parandamisest ning probleemi lahendamise protsessist õppimisest. Millestki süsteemse vaate saamine hõlmab terviku holistlikku mõistmist ning samuti ka osadest aru saamist ning adumist, kuidas osad tervikusse integreeritud on. (lk 72-75) 3.3 Uurimisettepaneku struktureerimine ja kirjutamine Ettepanek (proposal) on tähtis mõtlemis- ja keskendumisvahend ning kasulik kommunikatsioonivahend teistega ideede arutamiseks. Kui ettepaneku lõplik versioon on valmis, pakub see sulle suunda, mis aitab sul püsida kursil, kui sind takistavad tähelepanu kõrvale juhtivad andmed ja ,,teekonna" arengud. Uurimuse käigus vajab ettepanek kindlasti muudatusi, et vastata sinu mõtteviisi muutustele ning tähtsatele kontekstuaalsetele faktoritele.Iga ettepanek peaks vastama põhiküsimustele: mida? miks? kuidas? ja siis?: Uurimisprojekti pealkiri (mida
kodusel haigel pole vannitoas tooli või see ei mahu sinna, võib haige juhatada istuma WC potile ja teostada pesemine seal. See eeldab muidugi korralikku äravoolu resti. Kui haige saab pesta end ise, tuleb teda ikkagi jälgida ja olla lähedal, et kõik laabuks hästi ja vahendid oleksid kättesaadavad. Juuste, selja ja jalgade pesemisel ja kuivatamisel vajatakse tavaliselt ikkagi abi. SUU HÜGIEEN Hea suuhügieen on keskne osa kehapildist. Suu ja selle ümbrus on kultuuriliselt tähtis kommunikatsioonivahend; rääkimine, naermine ja hingeõhu hea lõhn aitavad sotsiaalselt suhelda. Suuhügieen seisneb hammaste, igemete, proteeside, suu limaskestade, keele, huulte ja hingeõhu hooldusel. EESMÄRK: Hoida suu ja hambad puhtana ja süljeeritus nii suur, et limaskestad oleksid terved. Hambaid pestakse nii õhtul kui ka hommikul, õhtul on olulisem. Heale suuhügieenile aitab hästi kaasa ka kiudaineterikas toit, magusa joomise ja söömise vältimine.
õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel. Hariduse andmise keel kõikides õppeastmetes, rahvusvahelise suhteluse keel. Haritud inimesed omavahel kirjutasid ladina keeles üksteisele. · 19.sajandil hakatakse koostama korralikke seadusi. Napoleoni koodeks 1804 Code Napoléon. · Codex Iuris Canonici 1917 (Kanoonilise õiguse koodeks). Hõlmab katoliku kiriku õigust. · Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend. · Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks. · Euroopa kohtu väljend: fumus boni iuris Ladina juriidilised terminid · Õigusteaduse keel (perioodika, Iuridica) · Õiguspraktika keel (kohtupidamise keel) Ladina kiri · Bustrophedon kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale. Tähendab kreeka keeles künnihärga ümber pöörama.
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja?
Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutub pidevalt. Kõne on primaarne, kiri sekundaarne, inimeste omavaheline suhtlus keele abil on universaalne ja eristab teda teistest liikidest. Teiste
lihtsalt selle pärast, et nemad on sinu ettevõtte kohta halvasti öelnud. See aitab säilitada ettevõtte reputatsiooni. (Business Ethics 2008) ,,Raha on nimekirjas" (Karacostas 2009). Teisiti öeldes, on vaja nimekirja praegustest, kunagistest ja potentsiaalsetest klientidest. Kõikide nendega tuleb olla ühenduses, et õppida üksteist tundma, usaldama ja meeldima. Nii saavutatakse meeldejäämine. (Karacostas 2009) Äriplaan on eelkõige kommunikatsioonivahend, mis on mõeldud informatsiooni edastamiseks laiale inimeste ringile, näiteks rahastajatele, võimalikele äripartneritele, kaastöötajatele, mõjukatele äripartneritele ja nii edasi. Kirjaliku äriplaani puudumine ei ole veel iseenesest ebaõnnestumise põhjus. On edukaid ärisid, mille kalkulatsioonid on piirdunud mõne reaga märkmikulehele. Katse- ja eksitusemeetodil investeerimine ehk mitteplaneerimise risk on väga kõrge
kõige suurem sektor. 1840ndate Prantsusmaal olid kõige rikkamad inimesed suurmaavaldajad. Inglismaa(ilma ülejäänud osadeta)oli üks juhtivaid tööstusele üleminekuimaid Euroopasl. Kuid seda arusaama on tänapäval õgvendatud: osutatud, et paljud tööstuslikke saavutusi pärinevad ka mujalt. Nt Prantsusmaal siidikangasteljed, raua tootmine, klooriga valgendamine. Prantsusmaa leiutis oli Claude Chappe'i semafon(1792), esimene kiirem kommunikatsioonivahend, mis liigutab kiiremini sõnumeid kui inimene, mis m'õjutas tugevalt tööstust ja kommunikatsiooni. Hea nähtavuse korral võisid sõnumid levida päris kiiresti: Pariisist Lille'i(u 200km) võisid sõnumid levida 10-30 minutiga. Need vallutasid Euroopa ja domineerisid päris kaua. Miks siis Inglismaa oli nii edukas tööstusele üleminekus? Britid ütlesid, et see nende rahvuslik iseloom( ettevõtlikud ja tahtejõulised etc), aga uuemad selgitused
protokollistuks. Internet ei kuulu kellelegi. Selles mõttes sarnaneb ta ülemaailmsele telefonisüsteemile, kus igale telefonikompaniile kuulub osake võrgust ning suhtlemine nende osakeste vahel toimub kompaniide omavaheliste kokkulepete alusel. Internet erineb telefonisüsteemist sellevõrra, et üldjuhul ei loe keegi baite, ega tunta muret kas suheldakse kõrvalmajaga või sõbra - tuttavaga Uus-Meremaal. Seega on Internet kõige kiirem ja odavaim kommunikatsioonivahend. Palju on Internetis arvuteid? 1996.a. algul oli püsivalt Internetti ühendatud üle 8 miljoni arvuti. Nendest umbes 100.000 olid Interneti avalikud serverid, mis sisaldavad avalikult levitatavat informatsiooni. Interneti kasutajaid oli siis ca' 34 miljonit. 2001.a. algul oli ainuüksi 300 miljonit Interneti kasutajat, kes omasid selle võimaluse oma kodus. Pooled nendest elasid Põhja Ameerikas, s.o. Kanadas ja USA-s. Natuke ajalugu. 1957.a. saatis NSVL välja esimese maa tehiskaaslase
annaabi.ee 
