Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ladina eesti alussõnastik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune milline?

Lõik failist

Ladina-eesti alussõnastik (A)
(1350 märksõna)
Veebruar 2009
Lühendid
abl.ablativus (ablatiiv)
acc.accusativus (akusatiiv)
adi.adiectivum (adjektiiv, omadussõna)
adv.adverbium (adverb, määrsõna)
arh. – arhailine (sõna v vorm)
c. abl.cum ablativo (ablatiiviga)
c. acc.cum accusativo (akusatiiviga)
c. comp .cum comparativo (komparatiiviga, keskvõrdega)
c. dat.cum dativo (daativiga)
c. gen.cum genitivo (genitiiviga)
c. inf.cum infinitivo (infinitiiviga, tegevusnimega)
comp.comparativus (komparatiiv, keskvõrre)
conct.coniunctio (konjunktsioon, sidesõna)
dat.dativus (daativ)
ffemininum (feminiin, naissoost sõna)
fut. futurum (futuurum, tulevik)
gen.genitivus (genitiiv)
hrl. – harilikult
imperat.imperativus (imperatiiv, käskiv kõneviis)
impers.impersonale (impersonaalne, umbisikuline)
indecl.indeclinabile (indeklinaabel, käändumatu sõna)
inf.infinitivus (infinitiiv, tegevusnimi)
loc. – locativus (lokatiiv)
lüh. – lühendatult, lühendina
m masculinum (maskuliin, meessoost sõna)
n neutrum (neutrum, kesksoost sõna)
nom.nominativus (nominatiiv)
num.numerale (numeraal, arvsõna)
num. distr.numerale distributivum (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna)
part .participium (partitsiip, kesksõna)
pass .passivum ( passiiv , tehtavik)
perf .perfectum ( perfekt , täisminevik)
pl.pluralis (pluural, mitmus )
praep.praepositio (prepositsioon, eessõna)
praes .praesens (preesens, olevik)
pron. dem. – pronomen demonstrativum (demonstratiivpronoomen, näitav asesõna)
pron. indef.pronomen indefinitum (indefiniitpronoomen, umbmäärane asesõna)
pron. interr. – pronomen interrogativum (interrogatiivpronoomen, küsiv asesõna)
pron. pers . – pronomen personale (personaalpronoomen, isikuline asesõna)
pron. poss. – pronomen possessivum (possessiivpronoomen, omastav asesõna)
pron. refl. – pronomen reflexivum (refleksiivpronoomen, enesekohane asesõna)
pron. relat.pronomen relativum (relatiivpronoomen, siduv asesõna)
sc.scilicet (ja nimelt, see tähendab)
sg.singularis (singular, ainsus )
subst .substantivum ( substantiiv , nimisõna)
subst. defect . – substantivum defectivum (defektiivsubstantiiv, vaegnimisõna)
superl.superlativus (superlatiiv, ülivõrre)
v – või
v. defect.verbum defectivum (defektiivverb, vaegtegusõna)
voc.vocativus (vokatiiv)
vt – vaata
ā, ab, abs praep. c. abl. poolt, juurest, -st, -lt; alates
abeō, iī (īvī), itum, īre ära minema, lahkuma
abesse vt absum
abstineō, tinuī, tentum, ēre tagasi hoidma, eemale hoidma
abstrahō, trāxī, tractum, ere ära tõmbama, eemale vedama
absum, āfuī, āfutūrus, abesse ära olema, eemal viibima; puuduma
ac = atque
accēdō, cessī, cessum, ere juurde astuma , lähenema; tulema
accendō, cendī, cēnsum, ere süütama, põlema panema ; sütitama
accidō, cidī, –, ere langema , kukkuma ; juhtuma, sündima
accipiō, cēpī, ceptum, ere vastu võtma, (kätte) saama
accūsō, āvī, ātum, āre süüdistama
ācer, ācris, ācre terav ; äge
acerbus, a, um kibe, mõru; karm, vali
aciēs, ēī f tera ; teravus; nägemine, pilk; lahingurivi; lahing
ad praep. c. acc. juurde, poole, -le, -ni; juures, -l; ajal, paiku; kuni, -ni
addō, didī, ditum, ere lisama
addūcō, dūxī, ductum, ere juurde v poole tõmbama; kaasa viima, saatma ; (mingisse seisundisse) viima, muutma , mõjustama
I adeō adv. nii, niivõrd; koguni, lausa; just, nimelt
II adeō, iī (īvī), itum, īre juurde minema v tulema, lähenema; kallale minema; (millegi juurde) asuma
adhibeō, hibuī, hibitum, ēre juurde panema v võtma; pakkuma; osutama; tarvitama , kasutama
adhūc adv. praeguseni, seni(ajani); ikka veel; niivõrd
adiciō, iēcī, iectum, ere juurde panema, lisama; pöörama, suunama
adimō, ēmī, ēmptum, ere ära võtma, (käest) kiskuma
adipīscor, adeptus sum, adipīscī kätte saama, saavutama
aditus, ūs m juurdepääs, sissekäik
adiungō, iūnxī, iūnctum, ere ühendama, liitma ; kõrvale seadma
adiuvō, iūvī, iūtum, āre aitama , abistama
administrō, āvī, ātum, āre abistama, teenima ; korraldama , tegutsema; valitsema , juhtima
admīror, ātus sum, ārī imetlema ; imestama
admittō, mīsī, missum, ere lahti laskma ; juurde v sisse laskma; lubama
admoneō, monuī, monitum, ēre manitsema, hoiatama
adolēscēns, entis m, f noor inimene, nooruk
adolēscentia, ae f noorukiiga, noorus
adventus, ūs m saabumine
adversus, a, um vastas asuv; vastuseisev, vaenulik , õnnetu; rēs adversae ebasoodsad asjaolud, õnnetus
aedēs, is f hoone, maja; tempel, pühamu
aedificō, āvī, ātum, āre ehitama, püstitama, rajama
aeger, gra, grum haige, haiglane, põdur
aequō, āvī, ātum, āre võrdsustama, ühtlustama; kõrvutama, võrdlema
aequus, a, um (ühe) tasane ; võrdne, ühtlane; õiglane, erapooletu
aes, aeris n vask, pronks; vasest v pronksist valmistatud ese; raha
aestās, ātis f suvi
aestimō, āvī, ātum, āre hindama ; arvama , pidama
aestus, ūs m kuumus, leitsak; suvi
aetās, ātis f iga; sugupõlv; aeg, ajastu
aeternus, a, um igavene , püsiv, kadumatu, surematu
afferō, attulī, allātum, afferre juurde v kaasa tooma ; teadustama, jutustama; kaasa aitama
afficiō, fēcī, fectum, ere põhjustama, tekitama, osaks saada laskma (kellele acc. mida abl.); mõjutama; vaevama, rõhuma
ager, agrī m põld; maa(tükk)
aggredior, gressus sum, gredī juurde astuma, lähenema; ründama; (midagi tegema) hakkama
agitō, āvī, ātum, āre liikuma panema; õhutama, kannustama; ässitama; taga ajama , jälitama; ahistama, kimbutama
agmen, minis n (liikuv) hulk, salk , jõuk, parv ; väeüksus
agō, ēgī, āctum, ere ajama, juhtima; tegema, sooritama , teostama ; tegutsema, toimima ; veetma , mööda saatma; viibima, elama, olema
āiō, ait v. defect. ütlema, rääkima; kinnitama , jaatama, jah ütlema
alibī adv. mujal, teisal
aliēnus, a, um võõras; subst. aliēnus, ī m võõras (inimene); võõramaalane
aliquandō adv. kunagi, ükskord; mõnikord, vahel
aliquī, aliqua, aliquod pron. indef. adi. keegi, mingi, teatud
aliquis, aliquid pron. indef. subst. (m ja f ka adi.) keegi, mingi, miski, mõni
aliter adv. teisiti; vastupidisel viisil; vastasel juhul, muidu
alius, alia, aliud , gen. alterīus, dat. aliī v alterī teine, muu
alō, aluī, alitum (altum), ere toitma; (loomi) kasvatama v pidama; tugevdama, kosutama
alter , era, erum , gen. alterīus (luules ka alterius), dat. alterī teine (kahest); järgmine
altitūdō, dinis f kõrgus; sügavus
altus, a, um kõrge; sügav
ambitiō, ōnis f (ameti) taotlemine, kandideerimine; auahnus
amīcitia, ae f sõprus
amīcus, a, um sõbralik, soosiv; meeldiv, armas; subst. amīcus, ī m sõber
āmittō, mīsī, missum, ere minna laskma; loobuma , loovutama; kaotama
amnis, is m, (f) (suur) jõgi
amō, āvī, ātum, āre armastama
amor, amōris m armastus; armastatu, armsam
amplus, a, um lai, avar, suur; tähtis, mõjuv
an conct. kas, või
anceps, cipitis adi. kahepoolne , kahe poolega; ebakindel, kahtlane, ohtlik
angustus, a, um kitsas ; lühike; napp, vähene; ahistav, ängistav
anima, ae f õhk; hingamine , hingus; hing
animadvertō, vertī, versum, ere tähelepanu pöörama, märkama; märkust v etteheidet tegema; karistama
animus, ī m vaim, hing; meel, meelelaad; julgus , meelekindlus; kavatsus
annus, ī m aasta
ante praep. c. acc. ees, ette; enne, eest; adv. ees(pool), enne, varem
anteā adv. varem, enne
antequam conct. enne kui
antīquus, a, um vana, muistne
aperiō, peruī, pertum, īre nähtavale tooma, paljastama; avama
apertus, a, um katmata ; avatud, lahtine ; avalik; selge
appellō, āvī, ātum, āre kõnetama; nimetama, kutsuma
appetō, īvī, ītum, ere püüdlema; ihkama, tahtma ; tõttama, liikuma; lähenema; ründama
aptus, a, um seotud, ühendatud; korras(tatud), sobiv
apud praep. c. acc. juures; juurde
aqua, ae f vesi
āra, ae f altar
arbitror, ātus sum, ārī arvama, pidama
arbor , oris f puu
arceō, uī, –, ēre ümbritsema; kaitsma
arcessō, īvī, ītum, ere kohale kutsuma v tooma
ārdeō, ārsī, ārsum, ēre põlema, leegitsema, lõõmama; hiilgama
argentum , ī n hõbe; hõberaha
arguō, uī, ūtum, ere selgesti näitama, tõestama; väitma, kinnitama; süüdistama
arma , ōrum n relvad
ars, artis f kunst ; oskus; teadus
artificium, iī n tegevusala , käsitöö; kunst , oskus
arx, arcis f kants , kindlus
ascendō, scendī, scēnsum, ere üles minema v ronima, tõusma
asper, era, erum karm; raske; tahumatu
aspiciō, spēxī, spectum, ere (peale v otsa) vaatama; silmama, märkama
assequor, secūtus sum, sequī järele jõudma, kätte saama; saavutama; taipama
assum, affuī, (affutūrum), adesse kohal v juures olema; osa võtma, kaasa tegema; abiks olema
at conct. aga, kuid, ent; seevastu
āter, ātra, ātrum tume, must; sünge
atque conct. ja, ning, ja ka
atquī conct. kuid siiski, ometi
attingō, tigī, tāctum, ere puudutama, puutuma
auctor, ōris m looja, koostaja , autor
auctōritās, ātis f tähtsus, mõjuvõim, autoriteet
audācia, ae f julgus; hulljulgus; jultumus
audāx, ācis adi. julge; hulljulge; jultunud
audeō, ausus sum, ēre soovima , tahtma; julgema, söandama
audiō, īvī, ītum, īre kuulma , kuulama
auferō, abstulī, ablātum, auferre ära viima, eemale toimetama ; kaasa kiskuma; ära võtma, röövima, riisuma; saavutama, teostama
augeō, auxī, auctum, ēre suurendama, laiendama, tugevdama
aura , ae f tuuleõhk, puhang ; õhk
auris , is f kõrv
aurum , ī n kuld ; kuldraha
aut conct. või; aut …aut kas …või
autem conct. aga, ent
auxilium, iī n abi, toetus; abivahend, abinõu; pl. auxilia, ōrum abiväed
avāritia, ae f ahnus , saamahimu
āvertō, vertī, versum, ere kõrvale pöörama v suunama; (midagi) eemale hoidma; ära ajama
avus, ī m vanaisa; esiisa
beātus, a, um õnnelik; rikas
bellum, ī n sõda; võitlus, heitlus; lahing
bene (comp. melius; superl. optimē) hästi, õigesti
beneficium, iī n heategu , teene ; soosing
bonum, ī n hüve; kasu; pl. bona , ōrum vara(ndus)
bonus, a, um (comp. melior, ius; superl. optimus, a, um) hea; tubli
brevis, e lühike
cadō, cecidī, cāsum, ere kukkuma, langema
caedēs, is f tapmine, mõrv( amine ); (tapmisel valatud) veri
caedō, cecīdī, caesum, ere (maha) raiuma, lööma; tapma
caelestis, e taeva-, taevalik ; jumalik ; suurepärane, tore; subst. caelestis, is m (hrl. pl. caelestēs, ium) taevalik olend, jumalus
caelum, ī n taevas
calamitās, ātis f õnnetus, häda; ebaõnn
campus, ī m väli, lagendik; väljak
capiō, cēpī, captum, ere võtma, haarama ; saama; vallutama; vangistama
caput, pitis n pea; ülaosa, tipp; juht, pealik; peatükk, lõik
careō, uī, itūrus, ēre ilma olema; hoiduma, vältima; eemal viibima (c. abl.)
carmen , minis n laulmine , laul; luuletus
carpō, carpsī, carptum, ere noppima , korjama; katki tõmbama, lõhki kiskuma; osa saama, nautima
cārus, a, um kallis
castra, ōrum n (sõja) laager , (väli)leer; (sõdurite) päevateekond; (sõja)väeteenistus
cāsus, ūs m langemine ; juhus ; juhtum, sündmus; häving, hukkumine; õnnetus(juhtum)
causa, ae f põhjus; kohtuasi , protsess; abl. causā tõttu, pärast (postpositsioonina, c. gen.)
caveō, cāvī, cautum, ēre ette vaatama, tähele panema; hoiduma, vältima
cēdō, cessī, cessum, ere käima, minema, liikuma, kulgema; lahkuma, taanduma; järele andma, alistuma; loobuma
celebrō, āvī, ātum, āre arvukalt ja sageli külastama; (pidulikult) pühitsema; käsitlema, puudutama; kiitma, ülistama
celer, eris, ere kiire, väle
cēnseō, cēnsuī, cēnsum, ēre arvama, pidama; otsustama, määrama; hindama
centum num. indecl. sada
cernō, crēvī, crētum, ere eristama ; märkama, nägema; ära tundma; aru saama
certāmen, minis n võistlus; võitlus; vaidlus
certō, āvī, ātum, āre võistlema; võitlema; vaidlema
certus, a, um kindel; teatud (arv, koht, aeg), teada, tuntud
cēterus, a, um, hrl. pl. cēterī, ae, a muud, teised, ülejäänud
cingō, cinxī, cinctum, ere (vööna) ümbritsema, ümber v sisse piirama
circā adv. (ümber)ringi; ligikaudu, umbes, paiku; praep. c. acc. ümber, juures
circiter adv. (ümber)ringi, igast küljest; ligikaudu, umbes; praep. c. acc. lähedal; paiku, ajal
circum adv. (ümber)ringi, igast küljest; lähedal, mõlemalt poolt; praep. c. acc. ümber, juures
circumdō, dedī, datum , dare ümbritsema
circumveniō, vēnī, ventum, īre ümbritsema, sisse piirama; kitsikusse ajama, vaevama
cīvīlis, e kodaniku-, tsiviil-
cīvis, is m, f kodanik
cīvitās, ātis f kodakondsus ; riik; kodanikkond; linn (eriti Rooma )
clāmō, āvī, ātum, āre hüüdma, kisendama, karjuma
clāmor, ōris m hüüe, kisa
clārus, a, um selge, puhas; hele, hiilgav ; kõlav; kuulus, tuntud
classis, is f laevastik
claudō, clausī, clausum, ere sulgema; takistama ; ümbritsema, piirama; lõpetama, kokku võtma
cliēns, entis m, gen. pl. ium, um klient , sõltlane, kaitse- v käsualune
coepī (perf. vorm; arhailine praes. coepiō), coeptum, coepisse alustama, ette võtma; algama ; pärinema
coërceō, cuī, citum, ēre koos hoidma; piirama, kärpima, talitsema, taltsutama
coetus, ūs m kohtumine, koosolek; rühm, grupp
cōgitō, āvī, ātum, āre mõtlema; kaalutlema; plaanima
cognōscō, nōvī, nitum, ere märkama, tajuma ; tundma õppima, teada saama; mõistma, taipama
cōgō, coēgī, coāctum, ere kokku ajama v koondama, koguma; sundima
cohors, rtis f kohort (üksus Rooma sõjaväes, 500–600 meest)
colligō, lēgī, lēctum, ere (kokku) koguma, koondama; saama, saavutama
collis, is m küngas, kink
collocō, āvī, ātum, āre paigutama, asetama, panema; korraldama, korrastama
colō, coluī, cultum, ere harima , viljelema; elama, asuma; hoolitsema, hoolt kandma; austama; pühaks pidama
color, ōris m värv(us)
comes , mitis m, f kaaslane ; järgija
comitia, ōrum n komiitsid , rahvakoosolek (Rooma rahva ametlik kogunemine seaduste vastuvõtmiseks, ametnike valimiseks ja kohtutoimetusteks)
comitor, ātus sum, ārī saatma, saatjaks olema
commemorō, āvī, ātum, āre mäletama; meenutama; mainima
commendō, āvī, ātum, āre soovitama; hoolde usaldama , üle andma
committō, mīsī, missum, ere ühendama, kinnitama; algama, alustama; tegema, toime panema; usaldama (kellegi hooleks v kellelegi)
commodus, a, um kohane, sobiv; soodne; lahke
commoveō, mōvī, mōtum, ēre liigutama , liikuma panema, liikvele ajama; rahutuks tegema
commūnis, e ühine, ühis-; harilik, tavaline
I comparō, āvī, ātum, āre [
Vasakule Paremale
Ladina eesti alussõnastik #1 Ladina eesti alussõnastik #2 Ladina eesti alussõnastik #3 Ladina eesti alussõnastik #4 Ladina eesti alussõnastik #5 Ladina eesti alussõnastik #6 Ladina eesti alussõnastik #7 Ladina eesti alussõnastik #8 Ladina eesti alussõnastik #9 Ladina eesti alussõnastik #10 Ladina eesti alussõnastik #11 Ladina eesti alussõnastik #12 Ladina eesti alussõnastik #13 Ladina eesti alussõnastik #14 Ladina eesti alussõnastik #15 Ladina eesti alussõnastik #16 Ladina eesti alussõnastik #17 Ladina eesti alussõnastik #18 Ladina eesti alussõnastik #19 Ladina eesti alussõnastik #20 Ladina eesti alussõnastik #21 Ladina eesti alussõnastik #22 Ladina eesti alussõnastik #23 Ladina eesti alussõnastik #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bl_tochka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

I kontrolltöö sõnad

I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 1. ad+acc ­ juurde, poole 2. aliqu, aliqua, aliquod ­ keegi, mingi 3. altus, a, um ­ kõrge; sügav 4. amicus, m ­ sõber 5. antiquus, a, um ­ vana, muistne 6. ars, artis f ­ kunst, oskus (gen pl -ium) 7. audi, v, tum, re ­ kuulma, kuulama 8. avis, is f ­ lind (gen pl -ium) 9. bellum, n ­ sõda 10. bonus, a, um (comp. melior, melius; superl. optimus, a, um) ­ hea, tubli 11. brevis, e ­ lühike 12. capi, cep, captum, ere ­ võtma 13. carmen, minis n ­ laul, luuletus 14. corpus, poris n ­ keha; kogumik 15. cum+abl ­ koos, -ga 16. de+abl ­ kohta, juurest 17. dis, m ­ päev 18. difficilis, e ­ raske, keeruline 19. dves, vitis (adj) (abl sg -e; gen pl -um) ­ rikas 20. dvid, vs, vsum, ere ­ jagama, jaotama; eraldama 21. doctus, a, um ­ õpetatud, haritud 22. domus, s f ­ maja, elamu; kodu 23. dc, dx, ductum, ere (imperat sg dc!) ­

Ladina keel
thumbnail
19
docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel ­ lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)

Ladina keel
thumbnail
6
docx

Ladia keele arvestus

Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama video, vidi, visum, re näg

Õigus
thumbnail
28
docx

Ladina juriidiline terminoloogia

Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel ­ lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.

Õigus
thumbnail
17
doc

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohalikud oma keelt sõnaga romani. Romanz, romant= rahvakeel (romaan, romanss) Siit omandas "romaani" taas uusi tähendusi. Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. Aga ka proosas hakkas tekkima pikemaid jutte ja nii kandus see nimetus üle pikkadele proosajutustustele. Mis on keel ja mis on dialekt?

Sissejuhatus romaani filoloogiasse
thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Willkommen - Teretulemast Ich heisse – minu nimi on (mind kutsutakse/ mitte otsene tõlge) Mein Name ist – minu nimi on Ich bin – ma olen Lernen – Õppima Sich Vorstellen – Ennast esitlema/tuvustama Warum? – Miks? Wann? – Millal? Woher? – Kust? Wo? – Kus? Wie? – Kuidas? Wer? – Kes? Was? – Mis? / Mida? Sind Sie Frau K? – Kas te olete proua K? Deutschland – Saksamaa Estland – Eestimaa Deutsch – Saksa keel Estnisch – Eesti keel Herr – Härra Frau – proua Is – kuskil Nah – kuskile Aus – Kuskilt Gleich – Kohe Natürlich – Loomulikult Kommen – tulema/pärit olema Sprechen – Rääkima Ja – jah Nein - Ei Nicht – tegevust eitama (pärast tegusõna) Kein – nimisõna eitamine (käänamine nagu omadussõna) Hier – Siin Da/Dort – seal Entschuldigung – Vabandust Verzeihung – andestust paluma Guten Abend – Tere õhtust Guten Morgen – Tere hommikust Guten Nacht – Head ööd

Saksa keel
thumbnail
186
pdf

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

kanji), algse kirjapildi kasutamisel on jaapani keelne on v~oi kun h¨a¨aldus kirjutatud kana silpt¨ahestikku kasuta- des (nt. ). Ajalooliste terminite ja p¨arisnimede puhul olen kasutanud ka pinyin transkriptsiooni, foneetilistes tabelites ipa (International 186 Phonetic Alphabet) m¨arke. M¨argi kohale kirjutatud number viitab t¨o¨o lisas toodud morfoloogilise seletuse lehek¨ uljele. Eesti keeles on senini hiina kirjas¨usteemi k¨asitlenud k~oige p~ohjalikumalt M. L¨a¨anemets [LM 89], viidata v~oiks veel ka R. Raua [Raud 99] ja P. Nur- mekunna kirjutistele [NK 57, lk.44­50] ning ents¨ uklopeedilistele u¨ldartik- litele [ENE 88, lk.403­4], [EE 34, lk.884­5]. Enamasti on kasutatud hiina kirjam¨arkide kanji suhtes m~oistet hierogl¨ uu¨f , mida k¨aesolevas

Kultuuriajalugu
thumbnail
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k.) Tuntumad tehiskeeled on esperanto, volapük, novial ja ido. Maailma keeled Maailma keelte arv - 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Aasia ­ 2165 (32%) Aafrika ­ 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania ­ 1302 (19%) Ameerika ­ 1000 (15%) Euroopa ­ 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? 1. Murre või keel?

Üldine teatriajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun