Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia. Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia.
thine own unfailing might supply infirma nostri corporis, to strengthen our infirmity. virtute firmans perpeti. Hostem repellas longius Drive far away our ghostly foe, pacemque dones protinus; and thine abiding peace bestow; ductore sic te praevio if thou be our preventing Guide, vitemus omne noxium. no evil can our steps betide. Deo Patri sit gloria, Praise we the Father and the Son et Filio qui a mortuis and Holy Spirit with them One; surrexit, ac Paraclito, and may the Son on us bestow in saeculorum saecula. the gifts that from the Spirit flow. (vt KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL)
Ladinakeelsed väljendid Sander Lillo I. Iga algus on raske. Omne initium difficile est. II. Kordamine on õpingute (/tarkuse) ema. Repetitio est mater studiorum. III. Faktilik. De facto. IV. Ülikool (hellitavalt). Alma mater. V. Kiitusega. Cum laude. VI. Tundmatu maa. Terra encognita. VII. Puhas leht. Tabula rasa. VIII. CV. - Curriculum vitae. IX. Halb seadus, aga seadus. Dura lex, se lex. X. Olgu muld sulle kerge (s.t.t.l). - Sit tibi terra levis XI. Iseenesest Per se XII. Käsi peseb kätt
Non sum qualis eramma pole enam see, kes olin enne. Noscitur a socio turpive probove hominis mens halva või hea kaaslase järgi saab ära tunda inimese iseloomu; ütle mulle, kes on su sõber, ja ma ütlen kes oled sina. Nulla regula sine exeptione ei ole ühtegi reeglit ilma erandita. Nusquam est qui ubique est see kes on kõikjal ei ole mitte kuskil. O Omnes hominesagunt histrionem kõik inimesed on näitlejad. Omne idnotum pro magnifico est kõik tundmatu näib suurepärane. Omne initium difficile est iga algus on raske. Omnes, quantum potes, iuva aita kõiki, niipalju kui suudad. Omnia mea mecum porto kõike mis mul on kannan ma endaga kaasas. Omnia mutantur, ninhil interit kõik muutub, miski ei hävi. Omnia vincit amorarmastus võidab kõik. P Pares cum paribus maxime cogrenatur sarnased sobivad kõige peremini sarnastega. Paulatim summa petuntur vähehaaval saavutatakse kõrgeimat. Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole.
(Ulp) –Tavad on rahva vaikiv nõusolek, mis on juurdunud pika harjumuse käigus. 8 IX 1. Bellum omnium contra omnes (Thomas Hobbes) – Kõikide sõda kõigi vastu. 2. Universitas Tartuensis – Tartu Ülikool Alma mater – toitja ema 3. Vita brevis, ars longa. - Elu lühike, kunst pikk 4. Bellum civile – kodusõda Commentarii de bello civili – "Märkmed kodusõjast" (Caes.) 5. Homo sapiens – tark inimene 6. Omne initium difficile est – iga algus on raske 7. Litterarum radices amarae, fructus dulces – Kirjanduse(teadus) juured on mõrud, vili magus. 8. Sociale animal est homi - Inimene on sotsiaalne olend. 9. Omnis definitio in iure civili periculosa est – Iga piiramine tsiviilõiguses on riskantne. 10. Leges Angaliae sunt tripartitae; ius commune,consuetudines ac decreta cominitorum – Inglismaa seadused on kolme ossa jaotatud: avalik õigus, tavad ja parlamendi otsused 11
) Märk on semioosise produkt, iga märk on kui teatav äratundmise protsess. Seos moodustub tänu mälule (sellepärast oleneb vaatlejast). Pidevalt on aktuaalne küsimus, kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi osa. Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Vastupidiselt pansemiootikutele arvatakse üldiselt, et semioosise lävi on seotud eluprotsessidega. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub
"Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Erasmus Rotterdamist- Desiderius Erasmus, Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. 1516. aastal avaldas tekstikriitilise kreekakeelse Uue Testamendi "Novum Instrumentum omne". See on vanim trükitud Uue Testamendi kreekakeelne väljaanne. Thomas More- 1478-1535 Oli teose ,,Utoopia" autor. Selle teosega tuli sõnavarra sõna utoopia. Õppis Oxfordi ülikoolis. Eksisteeris ka sõprusside Erasmusega Rotterdamist. Poliitiline karjäär möödus parlamendi liikmena ja juristina Henry VIII valitsuse ajal. Oli ka Inglise ülemkoja eesistuja. Suri kuna ei tunnistanud Henry VIII Inglise kiriku peana. Hukati London Toweris 6 juulil 1535.
g)Elukeskkonna koostis-mehhaaniline toitainete sisaldus Keskkonna biootiline pool Biootilised tegurid avalduvad läbi toitumissuhete 1)sümbioos 2)kommensalism 3)parasitism 4)kamnivooria 5)herbivooria 6)omnivooria Organismile mõjub korraga palju tegureid a) kõige rohkem piirab tegur mis rahuldab vajadust kõige rohkem b) limiteeriv tegur-rahuldav ellujäämisvõimalust kõige vähem c) igale liigile on omne Amplituud d) organismi taluvuspiirkond olenevalt teguri intensiivsusest Ökoloogiline amplituud. a) LAI AMPLITUUD( erütroopne liik) *eurühaliin-lai soolsustaluvus *erüfaag-lai toiduspekter *erüretm-lai temp taluvus jne b)KITSAS AMPLITUUD(stenotroopne liik) *senohaliin-kitsas soolsustaluvus *stenofaag-kitsas toiduspekter *stenoterm-kitsas temp taluvus jne Garrfiline väljendus Tolerantsuskõver taluvuskõver.
Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud. Iga märk on semioosise produkt. Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga
· IV tahvel sätted isavõimu kohta (patria potestas) · VVI tahvel eestkoste, pärimine, omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio) · VIIVIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted · IXX tahvel ius publicum ja matustega seotud õigusküsimused (ius sacrum) · XIXII tahvel mitmed lisasätted Gaiuse Institutsioonid 451450 eKr. Teosed: · Ad legem XII tabularum · Res cottidianae sive (verba) aurea · Institutiones 4 raamatut (commentarius). · Inst. 1.8: Omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet vel ad res vel ad actiones 17 · Tsiviilõiguses institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus 2.asjadega seotud õigussuhted 3.hagid õiguste kaitse Justianuse koodeks Justinianus 482565 · valitses 527565. Corpus Iuris Civilis · 527533 pKr; ühine pealkiri 1583 (Gothofredus) · Institutiones (533)
ühenduslüliks. Semiootika on teadus märgiprotsessidest; aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud. Iga märk on semioosise produkt. (Semioosis on märgi protsess). Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? 1 Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika Semiootika on teadmine semioosist. Semiootika on katse teoreetiliselt käsitleda seda, mis on märgis erilist. Semiootika keskmes on arusaam (eriti Peirce'i järgi), et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Lotmani arvates iseloomustab semiootikat mitte eriline uurimisvaldkond, vaid
8. in maleficiis voluntas spectatur. Süütegudes arvestatakse kavatsust. 9. nemo punitur pro alieno delicto. Kedagi ei tohi karistada teise süüteo eest. 10. senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur. Üle 65 a senaator ei ole kohustatud kohtusse tulema aga pole keelatud ka käia. 11. si aurum promittitur et, quasi aurum, aes datur, non liberatur debitor. Kui kulda lubatakse ja antakse selle asemel vaske, ei vabastata võlgnikku. 12. omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet, vel ad res, vel ad actiones. Kogu õigus, mida me kasutame, omab seost inimeste, asjade või tegudega. 13. Kõik kohustused tõepoolest sünnivad kas lepingust või deliktist. 14. Asi räägib enda eest. 15. Seadus järgib õiglust. 16. Keegi ei sünni meistrina/kunstnikuna. 17. Kasu ei sünni ülekohtust. 18. Aastal 303 Rooma linna rajamisest avaldati kaheteistkümne tahvli seadused, mis ka nüüd on nii kogu avaliku kui eraõiguse allikaks. 19
) Märk on semioosise produkt, iga märk on kui teatav äratundmise protsess. Seos moodustub tänu mälule (sellepärast oleneb vaatlejast). Pidevalt on aktuaalne küsimus, kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi osa. Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Vastupidiselt pansemiootikutele arvatakse üldiselt, et semioosise lävi on seotud eluprotsessidega. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub
) Märk on semioosise produkt, iga märk on kui teatav äratundmise protsess. Seos moodustub tänu mälule (sellepärast oleneb vaatlejast). Pidevalt on aktuaalne küsimus, kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi osa. Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Vastupidiselt pansemiootikutele arvatakse üldiselt, et semioosise lävi on seotud eluprotsessidega. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub
valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Gaius libro septimo ad edictum provincial: Praeterea restituere debet possessor et quae post acceptum iudicium per eum non ex re sua adquisivit: in quo hereditates quoque legataque, quae per eum servum obvenerunt, continentur. Nec enim sufficit corpus ipsum restitui, sed opus est, ut et causa rei restituatur, id est ut omne habeat petitor, quod habiturus foret, si eo tempore, quo iudicium accipiebatur, restitutus illi homo fuisset. Itaque partus ancillae restitui debet, quamvis postea editus sit, quam matrem eius, post acceptum scilicet iudicium, possessor usuceperit: quo casu etiam de partu, sicut de matre, et traditio et cautio de dolo necessaria est. GAIUS, Provincial Edict, raamat 7: /.../ hoidja peab üle andma kõik, mis ta on orja kaudu
1) Rooma eraõiguse tugev mõju (commentarius) 2) kanoonilise õiguse tugev mõju 3) õiguskultuuri kõrge tase, mis Gaius Institutiones 4.131-133: baseerub legitiimsetel Palimpsestus Veronesis Gaius, printsiipidel Institutiones 4.71-72: Oxyrhynchus 4) õigusriigi mõiste üldine toetamine Papyrus Gaius, Institutiones · Inst. 1.8: Omne autem ius, quo Õigussüsteemid utimur, vel Kehtiv õigus ad personas pertinet vel ad res vel ad Allikad/Fontes actiones · Leges XII tabularum 451-450 eKr Kaheteistkümne tahvli seadused · Tsiviilõiguses institutsiooniline Eesti k-s: A. Annus, K. Kolk, J. Puhvel, süsteem: J. Päll. Muinasaja seaduskogumike 1.isikutesse puutuv õigus antoloogia. Tallinn: Varrak, 2001, lk 2
eriarvamusi rooma juristide seas. Ühe neist, mis puudutab viimast soodustust - favor uxoris, tooksin ka välja: D. 33, 6, 7, pr: Javolenus ... Quidam heredem damnaverat dare uxori suae vinum oleum frumentum acetum mella salsamenta. Trebatius aiebat ex singulis rebus non amplius deberi, quam quantum heres mulieri dare voluisset, quoniam non adiectum esset, quantum ex quaque re daretur. Ofilius Cascellius Tubero omne, quantum pater familias reliquisset, legatum putant: Labeo id probat idque verum est. (Keegi kohustas oma pärijat, et ta annaks tema abikaasale veini, õli, teravilja, äädikat, mett ja soolakala. Trebatius ütles, et (pärija) ei ole üksikutest asjadest kohustatud andma rohkem, kui see, mida pärija tahab naisele anda, kuna nende üksikute asjade juures ei ole kindlaks määratud, kui palju mingit asja tuleks anda. Ofilius, Cascellius
hea ja halb on ekvivalentsed vastandid, mis alati teineteist kinnitavad." (JUNG 1979:54) Teisisõnu on tegemist iseenesest absoluutsete kategooriatega, kuid neid kasutatakse alati subjektiivses kontekstis: kõik sõltub vaatlejast ning vaatepunktist. Mida meie peame kinnistähtedeks (fixed stars), võivad tegelikkuses liikuda palju kiiremini kui meie päike ning mida mina pean heaks, võib mõne teise vaatleja silmis olla suur kuri. (JUNG 2008:199) Kõige olulisem vastuväide omne malum ad hominem (kõik kuri tuleneb inimesest) kontseptsioonile aga ilmneb muidugi Piibli alglugudest endist, mille põhjal saame ikkagi järeldada, et kuri oli olemas enne inimest, mitte ei tekkinud inimese moonutatud hinges. ,,Kui kurat langes Jumalast ära omaenese vabal tahtel, siis see tõestab esiteks, et kuri oli ilmas olemas enne inimest ja seetõttu ei saa inimest pidada selle ainuliseks allikaks; ja teiseks, et
annaabi.ee 
