Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle mille seast?
  • Kellele millele kellel?
  • Millega kus millal?
  • Mil viisil mille pärast?
Ajalooline traditsioon
Latiumi maakond, latiinid (latini)
Ladina keel
1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr
6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger )
451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus
2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr
3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr – 14 pkr
Cicero De legibus ( seadustest ). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned
Ceasar , Livius, Horatius , Vergilius, Ovidius , Catullus
4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr
130 Hardanius ‘Edictum perpetuum’ (igavene edikt )
161 pkr Gaius ‘Institutiones’ ( institutsioonid , sisult eraõiguse õpik)
Senaca, Petronius, Tacitus , Apuleius
5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr
527-533 pkr Justianius ‘Corpus iuris civilis’ (tsiviilõiguse kogumik)
‘Institutiones’ (533)
Digesta seu Pan
Ladina kirjakeele areng
Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled
Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel
‘Code Napoleon ’ 1804
‘Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch’ 1811
Tänapäeval
Tõlkelaenud
Codex Iuris Canonici’ 1917
Kanooniline õigus – katoliku kiriki kohta puudutav
Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristude kommunikatsioonivahend.
Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise suhtlemise lihtsamaks.
Ladina juriidilised terminid
Euroopa Äriühendus – ‘Societas Europaea
Euroopa Kohtu materjalidest väljend:
Klassikaline hääldus: Cicero [kikero]
Traditsiooniline hääldus: Cicero [tsitsero]
Vokaalid : a, e, i, o, u
y = ü: hypotheca
i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul
vokaali ees: ius, iungo, adiungo
i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior
(Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major)
Diftongid: ae, oe, au, eu
ae = ää: aedilis, praesidium
oe = öö: proelium
Konsonandid :
x = ks: Xerxes
z = dz: Zenon
! c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus , fructus
! c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar , Cicero
ch = hh: pulcher, schola
ph = f: philosophus
th = t: theatrum
rh = r: rhetor
! qu = kv: aqua, quis
ngu vokaali ees = ngv: lingua , sanguis
sua = sva: suavis
sue = sve: consuetudo
! ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio
Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed;
kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega.
Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale
vältusmärk:
• pikad vokaalid : nōn, senātus
• lühikesed vokaalid ˘ : măre, sĕrvus
Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad
erinevad ainult vokaalide vältuse poolest:
pŏpulus - rahvas, kuid: pōpulus - pappel
lĭber - raamat, kuid: līber – vaba
Rõhk
Viimasel silbil rõhku ei ole
• 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil
māter, meus
• 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel
(eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk
natūra
• kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant
kolmandal silbil
imperĭum, corpŏra
Esse (olema)
Sg Pl
1. (ego) sum 1. (nōs) sumus
2. (tu) es 2. (vōs) estis
3. - est 3. - sunt
• Eitamisel nōn: nōn sum, nōn est
• studiōsus (pl studiōsi) studiōsa (pl studiōsae)
• Salve! Salvēte! Vale! Valēte!
Quid tibi nōmen est? Mihi nōmen est ...
• et/atque/-que Grātiās agō!
Sg = singularis e. Ainsus
Pl = Pluralis e mitmus
Ius lex
Ius et lex
Ius atque lex
Ius lexque -Õigus ja seadus
Käändsõnad (noomenid)
• Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva)
• Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva)
• Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia)
• Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina)
Käänded (cāsus)
Nominatiiv (cāsūs nōminātīvus) − kes? mis?
Genitiiv (cāsūs genitīvus) − kelle? mille?, kuid ka
kelle, mille seast?
Daativ (cāsūs datīvus) − kellele? millele? kellel?
millel?
Akusatiiv (cāsūs accūsātīvus) − sihitise kääne,
keda? mida? + eessõnad
Ablatiiv (cāsūs ablātīvus) − määruse kääne, kellega?
millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast?
Vokatiiv (cāsūs vocātīvus) − ütte kääne, kes? mis?
Nimisõnade põhivormid
I Culpa – süü, hooletus ; nom. sg.
II ae – gen. sg. lõpp, näitab käändkonda e deblinatsiooni
III f – sugu
Declinätio I –a (nom), ae f(sugu)
Käänamise reeglid:
Määrata II põhivormi ehk gen lõpu järgi käändkond
Määra tüvi
Liita tüvele käändelõpud
culpIa nom lõpp
I, 2, 4 ja 5 käändkonnas leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel
I käändkond
[pecÜni]a, ae f – raha
PecÜniae raha
pecÜniae
pecÜniam raha
pecÜniÄ rahaga
pecÜnia
pecÜniae
pecÜniÄrum
declinÄtio II
I II III
[Serv]us, ī m.
[Bell]um, ī n.
Nom lõpud ära võetud
Kesksoost sõnade käänamise reeglid:
Kesksoost sõnadel on alati nom, akusatiiv ja vokatiiv sama lõpuga
Kesk s sõnade mitmuse nom akus ja vokat lõpp on a
II käändkond
[Popul]us, I m – sg, m. rahvas
populI – rahva
populÖ – rahvale
populum – rahvast
populÖ – rahvaga
popule - rahvas
[Iuridci]um – I’I’ n. kohus
iudicia
iudiciorum
IV käändkond
declinÄtio IV
-us
[Fruct]us, Üs, m – vili või tulu
V käändkond
DefinÄtio V
-ei
[r]E’ eI’ f - riik, varandus, riie , asi!
[di]E’s, E’I’ m!(f) – päev
Cas]us, m Üs –juhtum, juhus IV
Causus – juhtum
Causus juhtumi
Casui juhtumile
Casum juhtumit
Casu juhtumiga
Susperfici]E’s , E’I’ f – kinnisvara, ehitis, hoone V
III käändkond
Declinatio III
-is (gen)
Iudex, dicis m – kohtunik
lE’x, lE’gis f- seadus
nÖmen, minis n – nimi
Kolmandas käänkonnas nominatiivi lõpp puudub. Tüvi leitakse genitiivi lõpu IS eraldamisel.
Ees olev osa näitab muutust sõna tüves.
actiÖ, actiÖnis, f – hagi
actiÖnI’ haigile
actiÖnem hagi
actie hagiga
iÜs, iÜris n - õigus
iÜrI
Iüs
iÜre
IÜS
Sõnajärg:
Ladina keeles paikneb põhisõna alati enne täiendit.
Peremehe maja. Maja põhisõna. Nom. Täiend peremehe. Kelle mille. Gen.
Maja peremehe. Domus domini.
Sõjaõigus.
Ius belli .
TEKS IV
19. Poolte vahel.
20. Leiba ja tsirkust.
21. Kuritöö koosseis; kuritöö paik
22. Ühtsusest, jõust.Ühtsusest tuleneb jõud.
23. esialgu, käesolevaks ajaks.
24.volituste piires; üle võimupiiride;
25. viisakus (sugulastega)
26. kunsti- või oskusnõuete kohaselt; heatahtlikuse, poolehoiu, soosingu taotlemine, püüdlemine
27. maa õigus; vere õigus
28. seaduslik vahistamine, vangistamine
29. audoktor
30. rahva hääl on jumala hääl
31. isamaa isa- riigipea ;
32. jõu ja relvadega; vere ja higiga
33. Õigus on mõistuse ettekirjutis.
2. Sõja ja rahu õigus.
3.
4. Juriidilised ja faktid.
5. linnale ja maailmale
6.
7. kahtlevalt suhtuma millegisse.
8. Oh ajad, oh kombed.
9. erakorralisele menetlusel kuroteod
10. kordamine on õppimise ema.
11. täies koosseisus .
12. kuningas ei ole seadus vaid seadus on kuningas.
13. õigus on headuse ja õigluse teadus.
14.
15.
16.
17. kiitusega
18. loodus arvestab
Contractus
IV kääne
TEKST VII
1. kehalised asjad; kehatud asjad;
2. Vallas – või liikuvad asjad; kinnised asjad;
3. Asdendatavad asjad; mitte- asendatavad asjad.
4. maha jäetud asjad
5. looduse poolt kõigile määratud asjad;
6. riik, vabariik; riigi asjad; avalikuks kasutamiseks asjad;
7. asjad jumaliku seaduse all; religioosed asjad; sakraalsed asjad; pühad asjad;
8. matuse kolleegium , ühing; preestrite kolleegiumid
9. auväärt senaatorid;
10. usu hea uskne valdamine; ülekohtune valdamine
11. õiglane valdamine; ebaõigluslik valdamine
12. harilik ääremärkus;
13. ühiskondlikud viljad ; tsiviilviljad/looduslikud viljad
14. karistus - või pärisorjad; riigi orjad; avalik ori
15. otsene omand; jaotatud omand; kaudne omand;
16. ühekülgne leping; kahekülgne leping
17. hea usu leping; õiguslik leping
18. näilik müügitehing;
19. lubatud päevad; mitte lubatud päevad;
20. tuntud lepingu alus; tasuta õiguse soetamine; koormav lepingu alus;
21. juriidiline lepingu alus;
22. kehaline sundus; psüühiline sundus;
23. eraprotsess; avalik kohus;
24. tsiviilõiguse kogumik; kanoonilise õiguse kogu;
13. 10. 10 kodutöö
1. perekonna kaotus
2. mehe võimu all
3. rooma rahva ori
4. heas usus
TEKS VIII
2. Edikt tehakse magistraadi poolt rooma rahvale.
3. Õigus on jumalik , seadus on inimlik.
4. jagatud õigus
5. vahele jäetud kaasus
6. laiendav seletus; kitsendav seletus
7. teadmised õigusest on jumalikud, teadmine ja õigluse ning ebaõigluse tundmine on inimlik.
8. Rooma rahva(s ja) senat.
9. Soovitav isik. Ebasoovitav isik.
10. Teisele kuuluv isik on kas isa võimu all, mehe võimu all või võlva võimu all.
11. Läbi raskuste tähtede poole.
12. Terves kehas terve vaim.
13. Keelatud raamatute nimekiri.
14. Oh püha lihtsameelsus !
15. Kuldne kesktee .
16.
17.
18.
Vasakule Paremale
Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #1 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #2 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #3 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #4 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #5 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #6 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #7 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #8 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #9 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #10 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #11 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #12 Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dawn Õppematerjali autor
Natukene sissejuhatavat materjali ladina keele kohta. Seal on ka mõned esimesed seminaride ülesannete lahendused.Loengu konspekt vabakirjas.

Sarnased õppematerjalid

Ladina juriidiline terminoloogia
28
docx

Ladina juriidiline terminoloogia

Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel ­ lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.

Õigus
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA
19
docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel ­ lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)

Ladina keel
Ladina keel käänded
53
pptx

Ladina keel käänded

grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiivi vormid. Omadussõnad esitatakse sõnastikus meessoo vormis ja lisatakse teiste sugude lõpud. · Vastavalt tüve lõpphäälikule jagunevad ladina nimisõnad ja omadussõnad viide käändkonda. Nimisõnu esineb kõigis viies, omadussõnu ainult esimeses, teises ja kolmandas deklinatsioonis. Omadussõna ühildumine nimisõnaga · Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette asetatakse ta vaid rõhutamise korral: · tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis,

Ladina keel
09 09-seminari koduto o
3
docx

09 09-seminari koduto�o�

Ladina juriidiline terminoloogia 09.09. seminari kodutöö Õppevahend: M. Ristikivi „Ladina keel juristidele“ 2003, 2006, 2009 või 2019. Loengus käsitletud teemade kohta vt lk 88-100, 138-141 1) Tõlkida laused järgmistest tekstidest (lk 19-23); tärniga lausete kohta vt kommentaare (lk 176):  Tekst 1, laused: 1-6, 10-12, 15-16, 19-21  Tekst 2, laused: 1, 3, 6-13, 16-21 NB! Tõlkimisel tuleb arvestada, et sõnade järjekord ladina lauses ei lange alati kokku eesti keele reeglitega. Nimelt, erinevalt eesti keelest asetseb täiend ladina keeles põhisõna järel, nt: servus dominī ‘peremehe ori’ = servus (nom. – kes? – ori) domini (gen. – kelle? – peremehe). Seega pannakse ladina keeles kõigepealt kirja põhisõna (mis on tavaliselt nominatiivis) ning selle järele märgitakse täiend, kelle oma või milline see on. Nii et ladina keeles tuleb öelda

Õiguskaitseasutuste süsteem
Ladina juriidiline terminoloogia
44
doc

Ladina juriidiline terminoloogia

I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autoriteet,volitus 10.

Õigusteaduskond
Rooma eraõiguse alused konspekt
18
docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

Külalisloengud 19.03 ja 21.05 Olulised on rooma eraõiguse asjad. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekkona õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, ant; võlaõiguses palju lepingute liike) Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune Ladina keel kui õiguskeel, mõisted (nt vis maior, delikt, testament) Terviklik alternatiivne õigussüsteem Kriitiline meel ja juriidiline mõtlemine - ka kaasuste lahendamise kaudu Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud 1. Periodiseering riigivõimu vormide alusel: a. Kuningate ehk rex'ide aeg (753-510 eKr) - enamus teadlasi pärinevad legendidest, roomlased olid eelkõige maahaldjad; õigus oli tavaõigus,kirjallike allikad pm pole, v

Rooma eraõiguse alused
Ladina eesti alussõnastik
24
doc

Ladina eesti alussõnastik

Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ­ ablativus (ablatiiv) num. distr. ­ numerale distributivum acc. ­ accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. ­ adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. ­ participium (partitsiip, kesksõna) adv. ­ adverbium (adverb, määrsõna) pass. ­ passivum (passiiv, tehtavik) arh. ­ arhailine (sõna v vorm) perf. ­ perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. ­ cum ablativo (ablatiiviga) pl. ­ pluralis (pluural, mitmus) c. acc. ­ cum accusativo (akusatiiviga) praep. ­ praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. ­ cum comparativo (komparatiiviga, praes. ­ praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)

Ladina keel
Rooma eraõiguse alused
32
docx

Rooma eraõiguse alused

 Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike).  Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus.  Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus).  Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune.  Ladina keel kui õiguskeel, mõisted (nt vis maior, delikt, testament).  Terviklik alternatiivne õigussüsteem.  Kriitiline meel ja juriidiline mõtlemine – ka kaasuste lahendamise kaudu. Juristid:  Gaius Octavianus: 63 eKr – 14 pKr  Marcus Aurelius ja Lucius Verus: 161 -169 Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud Periodiseering riigivõimu vormide alusel 1) Kuningate ehk rex’ide aeg (753 – 510 eKr):

Rooma eraõiguse alused




Kommentaarid (2)

MissLily profiilipilt
MissLily: Materjalist ei olnud abi, väga organiseerimata konspekt.
15:58 22-09-2013
Ellu25 profiilipilt
Elery Altmäe: kahjuks ei olnud materjalist abi
23:40 26-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun