10. 1. Kuidas on teie eesnimi? Minu eesnimi on... ? ......... 2. Kuidas on teie perekonnanimi? Minu perekonnanimi on... ? ...... 3. Mis on teie isanimi? Minu isanimi on... ? ..... 4. Kui vana te olete? Ma olen ...aastane. ? 16/17 . 5. Milline on teie kodakondsus? Mul on Eesti kodakondsus. . . 6. Kus te elate? Ma elan Eestis. ? . 7. Missugune on teie kodune aardess? Minu aadress on... ? : // / //, ....., ....., . 8. Missugune on teie elektronposti aadress? Minu e-mail on... ? -: tuut 9. Kuidas võib teiega ühendust saada? ? 10. Missugune on teie perekond? Meie peres on ...inimest. ? 2, 3, 4 / 5...... 11
- viisataotlusankeet - alguskoht - lõpp-punkt - kodakondsus - eesnimi - isanimi - perekonnanimi - sünnikuupäev - sugu - reisi eesmärk - mis ametiasutusse? - ( ) - marsruut -> - - sissesõidu kuupäev - väljasõidu kuupäev - transport - sünnikoht - passinumber - millal olid viimati , - töökoht, amet - püsielukoht > - kuupäev - isiklik allkiri
Mis on su (teie) nimi? - () ? Mis on su (teie) perekonnanimi? - () ? Mis on su (teie) isanimi? - ( ) ? Saa tuttavaks/saage tuttavaks - Väga meeldiv tutvuda - Lähme sina peale üle - Meessugu - Naissugu - Tita Tüdruk Neiu Naine Elatunud naine - Vanaeit , Poiss Noormees / poiss / Mees Vanamees Vanatoi Elatunud mees Aastaaeg - Kuu Päev, kuu, aasta Kuupäev -
eli osa: · I osa andmed isikute kohta, kes on vastutavad majaraamatu pidamise ja sissekirjutamise eest · II osa majaraamatut kontrollivate ametiisikute märkmed majaraamatu kontrollimise kohta · III osa sissekirjutamine perekonnanimede tähestikulises järjekorras · IV osa isikud, kes korteris juba elavad ja kes juurde tulevad ANDMED MAJJA ASUJA KOHTA P erekonna, ees ja isanimi assi andmed S ünnikoht õjaväeteenistuskohustus S ünniaasta ja kuupäev met ja töökoht M illal ja kust tulnud orteri ja toa number T uleku põhjus ja kui kauaks iilitsa osa
15) ? Millega sa tegeled? 16) ! Rõõm tutvuda! 17) ? Kas te olete juba tuttavad? 18) , Kuupäev, sünnikoht 19) Keelteoskus 20) ! Kohtumiseni! 21) A (O)? Aga kuidas on teie perekonnanimi (Isanimi) 22) , ? Vabandage, kas te olete giid? 23) Lubage mul teile tutvustada kõiki turismigrupi liikmeid 24) Siin on minu visiitkaart 25) /? Millal sa sündisid? 26) ? Teie haridus? 27) ? Teie eriala? 28) ? Teie kodakondsus?
rajoon osakonda hiljemalt 7 päeva jooksul arvates isiku saabumise hetkest. Majaraamatust ei kirjutata välja kodanikke, kes majast lahkunud järgmistel põhjustel: a) Teenistusalane komandeerimine kuni 2 kuuni, b) Järjekorraline puhkus või puhkus haiguse tõttu, c) Ekskursioonil viibimine, d) Väljasõit suvitama, e) Kutse kordamisõppustele. Andmed, mis kantakse III ossa: · Lahter 1 järjekorra number · Lahter 2 perekonna-, ees- ja isanimi. Sünnikoht märgitakse vabariik, krai, oblast, linn, töölisasula, küla nimetus (kirjutatakse maha passi 2st lahtrist), (peale perekonnanime ja teiste andmete sissekandmist järgmise isiku kirjutamisel jätta vahele üks joon. · Lahter 3 sünniaasta ja kuupäev kirjutatakse maha passi 2st lahtrist · Lahter 4 millal ja kust tulnud märgitakse majja tuleku aeg; koht kust tulnud,
- Lätlased (lõunapiiril Kaagjärve, Laatre jt) - Rootslased (Noarootsi, Osmussaar) - Venelased Endonüüm kohalik nimi Eksonüüm väljaspoolt pandud nimi. Isikunimed. Isikunimed esinevad põhiliselt kahel kujul. Üksiknimedena ja mitmeosaliste nimedena. Üksiknimede süsteem: inimesel üks nimi, algne nimesüsteem. Aegade jooksul süsteemid keerulisemad ja tänapäeval enamasti inimestel mitu nime, mitmeosalised nimed. Isikunimesüsteemid: eesnimi, perekonnanimi, isanimi, kirjanikunimed, pseudonüümid jms. Mitmeosaline süsteem valdav. Üldine liigitus: kaks suuremat rühma: individuaalnimed ja päritavad nimed. Individuaalnimi kuulub ainult sellele inimesele. Igal rahval esinemiskuju erinev. Eesnimi on kõige esimene nimi süsteemis. Individuaalnimedeks loetakse lisanimesid. Lisanimed tulevad põhinimele juurde. Ajaloos olulised meie võime neid pidada perekonnanimedeks. Lisanimed antud inimesele selleks, et neid teistest eristada
Perekonnanimed tekkisid, et tõendada oma pärinemist vanematelt: isa andis oma perekonnanime lapsele edasi, et tõestada, et see on tema laps ja ta pärib isa vara. Vara pärandamisega tekkis suurmaaomanikel vajadus ühisele perekonnanimele. Perekonnanimed tekkisid lisanimedest ehk eristavatest nimedest, mis inimestel olid juba enne. Perekonnanimesid on päritolult kolme liiki: lisanimi (Schiller ehk lisanimi, Fleming ehk flaamlane, Smith ehk sepp), isanimi (-son: Robinson; Mc-: McDonald), kohanimi maaomanikel (omanik lisas oma maakoha nime enda perekonnanimeks). Eesti maaomandite kaudu on palju sakslasi saanud oma perekonnanimed. Kõigepealt said perekonnanimed aadlikud. Aadlinimede partiklid von või de näitab kohta, mille omanik on olnud esiisa. Euroopas kujunes keskajal välja 2-osaline nimemall. Nimede areng näitab klassiühiskonna arengut. Islandil pole perekonnanimesid
- Rõhutas, et on tavaline inimene - Pärast Jeesuse surma jätkasid jüngrid tema tööd. Öeldakse, et Jeesus on Jumala poeg, ja kõik kes nendega liituvad, saavad pääsu pattudest. Usutakse, et Messias on tulnud. Neid hakatakse kutsuma naatsaretlasteks (hiljem kristlased). - Sellest, et jüngrid jätkavad Jeesuse tööd tekib kristlus. Nende kuulutus: ,, on elanud, surma mõistatud ja ülestõusnud surnust." - Jeesusele antakse isanimi Kristus. · Usu suunad: 1) Jaakobus - Suund usukus, et peab hakkama juudiks ja talitama nende järgi. 2) Paulus - Seaduste täitmine pole oluline. Peamine, et usutakse Kristusesse. Jerusalemmas toimub kahe suuna kokkutulek, kus leidakse, et on õige Paulus.Jaotatakse ülesanded. - Jaakobus jääb juudi suuna juhiks. - Peetrus peab läbi viima diaspoora (võõralmaal hajutatud elamine) ja missioni läbiviimine. - Paulus peab tegelema paganatega.
Raske oli aru saada, kumb on lisanimi, nt Hannus Tulie~Tulie Hannus, Peter Kulle~Kulle Peter, Michel Leule~Leule Michel (Palli 1959: 607). 1 Sel ajal võidi ristimisel saadud kirikliku nime kõrval kanda rahvapärasel nimepanekul saadud nime nt Mattias Ylmewalde, Merten Meme, Jacob Iggedow (Roos 1961: 342). Samahästi võis sellise nime üks osis olla isiku isanimi, nt Villilem Vampe, Lembitte Lembe. Talu võis saada nime peremehe lisanimest kui ka peremees lisanime saada talunimest. Perekonnanimede üleüldine sundpanek Eesti- ja Liivimaa talurahvale XIX sajandil 1816. a kingiti Eestimaal, 1819. a Liivimaal talurahvale priius. Alguses said talupoegad liikumusvabaduse oma kubermangu, siis aga kogu Vene impeeriumi ulatuses seega oligi vaja panna inimestele ,,püsivad, pärandatavad, ametlikult fikseeritud perekonnanimed" (Saareste I: 140)
ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. [4] Nii Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadus kui Eesti NSV Abielu- ja Perekonnakoodeks, mis jõustus 1. jaanuaril 1970, ei ütle midagi selle kohta, milline lapse nimi olema peab, kuni ta olemas on. Viimatinimetatud seadus sätestab, et lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel, kokkuleppe puudumisel aga määrab lapsele eesnime eestkoste- ja hooldusorgan; isanimi antakse lapsele isa eesnime järgi, mõnedel juhtudel ema ütluse järgi. [4] 1. jaanuaril 1995. aastal jõustunud Eesti Vabariigi Perekonnaseadus nimede valikut väga kitsalt ei piira. See sätestab, et lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel; surnult sündinud lapsele eesnime panemine ei ole kohustuslik; vanemate kokkuleppe puudumisel otsustab eestkosteasutus, kumma vanema pakutud eesnimi lapsele pannakse; lapsele ei või panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja
elukoht, nimi, seisus või amet, sünnikoht, vanus, sugu, perekonnaseis, surma põhjus. Andmed surma põhjuste kohta on väga ebaühtlased, sest pastorite arusaamad meditsiinist olid üsna erinevad. Koguduste personaalraamatud kirikukoguduse liikmete nimekirjad, mis koostati majapidamiste ja perekondade kaupa. 1834.aastast oli personaalraamatute pidamine kõigile pastoritele kohustuslik. Personaalraamatusse kanti: nimi (ees- ja perekonnanimi, isanimi, neiupõlvenimi), seisus ja amet, sünnikoht, sünniaeg ja vanus 1834.a hingeloendi järgi, perekonnaseis, haridus, märkuste lahter, leeris käimise koht ja aeg, armulaual käimine, kogudusest lahkumine. Hingeloendid Sulev Vahtre (1926) Tartu Ülikooli kauaaegne Eesti ajaloo professor. Ta on põhjalikult uurinud hingeloendeid ja nende kasutamisvõimalusi ajaloolises uurimistöös. Tema juhendamisel valmis 1960-70 aastatel ka rida
Parvus, minor/minus, minimus (väike, väiksem, väikseim) (a, um) Pl minores (alaealised, nooremad) Capitis deminutio maxima (status libertatis) media/minor (status civitatis) minima (status familiae) ROOMA NIMED Klassikalisel ajal oli roomlastel kolm nime (eesnimi, sugukonna nimi, hüüd- või lisanimi). C. Julius Caesar Marcus Tullius Cicero Dokumentidel märgiti ka päritolu koht ja isanimi. Naistel eraldi eesnimesid polnud. Kasutati perekonnanime naissoost vormi (Julia, Tullia). Kui oli kaks naist, siis olid Julia Minor ja Julia Maior. Kui naisi oli veel rohkem, hakati neid nummerdama. Marcus, i m. (II dekl) Tullius, a, um (I-II adj) Cicero, onis m. (III dekl) Nom Marcus Tullius Cicero Gen Marci Tullii Ciceronis Dat Marco Tullio Ciceroni Acc Marcum Tullium Ciceronem Abl Marco Tullio Cicerone Voc Marce Tullie Cicero Julius, a, um (m, f, n) Lex, legis, f (seadus)
Mina. Minapilti katsub laps mõista kui terviklikkuse garantiid, tegelikult on see illusioon. Minapilt, mille laps loob, nim. Lacon ideaalseks Minaks. (kogu minapilt on illusioon). Kolmas, sümboolse korra faas. Puudutab otseselt keele mõistet. Õpitakse teistega arvestama, millised on teiste õigused sinuga võrreldes, õpid omandama kohustusi, õigusi, rääkiv subjekt. Kõik sõnad, keeles, millesse oled sisenenud, täieõiguslik liige. Sõnadel fikseeritud tähendus. Phallus/IsaNimi. Allud oma kohale süsteemis. Algab inimese sooline määratlemine. Asjadel selge tähendus, mida järgid. Mõnes mõttes reaalse faasi kordus, inimesele teatav võimalus ületada end, jõuda tervikuni. Reaalne, kultuurieelne, feminiimne. Sümboolse korra faas, isakeskne maailm, kultuuriline, domineeriv. Sümboolse korra funktsiooniks ihaldamine. Inimene saab ühiskonna osaks, tunnistab seadusi. Lacan vastandab: Reaalse vastandamine reaalsusele. Ideoloogiline/loomulik. Shank; Pfeil
· nimi tuleb valida kristlike pühakute hulgast · abiellumisel saab pruut peigmehe nime · lapsed saavad automaatselt vanemate lisanime Pr. Revolutsion andis vabaks, varsti soovitati jälle piibli ja pühakunimesid (1803). N. Vene - Kooperacija, Elektrifikacija Eestis 13.-14. sajandil lisanimesid vähe, 16. sajandil juba rohkem ja üsna püsivad ja ühe pere liikmetel on üks nimi. 17.-18. saj lisanimi (talunimi, elukutse, hüüdnimi, isanimi) ja ristinimi 18.-19. sajandi vahetusel oli perekonna (prii-, liig-)nimede panek aktuaalne kogu saksa kultuuriruumis. 1809 - Kanepis, praost v. Roth 1816-19 Talurahva vabastamise seadused nõudsid perekonnanimede panemist kõigile talupoegadele (kestis kuni 1835) 1861 Venemaal 1930. teisel poolel kasvas EV-s kampaaniaks nimede eestistamine. Ordenid Vene ordenite süsteemi kujunemine kestis 130 aastat. I periood: Peeter I asutas Püha Apostel Andrei Esmakutsutu (Andrei Pervozvannyj)
See tähendab nimede keelelise aspekti korrastamist: nimede normimine, s.o ühe kindla kirjakuju fikseerimine (õigekirjutus, nime transkriptsioon/transliteratsioon, murdeliste nimekujude arvestamine jne), nimede keelsus, nimesüntaks (struktuur, nt eesti asustusnimedele on iseloomulik omastavaline mall), nimetarvitus (sh kohakäänete tarvitus), nimemallid (isiku ametlikus nimes esineda võivad osised: eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sugukonnanimi jms). Nimetamise akt tähendab eelkõige nimekorralduse juriidilisi aspekte, s.o. õigusakte, mille ülesandeks on fikseerida ametlike nimede panemise kord ja pädevus, kehtestada reeglid nimede tarvitamiseks ametlikus asjaajamises jne. Ent nimekorraldust huvitavad siin ka nt nimevaliku kriteeriumid, mida ei saa alati õigusaktidega reguleerida. Nimekorraldust võib organisatsiooniliselt ja eesmärgiasetuselt jagada kaheks:
Meenutab freudi superego käsitlust. Ihaldamine on keskne mõiste. Nimetamise aspekt on oluline. MINAIDEAAL. Kui ideaalnmina puhul püüdled kedagi kehastama, siis minaideaal on justkui norm, mis sind järgib ja see on keeleline. Siin õpib inimene asjadest õigesti aru saama. Õpib maailmas õigesti liikuma. Saab aru mida tähendavad soorollid, milline on tema sot positsioon, õpib ära rituaalid, ühiskonna reeglid, teistega arvestamise. Keskpunktiks on mõiste PHALLUS. Isanimi. Jõud, mis valvab selle järele, et tekiksid seosed, kord. Iga inimene aktsepteerib Phalluse olemasolu kui sümboolse korra keskpuntki. Siin saab ring täis. Phallus ja reaalne on teineteisega sarnased. Jõutakse paradiisi siis kui järgid sümboolse korra etteantud seadusi. Kui allud isanimele jõuad täiuslikkuse seisundini. Maskulliinne maailm on sümboolse korra maailm. Oleme lahkunud feminiinsest maailmast, omandanud keele ja uue maailmakorra. Žižek – Lacane tõlgendaja
amerikaniseerunud ringkonnad) reeglid paigas, "Teie" palju levinum. Asümmeetriline "sina/"Teie" täiskasvanute vahel väljendab võimusuhet (miilits kahtlusaluse poole pöördudes, sõjavägi). Eestlase sõbralik "sina" võib solvata (kuigi võib solvata ka teist eestlast, kui too pole üldise sinatamisega nõus). Pöördumised eestlastel tihti puuduvad (nagu "tere"-gi), Ameerikas, eriti Läänekaldal eesnimed (kuigi see on interaktsiooniline!), vene kultuuris lugupidav vorm eesnimi + isanimi muundub Eestis eesnimeks paljudele eestlastele tundub tungimisena privaatruumi (st ebaviisakusena). "Sina/Teie" kasutamine igas kultuuris erinev, tihti mõttekas rakendada nn metakultuurilist interventsiooni, st arusaamatus sõnaselgelt jutuks võtta, et kaasvestleja reegleid taibata. Kroneemika Monokroonsed ja polükroonsed kultuurid (ja inimesed): Edward Hall ("The Silent Language", "The Hidden Dimension", "Beyond Culture")
980-1015 valitses Vladimir Svjatoslavits (4lugu) = lugu dünastia võimuletulekust. Korduv kolme venna lugu, mis ikka ja jälle kordub. Taani viikingipealik Rörik on mõningate Vene ajaloolaste meelest Rjurik kuid me isegi ei tea kas Rjurik olemas. Vene nimede süsteem (Fjodor Uspenski) : Ivan Ivanovits- auväärne Ivanov- ametlik Ivan- semude vahel Vanja- pereringis ; Selle traditsiooni juured tagasi Rjuriku aega (Skandinaavia traditsioon kasutada isanime). Isanimi kinnistus eliidile. (nt lihtaadlik Ivan Ivantsõn, lihtinimene Ivanska). Vanavene vürstidel 2-3 nime. 1 Jaroslav Javtoslav Vladimir Ristinimeks saab olla vaid Piibli nimi/pühaku nimi. Sageli oli neil ka kolmas nimi- skandinaavia nimi, millega esinevad saagades. Vanav. valitsejad polnud venelased, sest valitsejate(vürstide) emad Skandinaaviast. vene rahvas. Lad k rhuteni (antiigist kus Rügeni saare elanikud; venelased). Vaieldud kas Skandinaavia päritolu .... /germaani/Rootsi
Gogolit peetakse esimeseks väikse inimese kujutajaks. Väike inimene on sotsiaalses plaanis tühine inimene. Gogoli ,,Sineli" peategelase nimi on Basmatskin tuletatud sõnast saabas. Akaki Akakijevits Basmatskin D tegelane on Makar Aleksejevits Devuskin akaki kr keeles süütu, heasüdamlik. Devuska vn k neiu (süütus). Ka Makar on heasüdamlik, ta pole õel. Makar kr k õnnis; inimene peaks maailma sündima õndsana. Mõlemale peategelasele antakse ühesugune isanimi. Nad on vaimsetes sugulassidemetes, reaalselt on nad väga kauged sugulased. Naispeategelane on Varvara Aleksejevna. Varvara kr k võõras; vaatamata sugulusele muututakse moondunud maailmas võõraks. Süzee on projitseeritud ,,Sineli" süzeele. Akakil pole loominguvõimet, ta kirjuatb ümber. Samasugune ümberkirjutaja on ka Makar. Ta on väikeametnik, kelle on silma- ja südamerõõm pea 20 aastat noorem Varvara. Makar on teenistusastmelt titulaarnõunik, kelle haritustase on madal
annaabi.ee 
