LEKTÜÜRILEHT ,,Kolme katku vahel" Jaan Kross 267 lk Tegelased: Balthasar (Pallu), Annika, Meus, Märten, Katharina, dr. Friesner, hr. Henning, Antoniuse-härra, Kimmelpenning, Kettler, Jakob, Epp, Simons, Paap jt. 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib ajast, mil Tegelikult rääkis raamat tallinlasest Eestisse hakkas jõudma katk, mis nimega Barthasar. Valitses aeg, mil laastas maailmas mitmete riikide eestlased olid oma riigis alamad ja
Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul arm...
35) mitte kes, vaid mis Non quis, sed quid 36) jumala töö Opus Dei 37) elulugu Curriculum vitae 38) kus hundist räägid Lupus in fabula 39) helde ema Alma mater 40) pane tähele Nota bene 41) valge vares Rara avis 42) missugune on valitseja, selline on rahvas Qualis rex, talis grex 43) kus on hea, seal on kodumaa Ibi bene ubi patria 44) nii kaob selle ilma hiilgus Sic transit gloria mundi 45) mu koer sõi selle ära Canis meus id comedit 46) tark inimene Homo sapiens 47) kuni elan, hingan Dum spiro, spero 48) lõvi tuntakse küüntest Ex ungue leonum 49) öeldud-tehtud Dictum-factum 50) mõistuse ja käega Mente et manu
22) Ab avo usque ad mala munadest õunteni (kindla korra järgi) 23) Qualis rex, talis grex milline on valitseja, selline on rahvas 24) Ab urbe condita linna asutamisest/algusest 25) Vae victis häda võidetuile 26) Memento mori mõtle surmale 27) Lapsus linguae keelevääratus 28) Audiatur et altera pars kuulake ka teist poolt 29) Gaudeamus igitur niisiis rõõmustage 30) Bis in die (bid) kaks korda päevas 31) Cum laude kiitustega 32) Canis meus id comedit mu koer sõi selle ära 33) Cogito, ergo sum ma mõtlen järelikult ma olen 34) Contra mundum maailma vastu 35) De die in diem päevast päeva 36) De nihilo nihil midagi ei tule millestki 37) Errare humanum est eksimine on inimlik 38) Et tu, Brute ka sina, Brutus 39) Ex mea sententia minu arvates 40) Ex more kombe kohaselt 41) Mens sana in corpore sano terve vaim terves kehas 42) Ne humanus crede ära usalda ühtki inimest
Imperatiivi vormide kohta lähemalt lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivide kohta lk 127. 2) Rühmatöö esitamine ja esitlus. XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma annan, nii ma pärandan/määran ja nii ma teen testamenti, seega Teie, kviriidid (Rooma täieõiguslikud kodanikud), olge mulle tunnistajateks/pakkuge mulle tõendust. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Surnud inimest ärgu maetagu ega põletagu linnas, ütleb seadus- XII tahvli seadus. 10
KOLME KATKU VAHEL Jaan Kross (Balthasar Russowi romaan) Lehekülgede arv: 266 Kujundanud: U.Ploomipuu Tegelased: Pall (Balthasar Russow), Paap, Härra Henrik Claesson Horn, Soome Hertsog Johan, härra Henning, härra koadjuutor, Kaspar, kaupmees Kyrö, Epp, Kati- tädi, Jakob, Jürgen, Kimmelpenning Meus, Annika, Märten, Katharina, Rissa Siimon, Doktor Friesner. 1.Ennustamine Millest võiks raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Kuna jutt oli Balthasar Russowist, Jutt käis ühest eesti soost poisist, kes õppis Tallinnas koolis, arvasin, et tegu on omaaegse kus õppisid enamjaolt sakste lapsed. Sõltumata sellest, et kangelasega ja raamat räägib tema ta oli kehvemast rassist, õppis ta hästi ja suutis end
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat Sergei Rahmaninov Koostaja: Kristina Meus 11H klass Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................lk 3 Sisu.....................................................................................lk 4-6 Kokkuvõte.............................................................................lk 7 Kirjandus..............................
kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil mter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk natra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est ...
Omnis Determinatio Est Negatio Lõplik määratus on eitamine Non Omnis Moriar ma ei sure täielikult Quid prohibetis aquis miks te takistate vett Usus communis aquarum est vee kasutamine on kõigile tasuta Nunc est bibendum nüüd tuleb juua Sub aqua vee all Et tu, Brute! ka sina, Brutus! Quod licet Jovi, non licet bovi mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda Aere perennius vasest kestvam Exegi monumentum teoks ausamba ma teinud Politeia riik Memento mori mäleta surma Ridet hoc, inquam, Venus ipsa seda nerab, ma ütlen, isegi Venus Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hoole...
tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil m_ter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon. · Leia sõna tüvi
Sue=sve: consuetudo ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio Vältus (kvantiteet) Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: Pikad vokaaid- : non (noon), senatus(senaatus) Lühikesed vokaalid : mare, servus Rõhk Viimasele silbile rõhku ei ole 2-silbilistele sõnadel on rõhk alati esimesel silbil: mater, meus 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk: natura Kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil: imperium, corpora Esse (olema) Sg singularis 1.(ego) sum 2.(tu) es 3. est Pl pluralis 1.(nos) sumus 2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane
Metseenide heldus, mis meid siin toetab. 19 Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivid lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivid lk 127 1. Divide et impera! - Jaga ja valitse 2. Festina lente! - Kiirusta aeglaselt 3. Nota bene! - Pane hästi tähele! 4. Carpe diem! - Naudi päeva! 5. Salus populi suprema lex esto – Rahva heaolu olgu ülim seadus 6. Testes estote – Olge tunnustajad! 7. Titius meus heres esto – Titsius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote – Nii ma annan, nii ma määran, nii ma pärandan ja nii teie, kviriidid, olge mu tunnistajateks. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Seadus ütleb: surnud inimest linnas ärge maha matke ja ärge põletage. 10. Praetor urbanus duo lictores apud se habeto – Linna preetor peab omama enda juured kahte autahvlit
komparatiivi või superlatiiviga) mere, ru, ritum, re ja mereor, ritus sum, longus, a, um pikk r ära teenima, pälvima, väärt olema loquor, loctus sum, loqu rääkima, merit adv. teenete järgi, teenitult kõnelema, ütlema metu, u, tum, ere kartma, hirmu tundma ld, ls, lsum, ere mängima metus, s m kartus, hirm ldus, m mäng, ajaviide; kool meus, a, um pron. poss. (voc. sg. m m) minu lmen, minis n valgus; pl. ka: silmad (oma) lna, ae f kuu mles, litis m sõdur lx, lcis f valgus; päev; elu mlitris, e sõduri-, sõja-, sõjaväe- luxuria, ae f küllus; toredusearmastus, luksus mlitia, ae f (sõja)väeteenistus magis adv. comp. (superl. maxim) rohkem, mlle num. ja subst. (pl. mlia, ium) tuhat enam; pigem, ennem minor, ris comp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
