LEKTÜÜRILEHT ,,Kolme katku vahel" Jaan Kross 267 lk Tegelased: Balthasar (Pallu), Annika, Meus, Märten, Katharina, dr. Friesner, hr. Henning, Antoniuse-härra, Kimmelpenning, Kettler, Jakob, Epp, Simons, Paap jt. 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib ajast, mil Tegelikult rääkis raamat tallinlasest Eestisse hakkas jõudma katk, mis nimega Barthasar. Valitses aeg, mil laastas maailmas mitmete riikide eestlased olid oma riigis alamad ja
Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop
35) mitte kes, vaid mis Non quis, sed quid 36) jumala töö Opus Dei 37) elulugu Curriculum vitae 38) kus hundist räägid Lupus in fabula 39) helde ema Alma mater 40) pane tähele Nota bene 41) valge vares Rara avis 42) missugune on valitseja, selline on rahvas Qualis rex, talis grex 43) kus on hea, seal on kodumaa Ibi bene ubi patria 44) nii kaob selle ilma hiilgus Sic transit gloria mundi 45) mu koer sõi selle ära Canis meus id comedit 46) tark inimene Homo sapiens 47) kuni elan, hingan Dum spiro, spero 48) lõvi tuntakse küüntest Ex ungue leonum 49) öeldud-tehtud Dictum-factum 50) mõistuse ja käega Mente et manu
22) Ab avo usque ad mala munadest õunteni (kindla korra järgi) 23) Qualis rex, talis grex milline on valitseja, selline on rahvas 24) Ab urbe condita linna asutamisest/algusest 25) Vae victis häda võidetuile 26) Memento mori mõtle surmale 27) Lapsus linguae keelevääratus 28) Audiatur et altera pars kuulake ka teist poolt 29) Gaudeamus igitur niisiis rõõmustage 30) Bis in die (bid) kaks korda päevas 31) Cum laude kiitustega 32) Canis meus id comedit mu koer sõi selle ära 33) Cogito, ergo sum ma mõtlen järelikult ma olen 34) Contra mundum maailma vastu 35) De die in diem päevast päeva 36) De nihilo nihil midagi ei tule millestki 37) Errare humanum est eksimine on inimlik 38) Et tu, Brute ka sina, Brutus 39) Ex mea sententia minu arvates 40) Ex more kombe kohaselt 41) Mens sana in corpore sano terve vaim terves kehas 42) Ne humanus crede ära usalda ühtki inimest
Imperatiivi vormide kohta lähemalt lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivide kohta lk 127. 2) Rühmatöö esitamine ja esitlus. XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma annan, nii ma pärandan/määran ja nii ma teen testamenti, seega Teie, kviriidid (Rooma täieõiguslikud kodanikud), olge mulle tunnistajateks/pakkuge mulle tõendust. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Surnud inimest ärgu maetagu ega põletagu linnas, ütleb seadus- XII tahvli seadus. 10
KOLME KATKU VAHEL Jaan Kross (Balthasar Russowi romaan) Lehekülgede arv: 266 Kujundanud: U.Ploomipuu Tegelased: Pall (Balthasar Russow), Paap, Härra Henrik Claesson Horn, Soome Hertsog Johan, härra Henning, härra koadjuutor, Kaspar, kaupmees Kyrö, Epp, Kati- tädi, Jakob, Jürgen, Kimmelpenning Meus, Annika, Märten, Katharina, Rissa Siimon, Doktor Friesner. 1.Ennustamine Millest võiks raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Kuna jutt oli Balthasar Russowist, Jutt käis ühest eesti soost poisist, kes õppis Tallinnas koolis, arvasin, et tegu on omaaegse kus õppisid enamjaolt sakste lapsed. Sõltumata sellest, et kangelasega ja raamat räägib tema ta oli kehvemast rassist, õppis ta hästi ja suutis end
secundus-teine sorror-õde templum-tempel tempus-aeg terra-maa tertius-kolmas totus-kogu,terve vicus-küla vir-mees verbum-sõna urbs-linn ab+abl eemale,ära ad+acc poole,juurde ante+acc enne,ees apud+acc juures,kõrval,lähedal cum+abl koos de+abl kohta,eemale ex+abl välja,ära in+abl kus? in+acc kuhu? post+acc pärast,taga sine+abl ilma aub+abl all Esse(olema);Posse(suutma/saama/võima/oskama) MINA-ego sum possum minu oma-meus SINA-tu es potes sinu oma-tuus TEMA est potest MEIE-nos sumus possumus meie oma-noster TEIE-vos estis potestis teie oma-vester NEMAD sunt possunt NIMI/OMADUS SÕNA KÄÄNAMINE: Ainsus: -A(n) -US(m) -UM(k) KES puella amicus verbum KEDA puellam amicum verbum KELLEGA puella amico verbo Mitmus: KES puellae amici verba KEDA puellas amicos verba KELLEGA puellis amicis verbis..... KEDA
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat Sergei Rahmaninov Koostaja: Kristina Meus 11H klass Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................lk 3 Sisu.....................................................................................lk 4-6 Kokkuvõte.............................................................................lk 7 Kirjandus.............................
kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil mter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk natra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est ...
Is , quisnam fatur ignoro. Is , quisnam teneo non narrow - He, who speaks, does not know...He, who knows, does not speak. ut exsisto est amo non futurus oleks on sama hea kui poleks taedium est caedes igavus on tappev dies irrae, dies illae päev vihkamiseks, päev hukatuseks Optimus amicus mei est mihi kõige parem sõber olen ma ise Hilaris Sarcalogos häid jõule Gauisus Novus Annus head uut aastat Parum depressus väheke depressioonis Meus bardus sentential cruciatus mihi minu lollid mõtted piinavad mind Exosus orbis terrarium vihkan maailma Sententia vado nusquam mõtted viivad eikuhugi infirmus - intorqueo fossor --- sick-twisted bastard bulla ferreus quod vos mos adepto vestri calx õpi raskelt ja sa saavutad oma eesmärgi. Nex est secui fatum surm on osa saatusest Nos es quisnam nos es me oleme, kes me oleme Totus bonus res adeo an terminus tamen nocens res mos permaneo pro umquam
tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil m_ter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon. · Leia sõna tüvi
Sue=sve: consuetudo ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio Vältus (kvantiteet) Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: Pikad vokaaid- : non (noon), senatus(senaatus) Lühikesed vokaalid : mare, servus Rõhk Viimasele silbile rõhku ei ole 2-silbilistele sõnadel on rõhk alati esimesel silbil: mater, meus 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk: natura Kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil: imperium, corpora Esse (olema) Sg singularis 1.(ego) sum 2.(tu) es 3. est Pl pluralis 1.(nos) sumus 2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane
Metseenide heldus, mis meid siin toetab. 19 Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivid lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivid lk 127 1. Divide et impera! - Jaga ja valitse 2. Festina lente! - Kiirusta aeglaselt 3. Nota bene! - Pane hästi tähele! 4. Carpe diem! - Naudi päeva! 5. Salus populi suprema lex esto – Rahva heaolu olgu ülim seadus 6. Testes estote – Olge tunnustajad! 7. Titius meus heres esto – Titsius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote – Nii ma annan, nii ma määran, nii ma pärandan ja nii teie, kviriidid, olge mu tunnistajateks. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Seadus ütleb: surnud inimest linnas ärge maha matke ja ärge põletage. 10. Praetor urbanus duo lictores apud se habeto – Linna preetor peab omama enda juured kahte autahvlit
komparatiivi või superlatiiviga) mere, ru, ritum, re ja mereor, ritus sum, longus, a, um pikk r ära teenima, pälvima, väärt olema loquor, loctus sum, loqu rääkima, merit adv. teenete järgi, teenitult kõnelema, ütlema metu, u, tum, ere kartma, hirmu tundma ld, ls, lsum, ere mängima metus, s m kartus, hirm ldus, m mäng, ajaviide; kool meus, a, um pron. poss. (voc. sg. m m) minu lmen, minis n valgus; pl. ka: silmad (oma) lna, ae f kuu mles, litis m sõdur lx, lcis f valgus; päev; elu mlitris, e sõduri-, sõja-, sõjaväe- luxuria, ae f küllus; toredusearmastus, luksus mlitia, ae f (sõja)väeteenistus magis adv. comp. (superl. maxim) rohkem, mlle num. ja subst. (pl. mlia, ium) tuhat
annaabi.ee 
