LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)
res nec manicipi-mittemantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja -tooted, raha, metsloomad) 2. codex accepti-sissetulekute raamat; codex expensi-kulude(väljaminekute) raamat 3. servitutes personarum – isikute servituudid; servitutes praediorum - maatükkide servituudid 4. beneficium competentiae-suutesoodustus; beneficium inventarii-inventari soodustus; beneficium separationis-eraldamise soodustus 5. legis actio per iudicis arbitrive postulationem-seaduse hagi vahekohtuniku(kohtuniku) nõudmise kaudu; legis actio per manus iniestionem-seaduse hagi võimu peale panemise kaudu 6. ius suffragii-hääleõigus; ius honorum- magistraadiks kandideerimise õigus; õigus olla riigiametnik, õigus esindada riiki; ius commercii – kauplemisõigus; ius connubii – abielu õigus 7. donatio propter nuptias – pulmakingitus (mehelt naisele); donatio ante nuptias – pulmaeelne kingitus (mehelt naisele); dos – kaasavara (naise oma) 8
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama
Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega) pron. dem. pronomen demonstrativum c
1) vetamur, meid keelatakse 31) Moodustada sulgudes näidatud vorm. Tõlkida Mittere (ger.gen.) - mittendi, saatmise Respondere (imperat.fut.act) respondito, sa pead vastust andma, vastama Kasutatud kirjandus: 3 1. M. Ristikivi. Ladina keel juristidele. Tallinn: Juura, 2006. 2. Loengute konspekt aines Ladina juriidiline terminoloogia, 2008. 3. E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Toim. H. Pisuke. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2000. Lisaks: 4. M. Ristikivi. Ladina päritolu juriidilised terminid eesti õiguskeeles. Magistritöö, 2006. 5. M. Ristikivi. Ladina õigusterminite ühtsusest Euroopas. Õiguskeel, 4/2005. lk 14-19. 6. M. Ristikivi. Ignoratis terminis artis ignoratur et ars. II Õiguskeel, 3/2005. lk 36-40. 7. H. Siimets Gross. Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f
TUNNIKONTROLLI MATERJALID Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m
Tekst 9 (3, 4) 3) Vita brevis, ars longa. (Hippokr.) Elu on lühike, kunst on pikk (ütlus pärineb Hippokrateselt). 4) Bellum civile Kodusõda Commentarii de bello civili. (Ceas.) (Caius Julius Ceasari) märkmed kodusõjast 3 Tekst 14 (1) 1) Leges duodecim tabularum sunt leges Romae antiquae Kaheteist tahvli seadused on antiik Rooma seadused Tekst 16 (7, 27) 7) Dum spiro, spero Kuni hingan, loodan 27) Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit Pärimine on kõigi surnule kuulunud õiguste ülekandumine Tekst 17 (23) 23) Furti manifesti poena quadrupli est et ipsius rei, quae est sublata, redhibitio. (Paul.) Avalik teadaanne , mis kaotab karistuse asja varguse eest, kui see, kes varastab tagastab omanikule asja neljakorde summa (Iulius Paulus) Tekst 20 (13, 24)
potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr
Rooma numbrid:10-XM;40-XL;50-L;90-XC;100-C;500-D;1000-M;;; Ladina keele ajalugu(üle 3000a):1)algas 10.saj eKr,Itaalia maakonnast Latium(tänap Lazio),räägiti lingua Latina,elasid latiinid;;;2)Rooma linna rajamine 753eKr;keele levitamine:rahvas vallutas ümbritsevaid alasid(sõjad);nim roomlasteks;;;3)1.saj eKr Klassikaline Antiikaeg;Rooma Impeeriumis(väga suur) ladina keel(va kreeka);õiget keelt levitasid:Caesar,Cicero;;;4)5.saj pkr Klassikaline Rooma lagunenud;valitseb ristiusk;kasut ametlikult ladinakeelt,inim ei räägi;;;5)10.saj ametlikult ladina,kõnekeel prantsuse,itaalia,hispaania;;18.saj ladinakeelt ei kasut otseselt(ka mitte piiblis,kirikus,ülikoolis);;; Kreeka-Rooma jumalad:Hera-Iuno-abielu,sünnitus-paabulinnusulg;;Poseidon-Neptunus- veekogud-3-hark,pikad juuksed,habe;; Zeus-Iuppiter-taevas,õigus-piksenoolega,pikadu juuksed,habe;;Apollon-Apollo- muusika,ravimine,ennustamine-lüüra käes,ilus kutt;;
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus. Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .........................
3 põhilisy tegurit liiklusõnnetuste piiramiseks: 1. Liiklejate liikluskultuur ja haritus 2. Liikluse tehiolud materiaalsed objektid (teede korrashoid, jne) 3. Järelvalve politsei Autolukk (USA, Rootsi, Kanada, Austraalia, Soome, Holland, Belgia, Taani, Austria) elektrooniline seade, mis ei lase autot käivitada, kui väljahingatavas õhus on promille. Veapunktisüsteem inimese rikkumised summeeritakse, kui mingi arv saab täis, järgneb karistus (lubadest ilmajäämine, uus eksam, vms). Autode arv 1000 elaniku kohta Eestis 2001 353, USAs 2001 765, Lätis 214 , Leedus 267 Alkoholipoliitika Riiklik alkoholipoliitika 2009 Liberaalne alkoholipoliitika alkoholi liigtarbimine, 10-11 l puhast alkoholi 1 inimese kohta. (4- liikmeline pere tarbib aastas 250 pudelit viina) Alkoholiseadus riik püüab reguleerida alkoholi tarbimist Aktsiisid, mis lähevad riigieelarvesse
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9
võidelda. Keskaeg Kirik üritas juhtida riiki ja kuningad Maailmapildi tasandil kirikut. vastandumine Mõnel pool pöörduti tagasi antiigile vs antiikkultuuri teatud paganlusse osade (Inglismaal 5. ja 6. saj.). ülevõtmine ja kasutamine Keelte püsimine idas ja läänes Vrd: Rooma impeeriumi kõrghetkel kakskeelne, kreeka keele eriline roll KOLMAS LOENG Vincenzo Camuccini ,,Caesari surm" (1798) Antiikaja pärand eri et tu, kultuuriperioodidel: keskaeg, Brute! renessanss, barokk , ! Karl Suur e Carolus Magnus (srn 814) Varakeskaeg Lääne-Euroopas Karolingide renessanss
• Wúwéi (rahu üle mõistuse) – valitseja on ideaalne eeskuju • Olemas ka vastaspoolus – legalism, kus peetakse vajalikuks kodifitseeritud seadusi ja karme karistusi (ülestunnistus) 4 allikat: lü ( 律 : „kodifitseeritud õigus"), ling ( 令 : „imperaatori korraldused"), ke ( 科 : „eelmistelt dünastiatelt päritud seadused") ja bi ( 比 : "pretsedendid"), õigusprofessionaalid olid õppinud filosoofiat ja kirjandust. Rooma õigus Rooma õiguse tähtsus Euroopale: on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik Rooma õiguse allikad
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat.
seaduslike pärijate vahel jagada. Naine käsutas oma kaasavara, mees oma vara. 6.4. Vanemate ja laste suhted 6.4.1. Seadusjärgsed lapsed Abielust sündinud lapsed ja orjatari lapsed, kellele isa ütleb minu lapsed, need arvatakse perenaise laste hulka, st saab. 6.4.2. Vanemate õigused laste üle Vanemad panid paika pärijad, otsustasid kaasavara üle. Vanemad said teha kokkuleppeabielusid, vaadata oma poegadele välja sobivad naised. 7. Õigusrikkumine ja karistus Hammurabi koodeksi normide järgi 7.1. Tsiviil- ja kriminaalõigusliku vastutuse eristamine Ma arvan, et need teod, mis nägid karistusena ette surmanuhtlus või vigastust, siis tegu oli kriminaalõiguse valdkonda kuuluva pügalaga. 7.2. Süüteod 7.2.1. Süüteoliigid Kuriteod Karistused Isikuvastased Surmanuhtlus; vigastavad karistused (taliooni printsiibil); rahatrahv
2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1.õigusajaloo kitsamas mõttes – elkõige ohtute poolt tagatud ja valvatudobjektiivse õiguse ajaloo (era-, kriminaal- ja protsessiõiguse ajaloo). 2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis
valikul (moraali ehk eetika mõistes); 3) õigusteaduses kasutatakse terminit õigus nt konkreetse nähtuse - subjektiivse õiguse tähenduses (igaühel on õigus saada tehtud töö eest palka - sh ka minul on õigus saada tehtud töö eest palka); 4) õigusteaduses kasutatakse terminit õigus ka õigusnormide kogumi tähenduses; 5) mõistet ajalooline õigus kasutatakse mõne varasema riigi õigussüsteemi (nt Rooma riik ja rooma õigus) või kehtiva riigi õigussüsteemi kohta (nt Eesti riik ja õigus); 6) mõiste õigus võib tähendada ka teatud õigusharu õigusnormide üldistust (nt riigiõiguse normistik ehk riigiõigus; tööõiguse normistik ehk tööõigus jne) või peale õigusnormide viimase alusel riigi poolt väljaantud individuaalseid õiguslikke ettekirjutusi; 7) lõpuks - mõiste õigus võib tähendada veel õigusteaduslikke distsipliine
Loomulik õigus erineb "tsiviilõigusest", mis sõltub inimlikest otsustest ja tsiviilvõimust. Loomulik õigus säilitab inimestes üksmeelt ja arusaamist hüvest. Inimese loomulike õiguste hulka kuuluvad isiku elu, väärikus ja omand. Inimese loomuomaduste samasus ja sõltumatus konfessioonist oli argument, millele Gr rajas oma teooria (hüpoteesi) rahvusvaheliste lepingute võimalusest erineva usutunnistusega rahvaste vahel. Karistus õigusrikkumise eest on Gr järgi pigem korrigeeriva, kui kättemaksu otstarbega [jus retributiva]: karistatakse mitte niivõrd tehtud vea eest, kuivõrd tulevaste vigade vältimiseks. Karistus peab olema proportsioonis kuriteo raskuse ja kurjategija oodatud kasuga sellest. Firensze humanistlikke ideid elustades ja ratsionaliseerides esitas Gr nö [21]loomuliku religiooni neli printsiipi, mis kehtivad igal ajastul
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad
tegelevad objektiivse õigse vahetu tundmaõppimise (dogmaatika). nende kõrval eksisteerivad alusained, mille hulka kuuluvad õiguse ajalugu, õiguse filosoofia, õiguse teooria, õiguse sotsioloogia jne. Õigust tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel (rahvuslik õiguskord või EU õigus). Jutt on õiguse tundmaõppimisest, tema seletamisest, tunnetamisest alates rahvuslikest õiguskordadest kuni interaktiivsete õiguskordadeni välja. Õigusteaduse tekkest võib rääkida seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. See dateerub kuhugi II saj. e. Kr. Teadus, sh õigusteadus on internatsionaalne nähtus, sest selle uurimisese on universaalne. Samas võib uurimisese – õigus aeg-ruumis oluliselt erineda, mistõttu tunnetamise konkreetne ese ja ka viisid sõltuvad ajast ja kohast. Hoolimata niisugusest erinevusest võib eelneva pinnalt sõnastada õigusteaduse ülesande, milleks on õiguse kui
õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale teoimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. 72.. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumise neli rühma: Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Distsiplinaarüleastumine on tööõigusrikkumine. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
