6) Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud. Etruski kunst Levis Itaalia keskosas 8-3 saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7-5 saj eKr. Lõpuks langeti Rooma võimu alla. Etruskidel olid tihedad sidemed kreeklastega. (Lõuna- Itaalia kolooniad, mis on mõjutanud tugevalt nende kunsti) hilisem rooma kultuur oli omakorda mõjutatud etruskidest. Uuritud on tuhandeid etruskite haudu. Sealt pärinevad põhilised meie teadmised nende kultuuri kohta. On erinevad hauatüübid: 1) maapinda raiutud tunnelid, mis lõppevad kambriga 2) ümarad kuplitaolised hauakünkad 3) maja taolised kivikambrid 4) mägede sisse raiutud ruumide süsteemid. Enamik haudu asub rühmades. Surnud tuhastati ja maeti enamasti urnides. Kaanel surnu portree. Hauakambrid võivad olla sisustatud elutoana, seinad tavaliselt kaetud maalingutega.
auspicium tulevaste sündmuste ennustamine lindude põhjal aulaeum eesriie (nt. teatril), ka selle imitatsioon (kivist, stukist vm materjalist) basiilika piklik neljakandiline löövidega hoone, algselt Rooma raekoda, ametnikeruumid, turu- ja kohtusaal, hiljem lisatud poolkaarekujuline apsiid, hiljem kujunes sellest varakristlik kirik bibertito Vitruviuse väljend Etruski templi kahe võrdse (või peaaegu võrdse) proportsiooni kohta bilingva kahes keeles tekst bucchero etruskite musta läikiva pealispinnaga savinõud caldarium kuum pesemisruum antiikaja termides canabae algselt müügiputkad ja väikepoed leegionlaagrite ääres; hiljem arenesid neist omavalitsuslikud kogukonnad, kus elanikud suhtlesid sõjaväelastega carceres ülestõstetava barjääriga areenist eraldatud hobukaarikute stardiboksid hipodroomi otsaseinas cardo, cardus ehk cardus maximus, linna peamine(-sed) põhja-lõunasuunaline põiktänav (- vad), kus tavaliselt kaubitseti
Seinamaal oli helge ja väljapeetud Proovisid psühholoogilisust juurde anda Proovisid reaalset olukorda endasi anda Portreedes muskuliivsust, isikuomaduste välja toomine, emotsionaalsus (vastanduvud Kreekale) Surnud tuhastati, urnidesse, kaane peale surnu portree Skulptuuri lemmikmaterjalike terrakota Pole kartust surma ees Templeid säilinud ei ole Rooma arhideks Vitruvius -> kirjutas raamatuid, kirjeldas Etruskite templeid Templid: Pigem ruudukujuline põhiplaan Sambad on hõredalt eeskojas, ei toestanud Eeskoja taga pühamu Madal viilkatus Enamasti puidust Viilu harjal on terrakotaskulptuurid Pühendatud 1-3 jumalale Skulptuur: Terrakota Riides Näol irve Loomi kujutatakse inimestest paremini
Egeuse ja etruski kunst. 30.11.2016 Umbes alates 8.sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva mineviku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja. Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki,
Etruski kunst. Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja
ETRUSKITE KUNST 753 - 510 e.Kr. Rooma kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab just etruskite kunst. Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti käsitlus. Etruskite perioodi tuntakse ka kui Rooma kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja
(Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga
(Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa – aatriumi – ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga
Even-Marten Korberg 11B Etruskite 12 linnriiki Etruskid Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas Umbes 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida Selle rahva minevikku peidab salapära, sest kui roomlased olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kunst *Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. * Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske. * Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. *Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased
Jumalate vastu mässajad saadeti Tartarosse. Õndsate koht oli Elysion. Tuntud oli ka reinkarnatsiooniõpetus (hea inimene sündib kasuliku loomana). Hellenismis hakkab levima kultus, et on olemas alternatiivne surmajärgne maailm peale allilma. Maailma kujutati hiljem ette kontsentriliste sfääridena, keskel asub Maa ning nende ümber igas sfääris planeedid. Saatus e umbisikulist jõudu heimarmenet valitses jumalanna Tyche. Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhil mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalan Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Seega viitavad jumalate nimed sarnasusele. Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma.
laadi harrastajad hiljemgi. Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid
Hellenismi periood Muutuvad veel emotsionaalsemaks. Milo Veenus Pikaks venitatud skulptuurid. Maalikunst Seda hinnati väga kõrgelt. ETRUSKID U alates 8.saj eKr elasid Itaalias Roomast põhjapoole. Etruskide päritolu ei ole teada. Arvatakse, et on tulnud Väike-Aasiast.Teine teooria- tegu on põlisrahvaga. Tänapäeval on arusaam, et tegu on sisserännanute ja põlisrahva segu. Lõid omanäolise kultuuri. Roomlased alistavad etruskid u 4.saj eKr. Nende keelt ei osata täielikult. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimamlikult meeldivaks teha. Surnuid maeti katakombidesse, kuppelhauad… Surnud tuhastati. Hauakambrite seinamaalidel Näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid koosviibimisi perega. Terakotka-sarkofaag, kuhu asetati surnu. Põletatud savist välja raiutud. Peal kujutati surnuid/nende pere. SKULPTUUR
ROOMA ÜHISKOND JA ELUOLU 1. Kultuurid : Kreeka kultuur Etruskite kultuur 2. Üks osa võttis hea meelega teiste maade kultuureüle. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. 3. Tähtsamad seisused : · Senaatorid -> valitses koos kuningaga riiki. · Ratsanikuseisus -> rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. · Käsitöölised -> tegelesid käsitööga.
Kronoloogia *Kun aeg:7 kuningat valitses üksteise järel, viimased Naise positisioon: osalesid pidusöökidel, tegid meestega koos 3 etruskid, etruskite hiilgeaeg It-s, aja lõpul kehtestati vabariik sporti Rooma linna sünd: kaksikud Romulus ja Remus arvatavasti *Varane vabariik: riigi eesotsas senat ning valiti konsulid, sõjad sõjajumal Marsi pojad, ema onu käskis lapsed jõkke visata, et etruskitega, võimu laienemine It-s, vastulöök gallialastelt, It täielik ennustuse järgi ei saaks poisid onu võimult kukutada. Vool uhtus vallutamine
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi
ITAALIA ÜLDANDMED · Parlamentaarne vabariik · Pealinn Rooma · Pindala 302 073 km2 · Riigikeel Itaalia · Rahvaarv 60 665 551 · President Sergio Mattarella · Iseseisvus 17. märts 1861 · Rahaühik EUR ITAALIA AJALUGU · 9.saj.eKr kreeklaste kolooniad · 7.saj.eKr etruskite vallutus · Roomlaste vastuhakk Rooma riik · Ida- ja Lääne-Rooma keisririik · Frangid ja Pippin lühike vallutasid Rooma · Hiljem Karl Suur ja kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia kirikuriik · Saksa-Rooma riik 800.a · 15.saj Charles VIII- esimene Itaalia sõda Habsburgide ülemvõim · 18.saj Napoleoni sõjakäigud · 1861.a iseseisev kuningriik, 1947.a demokraatlik vabariik MAJANDUS
tegelesid merendusega ja piraatlusega, tegid veehoidlaid, teid jne. Kelle eeskujul etruskid oma kunstiga tegelesid? Etruski hauakambrite kunsti väärtus:väga ilusad... neid ei hävitatud, sest oldi meelel , et seal toimub hauatagune elu. Etrsukite skulptuurid: mõjutused, kuidas ära tunned?mandlitaolised silmad, täidlased huuled. Arvatakse, et on suur nina aga ei tundu selline. Kreeka mõjutused etruskite kultuurile: tegid templeid nagu kreeklased, kasutasid võlvide ladumise tehnikat, puutalastiku kasutamine. Mis on terrakostaskulptuur? Detailid on värvilised. 1 3. Rooma kunst Kuidas tekkis Rooma linn?rajas Romulus 753 e.k.r Võimu väljendamine läbi kunsti, too näiteid:Ehituskunst, keerulise ehitusega ehitised, sambad, võlvid ja kuplid kaunistuseks, poolsambad ehk pilastrid, skulptuurid ja nende koopiad
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1) Rooma riigi ajaloo kronoloogia ja lühike iseloomustus?- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena,
· maakond kus nad elasid, kutsuti Etruuriaks · päritolu ei ole teada (pakutakse, et nad on rännanud sinna Väike-Aasast või on Itaalia põliselanikud) · palju teadaolevad raidkirjasid · tektsid pole arusaadavad · suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid · käsitöö ja metallitöö oli eriti kõrgelt arenenud · hiilgeaeg VII-VI sajand ekr · roomlaste hilisemad usukombed olid just etruskite päritolu · VI sajandi lõpul aeti etruskite valitseja minema ja tasapisi kaotasid nad Roomas oma võimu · (kr k nekropolis- surnute linn) hauakambrid olid elavad koopiad nende elupaikadest Pärimus Rooma linna asutamisest · 21.04.753 ekr- roomlaste ajaarvamise algus · Rooma linna asutamise pärimuse kohaselt kästi visata Romulus ja Remus (olid vennad) Tiberi jõkke kuningas Amuliuse poolt, kuna too olevat näinud ettekuulutust, et tema
(Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati: Pidusid muusika ja tantsuga Jahiretki Spordivõistlusi Terrakotast, s.t
Dromoseks. Idas tähistasid selle tänava lõppu Päikeseväravad, läänes Kuuväravad. Hoonete interjöörid olid rikkalikult kaunistatud. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Teatavate ennustuste põhjal määrati kindlaks linna püha keskus (ld. k. mundus), kus ristusid kaks peatelge: üks, mis kulges idast läände (ld.k. decumanus) ja teine, mis viis põhjast lõunasse (ld.k. cardo). Kui roomlased hiljem oma linnu rajama hakkasid, võtsid nad etruskite korrapärase linnaplaani ka oma linnaehituse aluseks. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Lubimört võimaldas ehitada kaared, võlvid ja kuplid. Foorum Esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude hoonetega Panteon Kõigi jumalate tempel; 2.sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. Kanalisatsioonisüsteem Linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati Tiberi jõkke
Vt. miniatuurid, vaibakunst VASTUSED: 1. Etruskid elasid 8.-3. sajandil eKr praeguse Itaalia keskosas Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. Nende arvatav päritolu on segane Kreeka ajaloolase Herodotose arvates tulid etruskid mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast), teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad, tänapäeval aga arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. 2. Etruskite kunstist võimaldavad meil ettekujutust saada haudehitised. 3. Etruskite skulptuur: peamiseks materjaliks põletatud savi (terrakota teraline savi), teisejärgulin materjal pronks; kujutati stiliseeritud, riides kuju, arhalise naeratusega; näide: Veji Apolloni figuur 4. Roomlaste ehitustehnilised uuendused: osati valmistada kaari, ruumide katmine värvidega, teede ehitamine, kivist sildade ehitamine üle jõgede, veejuhtmed.
Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi Etruski kunst Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli ...
ETRUSKI KUNST Etruskite figuurid ja portreed on kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid. Riided Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade hedetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Teadmiste allikas on etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub 6 sajandisse e.m.a, kannab seda kuningas. Mainitud ürp oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistat...
hävinenud, ettekujutust kreeka maalikunstist aitab luua vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil. ETRUSKI KUNST · Etruskid olid muistne rooma-eelne rahvas, kes elas Kesk- ja Põhja-Itaalias, preaeguse Toskaana aladel 8-3 saj. e.Kr. · Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Seetõttu ongi nende kunst täis helget rõõmu ja elu. Kaks tantsijat (480-470 a. e.Kr.) Seinamaal. Skulptuur: · Peamiseks materjaliks savi. Tehti ka metallitöötlust (pronksi valamine). Terrakotad - Põletatud savist kujud, mis ilutsesid kirstu kaanel. Neile omasteks näojoonteks olid suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmas ja
Laokooni grupp 7 antiikset maailmaimet musta ja punasefiguuriline vaasimaal 11 6. VANAROOMA KUNST Etrruski kultuuri levikuala.-,hilisema Rooma keskosas ITAALIAS Surnutekultus ( hauakambrite kujundamine, inimfiguuridega sarkofaagid)- tuhastatud surnud maeti hauakambritesse. Tähtsamate inimeste tuhk pandi sarkofaagi. Tavaliste inimeste oma pandi urni. Tuntuim terrakotast sarkofaag Cerveterist. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis ning muid ILMALIKKE PIDUSTUSI. SURM EI OLNUD MIDAGI HIRMUÄRATAVAT. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite
Mõned tulid end täiendama, mõned sõprade kutsel, paljud karjääri pärast, sest siin on võimalik end näidata. On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi...." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest. Nii alustati Roomas kanalisatsiooni ehitamist etruskite eeskujul varakult, mille tagajärjel Tiberi jõgi muutus kiiresti antiikmaailma suurimaks kollektoriks. Osa sellest olevat kasutusel tänapäevani. Erilist tähelepanu omistasid roomlased veevarustusele. Agrippa üksi olevat organiseerinud mitmete akveduktide ehitamist. Linn olevat Augustuselt saanud kingituseks 500 purskkaevu, ühtlasi veevõtukohta. Nende püsiva funktsioneerimise tagasid 700 basseini ja 130 suurt tsisterni. Kokku sai Rooma 19 akvedukti. Veel 3.sajandil tarvitati Roomas
Antiikkunsti mõju hilisemale Euroopa kunstile: tekkisid klassitsism ja renessanss. AMFITEATER: teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Orkestral paikneb koor, mille taga on skeene (sealt ilmuva näitlejad ning see on etenduse fooniks). Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Nt: Epidaurose teater Dionysose teater VANAROOMA KUNST ETRUSKID Elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure. Hauakamber kujundati nagu elutuba. Etruskide templid olid puust
Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi. Arhitektuur ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised, hõredamalt
tulemusel. On teada et maeti seal kultuuris erilistesse sahthaudadesse. Ka selles kultuuris kasutati põletusmatuseid ja maeti spetsiaalsetes nõudes. Selles kultuuris tekkisid ka asulad mida võib pidada linnusteks. See kultuur püsis kuni ca5saj eKr ja avaldas mõju ka etruskidele. Itaalia asustamine algas aktiivselt sinna läinud indoeuroopa rahvaste ilmumisega. Tähtsaim sisserännanud rahvas on etruskid, kelle järgi on nime saanud Etruuria maakond. Etruskite päritolu pole teada, aga nad polnud indoeurooplased. Indoeurooplastest tähtsamad rahvad on latiinid ja sabiinid, kes jõudsid Itaaliasse pärast etruskeid. Kui latiinid ja sabiinid Itaaliasse jõudsid oli seal olemas juba 2 suuremat kõrgkultuuri: Etruski ja Kreeka kultuurid. Kreeklased jõudsid Itaaliasse 8-6saj eKr. Vanim teadaolev Kreeka linn Itaalias oli Kyme (ladina k. Cumae), mis asub Kesk-Itaalias Kampaania maakonnas. See kant on kuulus seetõttu, et nagu Delfis olid oraaklid olid ka
Religioon: (Liis Leemet) 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Itaallastele meeldib, kui religioon on silmaga nähtav ja käega katsutav, sellepärast on ka kõik kohad nii kodus kui tänavatel täis kleebitud madonnade, paavstide ning kohalike pühakute pilte. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Jumalad: (Liis Leemet) Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhiliselt mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalad Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid:
· Teadus *Kreeka teaduse hiilgeaeg *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria *Kruvi, seadus veeväljasurvest, kivi ja nooleheitjad, geomeetria põhitõed jne. Etruskid ja Rooma riigi algus · Etruskid *Elasid itaalia loodeosas *Päritolu teadmata *Tähestik alfabeedi järgi *7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki *Olid head meresõitjad, kardetud piraadid ja käsitöölised.' · Etruskite religioon *Jumalike ennete tõlgendamine *Usk surmajärgsesse ellu *Naised olid meestega võrdsed · Rooma linna tekkimine *Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul *Ladina keelest sai Rooma ametlik keel *Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus 21. apr. 753 eKr · Kuningate aeg Roomas *Esialgu valitses seitse kuningat *Roomast kujunes tõeline linn *Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned · Varane Rooma ühiskond
roomlased. Ekruskid puutusid tihedalt kokku foiniiklaste kui ka kreeklastega, seega on neil mõlemate kultuurilisi tulenevaid jooni. Etruskid uskusid surmajärgsesse ellu, seda tõestavad ülikute hauakambrid , millele oldi joonistatud elurõõmsaid nind koguni ihalduseväärseid pilte, mis viitavad sellele, et elu pärast surma arvati olevat õnnelik ning selline mida iga üks juba ootab. Ka ennustamine oli neil kujunenud omamoodi teaduseks. Hoolimata kõigest pole siiani mõistetud etruskite tekste, mistõttu on meile jäänud arusaamatuks nende etruskikeelsed tekstid mille põhjal võiks saada informatsiooni. Ekruskite hiilgeaeg jääb siiski 7.-6. Sajandisse eKr. Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linn-riiki, mille esindajad kogunesid vahepeal suurde ühispühamusse arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni,
kindlat ühist riiki, vaid linnad olid lihtsalt üksteisega lõdvalt seotud. Traditsioonijärgselt olnud ka Rooma esimesed kuningad just etruskid. 3. sajandiks e.m.a oli aga Rooma vabariik vallutanud kõik etruskide alad. Veidral kombel on etruski kultuur tegelikult nii kreeklastele kui roomlastele täiesti võõras ja kahjuks tuntakse nende kultuuri ja eluviisi väga halvasti, mis ei võimalda selle päritolu enam täpsemalt uurida. (Kangilaski 1997: 70) Üks põhjus, miks etruskite kultuur on meile väga kauge, on see, et kuigi etruskikeelseid tekste on säilinud, on tegu kõigest lühikeste hauakirjadega. Keel on küll desifreeritud, kuid tekstide sisuline piiratus ei võimalda keelt lõplikult mõista. Seetõttu on järeldused, mis säilinud kunstiteoste ja muude esemete põhjal tehtud on, väga vaieldavad ning sisuliselt tõestamatud. (Kangilaski 2003: 72) Ebaselged on ka etruski keele sugulussidemed teiste keeltega
VIII-VI eKr Kuningate ehk etruskide ajajärk VIII-V saj eKr- kuningate aeg Roomas. Suurem osa Kesk- ja Põhja- Itaaliast oli etruski linnriikide võimu all. Piirkonda valitses kokku 7 kuningat. Esimene olla Romulus, viimased 3 olid etruskid, kelle käe all muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 ekr kuningavõim kukutati ja kehtestati vabariik. VI-I (~ 510-31 eKr) Vabariigi ajajärk: 510-287 varane vab. periood 509-265 eKr- Varane vabariik. Alustati sõdasid etruskite vastu. Rooma laienes Itaalias kuni 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all Varase vabariigi ajal pidev võitlus plebeide ja patriitside vahel. Pleebs saavutas suuri järeleandmisi, neile anti maad ning kirjutati seadused 12 tahvli seadused a-tel 451 450 e. Kr.). Plebeidele anti ka õigus saada pol. ametikohti ja asutati rahvatribuuni amet, kaotati võlaorjus (lex Poetelia Papiria de nexise'ga). Seisustevahelise võitluse lõpetas Hortensiuse seadus 287 e. Kr., millega seaduse jõud anti
Vahemere lääneosa metallileiukohad. Etruskide ajaalugu ja kultuuri tunneme eeskätt arheoloogilisete leidude ning Kreeka ja Rooma autorite teoste kaudu. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Arheoloogiliste leidude põhjal võib väitea ,et etruskide käsitöö, eriti metallitöötlemine ,oli kõrgelt arenenud. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Etruskide matusepaigad olid elavate linnaade omamoodi koopiad: hauakambrid paiknesid tihedalt teineteise kõrval ja nende vahel kulgesid tänavad. Etruskide hauakambrid näitavad , et nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma
joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Vaasimaalide aines saadi Homerose eepostest, jumalate müütidest, kangelastegudest, aga ka spordivõistlustest, harvem kanti vaasidele olmeelu. · Etruski kunst: templi- ja haudehitised, maalikunst, skulptuur, kunstkäsitöö Templi- ja haudehitised Haudehitised Umbes alates 8. sajndist e.Kr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad
Sambaid kasutati dekoratiivsel eesmärgil. Kui need sambad ühendavad kaarega, siis moodustab see kaaristu ehk arkaadi. Arhitektuur: Arhitektuuris oli valitsevaks profaanarhitektuur. Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem. Oluliseks peeti Rooma välja ehitiamist. Rajati pidulike ehitiste ansambleid. Keskväljak ehk foorum- rahvakoosolekute ja kauplemise paik. Rajati eeskujulik tänavate võrk ja kanalisatsioon. Elamustes oli veevärk ja keskküte. Köeti kuuma õhuga. Elamud sarnanesid etruskite elamutega. Arhitektuuris olid küllalt suured Kreeka mõjud. Rajati arvukalt amfi teatreid. Kõige suurejoonelisem Rooma eshituskunsti teos on Kolossium, mille ehitamine lõpetati 80dal aastal pKr. Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Ette oli nähtud gladiaatorite ja metsloomade võitlused. Mahutas 3000 paari gladiaatoreid ja metsloomi. Kolosseum on ellipsi kujuga. Välismüüri kõrgus on 48,5 meetrit. Keskel asus areen ja ümberringi astangulised kohad pealtvaatajatele (4 korrust)
friis (130m pikk), kujutatakse gigantomahhia. · Rhodose koolkond - Rhodose coloss, Heliose kuju, mis oli ka majakas, Miloveenus, Laokooni grupp · Maalikunst Kreeklased ise pidasid oma maali kunsti kunstidest kõige paremaks, mida pole säilinud. Tehnikates kasutati enkaustikat, tahvelmaali, freskomaali. 753-510 eKr (kuningate ajajärk) Rooma rajamine. Seitse kuningat, viimased kolm olid etruskite soost. Vabariik: · Provintsidest laekusid maksud, riik suutis end üleval pidada. · Kaasnes orjade ülestõus pärast lagunemist pärast, gladiaatorite , Spartakuse juhtimisel (~74 eKr). · Toimusid kodusõjad võimu nimel. 3 meest haarasid võimu enda kätte (Crassus, Pompeius ja Caesari triumviraat) Võitjana väljus Julius Caesar, kes 48. aastal (eKr) sai kogu võimu enda kätte. Ta oli eluaegne konsul, senaator. Vallutas Roomale Gallia, Britannia, Egiptuse
Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi. Arhitektuur ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised, hõredamalt
suu. klassikaline ehk kõrgajastu - skulptuuride asend muutus ilmekamaks ja dünaamilisemaks. figuuris tulevad esile modelleeritud ja proportsionaalsed lihased hellenismi ajajärk - rõhutati kannatusi ja traagikat. skulpt. olid veenvamad , valitsejate skulptuure idealiseeriti. figuur muutus saledamaks, tundlikumaks, graatsilisemaks ja ilusamaks. 22.Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.Leida etruskite ühiskonnakorraldusest ja usundist sarnasusi Egiptuse, Mesopotaamia, Kaanani ja Kreeka tsivilisatsiooniga. Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Etruskidel kujunes välja 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid liidu. Seal domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Lisaks avaldasid austust nad mitmele kreeka jumalale. Neil oli usk surmajärgsesse ellu ( hauakambrite elurõõmsa temaatikaga
suu. klassikaline ehk kõrgajastu - skulptuuride asend muutus ilmekamaks ja dünaamilisemaks. figuuris tulevad esile modelleeritud ja proportsionaalsed lihased hellenismi ajajärk - rõhutati kannatusi ja traagikat. skulpt. olid veenvamad , valitsejate skulptuure idealiseeriti. figuur muutus saledamaks, tundlikumaks, graatsilisemaks ja ilusamaks. 22.Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.Leida etruskite ühiskonnakorraldusest ja usundist sarnasusi Egiptuse, Mesopotaamia, Kaanani ja Kreeka tsivilisatsiooniga. Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Etruskidel kujunes välja 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid liidu. Seal domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Lisaks avaldasid austust nad mitmele kreeka jumalale. Neil oli usk surmajärgsesse ellu ( hauakambrite elurõõmsa temaatikaga
· Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks. · Euroopa kohtu väljend: fumus boni iuris Ladina juriidilised terminid · Õigusteaduse keel (perioodika, Iuridica) · Õiguspraktika keel (kohtupidamise keel) Ladina kiri · Bustrophedon kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale. Tähendab kreeka keeles künnihärga ümber pöörama. · Jõudnud roomlasteni etruskite vahendusel. Tuleneb kreeklastelt. · 4.sajandil eKr kinnistus vasakult paremale kirjutamine · Gaius Caius C. Julius Ceasar · U ja V küsimus Populus popvlvs Ius ivs Vulgus wlgus, vvlgvs Häälduspõhimõtted · Klassikaline hääldus (räägiti enne meie aja arvamist) Loetakse nagu on kirjutatud. · Traditsiooniline hääldus: Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca
Rooma. Pilos oli seotud orjade manumissiooniga. Seetõttu sai sellest oluline vabaduse ja orjusest vabanemise sümbol. 6 Teine, tol ajal populaarne müts kandis nimetust petasos, mis oli madal laia servaga viltkübar. ETRUSKID Kuigi Etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole senini lõplikku selgust etruskite päritolu kohta. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega Väike-Aasia omale. Etruski kultuuri arhailise ajajärgu (700- 650 eKr) suurimad kultuurimõjutused tulid Väike-Aasiast, hiljem muutusid valitsevaks kreeka mõjud. Etruskid olid osavad käsitöölised, tänu sellele valitses ühiskonnas õitseng. Metallitöölised tootsid rikkalikest vase-, tina- ja rauavarudest kõike alates pronksist majapidamis- ja kultusesemetest kuini rauast sõjariistadeni
Neil puudusid kannellüürid, aga oli baas. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Etruski elamutüüp püsis Itaalias väga kaua. Pearuum on aatrium, mille ümber paiknevad sümmeetrilised ruumid. Tagumises otsas naiste eluruumid, kui maja oli tänava ääres, siis tänavaäärsed ruumid olid töökojad. aatrium Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad etruskite haudehitised. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrite seintel kujutatakse surnut portreeliselt või rahvarohkest pidustustest osavõtjana. Kujutati ka muid igapäevaelu stseene. Rooma kunst Vabariigi ajajärgu kunst 3. 1. sajand e.m.a Impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj. lõpp e.m.a. 5. sajand m.a.j. 3.saj. e.m.a olid etruskid roomlaste poolt alistatud, valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1. sajandi lõpust e.m.a omandas Rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
