Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd Põhjamerega aastatel 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee. Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre.
Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. 4 Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd Põhjamerega aastatel 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee. Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre.
Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.
Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.
seal harva ja enamasti looduslikult jõkke ei tungi. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest ja räimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele. Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg .Püüti Keila jõest 1938. aastal . -14- -15- 6. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani sisemeri; 365 000 km2 (teistel andmetel 373 000 km2), koos Taani väinadega 386 000 km2, koos Kattegaiga 420 000 km2, suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur-ja Väike Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikus:
............................................................................................................... 11 4.Kokkuvõte..................................................................................................................................... 12 4.1.Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................13 Sissejuhatus Läänemeri on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 tuhat km 2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10%) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, mis osaliselt pärinevad järvedest ja jõgedest, aga mere madala soolsuse tõttu saavad ka siin elada
peale hüdroelektrijaamaehitust esineb teda seal harva ja enamasti looduslikult jõkke ei tungi. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest jaräimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele. 10 KOKKUVÕTE Tänapäeval kuulub Läänemeri nii tiheda laevaliikluse kui ka rannalähedaste valglate elanikkonna arvu poolest maailma kõige aktiivsema tegevusega merede hulka. See on arenenud tööstusriikide suurte jõgede suubumispaigaks ja paljude inimeste puhkepiirkonnaks. Siin käib ulatuslik majandustegevus, mis annab sissetuleku kohalikele elanikele. Samal ajal on Läänemeri väga erakordne ökosüsteem. Selle ainulaadsuse põhjustavad erilised geograafilised ja hüdromorfoloogilised tingimused
Läänemere kalad Kõigis Läänemeremaades tegeletakse tulusa kalapüügiga. Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda
Kõik kommentaarid