Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse
Ilm, selle elemendid ja kliima. Mõisted. Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke. Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk. Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e
1. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Taevas toimuvad öö ja päeva vaheldumine, Päikese, kuu ja tähtede asukoha muutus. Päikese ja kuu varjutusi. 2. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 3. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaevaalad; heledate tähtede kujund sel alal. 4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi?
(enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna · viirus on väga nakkav ja levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat · viirus levib toidu, joogivee ja pesemata käte teel Väike poiss, kes tunnetab rotaviiruse esimesi tunnuseid Ülevaade · Rotaviirus on lastel levinuim ägeda kõhulahtisuse tekitaja viirus · Rotaviiruse esinemine on seotud aastaaegadega haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel · Tõsist probleemi põhjustavad rotaviirused arengumaades Clostridium difficile nimeline bakter Sümptomid ehk avaldumine · Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane plahvatuslik algus · Tagajärjel tekib väikelapsel kiiresti suur vedelikukaotus · Vedeliku ja mineraalainete kiire kadu on ohtlik just lapse organismile Rotaviiruse all kannatav pisike beebi
FRANZ SCHUBERT elu- sündis Viini eeslinnas Lichtentalis, isa oli kirikukoolis õpetaja, ema pereema, ta kahel vanemal vennal ja isal oli oma ansambel, Franzile õpetati väiksena viiulit ja klaverimängu, 40 a peale surma avastati alles ta geniaalsus, läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond"
Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150250 (~ 400) kg Eluiga: 3035 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis Eelistab rabadega. metsamassiive. Aktiivsed videvikus ja pimedas. Üksikeluviisiga Talv möödub taliuinakus. 6 Toitumine Segatoidulised Valdav osa toidust taimed ja raiped. Mitmesugused marjad Erinevad putukad Mesi koos kärgedega 7 Sigimine Jooksuaeg aprillist juunini. Tiinus 7...9 kuud Pojad sünnivad jaanuaris.
4. Artur Alliksaare luuletuses „Olematus võiks ju ka olemata olla“ on mitmeid aegumatuid tõdesid. Enim tekitasid minu jaoks mõtteainet „Ükski seebimull ei paisu piiramatult ega lõhke lõplikult.“ (rida 21) ja „Me vajame nii nutuväärselt palju.“ (rida 38). Mulle väga meeldib esimene tsitaat. See on otseses mõttes nii tõde, kui üldse olla saab, sest tõepoolest ei paisu ükski seebimull piiramatult ega lõhke lõplikult. Samamoodi on lillede kasvamisega, aastaaegadega ja tegelikult ka inimestega. Keegi meist ei ela lõputult ja peale meie surma sünnivad uued inimesed. See lause on ERLE MAIDO 8 04.11.2014 justkui üks paljudest motivatsiooni aforismidest, mis annavad jõudu pingutamiseks. Teine tsitaat on samuti tõde. Me vajame enda meeleolu,
Maa temperatuur tõusma. Energiatootmist tuleks piirata või viia see kosmosesse. Sama moodi mõjub Maale ka inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasv. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused (taevakehade evolutsioon ja omaliikumine). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Tähistaeva muutumise seos aastaaegadega - telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Neid on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade muutumist. 15. Mis on sodiaak?
· Milline on Maa atmosfäär? Erinev teiste planeetide omast tänu vee ja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertgaasid 0,95% · Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. · Millised muutused leiavad aset taevas? Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. · Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. · Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Heledamate tähtede rühmitused. Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks. · Mis on Sodiaak? Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju · Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
3) Närvisüsteemi ja lihaste tööd. Lisaained toiduainetes Looduslikud Loodussamased Tehislikud Lisaained tähistatakse E-tunnusega Jookides ja maiustustes kasutatakse värvaineid Toidulisandid Mõned lisaained võivad põhjustada allergiat Lisaaineid ei tohiks segamini ajada toidulisanditega! Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Menüüd koostades jälgi 4 põhireeglit! Tähtsad on süsivesikud-moodustavad 50-60% Rasvad 2530% Valgud 1015% Arvesta hooaegade ja aastaaegadega Ürita süüa võimalikult erinevaid roogasi Muna, liha, kala, ja piimatooted IGA PÄEV Toit: värske, mitmekesine ja tervislik Energia toidus Valgud; 10% Rasvad; 30% Süsivesikud; 60% Toidukorrad Hommikusöök 20-25% Lõunasöök 25-35% Õhtusöök 25-35% Vahepala 5-30% Söö korralikult põhisöögikordadel ! psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Minu arvates oli see üks meloodilisemaid ja kaunemaid kontserte. Need laulud olid nii ilusad ja juba varemgi väheke tuntud ja kusagil kuuldud, aga praegu ma aina kuulan ja kuulan neid, kuna need hakkasid mulle väga meelima. Alguses kartsin küll, et ega ma seda eriti ei viitsi kuulata, aga hoopis vastupidi, ümisesin tuntud viisidele lausa kaasa ja rõõmuga kuulasin seda. Huvitav on kuulata klassikalist muusikat koos nö kujutavate aastaaegadega. Sellel kontserdil tundus olevat selline rahustav toime ehk toimis nagu pingevabastaja. ,,Antoine´i neli aastaaega" kontsert algab sügisega, Sügis 1.osa: Allegro, mis on ka mu enda lemmikosa, ja kujutab sellist rõõmsameelset ja leherohket algavat sügist. Silme ette tuli just üks kena ilus sügispäev, kus ei puudu ka pidev liikumine ja tihe melu. Sügis oli väga rõõmus ja rütmikas ning andis kontserdi algusele ja sügise algusele särtsu sisse
vastava meeleolu ,,Võtke!" Kollaseid lehti on puudel, punaseid ka. Liblendab okstel ja tuules, täis on neid maa. Õhtu septembris on vilu, väriseb haab. Nukrat ja heledat ilu pakkuda saab. Talv juba kusagil astub, leegitseb haab. Võtke see ilu talt vastu, praegu veel saab! ,,Maa taevas" Kokku on pandud mitu kogu, näiteks: ,,Pilvede püha," ,,Taevaste tuul," ,, Rängast rõõmust" jt Selles kogus on palju loodusluulet ning aastaaegadega seotud luule, räägitakse erinevatest kuudest aastas. Kasutab luules kujundeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Romaan 1985 romaan "Seitsmes rahukevad" Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a Proosa 1974.a. ilmus esimene proosaraamat "Salamaja piir"
tekib paratamatult küsimus, kust siis need ülejäänud tulnud on? Vastus on siingi Hiinast ja Koreast. See tendents iseloomustab Jaapanis paljut. Nii on põhjapoolse rahvuskultuuri elemendid hallides ja pruunides toonides. Lõunaosas, Kyotos, mis oli vana Jaapani pealinn, domineerivad kirkamad värvid. Palju esineb punast ning kuldset, mis näitab kultuurilist sidet Hiina mütoloogiaga, olles samas võimu ja heaolu sümbolid.Jaapani köögi menüü vaheldub koos aastaaegadega, sõltudes inimese keha vajadusest. Talvel vajame rohkem energiat kui suvel ja seda selleks, et hoida üleval keha vajalik temperatuur. Suvel koosneb menüü toitudest, mis sisaldavad kõiki vajalikke vitamiine, toitaineid ja mineraale, aga vähe rasva. Talvel lisanduvad menüüsse rohkem energiat ja sooja andvad toidud.Kui suvel on laual sushi ja sashimi, siis talvel näiteks tempura fritüüritud köögiviljad ning mereannid. Samuti liharoog shabu-shabu ning erinevad nabe-
?sama mis eelmine VISTPMST Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos? Ühtlustunne. Kuidas toimus Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine kogu Eesti alal? Tallinna piiramine oli alguses ja arvati et Rootslasi saab usaldada, aga no nad võtsid siis kõik üle, sest neil tuli GREED ja nad tahtsid aina rohkem endale. Muinasaeg Millised olid peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel – põlluharimine, karjakasvatus, , mil moel muutus asustus – aastaaegadega liikusid. Olenes ka kultuurist, nöörkeraamika kultuuriga oli vaja leida põldusid ja kohti kus karja kasvatada. Samas Kunda kultuuri ajal oldi vee lähedal. Loomadele joogikohad, kala püüdmine.Eluviis oli rändlev, uskumused – omanik saab koos temaga maetud asju kasutada järgmises elus, da afterlife.Ohverdused esemete kaudu. , matmiskombestik – kalmed ( ringide sees lol) KIVIKIRSTKALMED, LAEVKALMED, MAAHAUAD, tekkisid ka juurde pikema aja jooksul. TARANDKALMED(ristkülikute sees lol)
pillid: reljeefidel: harfid, trummid, salmeid õukonnaorkester SISTRUM ehk käristi seotud viljakusjumalanna isisega plagistid, taldrikud, trummid, lüürad, harfid lüüraga sai alguse muusikateooria ülestähendused lüüra, harfi ja lauto häälestamisest ning keelte hankimisest 2070 ekr häälestussüsteemid seitsmeastmelised diatoonilised laadid aluseks Gregoriuse kaheksale helilaadile keelpillid 5 või 7 keelega intervallide nimetused seotud aastaaegadega väga rikas muusikaelu Egiptus varasematel aegadel muusika pidulik, väärikas hiljem elavam, meelelisem (Aasia orjade mõju) muusika rituaalides templimuusika reform pillid tõrjuti välja ei ole leitud noote, kuid on leitud ikonograafilist materjale, pille ja laulutekste kirjamehed kirjutasid kõik üles templites ainus pill sistrum KEIRONOOMIA käezestide kasutamine meloodia näitamiseks sarnaseid käemärke kasutatakse Egiptuses tänapäevalgi
Bioloogia KT 1.Mäluliigitus, kirjeldused Mälu inimene on ainus liik, kelle mälu saab jaotada vastavalt ülesandele kolmeks: 1)autobiograafiline mälu annab infot iseenda kohta, võimaldab ajas rännata ja unistada (minevikus, olevikus, tulevikus). 2)faktiline mälu info ümbritseva maailma kohta; teadmine asjadest, mis otseselt ise end ei puuduta (president). 3)protseduuriline mälu asjad, mis on kunagi õpitud, teostuvad automaatselt (rattasõit). 2.Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist 1)Suur ajumaht inimesega sama suurtel ahvidel on ajumaht 3 x väiksem. 2)Keha proportsioonid inimene on püstise kehahoiakuga ja liigub kahel jalal. 3)Areng inimese areng on aeglane ning erinevalt teistest imetajatest, ei ole seotud aastaaegadega. 4)Toit toit on mitmekesine; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda. 5)Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult. Suudab m...
11. Inimtegevus mõjutab Maa kui planeedi seisundit inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasvuga. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. 12. Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused. Viimaste hulka kuulub ka evolutsioon ja omaliikumine. Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. 13. Tähistaeva muutumine on seotud aastaaegadega sellepoolest, et igal aastaajal on sellele iseloomulik ilm. Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. 14. Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurgad (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Neid on vaja Kuu ja planeetide jälgimise hõlbustamiseks
Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Tema loomingut iseloomustab kohanemise või kohanematuse teema. Traat on tegelenud mitmete muude asjadega, kuid soov kirjanikuks saada oli tal üsna varakult. Luulekogu pealkiri on ''Ilmakaared''. Selline luuletus on olemas ka teoses. Teoses otseselt ilmakaartest ei räägita, pigem aastaaegadest ning palju on mainitud kuude nimetusi. Luuletuste teemad sarnased nign neid võib gruperrida. Luuletused aastaaegadega seoses: ''Kevadine nukrus'', ''Suvi tuli'', ''Jahedal juunikuu õhtul'', ''Lõikuskuu'', ''Esimene külm'', ''Hilissügise meeleolu'', ''Suvine mälestus talvel'' jne. Murdes kirjutatud luuletused: ''Pulm'', ''Külv'', ''Kauge suvi'', ''Kino'', ''Avarii'', ''Sann'', ''Ajalugu'', ''Kuu'', ''Rauk'' jne. Isamaahõngulised luuletused: ''Rong'', ''Pühendus'', ''Käänded''. Mulle avaldasid enim mõju ''Lihtsa naise elu'' ja ''Moodne humaansus''. ''Lihtsa naise
seotud protsesside juhtimise ja kirjeldamise Halduri palk, raamatupidamine, lepingu sõlmimise kulud, eksperdikulud. 16. Kinnisvara tehnohooldus- tegevused ja tööd, mida on vaja järjepidevalt kinnisvaraga teha, et füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi. (hooldustööd, hooldusremondid, avarii likvideerimine). Kinnisvara objektidel hooldusraamat. Tehnohooldustööd on seotud aastaaegadega: a) sügisel- ette valmistada talveks, b)kevadel-talve tulemused likvideerida. 17. Remont- Üle terve hoone tööde teostus, teostatakse investeeringute arvelt ehitus- uus objekt, uuel ehitusplatsil.(laiendamine-juurdeehitus, peale ja alla ehitused(korruseid) või täiesti uute sõltumatute ehitiste püstitamine vabale pinnale).renoveerimine- seotud ehituslike töödega. Kajastab vahendite kasutamist. Kasutatakse reinvesteerimise vahendeid
Fenoloogia uurib kõike aastaaegadega seonduvat. Meie geograafilisel laiusel, so parasvöötmes on tuntumaks fenoloogiliseks nähtuseks aastaaegade vaheldumine.Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal. Eestis jaotatakse aasta ilmastiku ja taimede elu iseärasuste järgi rahvapäraselt tavaliselt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevs...
jäävaks vaikseks veeks, mis võimaldasid toimida nii kodukui ka välismaisel kaubavahetusel. Sel ajalooperioodil olid tähtsaimateks Osaka laht, Edo laht, Ise laht ja Uraga laht. Taimestik ja loomastik: Jaapanis leidub rikkalikult erinevaid taimi ja loomi. Neid kasutati toiduks, meditsiinis ja igapäevaelu teiste eriliste tarvete rahudalmiseks. Näiteks bambust kasutati ehitusmaterjalina ning noori bambusevõrseid ka toiduks. Taimi ja loomi seostati ka aastaaegadega ja teiste sümboolsete tähendustega. Taime ja loomamotiive kasutati traditsioonilistel rõivastel ja perekonnavappidel ning teatud taimi Jaapani religioossetel ja sesoonsetel riitustel. Näiteks mändi kasutati uusaasta kaunistustes ja see sümboliseerib pikaealisust. Linnad ja maaasulad: Linnade tekkimine keskaja Jaapanis toimus iseäranis koos kindluste ja kauplemiskeskuste välja kujunemisega, ehkki templid ja sadamalinnad mängisid samuti linnakeskkonna arengus teatavat rolli.
noppida sai. Hesperiidide aiast pärines ka õun, mis kaudselt päästis valla Trooja sõja. Siit ka väljend tüliõun. Paljud jumalannade grupid olid enamasti Zeusi tütred. Peajumala tormilise armuelu tõttu olid aga lastel erinevad emad ning sellest lähtuvalt olid nad ka eripalgelised. Neid seostati samalaadsete tegevusvaldkondadega nagu jumalaidki ning neil oli oma roll kanda teatud loodusnähtuste või aastaaegadega. Nad võisid inimesi nii innustada kui ka karistada. Ehkki peajumaladjumalad mõjutasid mitmekülgselt inimeste elu, oli saatus ning surm teiste 6 Kristjan Vahtla institutsioonide poolt ette määratud. Oma saatust ei saanud trotsida, nagu näitas Orpheuse ja Eurydike traagiline lugu.
2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas
7. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Kliimasoojenemine, mis tuleb kasvuhooneefektist, mis tekib CO 2 liigsest kontsentratsioonist. Samuti muutub energiatootmine üha ohtlikumaks. 8. Millised muutused leiavad aset taevas? Muutuv ilm päeval sinine, öösel must. Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Samuti muudavad oma asukohta Kuu, Päike ja planeedid. 9. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 10. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaeva alad/tähtede rühmad, millel on nimi. See pakub inimestele häid võimalusi oma fantaasia näitamiseks. Püütakse leida oma oodatava tuleviku tunnusmärke, horoskoopi ja samuti kasutatakse neid taeva kirjeldamisel ja orienteerumisel. 11. Mis on sodiaak? Loomaring. Nii pandi paika Päikese ja Kuu teele jäävad 12 tähtkuju
absoluutselt rutiini. Ta elas seetõttu pidevas vaesuses, sõprade almusest. Ammutas inspiratsiooni viini tänavamuusikutelt restoranides, kõrtsides jne. Oli väga produktiivne kirjutas lühikese elu jooksul u 1500 teost. Tema muusikat ei tunnustatud, läbi aegade üks vaeseim helilooja. Looming Muusika temaatika elu ja surm, traagiline üksindus. Lüürilised pihtimused tulevad tema enda elust. Tema muusika on nüansirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale. Sageli seob tundub aastaaegadega. Kirjutanud u 1500 teost, 603 soololaulu 810 sümfooniat, milledest kuulsaim on 8. Sümfoonia, 9 avamängu, 17 keelpillikvartetti, 22 klaversonaati, 7 ooperit, missasi jne Vokaallooming Alates Schubertist muutus soololaul tähtsaks. Schubert kujundas välja soolulaulu zanrile iseloomulikud jooned. Tema lauludega algab saksa professionaalse lauluajastu. Teda peetakse LääneEuroopa suurimaks laululoojaks. Lihtsakoelised laulud nt
juhtival kohal tootmises. Kalandus · Kala on riisi järel tähtsuselt teine. · 15 % kogu maailma kalatoodang. · Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. Rahvusköök · Tradistsiooniline köök · Piima tarvitakse ainult põhines teraviljal. laste toiduks. · Jaapani köögi menüü · Hea kokk on Jaapanis kõrge staatusega vaheldub koos inimene. aastaaegadega. · Minevikus kasutasid · Tofu. rikkad aadlikud hõbedast · Tee. söögipulkasid. · Sake . Teetsremoonia · Kuigi komme oli levinud Hiinas, arendasid jaapanlased välja oma teetraditsiooni. · Teetseremoonia on rituaalne rohelise tee pulbrist tee valmistamine ja serveerimine külaliste juuresolekul. · Teemaja ruum on ilma dekoratsioonidega, väljaarvatud alkoov. Teeseremoonia · Vesi tähisatab yin ja
Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille
Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille
Näiteks: ,,Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja kosenillpunaste lappidena." Kohti, kuhu valgus ei paista, kirjeldatakse tumedate värvide ning rõsuva õhkkonnana, näiteks: ,,Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega." Värvide kirjeldus muutub ka aastaaegadega: ,,Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu kuma langes lakke, ja värvid muutusid. Läbi katkise akna hõõgus lume jahedus ja vaikne tuulehingus kandis räitsakaid rüüstatud mööblile." Päikeselise ilmaga tuleb silma ette kindlasti kollane ning helesinine värv, pimeda toaga punane ning tumepruun ja talvega kindlasti valge värv. Helid loovad novellis teatud õhkkonna. Kui on pime või hämar, tunduvad helid kuidagi
lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. See kalender jäi mõnes riigis kasutusele kuni 20. sajandini välja ning mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma, Vene, Gruusia ja Serbia õigeusu kirikud) kasutavad seda tänini. Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul. Endine vanarooma kalender sisaldas mitmeid reegleid. Muuhulgas oli ette nähtud kaks erinevat liigkuu pikkust ning veebruarikuu pikkuse modifikatsioonid mõnel liigaastal. Lisandusid
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid · Meristeem- al...
Näiteks: „Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja koshenillpunaste lappidena.“ Kohti, kuhu valgus ei paista, kirjeldatakse tumedate värvide ning rõsuva õhkkonnana, näiteks: „Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega.“ Värvide kirjeldus muutub ka aastaaegadega: „Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu kuma langes lakke, ja värvid muutusid. Läbi katkise akna hõõgus lume jahedus ja vaikne tuulehingus kandis räitsakaid rüüstatud mööblile.“ Päikeselise ilmaga tuleb silma ette kindlasti kollane ning helesinine värv, pimeda toaga punane ning tumepruun ja talvega kindlasti valge värv. Helid loovad novellis teatud õhkkonna. Kui on pime või hämar, tunduvad helid kuidagi
Eesti Maaülikool Põltsamaa vald Referaat Viktor Skunov PK.0350 Eesti kultuurmaastiku kujunemine ja tööstuspärand Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest..........................................................................................3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine.............................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma..................................................................................................
Geograafia 1. Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja-Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain).Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. 3. Iseloomusta riigi kuju. Saar on põhja-lõunasuunas piklik ning laiub põhjast lõunasse ligikaudu kümne laiuskraadi ulatuses. 4. Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemik...
(määra aeg) Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis (alates 14. veebruarist 1918) ja paljudes teistes riikides. Juliuse kalender on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr.Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul. 17. Lisa selline kaart millel on näha kus elasid etruskid. 18. Mis jõgi läbib Rooma linna, millisel poolsaarel asub Rooma linn, milline on linna tähsaim küngas? Roomat läbib Tiberi jõgi
(määra aeg) Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis (alates 14. veebruarist 1918) ja paljudes teistes riikides. Juliuse kalender on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr. Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul. 17. Lisa selline kaart millel on näha kus elasid etruskid. 18. Mis jõgi läbib Rooma linna, millisel poolsaarel asub Rooma linn, milline on linna tähsaim küngas? Roomat läbib Tiberi jõgi. Ta asub Apenniini poolsaarel
saadava energia jagunemine koha geograafilisest laiusest , mis määrab ära maapinna ja päikesekiirte vahelise nurga. Mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda rohkem nad soojendavad. Kõige suurem on ekvaatorile langev päikesekiirte hulk, seal on langemisnurk 90*, maapinnaga risti. Eestis on langemisnurk 90* väiksem nii suvel kui ka talvel. Mida tumedam on maapind, seda rohkem see soojeneb. Maakera ja Päikese asendi tõttu tekivad aastaaegadega seotud pööripäevad, mida on neli. Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Aastas on neli pööripäeva: · kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Päeva pikkus on kevadisel ja sügisel pööripäeval umbes 12 tundi. Päeva pikkus
RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE · Arengutaseme näitaja Türgi SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 9000 Sündimus 19 Suremus 6 Imikusuremus 25 Keskmine eluiga (N/M) 74/69 Kirjaoskus % 87,4 Hõive põllumajanduses % 11,2 · Türgi on tööstusriik. TÜRGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE · Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige: * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) * Islami Konverentsi Organisatsioon * Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon * Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Järgnevate organisatsioonide liikmesriik: * Euroopa Nõukogu1 * NATO 2 ...
Revolutsioonikalender on Prantsuse revolutsiooni aegne kalender. Ruunikalender on puuse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilauad. Tähekalender on tähtede vaatlemisel rajanenud muinasaja kalender. Juliuse kalender Juliuse kalender on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 709. Endine Vana-Rooma kalender sisaldas mitmesuguseid reegleid, mille tõttu kalender jõudis algselt kavandatust 90 päeva ette. Et taastada kalendri vastavus õigeks peetud aastaaegadega, lisati 90 päeva. Seda ebaharilikult pikka aastat nimetati segaduseaastaks. Uus, Juliuse kalender hakkas kehtima 45 eKr ning seda aastat otsustati alustada 1. jaanuarist. See kalender valiti pärast konsulteerimist Sosigenesega (Sosigenes Aleksandriast oli hellenistliku Egiptuse astronoom) ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4
Inimesed, kes mõistavad iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda. Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine. Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus osutub inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Kõik mis seotud looduse, aastaaegadega ja universumiga. Mõista loodust ja elada kooskõlas loodusega. Oskavad loomadega „suhelda“ ja neid mõista, aru saada loodusjõududest ja looduse rütmidest, leiavad rahu ning tröösti looduskeskkonnast. Eksistentsiaalne – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid. 5 2.VAIMSED VÕIMED
93. Botanical collection- botaanikakollektsioon 94. Broad scale lai skaala 95. Bronze basin- pronksnõu 96. Brook- oja 97. Bubbling fountain- pulbitsev purskkaev 98. build ehitada 99. Built-in- sisseehitatud 100.Bulb- lillesibul 101.Bush- põõsas C 102.Cacti- kaktus 103.Carbon footprints ökoloogilised jäljed 104.Carved- nikerdatud, välja voolitud 105.Certified building sertifitseeritud ehitis 106.Change with the seasons- aastaaegadega muutuma 107.Checkoff- kontroll 108.Circumstances asjaolud 109.Civic fiscal resources- riigi rahalised vahendid 110.Clarified selgitatud 111.Clay- savi 112.Cliff- rannakalju, pank 113.Climbing plants- ronitaimed 114.Close-range- lähivaade 115.Coastline- rannajoon 116.Colonnade- sammastik 117.Comparability võrreldavus 118.Compartmentalized- osadeks jaotatud 119.Complementary täiendav 120.Complexity keerukus 121
Aed peab mõjuma avaramana oma tegelikest mõõtmetest, näiteks eraldiseisvate, kuid läbipõimunud piiridega. Hiina aedasid peetakse sageli mikrokosmoseks, mis hõlmab miniatuurselt kõiki universumi aspekte. Samuti hõlmavad nad nelja aastaaja tsüklit ja peaksid ideaalis pakkuma midagi, mida igal aastaajal nautida, näiteks talvel lund igihaljal männil või suvel lootoselõhna tiigil. Taimedel on sageli spetsiifilised seosed, mis ei piirud alati selgelt aastaaegadega, näiteks igihaljad puud seostuvad küll talvega, toompuuõis varakevadega, lootosed ja pojengid suvega ning tugevalõhnaline osmantus sügisega, lisaks sellele sümboliseerivad aga taimed ka konkreetseid kõlbelisi väärtusi bambus härrasmehelikku ausust, lootos budistlikku kirgastumist, mänd, bambus ja toompuu kui ,,kolm talvist sõpra" vastupidavust. 10 11 Keelatud linn Keelatud linn on üks Pekingi ja kogu Hiina kuulsamatest vaatamisväärsustest. Pekingi
vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel. Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul. Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40 °C-ni ning lumikate püsib kuni 120 päeva aastas. Lääne-aladel on talvel keskmine temperatuur +1 °C. Suved on kuumad ja kuivad, keskmine temperatuur püsib +30 °C juures. Aastas langeb seal keskmiselt 400 mm sademeid. Kõige kuivemad Türgi alad on Malatya Ovasi ja Konya Ovasi, kus aastane sademetehulk on keskmiselt 300 mm
13 KOKKUVÕTE Uurimustöös sain teada, et Uus-Meremaa asub geograaafiliselt väga kaugel ja suuruse poolest on ta võrreldav Jaapaniga. Uus-Meremaa kliima meenutab mõneti Eestit - kuna maa asub niivõrd kaugel lõunas, siis ei ole seal mitte aastaringi 30-kraadine temperatuur vaid pigem midagi ligilähedast Eesti omaga küll 6-7 kraadi soojem, kuid üpris sarnaste aastaaegadega. Maastikud ja loodus on väga mitmekesised. Seal võib kohata fjorde kõrvuti mägedega ning vulkaane ja geisreid, aga ka troopilisi metsi ja liivarandu. Uurimustöö huvitamaks osaks oli Lõunasaare ja Põhjasaare erinevused. Kokkuvõtlikult võiks öelda et Põhjassaar on mõnevõrra soojem kui Lõunasaar, seal on tegevvulkaanid, geisrid ja kuumaveeallikad. Vulkaanid on kujundanud kogu Põhjasaare maastiku. Lõunasaarel on nii vihmametsad, kõrbed kui ka liustikud.
elektri ja magnetväljade tugevuse. Kosmosesse viiakse teleskoobid, et saada kätte maa atmosfääris neelduvaid kiirguseid. Lk 24 küsimused 8.Mida on teada maa ehituse kohta?- Pealt on tahke, tuum on tahke ja vahepeal on vedel/poolvedel. 9.Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust?-Laamade liikumine. 10. Milline on maa atmosfäär?- Süsihappegaasi on väga vähe elustaimede ja ookeanide tõttu. Hapniku olemasolu. 13.Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?-Maa liikumine. 20.Mis põhjustab planeetide silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?- Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. 21.Kirjeldage kuu ja päikesevarjutust 23.Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?-Täiskuu 24.Millise kuu faasi ajal toimub päiksesevarjutus?-Noorkuu 27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?- Siis kui kuu täisvari jõuab maale. 28.Kuidas tekib poolvari?Selgita poolvarjulist kuuvarjutust.- Suur kerakujuline
Ala piirid on selgelt märgistatud lõhnadega. Kapibaarad ei kaitse oma territooriumi osasid, kus nad käivad toitumas, kuid nende jaoks on väga olulised põõsastatud alad, siis nende puhul muutuvad nad vägagi kaitsvaks. Samuti on täheldatud, kui kapibaara karjal ei ole korralikult põõsastatud alasid territooriumil, siis neil esineb vähe järglasi või ei ole üldse neid. Antud näriliste territooriumid püsivad üldjuhul stabiilsetena ja muutumatutena, kuna nad on arvestanud kõigi aastaaegadega. [] Joonis 8 Kapibaara teda puhastava linnuga ( http://www.ladatco.com/Argentina/ARG_IBERA_Capybara_bird.jpg ) KOKKUVÕTE Kapibaara on maailma suurim näriline, kes elutseb Kesk- ja Lõuna Ameerikas. Nad on väga sotsiaalsed ning suhteliselt rahumeelsed imetajad. Emased on võimalised paarituma ja poegi saama aasta läbi. Ühes pesakonnas on 2 -7 poega ja karja peale tavaliselt kuni 15 poega.
Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed. Päevane valgusperiood on taimedele väga tähtis, sest sellel ajal saavad taimed fotosünteesida. Valguslembelised taimed: enamus niidutaimed näiteks kassikäpp, keskmine teeleht, hanijalg,
1. Luua uus töövihik ja kopeerida sellesse antud vihiku järgmised töölehed: Variandid, Töötajad määrata nimi Excel_perekonnanimi.xlsx 2. Lisada töölehele Lisa tabel kuu nimetustega ja aastaaegadega. Kasutada seda tabelit otsingu rakendamisel. 3. Töölehtedel Töötajad ja Lisa määrata kõikidele tabeli veergudele nimed (nime võib anda ka 4. Lisada tabelisse lehel Töötajad veerud Sugu, Sünnikuupäev ja Vanus ning koostada valemid leidmiseks isikukoodide abil. 5. Lisada veerud Tähtkuju, Sünnikuu ja Aastaaeg. Sünniaja järgi leida kõikide töötajate päikese tähtkuju, milles asus päike inimese sünnihetkel), sünnikuu nimetus (tekst) ja aastaaeg.
kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel. Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul. Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40 °C-ni ning lumikate püsib kuni 120 päeva aastas. 9 Lääne-aladel on talvel keskmine temperatuur +1 °C. Suved on kuumad ja kuivad, keskmine temperatuur püsib +30 °C juures. Aastas langeb seal keskmiselt 400 mm sademeid.
Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 11. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 12. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
