Tv-lk-37 (0)

ÜLEVAADE KESKKONNAÕPETUSEST



Läänemeri Lääne


https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573


Läänemere nimetus


Üldandmed Üldan • Läänemeri on sisemeri, mis on  Põhjamerega ühendatud Taani väinade 
kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome  laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland,  Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki


Läänemere osad  Läänemere os Põhjalaht  Soome laht  Liivi laht


Landsorti süvik 
(459 m).








Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse  
veekogusse voolab. 


• Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi  suuremasse  veekogusse voolab. 


Läänemeri jääajajärgsel ajal • Läänemere  arengustaadiumid  on saanud oma  nimetused  tüüpiliste  limuseliikide järgi. 




Läänemere arengustaadiumid lk.  61 Arengustaadium Ühendus maailmamerega Järveline , mereline


Balti jääpaisjärv • tekkis umbes 12 000 aastat  tagasi mandrijää  sulamisvetest  • ulatus idas kaugemale kui  praegune Läänemeri;   Põhjalahte kattis liustik • puudus ühendus ookeaniga  ning järve veepind oli  tolleaegse ookeani omast  ligi 25 m kõrgem. • kliima oli külm ja kuiv ning  rannikul laius tundra, kus  kasvas vaevakaske, paju,  kohati ka mändi. 


Joldiameri • veekogu, mis esines 10 200-9300 a.  t.  • staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi  rannikuvees lühikest aega levinud  merekarbi Portlandia (Yoldia)  arctica järgi.  • Eesti läänepoolsed madalad  mandrialad koos saartega olid vee  all.  • soolsus oli madal (1-2 ‰)
• kliima oli jahe ja niiske; keskmine  õhutemperatuur oli umbes 12-14  kraadi.  • rannikualal laiusid peamiselt  kasemetsad, kohati kasvas ka  männimetsi.    


Antsülusjärv • Joldiamerest kujunes ookeanist  eraldumise tulemusena suur  sisejärv. • Suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi  saartel levinud nappteo Ancylus  fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks. • Antsülusjärve pindala hakkas peagi  vähenema, kuna edelaosas tekkis  väljavool ookeani. Umbes 8500  aastat tagasi toimus vete läbimurre  • kliima soe ja kuiv, keskmine  õhutemperatuur oli 17 kraadi.  Rannikualal levis peamiselt  männimetsi ja sarapikke. 


Litoriinameri • moodustus Taani väinade  piirkonnas püsiv ühendus 
maailmamerega.  • suurenes merevee soolsus. Eesti  rannikumeres kõikus soolsus 15-18 
promilli piires.  • tigude Littorina littorea ja  järgi  • päikesepaistelisi päevi oli palju.  Keskmine õhutemperatuur oli 18-
19 kraadi • ülekaalus olid laialehised metsad,  kus võis kohata rohkesti jalakat, 
pärna ja tamme. 


Limneameri • Taani väinad hakkasid seoses  maailmamere taseme 
alanemisega kitsenema • soolsus vähenes 
• mere arenguloos algas kõige  hilisem, Limneamere staadium, 
mis kestab nüüdisajalgi.  • Nimi: tigu Limnea Ovata
• kliima oli esialgu soe ja kuiv,  hiljem jahe ja niiske. Keskmine 
õhutemperatuur oli 16 kraadi.  • rannikualal levisid kase,- ja  männimetsad, sageli võis kohata 
ka kuusemetsi. 


Sügavused Sügavuse • Läänemeri on madal meri
• Keskmine sügavus on 52 m
• Sügavaim  koht  –  459  m  asub  Gotlandi  saarest loodes Landsorti süvikus


Veebilanss Veebilan


Soolsus Sools • Väikese soolsusega vesi, mis on  kujunenud jõgede magevee ja soolase  ookeanivee segunemisel - riimvesi  (soolsus 8-10 promilli) • Madala soolsuse põhjused on: - jõed toovad palju magedat vett
- veevahetus ookeaniga on aeglane
- sademete hulk ületab aurumise


Läänemere soolsus • Soolasisaldus on suurim  Taani väinades  • Soolsus väheneb  põhjapoole minnes.  • Soolsus suureneb pinnalt  põhja suunas  • Mida kaugemale Taani  väinadest, seda väiksem 
on pinna- ja põhjakihi 
soolsuse erinevus. 


  Taani väinade kaudu  sissevoolav ookeanivesi  on Läänemere veega  võrreldes palju soolasem  ja seega raskem  Läänemere süvikute vesi uueneb vaid 
Põhjamerest tulevate ebakorrapäraste 
sissevoolude mõjul, mis tänu 
läänetormidele


Vee temperatuurid ja  Vee temperatuurid j jäätumine jäätu • Aastaajalistele t. muutustele allub pinnakiht-  Suvel soojeneb vesi avamerel 15 – 16, 
lahtedes 19 – 20 kraadini • Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt  avamere rannik, pehmetel talvedel vaid lahed • Täielikult külmub meri vaid paar korda saja  aasta jooksul


Vee liikumine Vee li • Tõus ja mõõn on vähemärgatavad (alla  3 cm)- sest sisemeri • Muutlike tuulte tõttu püsivaid hoovusi ei  teki • Läänekaarte tuuled põhjustavad ajuvett,  idakaarte tuuled aga paguvett • Tugevate tormidega võivad lained olla  avamerel kuni 10 m kõrgused


PÕHJUSTATUD PIKEMAT AEGA ÜHES SUUNAS  PUHUVATEST  TUULETEST Pagu- „tühi 
rand- 
veeta“ AJU ehk 
pealetungiv 
( ründevesi) tuul


Rannik • Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala,  mille piires on kujunenud meretekkelised 
pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos 
naabruses oleva maismaa, mere ja saartega.


Rannikud Ranniku • Järsakrannik tekib,  kui meri murrutab 
randa, näiteks • Pankrannik Põhja-  Eestis ja saartel • Kriidikaljud Taanis ja  Saksamaal • Lauskrannik tekib,  kui toimub setete 
kuhjumine, näiteks • Liivarannik  maasäärte ja laguu-
nidega mere lõuna-
osas • Skäärrannik  Soomes ja Rootsis


Läänemere rannik on väga mitmekesine. Ranniku praegune 
iseloom erinevais paigus sõltub sellest • kuidas merepõhi avamere suunas süveneb,
•  kas valdab setete ärakanne või kuhjumine 
•  kas maapind on viimaste aastatuhandete  jooksul tõusnud või vajunud.


Järsakrannik • kus meri randa  murrutab  • esineb võrdlemisi  vähe, peamiselt 
Põhja-ja Loode-
Eestis (Ontika, 
Türisalu, Pakri) 


• Saaremaal  kerkib kõrge 
järsk 
paekividest 
kaljusein - 
pank - otse 
merest.


Samasugust 
pankrannikut 
võib näha ka 
Gotlandi ja 
Ölandi saarel.  Gotland


• Kõrget  järsakrannikut  esineb ka  Taanis ja  Saksamaal  (Rügeni  saarel), kus  rannikul  paljanduvad  kriidikaljud.


• Mujal Läänemere ääres pankrannikut ei ole,  leidub vaid madalaid rannaastanguid. 


• Seal toimub setete  kujumine • Läänemerele väga  iseloomulikud  • Rannad on siin liivased,  kivised või hoopis  kõrkjaisse kasvanud • Liivarannad esinevad  enamasti lahe soppides  või külgedel, kuhu  merelainetus palju liiva  kokku on kuhjanud Lauskrannikud


Maasääred ja laguunid • Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka  vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, 
kujuneb liivarannik maasäärte ja 
laguunidega. Purekkari neem


• Eriti suured maasääred  on kujunenud  Läänemere kaguosas. • Heli maasäär ei sule  veel kogu Gdanski  lahte, kuid Wisla ja  Kura lahed on  maasäärtega peaaegu  täiesti merest eraldatud. • Laguuniks ei muutu nad  tänu sellele, et neisse  suubuvad suured jõed,  mille vesi peab ju  kuskiltki välja pääsema.


Kura maasäär


Förderannik • valitseb Läänemere  edelaosas. Maakoor vajub  seal kiiresti, meri tungib  peale ja uputab merele  avanevaid jõeorgusid,  muutes need pikkadeks  kitsasteks lahtedeks. • Förde meenutab fjordi, kuid  tekib tasandikul, nii ei ole tal  kõrgeid mägiseid kaldaid. Kieli förde


Skäärrannik • Skäärid on võrdlemisi  madalad kristalsetest 
kivimitest kaljusaared 
ranna lähedal.  • Selline rannik on väga  iseloomulik Soomele ja 
Rootsile. Eriti palju 
skääre on Põhjalahe 
suudmes - Ahvenamaa ja 
Stockholmi skäärid. Ahvenamaa


Laiud • Eesti rannikumerd iseloomustab laidude rohkus, seda  eriti Lääne-Eesti rannikul. Erinevalt skääridest on  laiud madalad ja lauged, vaevu merepinnast  kõrgemad settekivimitest saarekesed.  Vilsandi Looduskaitseala laiud 


Keskkonnaprobleemid Keskkonnaproble • Väikese veemassi ja aeglase  veevahetuse tõttu on Läänemeri 
kergesti reostatav veekogu • Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu  tekib vetikate vohamine ja 
hapnikupuudus mere põhjakihtides • Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta


Läänemere taimestik Läänemere taimest


Rohevetikad 1 2 3 Läänemere põhjataimestik Läänemere põhjataimes   4 5


Mändvetikad. Eesti rannikumeres  esineb mändvetikaid suhteliselt  arvukalt. Kare mändvetikas moodustab  laialdasi veealuseid aasu Paralepa ja  Matsalu lahtedes. Kohati seltsivad  temaga ka ruuge mändvetikas ja kähar  mändvetikas


Pruunvetikad on sageli ainsad taimed 
sügavamatel aladel - Eesti vetes kuni 
30 m sügavusel. Kividele kinnituv 
keelvetikas kasvab kuni 10 m 
sügavuses. 


Punavetikad 1 2 3


Kõrgemad taimed. 
Merihein,  penikeeled,  hanihein,  heinmudad,  pilliroog,  kõrkjad  jt.  kõrgemad  taimed  piirduvad  tavaliselt  madalate  riimveeliste  lahtedega.  Ainsana  võib  avameres  leida  vaid  meriheina  -  meie  aladel  leidub  teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses. 


 Rannikul ja saartel  Rannikul ja saa kasvavad taimed kasvavad ta • Sinerõigas • Liiv-vareskaer • Merikapsas • Merihumur • Merihein


Liiv-vareskaer  Liiv-vareskaer • Kasvab kuni 1m  kõrguseks • Õisik 30cm  pikkune
• Pikad kitsad lehed
• Roomav risoom  takistab liiva 
liikumist mererannal 
ja luidetel


Merikapsas Merikapsa   • Kasvab veepiiri  lähedal, nii et juured  ulatuvad merevette • 1m kõrgune  põõsakujuline taim • Lehtedes palju B- vitamiini • Noori võsusid  kasutatakse toiduks


Merihumur Mer   • Madal taim
• Paksude lehtedega
• Talub soolsust ja  kuivsust


Rannavee neli vetikate vööndit Rannavee neli vetikate vöönd • Sinivetikate vöönd  • Rohevetikate vöönd • Pruunvetikate sh põisadruvöönd • Punavetikate vöönd


Sinivetikate vöönd  Sinivetikate vöönd • Kasvab kaljusel  rannikul, veepiirist 
kõrgemal • Sinkjasmust 


Rohevetikate vöönd  Rohevetikate vö • Asub meetri  sügavusel • Pakub varju ja toitu  veeloomadele • On üheaastased  taimed


Pruunvetikate sh. põisadru  Pruunvetikate sh. põisadr vöönd  vöö • Soome rannikute  suurim vetikas • Kasvab kuni poole  meetri kõrguseks • Moodustab madalas  vees 0,5-3m 
sügavusel suuri 
kooslusi


Punavetikate vöönd  Punavetikate vöö • Ulatuvad kõige  sügavamale • Kohastunud vähese  valgusega • Punavetikate vahel  on rohkesti 
rannakarpe


Läänemere  fütoplankton fütoplankt Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt  soolsusest. 
Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad.  Iseloomustab rakutuuma puudumine, on  levinud peamiselt magevees. 
Läänemere planktonis esinevad liigid on  kohastunud eluks riimvees ning taluvad  soolsust kuni 8 (10) ‰ . Sinivetikad arenevad  kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui  merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º C. 


Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on 
kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, 
mis arenevad peamiselt külmal 
aastaajal, mõned liigid massiivselt 
sügisel, teised kevadel. 


Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga 
vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste 
liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb 
rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad 
soojal aastaajal. 
Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. 
Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. 
magevees. Rohevetikate kõige massilisem 
arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. 


Läänemere loomastik


Merituped Läänemere põhjaloomastik Läänemere põhjaloomast   Okasnahksed.  Läänemeres  kaks  liiki:  tavaline  meritäht, 
valkjaspunane madutaht


Lamekeermene vesitigu Vesiking Punntigu Rändtigu Harilik keeritstigu


Karbid Balti lamekarp Liiva uurikkarp Läänemere südakarp Söödav rannakarp


Koorikloomad e. vähid Läänemere krevett Põhjamere  garneel Hiina villkäpp-krabi Kootvähk Kirpvähk Põlvikvähk


Balti lehtsarv Merikilk Vesikakand Roheline lehtsarv Kakandi- lised


Tõruvähk Keraskärssuss Hulkharjasuss Kalakaan


• Ripsloomad Läänemere zooplankton  plank Meririst  Meriseen  


Meritikker Keriloom Vesikirbulised Aerjalalised


Mantelloomad – siia kuuluvad merikullesed 


Läänemere kalastik Läänemere kalast  


Merekalad Merekal Räim on heeringa kääbustunud. alaliik. Räim  on pelaagilise eluviisiga, hoidub parvedesse.  Osa räimi koeb kevadel, osa sügisel.  Talvituvad põhjalähedastes veekihtides.  Kevadel siirdub kevadkuduräim kudemiseks  rannikulähedastesse madalamatesse  vetesse. Suvel planktonirikastes veekihtides  (10-20 m). Räim on toiduks röövkaladele:  tursk, lõhe, meriforell, koha jt. Räim on üheks  tähtsamaks kalaliigiks Läänemeres. 


• Läänemere  tähtsaim  püügikala,  püütakse  aastaringi • Toiduks plankton
• Koeb kevadel 1-15 m sügavuses
• Sügisel  kudevat  räime  nimetatakse  sügisräimeks


Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja  kirdeosa ning külgnevate lahtede need  piirkonnad, kus vee, soolsus ei lange alla 4‰.  Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala.  Kilu koeb mere lõunaosas maist augustini,  põhjaosades juunist augustini (tº 6-12). Kilu  marja terad on pelaagilised. Kilu on toiduks  tursale, lõhele, ja ka lindudele ja hüljestele.  Kilu lühikese elutsükli tõttu võib ta arvukus  üsna kiiresti muutuda. 


• Elab Läänemeres kõikjal
• Püügikala, millest valmistatakse konserve  ja vürtsikilu • On räime sarnane, kuid väiksem, kareda  kõhualusega • Kilust toituvad röövkalad, hülged ja  merelinnud


Tursk - levila hõlmab Läänemere avaosa, 
suurima arvukuse saavutab Läänemere 
lõunaosas. Tursk elab põhjalähedastes 
külmemates veekihtides (tº alla 6 ºC). Toitub 
koorikloomadest (merikilk, lõhkjalalised jt.) 
ning kaladest (räim, kilu, emakala, noor-tursk, 
tobiad, meritint jt.). Kudemiseks sobivad alad 
on süvikud. Tursasaakide suuruse määravad 
3-5 a. isendid. 


• Tursasaak on kõikuv
• Elab merepõhja lähedal
• Kasvab kuni 110cm pikkuseks
• Toitub kaladest, selgroogsetest


Lest - levinud Läänemere avaosas ning 
Põhjalahe ja Soome lahe soolasemates 
osades. Tavaliselt elab merepõhjal, mõnikord 
kaevub liivasse. Noored elavad madalas 
rannikuvees, vanemad siirduvad järk-järgult 
sügavamale. Lestade koelmud paiknevad 
süvikualadel, kus soolsus on vähemalt 10‰. 
Lõunaosas koeb märtsist maini. Põhjaosas, 
Gotlandi süvikus aprillist juunini. 


• Laia ja lapiku  kehaga põhjakala • Läänemere  lõunaosas elav lest 
koeb avamerel, 
põhjaosa lest koeb 
madalas vees • Sööb  merikarpe  ja  väikesi kalu


Merihärglased, emakala, tobiad (suur ja 
väike), mudillased (must mudil, väike 
mudilakene), merivarblane, merinõel, 
madunõel, võikala, liiperkala, rand-kiisk, 
tuulehaug, makrell, merikukk, kivinolgus. merihärg


Tuulehaug


Makrell


Merinõel


Emakala


Väike tobias e. nigli


Meripühvel


Merivarblane


Merekalad-eksikülalised.  Merekalad-eksikülalised. Satuvad Läänemerre üksikute isenditena.  Sagedasemad: kilttursk, merlang, siil-lest,  mõõkkala, harilik meri-hunt ja anšoovis. On  leitud veel ogahaid ja heeringhaid, süsikat,  merilõhet, hobu-makrelli, õhukesehuulelist  ketaali. Kõige haruldasem külaline on  meriangerjas ja pollak. Eksikülalised  Läänemeres koduneda ei suuda, sest nad  vajavad sigimiseks tunduvalt suuremat  soolsust. Seega kaovad eksikülalised peagi. 


Siirdekalad S   • Osa oma elust  saadavad mööda 
meres, osa 
siseveekogudes  lõhi meriforell  angerjas


Läänemere linnu Läänemere linn d ja  d j imetajad ime  


Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised 
linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt 
väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole 
Läänemere linnustik liigivaene. Mereliikide 
arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide 
juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas).


Merelinnud Merelinn   Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- 
ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja 
lamedal kaljurannikul, seega on arvukas 
Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb 
suurtes salkades rannikulähedase 
madalmerealal, peamiselt limustest 
(rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult 
Vaika kaljusaarekestel Saaremaa 
Lääneranniku lähedal.


• Tüüpiline merelind
• Pesitseb  maismaal  kolooniatena • Toiduks on karbid ja  pisivähid • Poegade  eest  hoolitsevad  peale  oma  ema  ka  teised  linnud


• Kurvitsaline
• Häälitseb kimedalt
• Tugev nokk, mis  abistab toidu 
otsimisel • Jalad lühikesed
• Pesitseb tiirude  koloonias Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale 
lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome 
skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub 
Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas.


Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; 
Gotlandi läänerannikul. Läänemerel 
pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. 


Merelised linnud Merelised   Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal 
pesitsevad ja tegutsevad valdavalt 
mererannikul. Mujal võib aga nendesamade 
liikide elupaigaline levik olla teistsugune.


• Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart,  tõmmuvaeras. • Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas,  liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja  naaskelnokk. • Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas,  tõmmukajakas. • Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir.
• Västriklased: randkiur.


Merisk   • Kurvitsaline
• Erksavärviline
• Kõvahäälne
• Otsib toiduks  karpe • Emalind toidab  poegi


Punajalg-tilder • Kurvitsalane
• Pikakoivaline
• Otsib  toitu  rohuselt  rannalt ja mereveest • Poegade  eest  hoolitseb isaslind


Ristpart


Randtiir


Liivatüll


Merikajakas


Hõbekajakas


Mageveelinnud Mageveelinn   Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud  partlased: tuttvart, punapea-vart, sinikael-part,  rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel,  hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt  pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas  siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid:  naerukajakas, väike-kajakas. Tüllastest:  väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest:  rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk  (vesikana). Haigurlastest: hüüp.


Lauk   • Elab  taimestikurikkas 
vees • Igal  laugupaaril  on  kindel 
pesitsusterritoorium • Häälitsus  kostab  kaugele


Talvitujad, läbirändajad ja  Talvitujad, läbirändajad eksikülalised eksikülal   Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega  on Euroopas kõige põhjapoolsemateks  meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt  jäävad jäävabaks. Seega on Läänemeri  paljudele arktilisel ja subarktilisel alal  pesitsevatele veelindudele soodsaks  talvekorteriks. Eriti külalisterohke on  Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade  (Põhjarannik, tundra, metsatundra)  haudelinnud; merelinnud: mustlagle. 


Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk-
lagle, jääkajakas, kormoran, 
mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, 
aul, mustvaeras. Väiksemal arvul talvituvad 
need linnud ka mere idaosa, jäävabadel 
aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere 
lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad 
veel väike luik, kühm-nokk luik, jääkaur, 
meririsla, sõtkas.


Kühmnokk-luik • Eestis pesitsev  suurim veelind • Nokal on must kühm
• Tugev  ühtekuuluvustunne • Rändlind 


Kormoran


Valgepõsk-lagle


Läbirandajad. Läänemere kaudu kulgeb nn.  Valge mere-Läänemere rändemagistraal,  mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere  rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad  linnud, kes lendavad Lääne-Euroopasse ja  Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba- vigle, väikerisla, suurrisla, ja kõvernokk-risla.  Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn.  Lõolastest: sarviklõoke. Partlastest: suur-  laukhani.


Eksikülalised. Neid satub Läänemerre selle 
eraldi asendi tõttu suhteliselt harva.
Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. 
Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, 
põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja.


Läänemere imetajad Läänemere imet   Hülglased. Randalhüljes ei talu jääd ja 
elab seetõttu peamiselt Läänemere 
jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare 
ümbruses. Eesti vetesse satub väga 
harva. Randalhülge elupaigaks on 
rannalähedased merealad. Poegib suve 
alguses, sünnitades ühe poja, kes on 
kohe suuteline ujuma. 


Viigerhüljes - elukohaks on Põhja-Läänemere 
bassein. Läänemeres elab ta reliktina 
hilisjääajast. Levik piirdub Läänemere põhja- 
ja idaosaga. Asutab valdavalt rannikulähedasi 
merealasid. Eesti vetes eriti Riia lahes on 
viigerhüljes kõige arvukamaks hülglased. 
Poegib varakevadel ühe poja. 


• Kasvab 1,5m  pikkuseks • Ujuvad osavasti  loibadega sõudes • Naha all on paks  rasvakiht • Toitub kaladest
• Veebruaris sünnitab  jääpankadele  valgekarvalise poja


Hallhüljes - Läänemere hüljeste hulgas 
suurim. Tavaline kogu Läänemeres, ka Eesti 
vetes. Elupaigaks ulgumere, saarte ja laidude 
ümbrus. Talveperioodi veedab lahtistel 
jäätükkidel kinnisjää serva läheduses, kus 
sünnitab veebruaris-märtsis ühe poja.


• Elab kaugematel  rahudel ja avamerel • Sünnitab poja  triivival jääpangal • Talveks rändab  lõunapoolsesse 
Läänemere ossa


Vaalalised Vaal Läänemeres elab püsivalt ainult üks liik 
delfiinlaste sugukonnast pringel ehk seakala. 
Elupaigaks mere, rannalähedased alad. 
Toitub peamiselt räimedest, lõhedest jt. 
Limustest, vähkidest. Poegib kevadel.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57
• Slide 58
• Slide 59
• Slide 60
• Slide 61
• Slide 62
• Slide 63
• Slide 64
• Slide 65
• Slide 66
• Slide 67
• Slide 68
• Slide 69
• Slide 70
• Slide 71
• Slide 72
• Slide 73
• Slide 74
• Slide 75
• Slide 76
• Slide 77
• Slide 78
• Slide 79
• Slide 80
• Slide 81
• Slide 82
• Slide 83
• Slide 84
• Slide 85
• Slide 86
• Slide 87
• Slide 88
• Slide 89
• Slide 90
• Slide 91
• Slide 92
• Slide 93
• Slide 94
• Slide 95
• Slide 96
• Slide 97
• Slide 98
• Slide 99
• Slide 100
• Slide 101
• Slide 102
• Slide 103
• Slide 104
• Slide 105
• Slide 106
• Slide 107
• Slide 108
• Slide 109
• Slide 110
• Slide 111
• Slide 112
• Slide 113
• Slide 114
• Slide 115
• Slide 116
• Slide 117
• Slide 118
• Slide 119
• Slide 120