5. Mida nimetatakse vedelkütuse absoluutseks tiheduseks ja suhteliseks tiheduseks? kg/m3, kahe aine tiheduse suhe Mis ühikutes mõõdetakse tihedust SI süsteemis? kg/m3 6. Kirjutage valem, kuidas tihedus sõltub temperatuurist. gx=gt+>(t-x) 7. Kirjutage seos oC ja oF vahel? C=5/9(F-32), F=9/5(C+32) 8. Mis on heledate naftasaaduste tähtsaim kvaliteedinäitaja? Mida selle abil on võimalik hinnata? viskoossus, kütuse voolavust 9. Mida iseloomustab nafta ja naftasaaduste fraktsioonkoostis? (Võrdluseks: kas biodiislil e rapsmetüülestril või bioetanoolil on fraktsioonkoostis?) Fraktsioonkoostis on üksikute süsivesinikfraktsioonide väljakeenud maht kindlal temperatuuril. 10. Mis temperatuuride vahemikus keevad autobensiinid ja diislikütused? B30-120, D180-360 11. Mida iseloomustab vedelkütuste viskoossus? Milliseid viskoossusi vedelkütuste iseloomustamiseks kasutatakse? voolavust: kinemaatiline, dünaamiline, engleri kraad 12
6. Ei tohi põhjustada kütusepaagi, toiesüsteemi detailide ja mootori korrosiooni 7. Ei tohi sisaldada tahkeid osiseid(hõljuvaid võõraineid) ega vett 8. Olema küllaldase eripõlemissoojusega 9. 10.Mootoribensiini kvaliteedinäitajad: 1) Tihedus 2)Oktaan(i)arv 3) (Üldine) väävlisisaldus 4) Pliisisaldus 5) Benseenisisaldus 6) olefiinide e. alkeenide sisaldus 7) Aromaatsete süsivesinike sisaldus 8) Hapnikusisaldus 9) Hapnikuühendite sisaldus 10) Fraktsioonkoostis 11) Küllastunud aururõhk 12) Auruluku indeks 13) Oksüdatsioonistabiilsus 14) Solvent- uhutud vaikude sisaldus 15) Korrosiivsus vaskplaadikatsel 16) Vesi ja tahked osised 17) Välimus 11. Mootoribensiinide tootmine: Kvaliteetsete nüüdismootoribensiinide tootmiseks rakendatakse kolme liiki protsesse 1. Nafta jagamist osisteks keemistemperatuuride järgi 2. Nafta osiste töötlemist, andes neile sobiva molekuli suuruse ja molekuli keemilise efekti
91 min 81 Oktaaniarv EN ISO 5164 uurimismeetodil 98 min 98 95 min 95 91 min 91 max 50 EN ISO 20847 Väävlisisaldus mg/kg väävlivaba EN ISO 20846 max 10 EN ISO 20884 Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Aurustunud 70 °C juures EN 12177 suvine mahu% 20...48 EN 14517 talvine mahu% 22...50 Aurustunud 100 °C juures mahu% 46..71 Aurustunud 150 °C juures mahu% min 75 Keemise lpptemperatuur °C max 210 Jääk mahu% max 2 Auruluku indeks suvine ei normita
..845 Tsetaaniindeks min 46,0 EN ISO 4264 Tsetaaniarv EN ISO 5165 suvine min 51,0 talvine min 49,0 Polütsüklilised massi% max 11 EN 12916 aromaatsed süsivesinikud Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Destilleerub 250 °C juures mahu% < 65 Destilleerub 350 °C juures mahu% 85 95% destilleerub temp-l °C max 360 Destilleerub 180 °C juures, talvine mahu% < 10 Destilleerub 340 °C juures, talvine mahu% 95 Viskoossus 40 °C juures EN ISO 3104
Näiteks oktaani 18st võimalikust isomeerist on leitud naftast 17, nonaani 35st võimalikust isomeerist aga 24. Siberi, Lääne-Uraali ja Tatarimaa naftas moodustavad alkaanid poole nafta kogusest, Põhja- Ameerika ja Saudi-Araabia nafta on rikkam kui teised tsükloalkaanide poolest, Borneo ja Aserbaidžaani nafta aga areenide poolest. Tehnoloogiliste omaduste hindamisel on tähtis tema koostisesse kuuluvate süsivesinike jaotumine keemistemperatuuri järgi (fraktsioonkoostis). Seda iseloomustab keemiskõver, mis näitab kui suur osa naftas keeb üle kindlas temperatuurivahemikus. Seega võib keemiskõvera järgi otsustada, kui palju vastavaid produkte (bensiin, ligroiin, petrooleum, jne.) saab naftas destilleerimisel. Väärtuslikum on nafta, milles on rohkem madalamal temperatuuril keevaid fraktsioone. Sellise nafta tihedus on väiksem kui tõrvasel. Seega iseloomustab tihedus teatavas mõttes ka nafta koostist ja kvaliteeti. Omadused
kus - standardtihedus 15,0 oC juures - temperatuur tihedusemääramise ajal - paranduskoefitsient e- tegur tiheduse temperatuurisõltuvusejaoks ( IP 160/99) Nafta ja naftasaadused koosnevad paljudest orgaanilistest ühenditest, millel ei ole kindlat keemistemperatuuri. Neid iseloomustatakse keemistemperatuuri alguse ja fraktsioonkoostisega. Keemise temperatuuri algus on temperatuur, mille juures destillatsiooniseadme vastuvõtu silindrisse kondenseeerub esimene tilk. Fraktsioonkoostis on üksikute süsivesinikfraktsioonide väljakeenud maht kindlal temperatuuril. Sõltuvalt proovi süsivesinikkoostisest, kui süsivesinike keemistemperatuurid on kuni (450...500) oC, on destillatsioon teostatav atmosfääri rõhul. Kõrgemate keemistemperatuuridega fraktsioonide kättesaamiseks tuleb teostada vaakumdestillatsioon. Naftaproduktide kergemad fraktsioonid on destilleeritavad atmosfääri rõhul, raskemad fraktsioonid ainult vaakumdestillatsiooni teel.
Nimetatud aparaatides kasutatakse üht või mitut läbi- (Joon. 3.8, a) või ülevooluga (Joon. 3.8, b) avadega taldrikut. Gaas läbib taldriku avad, barboteerub läbi vedeliku ja vahu kihi, puhastudes tolmuosakeste sadenemise tõttu gaasimullide siseseintele. Puhastusseadmete valikul tuleb arvestada väga mitmeid mõjureid, nagu gaasi niiskus ja tolmusisaldus, temperatuur, keemiline agressiivsus, tolmuosakeste kuju, omadused, fraktsioonkoostis jm. VT.(Tabel. Gaasipuhastusseadmete efektiivsus (Hämälä jt. 1992).) (Tabel. Kokkuvõte kirjeldatud õhu puhastamise meetodite eelistest ja puudustest) Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. 4. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävli ühendite eraldamine gaasidest
ongi küttesegu kütteväärtus, auruvus, stabiilsus, korrosiivsus. Vedelkütuse auruvus Auruvusest sõltub kütuse segunemisvõime õhuga, järelikult põlemise täielikkus ning mootori võimsus ja ökonoomsus. Auruvusest sõltuvad ka mootori käivitusomadused ning töötamise stabiilsus ja kaod kütuste hoidmisel. Vedelkütustel puudub kindel keemistemperatuur, sest nad koosnevad paljudest erinevate omadustega süsivesinikest. Auruvuse iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: fraktsioonkoostis ja küllastunud aururõhku. 10 Kütuse stabiilsus Mõned kütuste komponendid (peamiselt alkeenid ja mõned areenid) kalduvad kergesti oksüdeeruma ja polümeriseeruma. Nende reaktsioonide produktideks on orgaanilised happed ja vaikained, mis tekitavad setteid ning võivad muuta kütuse kasutuskõlbmatuks. Kütuse
Kütuse punkerdamisel tuleb fikseerida temperatuur ja peale punkerdamist peab mõõtma võetud kütuse hulk [ m³] ja vastavalt tihedusele arvutatakse ümber kaaluliseks kütusehulgaks. Kui aga temperatuur erineb kütuse võtmisel 20°C , Siis arvutatakse kütuse tegelik tihedus järgmise valemiga: ς = ς ²° - k ( t - 20°) kus t – tegelik temperatuur k – parandustegur, mis võetakse tabelist FRAKTSIOONKOOSTIS Fraktsioon on kütusehulk, misaurustub teatud temperatuuri vahemikus. Astmelist testilatsiooni nimetatakse fraksioneerimiseks. (mida raskem on fraktsioon, seda rohkem on molekulis süsiniku aatomeid) Diiselkütuse fraksioonid on kerged, nad aurustuvad 250°C. Selliste kütuste põlemisel tõuseb kiiresti Pz ja põlemis kvaliteet on hea. Fraktsioonid, mis aurustuvad üle 250°C nimetatakse rasketeks fraktsioonideks,
etanooli ei olegi võimsuse langus eriti suur. Vedelkütuse auruvus Auruvusest sõltub kütuse segunemisvõime õhuga, järelikult põlemise täielikkus ning mootori võimsus ja ökonoomsus. Auruvusest sõltuvad ka mootori käivitusomadused ning töötamise stabiilsus ja kaod kütuste hoidmisel. Vedelkütustel puudub kindel keemistemperatuur, sest nad koosnevad paljudest erinevate omadustega süsivesinikest. Auruvuse iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: fraktsioonkoostis ja küllastunud aururõhku. Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi temperatuure: keemise algus, 10 %, 50 % ja 90 % kütusekoguse väljakeemise temperatuur ning keemise lõpptemperatuur. Keemise algtemperatuur ei tohi olla liiga madal, sest siis on suured aurumiskaod. 10 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab mootori käivitus omadusi. Külm mootor käivitub paremini, kui aga kütuse keemise algtemperatuur on madalam. Soojal ajal võib selline kütus põhjustada
etanooli ei olegi võimsuse langus eriti suur. Vedelkütuse auruvus Auruvusest sõltub kütuse segunemisvõime õhuga, järelikult põlemise täielikkus ning mootori võimsus ja ökonoomsus. Auruvusest sõltuvad ka mootori käivitusomadused ning töötamise stabiilsus ja kaod kütuste hoidmisel. Vedelkütustel puudub kindel keemistemperatuur, sest nad koosnevad paljudest erinevate omadustega süsivesinikest. Auruvuse iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: fraktsioonkoostis ja küllastunud aururõhku. Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi temperatuure: keemise algus, 10 %, 50 % ja 90 % kütusekoguse väljakeemise temperatuur ning keemise lõpptemperatuur. Keemise algtemperatuur ei tohi olla liiga madal, sest siis on suured aurumiskaod. 10 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab mootori käivitus omadusi. Külm mootor käivitub paremini, kui aga kütuse keemise algtemperatuur on madalam. Soojal ajal võib selline kütus põhjustada