Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri. Kloreerimisel võivad tekkida toksilised CI- orgaanilised ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. 2. loonvahetus: NH4 + ioonid seatakse kationiidiga, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniakaalne lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. 3. Ammoniaagi degaseerimine : õhuga välja puhumine, veest pH > 11 juures, millega kaasneb õhusaaste; õhu kulu on 3m3/l vee kohta. 4. Membraantehnoloogia võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Bioloogilised meetodid toimivad: 1. Assimilatiivselt lämmastiku sidumisega bioloogiliselt rakumassi. 2. Dissimilatiivselt nitritite ja nitraatide muundamisega N2 'ks Reovee käitlemisel kasutatakse nitrifikatsiooni ja järgnevat denitrifikatsiooni....
aeroobsesse tanki kus heterogeensete bakterid muudavad nitraadi gaasiliseks lämmastikuks. Lämmastiku eraldamist saab parendada lisades teise anok tangi. Füüsikalis-keemiline ärastus - Kloorimine: NH+4 hapendatakse N2 gaasiks. Võivad tekkida toksilised CI- org. ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. ,,süvapuhastus". loonvahetus: NH+4 ioonid seotakse kationiitidega, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniaagi lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. Ammoniaagi degaseerimine : selle õhuga väljapuhumine veest, pH 10,8 ja 11,5 vahel. õhusaaste;õhukulu on 3 m3/l. Membraantehnoloogia- võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Fosfori biol ärastus- põhimõte on sundida mikroorganisme kasutama rakkude ehitamiseks rohkem fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku fosforisisaldus tõuseb 1,5-2-lt kuni 4-12 %-ni, mis toimub Acinobakteri toimel anaer. keskk....
kes ei kuulu laeva juhtkonda, nimetab kapten paigutatakse selleks eraldi kai äärde. Peale Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: ühe komisjoni liikme laeva juhtkonda 1) EV meresõitu reguleerivad deratisatsiooni toimub degaseerimine . erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kuuluvate isikute hulgast, teise valivad normatiiv dokumendid Peale kauba lossimist puhastatakse lastiruumid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja laevapere liikmed...
Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri. Kloreerimisel võivad tekkida toksilised CI- orgaanilised ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. 2. loonvahetus: NH4 + ioonid seatakse kationiidiga, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniakaalne lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. 3. Ammoniaagi degaseerimine : õhuga välja puhumine, veest pH > 11 juures, millega kaasneb õhusaaste; õhu kulu on 3m3/l vee kohta. 4. Membraantehnoloogia võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Bioloogilised meetodid toimivad: 1. Assimilatiivselt lämmastiku sidumisega bioloogiliselt rakumassi. 2. Dissimilatiivselt nitritite ja nitraatide muundamisega N2 'ks Reovee käitlemisel kasutatakse nitrifikatsiooni ja järgnevat denitrifikatsiooni: orgaaniliselt...
Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevat...
Aitab ka deratisatsiooni tunnistuse olemasolust, kui kontrollimisel ei leita tõendeid rottide olemasolust laevas. Näriliste hävitamine toimub kas mürgise sööda paigutamisel laeva või mürkgaaside kasutamise teel. Need gaasid on inimestele ohtlikud, meeskond saadetakse laevalt ära, laev paigutatakse selleks eraldi kai äärde. Peale deratisatsiooni toimub degaseerimine . Peale kauba lossimist puhastatakse lastiruumid, mõne kauba puhul on küllaldane lastiruumide pindade pühkimine ja prügi eemaldamine. Mõne laadungi (süsi, maak, tsement jne ) tuleb peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku kuivamiseni. Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja vajdusel ka puhastada pilsikaevud...
Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoo...