umine, kuna linna planeeritakse vanalinna silmaspidades. Fakte Ennustuste kohaselt elab 2030. aastal 60% maailma elanikest linnapiirkondades. Maailma 20 megalinnast 15 asub arengumaades. Enam kui neljandik maailma linnaelanikest elab ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta. Umbes 2,8 miljardit inimest ehk kaks inimest viiest elab vähem kui kahe dollariga päevas. Autostumine Autostumine on järjest suurenev autode tootmine ja nende kasutamine transpordivahendina Autostumine näitab sõiduautode arvu 1000 elaniku kohta Autostumise mõju Saastab õhku Saastab pinnast ja vett naftasaaduste ja raskemetallidega Tekitab tolmu ja müra Tekitab ohtlike jäätmeid (kummid, akud, õlid) Tarbitakse kaastumatuid loodusvarasi Autostumine Eestis oksul on Eesti väga kiirelt autostunud.
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE.....................................................................3 1.1 Linnastumine...................................................................................................3 1.2 Autostumine....................................................................................................3 1.3 Kliima mõjutamine.........................................................................................4 1.4 Veekriis ja veereostamine...............................................................................4 1.5 Energia probleemid.........................................................................................5 KOKKUVÕTE...........
Inimesed lahkuvad õhtul oma töökohast ja ainukene suhtlus, mis neil veel reaalmaailmas on - müüja tervitus kassas, kui nad toidupoodi külastavad. Kodus langetakse kas televiisori või arvuti ette, et hankida ja ammutada viimaseid uudiseid, mis neil jäid kuulmata just sel hetkel, kui nad poes süüa ostsid. Selline käitumine toob kaasa küll teadmised, kuid suurendab reaalsest elust eraldatust ja teadmatust. Nüüdsel ajal on inimestel tekkinud suur soov teistest eralduda. Seda tõestab autostumine ja ka see, et kõikidel inimestel on oma maja kindlalt aiaga piiratud. Kui teine isik seda eirab, võib olla kindel, et sellega kaasneb kas trahv või kohtuasi. Autostumine on miljonitele inimestele kaasa toonud võimaluse eemalduda oma teekonnal ,,rauast kasti", kuhu pääseb väljast ainult nii palju helisid, kui sees olija seda soovib. Suhtlustehnoloogia on targale kasuks ja rumalale hukatuseks. Kõigil inimesel on
autotootja ühinemist: firmadest Audi, DKW, Horch ja Wanderer moodustus Auto Union AG, mis oli sel ajal suuruselt teine mootorsõidukeid tootev grupp Saksamaal. 1945-1965 Seda perioodi iseloomustasid vahetult sõjale järgnevate aastate karmus. 1949. aasta: Algsest Auto Union varuosade laost endises garnisonilinnas Ingolstadtis sai peakontor Auto Union GmbH-le, mis jätkas nelja rõnga embleemiga seostatud mootorsõidukite traditsioone. 1965-1990 Massiline autostumine ja naftakriis. Auto on sakslaste lemmiklaps. 1965. aasta: turule toodi uus neljataktimootoriga Audi. Aastal 1969 ühines Audi NSU-ga ja uue firma nimeks sai Audi NSU Auto Union AG. Sellest ajast peale on juhtlause `Vorsprung durch Technik`ehk edumaa läbi tehnilise arengu olnud saatjaks nelja rõnga edukale arengule teel esmaklassiliseks autotootjaks. Kasudatud allikad http://www.audi.ee/ee/brand/et/audi-maailm/audi-ajalugu.html
Ökoloogiline jalajälg Mari Poom 8.a Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui suur on maakera elanike keskmine ökojalajälg? Maakera elanike keskmine ökojalajälg on 2.6 gha/in a, eluslooduse kandevõime määr aga ainult 1,8 gha/in a. Seega elab inimkond üleilmses ökoloogilises defitsiidis: ühe aasta jooksu kasutatud elurikkumise taastamiseks kulub poolteist aastat ehk ökojalajälje loojate retoorikat tõlgendades võib öelda, et kaasajaelustiili ja tarbimise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaj...
(UNEP). 5. Kasvu piirid (“limits to growth”) tähendab: - loodusvarade piiratust; - fõõsiliselt vähest ruumi rahvastiku kasvuks; - entroopia kasvu; - majanduse kasvu lõplikku suurust; - on üks võimalikke arengustsenaariume. 6. Maailma olulisemad keskkonnaprobleemid on (WHO andmetel): - haigused ja tervis, väikelaste suremus; - heade tehnoloogiate piiratud levik; - linnastumine; - autostumine. 7. Säästva arengu mõõtmed: - majanduslik; - sotsiaalne; - keskkonnaalane; - poliitiline; - julgeolekuline. 8. Säästvat arengut häirivad tegurid: - majanduslikus tegevuses ei arvestata sotsiaalset mõju ja keskkonnahoiu hinda; - uuringutele mittetoetuvad poliitilised otsused - õiguslik nihilism - muutuvad looduslikud tingimused. - 9
Kalapüügi territooriumi osakaal 0,08 gha / inimese kohta Täisehitatud maa osakaal 0,18 gha / inimese kohta Kaevandused tegeleb põlevkivivarude jätkusuutliku kaevandamisega, selleks et varustada elektri- ja õlitootjaid kütuse ja toorainega. Meie suure jalajälje põhipõhjus peitub põlevkivienergeetikas, mis tekitab suure hulga süsihappegaasi. Kuid peale selle on suure jalajäljenäidu taga ka nn. autostumine ning meie läänelikud tarbimisharjumused. Kas riigil on reserv või defitsiit? Eesti enda keskkonnaruum (9,09 gha/in.a) on suurem kui meie ökojalajälg: võib öelda, et üleilmses plaanis oleme siiski andja-, mitte saajariik. Teisisõnu, meie maal on elukooslusi kandvat pinda praegu rohkem, kui siinsed inimesed praeguse eluviisi puhul ökoloogiliste teenuste tarbeks kasutavad Rahvaarv 1 286 540 Bioloogiline kandevõime (Ökoloogiline puudujääk (defitsiit) või varu (reserv)
Selleks koondatakse veosevooge, arendatakse välja transpordisõlmi ning luuakse seni puudunud piiriüleseid ühendusi. Üleeuroopaline transpordivõrgustik on oluline ka Euroopa Liidu ühtse siseturu jaoks. Transpordiga seotud keskkonnaprobleemid: 1) CO jt kasvuhoonegaaside tekitamine autode, busside poolt 2) müra (kõik transpordiliigid) 3) veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu) Kaubasadamad Eestis: 1) Muuga (see on ka suurim ja moodsaim) 2) Paldiski 3) Sillamäe Praamisadamad, mis ühendavad mandit Muhuga: Virtsu-Kuivastu Praamisadamad, mis ühendavad mandrit Hiiumaaga: Rohuküla- Heltermaa Muhult Saaremaale pääseb põhimaantee kaudu
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
võimalust, virtuaalsed inimsuhted on aga saamas vägagi reaalseks nähtuseks ning toonud kaasa rea uusi psühholoogilisi ja ühiskondlikke fenomene. Agraarühiskonnas oli inimestel suur sidusus ning palju igapäevaseid rohkem ja vähem tähenduslikke vahetud kontakte küllalt väikse hulga inimestega, enamasti oma suurpere liikmete või küla elanikega. Linnastumine tõi kaasa kogukondade suurenemise ja samas sidemete nõrgenemise. Tihedalt kokku surutud inimestes kasvab soov eralduda. Autostumine andis miljonitele võimaluse kapselduda oma teekonnal rauast kasti, kuhu pääseb väljast ainult nii palju õhku ja helisid, kui sees olija seda soovib. Suhted sees ja väljas olijatega muutusid veidi vähem reaalseks. Virtuaalsuhete omamoodi ettekuulutajaks oli tegelikult kirja teke. Kummatigi ei nurisenud inimesed kirjaoskuse leviku päevil, et elutute paberilehtede vahetamine on asendamas pilke ja käepigistusi. Kirjavahetus ei asendanud vaid täiendas olemasolevaid suhtlusviise. Kuidas on
Nafta ja maailm Nafta tootmine sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eelkõige toodeti lambiõli e. petrooleumi, ka kütteõli, määrdeõli ja tõrva õnnestus müüa. 20. sajandi elektrivalgustuse levik hakkas lambipetrooleumi välja tõrjuma, kuid autode arv tekitas uue suure nõudluse bensiinile. See tõi kaasa krakkimisprotsessi leiutamise, mis võimaldas eraldada bensiini toornaftast. Esimese maailmasõja ajal ja selle järgselt kasvas bensiini nõudlus dramaatiliselt. Autostumine omakorda suurenas nõudlust asfaldile ja bituumenile teedeehituse tarbeks. 1930 aastatel olid peamised naftatootjad USA ja Nõukogude Liit, kattes seejuures kõik oma vajadused. Ülejäänud riigid pidid lootma Lõuna-Ameerikale ja Lähis-Idale. Nafta on saanud maailma majanduse ja poliitika väga jõuliseks mõjutaks. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikidevahelisi kriisiolukordi ja isegi sõdasid. 3. Nafta ja gaasi tootmine
linnavedu) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 4. Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid - Eesti asend EL ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste suhtes - Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade rahvastiku tihedus Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis - Kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades ning majandustegevuse ning töökohtade koondumine keskustesse - Eesti ühiskonna kiire autostumine, millega suureneb märgatavalt just töörände tõttu peamiste põhimaanteede koormus. 5. Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne) Esmane ülesanne on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kiiret arengut vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
1908. aastal toodeti u 10 tuh autot ja ühe auto nominaalhind oli 950 dollarit. Hiljem tootmine muutus automatiseerituks ja 1924. a. Toodeti juba 2 miljonit Ford T mudelit ning ühe auto hinnaks oli 300 dollarit. Hind Toodan g http://shockcars.com/model-t-ford-for-sale/model-t- Autotootmise mõju linnastumisele 1950 aastatest algas kiire autostumine. Ükski teine transpordiliik pole sellisel määral mõjutanud inimeste elustiili ja linnade sisestruktuuri arenenud maades kui autod. Tänu autodele hakkasid linnad laienema ja tekkisid eeslinnad. Ameerika Ühendriikides tekkisid hiigel- linnastud – megalopolised. http://www.oddee.com/item_9717 Autotranspordi eelised ja puudused Eelised reisijateveol • võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste tegema, puhkusele jne.)
1908. aastal toodeti u 10 tuh autot ja ühe auto nominaalhind oli 950 dollarit. Hiljem tootmine muutus automatiseerituks ja 1924. a. Toodeti juba 2 miljonit Ford T mudelit ning ühe auto hinnaks oli 300 dollarit. Hind Toodan g http://shockcars.com/model-t-ford-for-sale/model-t- Autotootmise mõju linnastumisele 1950 aastatest algas kiire autostumine. Ükski teine transpordiliik pole sellisel määral mõjutanud inimeste elustiili ja linnade sisestruktuuri arenenud maades kui autod. Tänu autodele hakkasid linnad laienema ja tekkisid eeslinnad. Ameerika Ühendriikides tekkisid hiigel- linnastud – megalopolised. http://www.oddee.com/item_9717 Autotranspordi eelised ja puudused Eelised reisijateveol • võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste tegema, puhkusele jne.)
Katastroofimeeleolu kui kollektiivne Stimmunslage. Tunne, et kohe juhtub midagi hirmsat. Sõja eelaimus. Ühiskonna- või tsivilisatsioonikriitika hirm moodsa teaduslik-tehnilise tsivilisatsiooni vastu. Protest elu mehhaniseerimise eest. Tapetakse ära kõik, mis vaimne, see seda protesti tekitaski. Mehhaniseerimine mängis suurt rolli, tekkis liinitöö. Kväike inimene töötab vabrikus ja tunneb end mutrikesena mingist masinast. Elu hakkas muutuma mehhaniseerituks. Hakkas tekkima ka autostumine, inimesed hakkasid rohkem neid tegema ja nendega liikuma. Neid tohutult toona kardeti. Raudtee rongitransport edenes. Tollal leiutati kirjutusmasin. See annab ka kirjanduslikele tekstidele teise kuju. Erinevad tehnilised edusammud. Erdrücken und Öde das Leben ist total sinnlos. Niikuinii tuleb kohe katastroof, mis seal enam teha. Ich-Verlust, Ich-Zerfall koostlagunemine, inimene tunneb end olevat ohvrirollis, teda ährvardab suur ja hirmus ümbritsev maailm.
Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid: * Eesti territooriumi asend Euroopa Liidu ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste suhtes; • Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade kontsentratsioon Tallinna ja Tartu ümbrusesse ning Kirde- Eestisse; • Kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades ning majandustegevuse ning töökohtade koondumine keskustesse; • Eesti ühiskonna kiire autostumine, millega suureneb märgatavalt just töörände tõttu peamiste põhimaanteede koormus. 5. Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne) Esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs neile igapäevategevusteks vajalikele objektidele. Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kui majandusharu kiiret arengut,
- põllumajanduslike meliorantide tootmine - kasutamine kriidi asendajana - poolkoksi ja fuusside koos kasutamine katalüütiliste segude valmistamiseks raskete naftajääkide töötlemiseks 16. Läänemere regiooni keskkonnaprobleemid Herranen Tarmo 17. Keskkonnaseisundi hindamine protseduur Keskonna seisundi hindamine Viimaste kümme aasta jooksul on märgata selgeid tundemärke Eesti keskkonnaseisundi paranemisest. Kuid on ilmnenud ka uued negatiivsed arengud: autostumine on kaasa toonud suuremate linnade õhukvaliteedi halvenemise, maamajanduse madalseisuga kaasneb avamaastike ja seal leiduvate väärtuslikke pärandkoosluste kadumine. Keskkonna seisundi hindamisel arvesatakse andmeid (saastekoormused ja keskkonnaseire, rikutud ja ohustatud alad). Eesti keskkonnaseisundit saab vaadelda: õhusaaste probleemid on regionaalsel tasemel seotud Kirde-Eestiga, kuna Eesti energiatootmise ja keemiatööstuse eripäraks on põlevkivil põhinev tootmine. Globaalsel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
