>10-6m; kolloidsüsteemid 10-9.....10-6m; tõelised lahused<10-9m Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks. Sorptsioon- mingi komponendi isevooluliselt kulgev kogunemine faasidevahelisele piirpinnale. Adsorptioon-komponentide konsentratsiooni muutus pindkihis faaside sisemisekontsentratsioon suhtes. Adsorbent- faas mille pinnal adsorptsioon toimub
Süsteem kus üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud nim. pihussüsteemiks ehk dispergeeritud süsteemideks. Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks. Sorptsioon- mingi komponendi isevooluliselt kulgev kogunemine faasidevahelisele piirpinnale. Adsorptioon-komponentide konsentratsiooni muutus pindkihis faaside sisemisekontsentratsioon Adsorbent- faas mille pinnal adsorptsioon toimub
FeCl3 lahust kogulandina ja 2 ml 1:100le polümeeri DREWFLOC 2488. · Edasi läheb see filtrisse kus võetakse tahked osad välja. Selle süsteemi hind : Filter koos hoiustamistangiga 19 000 Elektritööd, torud ,ehitus 5000 Rihmfilter koos tangiga , koos pumpadega 30000 KOKKU : 54 000 Aastas läheb süsteemi töös hoidmise peale: Kulumine 6750 Hooldus 1620 Personal 5100 Elekter 800 Kogualatsioon ja flokulatsioon 1550 KOKKU : 15 820 : 15 820 Kala tootlikkus · Filter töötleb 1/3 kalafarmi heitveest. · 3 projekti aasta jooksul tootlikkus vähenes kuna juhataja otsustas turustada kala suuremas suuruses (kala raskem). · Selle asemel et müüa kala 350g sena , müüb farm kala 1,3 kgsena. · Tootlikkus periood on pikenenud 4le aastale, kui keskmine müügihind on kõrgem (8,7 /kg [136
...........................8 MEHAANILISE PUHASTAMISE KÄIGUS ERALDATAKSE REOVEEST UJUV PRAHT JA MUUD JÄMEDAD TAHKED OSAKESED, NAFTASAADUSED VÕI MUUD ÕLIPRODUKTID, MIS KERKIVAD PUHASTIS PINNALE VÕI SETTIVAD PÕHJA. PUHASTUSPROTSESSI KÄIGUS JUHITAKSE REOVESI LÄBI VÕREDE, SÕELADE NING LIIVAPÜÜNISTE. LIIVA JA MUU PRAHI EEMALDAMISE MÕTE ON SELLES, ET SEE EI UMMISTAKS PUHASTUSSEADMEID. EDASI TOIMUB PISEMATE OSAKESTE SETITAMINE VÕI NENDE EEMALDAMINE FLOKULATSIOONI TEEL. FLOKULATSIOON ON AGREGAATIDE MOODUSTAMINE VEES OLEVAST HELJUMIST, SELLE SETTIMISE KIIRENDAMISEKS. SELLEKS LISATAKSE VEELE KOAGULEERIVAID AINEID EHK FLOKULANTE NÄITEKS LUPJA, RAUA- VÕI ALUMIINIUMSOOLI. ..............................................................................................................................................................................8 KEEMILISEL PUHASTAMISEL KASUTATAKSE REOAINE EEMALDAMISEKS ERINEVAID KEMIKAALE. ENAMLEVINUD
kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks, Hapendamis-taandamise(redoks)protsessid, muutumine vähem ohtlikusse vormi. Desinfitseerimine-kasutatakse kloorühendeid, pH reguleerimine,neutraliseerimine(filtrimine läbi lubjakihi) Keemiline sadeneimine: Kemikaali kasutamisel saadakse veest olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, flokulatsioon,sette eraldamine, settekäitlus. Biloogiline puhastus: Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkollodised orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikrooragnismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisaluv orgaaniline aine. Mikroorganismideks baterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segupopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadusest ja viibeajast
suuremad osakesed *Seega kutsuvad kõik elektrolüüdid alates teatud kontsentratsioonist esile kolloidlahuste koagulatsiooni. Seda kontsentratsiooni nimetatakse koagulatsiooniläveks. *Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste (sooli kontsentratsiooni, elektrolüüdi lisamise kiiruse, temperatuuri jms) korral kutsub esile kolloidlahuse kiire koagulatsiooni. Flokulatsioon osakeste ühendamine "siduvate" ühendite abil. Flokulantidena kasutatakse laetud rühmi sisaldavaid polümeere. Flokulatsiooni kasutatakse näiteks veepuhastuses. Flokulatsiooni mõjutavad tegurid: osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest; osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini. kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda
suuremad osakesed *Seega kutsuvad kõik elektrolüüdid alates teatud kontsentratsioonist esile kolloidlahuste koagulatsiooni. Seda kontsentratsiooni nimetatakse koagulatsiooniläveks. *Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste (sooli kontsentratsiooni, elektrolüüdi lisamise kiiruse, temperatuuri jms) korral kutsub esile kolloidlahuse kiire koagulatsiooni. Flokulatsioon osakeste ühendamine "siduvate" ühendite abil. Flokulantidena kasutatakse laetud rühmi sisaldavaid polümeere. Flokulatsiooni kasutatakse näiteks veepuhastuses. Flokulatsiooni mõjutavad tegurid: osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest; osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini. kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem kolloide
kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest: - kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH- väärtuste reguleerimisega. Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. 7. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess
rasvapüünised (liiva ja rasva kõrvaldamiseks), Setitid (lahustamatud osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja), Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse), Filtrid (liiv, aktiivsüsi). 62. Kirjelda keemilist veepuhastus meetodit - kemikaali kasutamisel saadakse vees olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, Flokulatsioon, Sette eraldamine, Settekäitlus. 63. Kirjelda bioloogilist veepuhastus meetodit - Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. 64. Nimeta märgalapuhastite eelistamise põhjuseid - reeglina väiksemad rajamiskulud;
olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest - kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. - Sadestusreagendi segamine kogu puhastatava vee massiga (mehaaniliste segistitega või hüdrauliliselt torusse või kanalisse paigutatud turbulentsi tekitavate vaheseinte abil). mõnikord on vaja vee pH-d reguleerida. Sadestusreaktsioonis moodustuvad helbed kasvavad flokulatsioonil suuremateks kiirelt settivateks agregaatideks, mida on hõlbus veest eraldada. Tekkiv sete vajab järelkäitlust.
olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest - kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. - Sadestusreagendi segamine kogu puhastatava vee massiga (mehaaniliste segistitega või hüdrauliliselt torusse või kanalisse paigutatud turbulentsi tekitavate vaheseinte abil). mõnikord on vaja vee pH-d reguleerida. Sadestusreaktsioonis moodustuvad helbed kasvavad flokulatsioonil suuremateks kiirelt settivateks agregaatideks, mida on hõlbus veest eraldada. Tekkiv sete vajab järelkäitlust.
veevoolutugevusest, mis mitmekesistab ökosüsteemi tohutult. Rannikumere soolsus on pisut madalam kui avameres (jõed + sadeveed). Protsessid, mis on seotud mage- ja merevee segunemisega, panevad aluse…………..nähtustele – tugevad keemilised ja füüsikalised gradiendid – temperatuur ja soolsusmuutus – otseselt mõjutavad organisme. Soolane vesi kisub ioonid osakeste küljest lahti – paljud ained saavad kättesaadavaks taimedele. Flokulatsioon – lahustunud ioonid satuvad mageveest riimvette. => helveste moodustumine vees leiduvast heljumist. Flokulatsioon toimub ka metallidega ühinedes. Mitmesugused elemendid satuvad põhjasetetesse. Estuaarides deltade moodustamine – setted kogunevad ja moodustavad saarestiku (saviosakesed, liiv jms). Madalikud on väga soodsad õistaimede vohamiseks. 45 laiuskraadist põhja on fjordid ja kiillahed (saavad elada ainult vetikad) – tekkinud jää liikumise tagajärjel põhja poole
neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest: kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, flokulatsioon, sette eraldamine, settekäitlus. Joonis: Keemilise sadestuse skeem Sadestusreagent peab saama hästi segatud kogu puhastatava vee massiga. Igal keemilisel reaktsioonil on optimaalne pH-piirkond, kus reaktsioon kulgeb kiiremini ja täielikumalt. Seega on mõnikord vaja vee pH-d reguleerida. Sadestusreaktsioonis moodustuvad helbed kasvavad flokulatsioonil suuremateks kiirelt settivateks agregaatideks, mida on hõlbus veest eraldada
desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest kemikaali lisamine ja segamine pH reguleerimine flokulatsioon sette eraldamine settekäitlus Neutraliseerimine – on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega. Neutraliseerimismeetodid on: - happelise reovee filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi; - happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine - happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine
saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest (joon. 2.71): - kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. Joon. 2.71. Keemilise sadestuse skeem. - Sadestusreagendi segamine kogu puhastatava vee massiga (mehaaniliste segistitega või hüdrauliliselt torusse või kanalisse paigutatud turbulentsi tekitavate vaheseinte abil). - Mõnikord on vaja vee pH-d reguleerida. - Sadestusreaktsioonis moodustuvad helbed kasvavad flokulatsioonil suuremateks kiirelt settivateks agregaatideks, mida on hõlbus veest eraldada. - Tekkiv sete vajab järelkäitlust.
lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest: - kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. Sadestusreagent peab saama hästi segatud kogu puhastatava vee massiga. See toimub mehaaniliste segistitega või hüdrauliliselt torusse või kanalisse paigutatud turbulentsi tekitavate vaheseinte abil. Igal keemilisel reaktsioonil on optimaalne pH-piirkond, kus reaktsioon kulgeb kiiremini ja täielikumalt. Seega on mõnikord vaja vee pH-d reguleerida. Sadestusreaktsioonis moodustuvad helbed kasvavad flokulatsioonil suuremateks kiirelt settivateks
vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest (joon. 2.2): - kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. Sadestusreagent peab saama hästi segatud kogu puhastatava vee massiga. See toimub mehaaniliste segistitega või hüdrauliliselt torusse või kanalisse paigutatud turbulentsi tekitavate vaheseinte abil. Igal keemilisel reaktsioonil on optimaalne pH-piirkond, kus reaktsioon kulgeb kiiremini ja täielikumalt. Seega on mõnikord vaja vee pH-d reguleerida. Sadestusreaktsioonis moodustuvad helbed kasvavad flokulatsioonil suuremateks kiirelt
suuremateks helvesteks) Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine läbi lubjakihi läbi) Keemiline sadenemine kemikaali kasutamisel saadakse vees olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete Protsessi osad _ Kemikaali lisamine ja segamine _ PH reguleerimine _ Flokulatsioon _ Sette eraldamine _ settekäitlus BILOOGILINE PUHASTUS · Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitad või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. · Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade
Aktiivmudaprotsessi modifikatsioonid: 1) aeratsiooni aeg vib olla pikem - 30 tundi ja aktiivmuda vanus rohkem kui 15 peva, sel juhul ei ole vaja heitvett eelnevalt filtreerida ja ssteem vajab vhem aereerimist. Sobilik vikestele asulatele. 2) oksdatsioonikanalid - ovaalsed ringkanalid, mida aereeritakse prlevate rootoritega Aktiivmuda bioloogia. Aktiivmudal phineva protsessil on 2 eesmrki- orgaanilise aine oksdatsioon ja flokulatsioon (tekkinud biomassi eraldamine puhastatud Bakterite ldarv (BA) ja kolooniad heitveest). Aktiivmuda helbed koosnevad moodustavate bakterite arv (CFU) heitvee bakterirakkudest ning anorgaanilistest ja orgaanilistest kitlemise erinevatel etappide (Pike & osakestest (eksopolsahhariidid, heteropolsahhariidid Curds,1971). molekulmassiga>10000), osakeste suurus on 1-1000 .m. Etapp BA/ml CFU/ml Suurte aktiivmuda helveste sisemuses on hapniku Setitatud 6.8*108 1.4*107
BHT5 on keskmiselt 17 g/d (sellest 2/3 roojal). Fenotüüp fenoom, organismi ehituslike ja talituslike omaduste summa. F-i käsitletakse kui organismi genotüübi ja keskkonna vastasmõju tulemust. Filtratsioon vee liikumine pinnases. F-i voolu kiirus on 0,0010,005 (savides) kuni 1050 m/d (jämeliivades); seepärast kulub põhjavee vahetamiseks sadu aastaid. Filtrimine vedeliku juhtimine läbi poorse materjali (liiva, riide), et eraldada heljumit. Flokulatsioon helvestamine, agregaatide (helveste) moodustamine vees olevast heljumist selle settimise kiirendamiseks, vee (ka reovee) puhastamise võtteid. Selleks lisatakse veele näit. raua- või alumiiniumisooli, lupja. Fluktuatsioon 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi
annaabi.ee 
