mitmekümne- ja mõnel juhul (Kesk-Euroopas) mitmesajahektarised. Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud ristkülikukujulised tiigid. Pinnasetiigid • Muldsete seintega. • Vooderdatud betoonplaatidega. • Veekindlast materjalist põhjaga. • Okste ja laudadega tugevdatud kallastega. Lehtede ja prahi koguja Pinnasetiikide intensiivne aereerimine Forellikasvandus pinnasetiikides Kiirvoolukanalid Forellifarm Suured pinnasetiigid Tilaapiakasvatus suurtes pinnasetiikides SUMBAKASVATUS SUMBAD • Sumbad on võrkseintega, ujuvad kalakasvatusrajatised, mis paigaldatakse ankurdatult veekogusse. • Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. • Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid.
(eelkloorimine, koagulatsioon , helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine) ning desinfitseerimine; 3) III kvaliteediklass – laiendatud füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon, helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine, adsorptsioon) ning desinfitseerimine. (3) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid: 1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine; 2) III kvaliteediklass – vee eritöötlusmeetodid, mis võimaldavad tagada kvaliteetse joogivee saamise kõikide näitajate osas, vajadusel desinfitseerimine. Kontrollinõuded joogiveeallikana kasutatavale pinnaveele (1) Joogiveevõtul pinnaveest alates 500 m³ ööpäevas peab vee erikasutaja kontrollima regulaarselt joogiveeallika veekvaliteeti punktides, kus vesi siseneb töötlus- ja edastussüsteemi.
lahendus vee töötluse tehnoloogia, seadmed, rajamise- ja ekspluatatsioonikulud veetöötlusjaama erinevate võimsuste puhul. 5)ühistöö arendamine, sest terves Eestis on põhjavee töötluse küsimus lahtine, mitteküllaldaselt laboratoorseid analüüse ja mõned arvamused seega poolikud. 6)Veepuhastusjaama projekteerimine - kui tehnoloogilisse skeemi on valitud järgmised põhiseadmed: 1. Aereerimine - kaskaadaeraatoriga 2. Filtreerimine - lahtiste filtritega 3. Desinfitseerimine - bakteritsiidlampidega või naatriumhüpoklooritiga 4. Veepumpamine veevõrku - II astme pumpadega, mille pöörete arv on reguleeritav. 2.Vee filtreerimine Vee filtreerimine on nii füüsikaline kui ka füüsikalis-keemiline protsess. Väga väikeste aineosakeste puhul ei ole füüsikaline filtreerimisprotsess piisavalt efektiivne . Sel
Lisaks pH mõõtmisele, on tarvidus teada veel Al, Fe, Ca sisaldust vees. Vesi (pinnavesi) on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Lupjamine on vajalik kui pH on alla 6 ja kaltsiumisisaldus vees on alla 5 mg/l. Sissevooluvee lupjamist soovitatakse teha lupjamiskaevu abil. Lupja saab osta otse lubjatehastest või poest kotikaubana. Üldiselt on Eestis madala pH-ga vaid rabaveed. Vee aereerimine on vajalik kui sissevoolu vees on hapnikusisaldus liiga madal või vett soojendatakse ja seepärast vabanevad lahustunud gaasid. Hõlpsaim võimalus vee aereerimiseks on paisata vesi peene uduna basseinidesse. Vette võib õhku pumbata kompressoriga läbi pihustikivide. Vee aereerimiseks on olemas sissevoolu konstruktsioone ning mitmeid mehhaanilisi seadmeid, näiteks pöörlevaid reste, silindreid või väravaid, mille kaudu vesi voolab kasvatusbasseinidesse
toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus sügavates veekihtides, põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks tuleks läbi viia vee keemiline töötlemine, veekogu aereerimine, veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, põhjumuda eemaldamine. Veetehnika peamine ülesanne- veepuhastusmeetodite ja –tehnika arendamine. Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, mõned probleemid siiski on nagu näiteks kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis ja kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades
hapete edasi oksüdeerimise võime. Gluconobacteril on polaarsed viburid, Acetobacter on peritrihh. · Acetobacter'il on täielik tsitraaditsükkel ja ta oksüdeerib toodetud äädikhappe edasi CO2-ks. · Gluconobacter seda ei suuda, sest tal on puudulik tsitraaditsükkel. Mõlemad perekonnad on küllalt sarnased perekonnaga Pseudomonas. · Aädika tootmisel kasutatakse Acetobacteri ja Gluconobacteri tüvesid. Protsessis on v. oluline aereerimine. Toorainena võib kasutada veini, aga ka puhtaid etanoolilahuseid. · Äädikat saab ka keemiliselt toota, kuid mikrobioloogilisel tootmisel, eriti veini baasil, moodustub aromaatne produkt (estrid jne). · Acetobacter'it kasutatakse ka askorbiinhappe (vitamiin C) tootmisel. Oksüdeerib sorbitooli sorboosiks. See on tootmisel tooraineks. · Äadikhapebakterid on ka tuntud õllesaastajad koos perekondadega Lactobacillus,
ühendid). Segatakse kord kuus, kestus 9-10 kuud. Aereeritud kääritamine 2 Keskmine soolasisaldus soolvees 12g NaCl/100ml. 0.3 0.5 l/hr õhku lastakse läbi aeratsiooni toru üheliitrise kausi jaoks 8h jooksul päevas. Peale 20. kääritamispäeva lisatakse äädikhapet pH hoidmiseks 4- 4.5 juures, et vältida bakteriaalset riknemist. Aereerimine kiirendab pärmide kasvu. Oliivid muutuvad mahedamaks. Algsed Cryptococcus'e liigid asendatakse D. hansenii, S. cerevisiae, Cryptococcus laurentii ja C. membranifaciens'i poolt. Gram-negatiivsed bakterid kaovad peale 20. päeva tänu madalale pH tasemele. Peale 50. kääritamispäeva, kui redutseeritava suhkru kontsentratsioon oli maksimaalne, on võimalik detekteerida Lactobacillus plantarum'it. Kääritamisaeg 5-6 kuud. Starter-kultuurid
64. Nimeta märgalapuhastite eelistamise põhjused reeglina väiksemad rajamiskulud, madalad hooldus- ja energiakulud, väiksem jälgimise ja juhtimise vajadus, vähetundlikud koormuse kõikumise suhtes, elukeskkonnaks muudele organismidele, ilmestavad ja mitmekesistavad maastikku. 65. Milliseid meetmeid kasutada eutrofeerunud veekogu seisundi parandamiseks (nimeta vähemalt 3)? Vee keemiline töötlemine Veekogu aereerimine Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine Põhjamuda eemaldamine Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada 66. Nimeta vähemalt 3 joogivees reguleeritavat ainet ning kirjelda nende mõju tervisele 67. Säästva arengu põhimõte PÕHIMÕTE tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt 68. Ressursikasutuse põhimõtted säästva arengu korral
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70...
mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. 64. Nimeta märgalapuhastite eelistamise põhjuseid - reeglina väiksemad rajamiskulud; madalad hooldus- ja energiakulud; väiksem jälgimise ja juhtimise vajadus; vähetundlikud koormuse kõikumise suhtes; elukeskkonnaks muudele organismidele; ilmestavad ja mitmekesistavad maastikku. 65. Milliseid meetmeid kasutatakse eutrofeerunud veekogu seisundi parandamiseks - Vee keemiline töötlemine, Veekogu aereerimine, Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, Põhjamuda eemaldamine, Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada. 66. Nimeta vähemalt 3 joogivees reguleerivat ainet ning kirjelda nende mõju tervisele - Alumiinium - Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, varinad, lihastõmblemised, epilepsiahood). Võib kahjustada luustikku,
sademeks, mis settib veest välja · Bioloogiline (II,III) orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil · Looduslähedased meetodid biotiigid, märgalad, tegismärgalad · Aktiivmuda · Biokileprotsess · Pinnasesse juhtimise meetod · Anaeroobsed protsessid Reostuskoormuse vähendamine: · Vee keemiline töötlemine · Veekogu aereerimine · Veekogu sisse-väljavoolu reguleerimine · Põhjamuda eemaldamine · Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Vees sisalduvad kahjulikud ained: · Allumiinium · Elavhõbe · Arseen · Ammoonium · Fluoriidid · Süsiniktetraoksiid · Kaadmium · Kloorfenoolid · Kroom (kolmevalentne-vajalik, kuuevalentne-mürgine) · Vask, plii, seleen, mangaan · Nitriidid
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 ...
veeloomade elukeskkonda. Selle nähtused ja meetmed probleemi lahendamiseks? Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus; liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid; vee läbipaistvuse vähenemine; hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides; põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks Vee keemiline töötlemine Veekogu aereerimine Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine Põhjamuda eemaldamine Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Atmosfääri kaitse, heitgaaside puhastusmeetodid. GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID Tolmu ja piiskade eraldamine Heterogeensete gaasisegude lahutamine – põhimeetodid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõudude toimel; filtrimine; märgpuhastus;
............................................21 3.4. Kasutatava vee töötlemine.............................................................22 Restid ja filtrid............................................................22 Ultraviolett (UV) kiirgusega töötlemine..............................22 Lupjamine.................................................................22 Vee aereerimine..........................................................23 4. Kasvatuse viisid ja tsükkel.............................................................23 Sugukarja ülalpidamine, suguküpsus, paaritamine ja kudemine...23 Kudemine ja marjaterade arv...........................................24 4.1.Hautamisviisid........................................................................... .24 Marja hautamine..............
8. Kas viimastel aastakümnetel põllumajanduses lämmastiku kasutuse efektiivsus suureneb või väheneb? Miks? 9. Kas lämmastikuimport suurendab reeglina lämmastiku kasutusefektiivsust või mitte? Ei 10. Mis on läga? Väljaheited mis on segatud suurema hulga veega 11. Nimeta tänapäeva traditsioonilise reoveepuhastuse etapid? Mis on selle suurimad keskkonnaprobleemid? a) Mehhaaniline puhastus (viiakse välja suured vees lahustumatud osad, mis pole orgaanika) b) Ladustamine ja aereerimine (bakterite abil lagunevad orgaanilised ained, tulemuseks CO2, N2) c) Keemiline puhastus (Fe(III) sulfaat reageerib P-ga ja sadestub jääkmudana, vette jääb SO4) Probleemiks, et jääkmudast on raske lahti saada, sest see sisaldab mürke. 12. Kuidas toodetakse tänapäeval lämmastikväetisi? HaberBoschi protsessi kaudu (H saadakse maagaasist) N2 + 3H2 --> 2 NH3 13. Kust pärines taimekasvatuses kasutatav N sajand tagasi? Põhiliselt sõnnikust 14
on stabiilsem), Vee bilansi muutmine (veevahetuse suurendamine tasakaalustab protsesse), Aereeerimine ja oksüdeerimine, Teatud veekihi eemaldamine, Biomassi eemaldamine (enamasti primaarprodutsentide), Biogeenide keemiline sadestamine, Setete ärastamine, nende isoleerimine vmt., Algitsiidide kasutamine Riplox meetodi põhimõte - Riplox meetodit kasutatakse kui settes on vähe biogeene siduvaid ühendeid. Sel juhul võib tavaline aereerimine anda soovitule vastupidiseid tulemusi. Aereerimise käigus tuuakse aina rohkem biogeene ringlusse. Riplox on arvestatud ühekordseks veekogu mõjutuseks suhteliselt lühikese aja jooksul ning sellest piisab vähemalt teoreetiliselt kauaks ajaks, kui suudetakse ära hoida välisreostus. Kasutatakse sette oksüdeerimist, fosfori sidumist ja orgaanilise aine lagundamist denitrifikatsiooni teel. Oksüdeerunud raud seob fosfori.
o mehaaniline muda (eelsetitist) o bioloogiline muda (biopuhastusjääk) o segamuda (mehaanilise ja/või bioloogilis-keemilise muda segu) o settekaevu muda - Töötlemine o tihendamine – segamisel settebasseinis, suureneb kuivainesisaldus o stabiliseerimine – lubja abil – ajutine mädandamine – metaan ja süsihappegaas kompostimine – soojus aeroobne stabiliseerimine - aereerimine o konditsioneerimine keemiline – mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere füüsikaline – külmutamine ja kuumutamine o tahendamine (kuivatamine) niiske mulla sarnane mudaväljakud
kultivaatoriga, mille küljes olevate avade kaudu juhitakse settesse suruõhku ja kaltsiumnitraati. Lisatud nitraadid denitrifitseeritakse selliste bakterite toimel, kes vajavad hingamiseks nitraatset hapnikku. Meetodit rakendatakse suhteliselt lühikese aja (ca 1-1,5 kuud) jooksul ning sellest piisab kauaks ajaks, kui suudetakse ära hoida välisreostus. Meetod on sobiv siis, kui sette toitesooli siduvate elementide ja biogeenide suhe on madal, mistõttu tavaline aereerimine võib anda soovitule vastupidiseid tulemusi, kuna selle käigus tuuakse veel rohkem toiteaineid ringlusse. Meetod nõuab aga väga põhjalikku setete ja kogu veekogu eeluuringut ning soovitavalt ka sette mõjutuse protseduuridele eelnevaid laborkatseid . Esimesena kasutati seda meetodit 1975. a. Rootsis Lillesjöni järves, mis on 4,2 ha suur, maksimaalse sügavusega 4,2 m ja keskmise sügavusega 2 m. Järv on praeguseni heas seisundis. "Kontrahappe" süsteem
anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kuna kompostimine on aeroobne protsess, peab olema komposti sisemuses igas kohas piisavalt mikroobide elutegevuseks vajalikku hapnikku. Gaaside liikumine tagatakse kompostiauna aereerimisega ja segu struktuurse (hõreda) ehitusega. Aereerimine võib toimuda kas kompostimassi segamisega või sinna õhuhapniku juhtimisega. Struktuursust võib parandada tugiainete kasutamisega. Sobivateks tugiaineteks on turvas, puukoor, õled, hakkepuit ja olmejäätmed. Täiteaine valikuga võib mõjutada komposti toiteainetetasakaalu ja niiskusesisaldust. Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Liigne niiskus kompostis täidab kompostimassi poorid veega, mille tulemusena haprukuvarustus väheneb ja protsess aeglustub või seiskub
kotkad. · Mürkide rkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet letaalne kontsentratsioon LC50 mürkaine sisaldus keskkonnas, kus 50% katseloomadest sureb. · ökotoksikoloogia VEEKOGUDE SEISUNDIPARANDAMINE · Veekogude eutrofeerumisel koguneb põhjamuda, veekogude kinnikasvamine, hapniku defitsiit, veekogude madaldumine, lõpuks veekogude soostumine ja kinnikasvamine · esmalt selgitada põhjused Eutrofeerunud veekogu päästmiseks · Vee keemiline töötlemine · Veekogu aereerimine · Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine · Põhjamuda eemaldamine Tavalisemad aereerimis-meetodid · Õhk pumbatakse surve all veekogu põhja · Õhk juhitakse veekogu põhja pumbatavasse vette · Hapnikurikast ülakihi vett pumbatakse põhjakihti, säilitades veekogu termilist kihistamist · Keemiline sidumine · Põhjamuda kõrvaldamine · Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Kehtestud nõuded joogiveele, suplusveele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
