Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus. Võib reageerida veega ja aluseliste oksiidisega. Tekib sool. Co2 ei põle ega toeta põlemist. Co ja Co2 abil saab metallurgias metalle toota Gaasiliste ainete ruumalad ja molaarsuhted langevad kokku!!!
sidemete arvu ja kordsuse poolest (üksikside, kaksikside…) 3) süsiniku aatomid võivad ühineda teiste elementide aatomitega 4) muutes aatomite järjestust, saame uued ühendid Metaan CH4 Metaanis süsiniku oksüdatsiooni aste on-IV. Metaani molekul on ruumiline. (tetraeedriline). Sisaldab ainult üksiksidemeid. On hästi põlev gaas. Süsinikdioksiid CO Süsiniku oksüdatsiooniaste on II. On hästi põlev gaas. On mürgine Süsinik dioksiid CO2 Oksüdatsiooniaste on IV. On mittepõlev gaas.Lahustub vees, tekib süsihape. H 2CO3 Kuna CO on põlemise lõppsaadus siis ta ei põle.
lämbumiseni. On raat, vesilahus ohtlik ka silmadele. on õrnalt aluseline. Lämmastik- _ On õhust Ei juhi Punakaspruuni Lämmastik- dioksiid NO2 raskem värvusega dioksiid seguneb gaas, teravalõhnaline kergesti molaar- mürgine gaas. veega, mille mass 46 Sissehingamisel tagajärjel tekib g/mol. söövitab lämmastikhape hingamisteid. ja lämmastikus-
Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev); ...
alternatiiviks bensiiniga töötavatele sõidukitele, eriti kui üleüldine populatsioon näib olevat perfektselt õnnelik olemasoleva iseliikuva auto tehnoloogiaga, aga hübriidautod pakuvad teist suurt eelist; kõvasti madalamat väljavoolu. Kui väljavool või väljalaske toru väljavool on mainitud auto arutlustes, siis tingimused eelistavad bensiini põlengus tekkinud gaase, mis saastavad atmosfääri. Need gaasid on Carbon Dioksiid, Carbo Monoksiid, Nitro Oksiid ja Hüdrocarbon. Need gaasid, harilikult eelistatud kasvuhoone gaasidena on tegelikult suureks mureks, sest nende efekt maa kliimale, püüdes kuumust atmosfääri, mis muidu põrkuksid tagasi kosmosesse. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal
See teooria pakub välja, et maapinda tabanud välgulöök liigub aeglaselt läbi maapinnas olevate konduktiivkanalite. Selle tagajärjel tekib õhus kõrgepinge väli 4, millest välja voogavast elektrist moodustubki keravälk Teise, puht keemilise, teooria kohaselt ilmenb keravälk pärast seda kui pikne on löönud sisse mingile pinnale, mis koosneb räni dioksiidist ja süsinikust (suhtega 1:2). Välgu ekstreemne kuumus paneb need kaks ainet omavahel reageerima, mistõttu tekib süsinik dioksiid ja räni nano- osakesed. Viimased kaks eemalduvad pinnast pallikujulise pahvakuna, misjärel hakkab pall virvendama või helkima räni oksüdeerumisprotsessi tõttu õhu käes, kui protsessi tagasjärjel eraldub soojus ja valgus. 4 High electrical field 18 Teine teooria sai tuult tiibadesse pärast seda kui Prantsuse teadlased suutsid räni nano-osakesi tekitada elektri toimel. Olgugi, et need teooriad selgitavad võimalikku keravälgu tekkemehanismi, ei selgita need
kehalise töö korral suureneb hapnikuvajadus 10...15 korda. Seejuures hingatakse välja süsinikdioksiidi (CO2). Eluruumis ei võiks CO2 olla rohkem kui 0,1% mahu järgi. Süsinikdioksiidi sisaldus inimese poolt väljahingatavas õhus on üle 100 korra suurem kui välisõhus. Tabel 1.3. Maalähedase õhu koostis mahuprotsentides Hapnik Lämmas- Süsinik- Argoon Neoon Heelium Gaas tik dioksiid O2 N2 CO2 Ar Ne He % 20,93 78,10 0,03 0,93 0,002 0,0005 Moolmass, kg 32,0 28,0 44,0 39,9 11 Praktiliseks kasutamiseks võime eeldada, et niiske õhk käitub kui ideaalne gaas ja selle kohta võib rakendada termilist olekuvõrrandit (Clapeyroni võrrand) [9]. Iga
5. ÕHUVAHETUS 5.1. Õhuvahetuse arvutus Elamus või kontoris on õhuvahetus (ventilatsioon) vajalik saastunud õhu eemalda- miseks ja värske õhu ruumi juhtimiseks. Õhuvahetus peab olema küllaldane ruumis tekkinud saasteainete eemaldamiseks. Värske õhk tuuakse inimese alalise viibimise kohtadesse ja viiakse välja läbi saastunud ruumide. Elamus tähendab see seda, et õhk tuleb esmalt elu- ja magamistuppa ning liigub läbi köögi ning tualettruumide välja. Analoogselt toimitakse ka ärihoonetes, kus õhk siseneb esmalt kontoriruumidesse ja väljub tualettruumide või abiruumide kaudu. Õhuvahetus on loomulik või sundõhuvahetus. Lihtsa õhuvahetuse kõrval kasutatakse keerukamates kliimatingimustes või rangete sisekliimanõuete tagami- seks õhu konditsioneerimist. Konditsioneerimine on vajalik kuumas ja troopilises kliimas ning paraskliimas näiteks teatrites, hotellides, haiglates, restoranides...
Lubi (CaO· Al2O3 · 6 SiO2) Peale põhiliste tooraine komponentide lisatakse keraamikatoodetele sageli teisi mineraale, soolasid, oksiide, et alandada sulamistemperatuuri: Booraks (Na2B4O7 ·10 H2O) Boorhape (H3BO3) Kaltsineeritud sooda (Na2CO3) Naatriumnitraat (NaNO3) Kõige tavalisemad tulekindlate materjalide komponendid on: Alumiiniumoksiid (Al 2O3), Kromiit (FeO · Cr 2O3), Magnesiit (MgCO3), Lubjakivi (CaCO 3), Titaan dioksiid (TiO2) Peenkeraamika toodete valmistamine Tooraineks on eriti puhtad savid (kaoliniidid), mida segatakse temperatuuri alandajatega (flux'idega) ja kuumutatakse ahjus mõõduka temperatuurini (1200-1500 ° C). Portselan on tiheda, klaasja, vett mitteimava murdepinnaga materjal. Siia kuulub ka keemiline, isolatsiooni ja hambaportselan. Portselani valmistatakse tänapäeval hüdraulilise
Puhastatud suitsugaasid juhitakse korstna kaudu atmosfääri. Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. Poolkuivad meetodid Poolkuivad meetodid on analoogsed märgmeetoditele. Suitsugaasid juhitakse absorptsioonitorni, kuhu pihustatakse lubjapiima (Ca(OH)2). Väävel dioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Protsessis kasutatav vee hulk on reguleeritud selliselt, et vesi aurustub kuumade suitsugaaside toimel ning saadud tahke aine on peaaegu kuiv, sisaldades kaltsiumsulfitit, kaltsiumsulfaati, kaltsiumhüdroksiidi, kaltsiumkarbonaati ja lendtuhka. Osa kuivast lõppsaadusest langeb reaktori põhja, kust see eemaldatakse, osa kandub suitsugaasidega käisfiltrisse ja eraldatakse sealt. Käisfiltri filtrivale
Puhastatud suitsugaasid juhitakse korstna kaudu atmosfääri. Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. Poolkuivad meetodid on analoogsed märgmeetoditele. Suitsugaasid juhitakse absorptsioonitorni, kuhu pihustatakse lubjapiima (Ca(OH)2). Väävel dioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Protsessis kasutatav vee hulk on reguleeritud selliselt, et vesi aurustub kuumade suitsugaaside toimel ning saadud tahke aine on peaaegu kuiv, sisaldades kaltsiumsulfitit, kaltsiumsulfaati, kaltsiumhüdroksiidi, kaltsiumkarbonaati ja lendtuhka. Osa kuivast lõppsaadusest langeb reaktori põhja, kust see eemaldatakse, osa kandub suitsugaasidega käisfiltrisse ja eraldatakse sealt. Käisfiltri filtrivale
Kivinemi savitellisel, halvim 2500 kg/m3 st võib kiirendada tsementkividel. Kivimi Tehiskivid nende kuumutamisega happekindluse tagamiseks valmistamise eelduseks on, Mahumass: 2200 peab kivis olema puhas et nad oleksid ühe käega kg/m ,3 värvus kvarts või Al dioksiid. haaratavad ja tõstetavad. hall.Kasut 5.Mördid ja nende Mass: 4-6 kg, väikeploki portlandtsementi ja omadused: mört kooseneb mass ei tohi ületada 30 kg. kvartsliiva. tavaliselt sideainest liivast ja ·Savitellised ·Väikeplokid tehakse veest. Mört liigitatakse
kuid tugevuselt ületab selle) 3.2.2.3. Oksiidid ja karbiidid Oksiididest levinuim (tähtsaim) B2O3 diboortrioksiid värvitu kristallil. või klaasjas aine Saadakse H3BO3 dehüdreerimisel (~ 235°C) Termiliselt püsiv, ei redutseeru söega (C) isegi 1000° juures (kuid taandub akt. metallidega, → B) Gaasifaasis moodustuvad B2O3-st: monooksiid dioksiid O=B-B=O (lineaarne molekul) 1000°C juures hemioksiid e. dibooroksiid B2O, boordioksiid jt. B2O3 kasut. B saamisel klaas, keraamika, emailid Karbiide tuntakse samuti terve rida “Vahelduva koostisega”, paremini tuvastatud B4C (või B12C3) ja B13C2 koostis Musta värvi, suure kõvadusega ained Kasut. abrasiiv- ja lihvimismaterjalina tuumaenergeetikas pooljuht-tehnikas