3) Polümeeride jaotus omaduste järgi, mõlemast näide. Liitumispolümeer - polümeer, mis on saadud liitumispolümerisatsiooni teel. (Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid). Kondensatsioonipolümeer - polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. (adiphape, nailon-6,6, lavsaan, polülaktiid). 4) Teada tähtsamaid polüamiide ja polüestreid ja nende kasutusalasid. Polüamiidid: · Erinevad nailonid - sünteetlised kiudmaterjalid (nailonsukad). · Kevlarkiud - kuulikindlad vestid, kiivrid jms. · Polüuretaan - isolatsioonvahud (mõeldud igasuguste hoonete soojustamiseks). Polüestrid: · Lavsaan - tugev ja elastne polüesterkiud. Kasutatakse koos villa, viskooskiu vmt kiuga niidi, riide jms valmistamiseks. · Polüetüleentereftalaat e. PET - joogipudelite materjal. · Polükarbonaadid - plast, mida kasutatakse tööstuses ja ehituses heade omaduste tõttu. Polükarbonaadil
Survevalu korral surutakse sula polümeer valuvormi ja tahkestatakse vormi õõnsuse kujuliseks tooteks ja see võimaldab saada keerulise kujuga tooteid. 2) Reaktoplastide korral kasutatakse survevalu, kui kõvenev polümeer on piisavalt vedel. Rohkem kasutatakse kuumpressimise meetodit, kus lähtematerjalist pressitakse detail kuumutatavas vormis. Polümeere kasutatakse järgmisel kujul: Plastid Kummid ja elastomeerid Kiud ja kiudmaterjalid Liimid ja sideained Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid. Plastid: kõige laialdasemalt kasutatakse komaktplastide sideainena ja kilematerjalina. Plastides kasutatakse nii termoplastilisi kui termoreaktiivseid polümeere. Vahtplaste kasutatakse heli- ja soojusisolatsiooniks ning pakkematerjalina. Kile valmistamiseks kasutatakse polüetüleeni, aga ka PVC-d ja polüpropüleeni ja tsellofaani.
Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad
Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140 SÜGIS 2015 /kaugõpe 1. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid. Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaani...
Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 9-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 oC. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks. Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused,
Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 9-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 oC. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks
Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 9-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse näiteks epoksüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained, nende molekuli otstes on epoksü-rühmad: Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide
Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 8-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse näiteks epoksüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide.
Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad
raputusmehhanismiga. Filterriidelt võidakse ladestunud tolmukiht eemaldada ka vastassuunalise õhuvoolu, ultraheli või suruõhu löögiga. Allaraputatud tolm eemaldatakse tigukonveieriga. Käisfiltrid võivad töötada gaasi erikuluga kuni 120-150 m3 tolmust gaasifiltri pinna 1 m2 kohta tunnis. Käiste materjalina kasutati varem laialdaselt puuvilla ja villa, mille töötemperatuur ei tohi ületada 100oC. Praegu on valdavalt kasutusel kiudmaterjalid (klaas, polüester, polüpropüleen, polüamiid), millel on väike niiskuseimavus, mis on mädanemiskindlad ja võivad töötada temperatuuril kuni 150oC ja enam. Näiteks talub klaaskuid temperatuuri isegi kuni 450oc. Käisfiltrite eeliseks teiste tolmueraldusseadme ees on nende suur puhastusaste (peaaegu 90 %) igasuguse suurusega osakeste püüdmisel. Kermiste (kermis - karbiidide, oksiidide, nitriidide jt. suure kõvadusega ühenditest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
