Bioloogia miniuurimus VKG reostus Kohtla-Järvel Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik Grete Põdra 12.C Jõhvi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed 4 Poolkoks 6 Fuussid 7 Lahendused 9 Meie pakutud lahendused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Valisime oma miniuurimuse teemaks VKG reostuse, sest see on meie kodukoha lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust
Sa-mal ajal pritsitakse sisse raskõli saastunud fraktsioone. Soojusvahetus nende vahel toimub kõrge intensiivsusega tänu soojuskandja väikeste osakeste ja kuiva põlevkivi väga arenenud pinnale, mille tõttu vajalik aeg põlevkivi kuumutamiseks lenduvate maksimaalseks eralda-miseks on 5 väike. Põlevkivi termilise lagunemise saadused: auru-gaasisegu, poolkoks, aga samuti soojuskandja suunduvad reaktorist tolmukambrisse, kus toimub gaasifaasi ja tahke materjali esmane lahutamine gravitatsiooni teel. Poolkoks segus tuhaga tolmukambri all-osast antakse põletamisele. Koldes toimub utmise põlevjäägi põletamine õhu vajaku puhul, mille tõttu soojuskandja mass kuumeneb vajaliku temperatuurini. Etapp 3. Tahke jäägi eemaldamine. Elektrifiltris püütud põlevkivituha tolm heidetakse hüd-
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja ...
Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun ● Pakub puhkevõimalust Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas ● Umbes 30 meetri kõrgune ● Eesti kui Baltimaade kõrgeim ● Ei ole looduslik, saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist Kiviõli tuhamägi ● Seikluskeskus ● Põlevkivi poolkoks Juminda tuletorn ● Asub Juminda poolsaare põhjaosas ● Aitab laevadel orienteeruda ● Teise maailmasõja päästejaam Sagadi mõis ● Esmakordselt mainitud 1469. Aastal ● Sagadi looduskool ● Hakati 1977. aastal ulatuslikult restavreerima Peahoone pargipoolne külg Autor: Ivar Leidus (CC BY-SA 3.0 ee) Video https://www.youtube.com/watch?v=26cpskMoneM Kasutatud materjalid http://www.etts
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● ...
raskbetooni valmistamisel. See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine. Mõju keskkonnale Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige 2 tõsisema reostuspiirkonnaga, sest nii põlevkivituhk kui ka poolkoks on loetud ohtlike jäätmete hulka. Tuhaplatoodele põlevkivituha transportimisel tekib vesi, mida kasutatakse jälle ja jälle, mille tulemusena on see vesi väga leeliseline. Sademeveed uhuvad põlevkivikeemiatööstuse jääkainetest välja fenoole, mille tulemusena veekogud tumedate tehismägede läheduses reostuvad. Fenooliderohke veekogu tunnuseks on see, et vesi on seal punakat, pruunikat või kollakat värvi ning ebameeldiva lõhnaga. Fenoolidega saastatud vesi on eluohtlikult mürgine
tonnini.Kuid alles pärast Teist Maailmasõda, nõukogude ajal, kasvas toodang hüppeliselt, tipnedes 1980.aastal 31,4 miljoni tonniga, mida kaevandati üheteistkümnest avatud- ja allmaakaevandusest.Käesoleval ajal on toodang umbes 15 miljonit tonni aastas. Põlevkivikeemia Kerogeenpõlevkivi pürolüüsil saadakse põhifraktsioonidena gaas ja õli, kõrvalproduktidena fenoolvesi, poolkoks ja tuhk. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti. Kõik produktid, nende keemiline koostis ja omadused, aga ka analüüsimetoodikate ning tootmistehnoloogiate väljatöötamine, optimeerimine ja keskkonnasaastega seotud probleemid kuuluvad põlevkivikeemia uurimissfääri. Eestis on põlevkivikeemia äärmiselt oluline uurimisvaldkond ja sellel on oluline roll siinse keemiatööstuse ajaloos. Eesti põlevkivikeemia ja -tehnoloogia saavutused on
Põlevkivi keskkonna probleeme. On erinevate kütuste osakaal utmisel tekkinud aur-gaasi segu juhitakse utteproduktide energia tootmisel tänapäeva maailmas. Domineerib kambrisse (4) ja sealt kondensatsioonisüsteemi. Poolkoks tugevalt looduslik gaas. On näidatud, et kivisöest 1400 C + 2H2 = CH4 langeb alla gasifikatsiooni tsooni, kuhu antakse GW tootmiseks on vaja uut, puhtamat tehnoloogiat. puhumispea (7) kaudu sisse õhku süsiniku
põlevkivi kerkib pinnale. Rikastamisel saadakse mäemassist kontsentraat. 1991 aastal kaevandati Eestis 19,0 mln tonni põlevkivi. Peenemat fraktsiooni kasutatakse kohaliku kütusena, tükk-kivi termilisteks töötlemisteks. Tähtsaim termiline menetlus on utmine ehk 2 poolkoksistamine, selle põhieesmärk on õli saamine; kõrvalsaadustest tekivad gaas, uttevesi ja poolkoks. Uttesaaduste saagis ja koostis sõltuvad lähtekivi koostisest ja utteagregaaditüübist. Kukersiiti töödeldakse peamiselt uttegeneraatoreis. Laboratoorese utteõliga võrreldes on generaatoris saadava õli saagia mõnevõrra väiksem (15-17% põlevkivist), ta sisaldab ka vähem(2-3%)bensiinfraktsioon. Kukersiidi utteõli on keeruline segu, mis kooseb küllastunud ja küllastumata atsüklilisest ja nafteensetest süsivesikutest,
Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (19491952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Põlevkivi keemia Kerogeenpõlevkivi pürolüüsil saadakse põhifraktsioonidena gaas ja õli, kõrvalproduktidena fenoolvesi, poolkoks ja tuhk. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti. Kõik produktid, nende keemiline koostis ja omadused, aga ka analüüsimetoodikate ning tootmistehnoloogiate väljatöötamine, optimeerimine ja keskkonnasaastega seotud probleemid kuuluvad põlevkivikeemia uurimissfääri. Eestis on põlevkivikeemia äärmiselt oluline uurimisvaldkond ja sellel on oluline roll siinse keemiatööstuse ajaloos. Eesti põlevkivikeemia ja -tehnoloogia saavutused on olnud
ca 2/3 asub USAs. USA-le järgnevad Brasiilia ja Hiina. Eesti põlevkivi (kukersiit) koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalses osast. Suurema osa orgaanilisest osast võib muunduda õliks. Kukersiitpõlevkivi on üks paremaid põlevkivisid maailmas. Eestis on kaks põlevkivi leiukohta – Tapa maardla, mis ei ole kasutusel, ja Eesti maardla. Põlevkivi utmisel tekkivad jäägid (poolkoks) pole kasutust leidnud ning on ligi 100m kõrgustesse kuhilatesse kuhjatud. Poolkoks uhutakse sademeveega laiali, mis viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Poolkoksimägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele
Kaevandatud aladel muutub põhjaveereziim ja tihti ka vee kvaliteet. Kõige suuremad varud on USA-s ja Brasiilias. Peale Eesti kaevandatakse põlevkivi veel Venemaal, Austraalias, Hiinas ja Brasiilias (õli tootmiseks). Eesti on kõige suurem põlevkivitootja maailmas. Fossiilkütuste kasutamisega kaasnevad probleemid Kaevandamisel: rikutud maastikud kivisöe ja põlevkivi avakaevandustel; põhjavee kadu. Töötlemisel: suured jäätmemahud põlevkivi töötlemisel (aheraine, poolkoks, fuuss) Transpordil: naftareostuse oht mere-elustikule. Põletamisel paiskuvad atmosfääri saasteained: tahked osakesed, CO, NOx, SO2, Pb jt. raskemetallid, lenduvad orgaanilised ühendid. Viimaste reageerides NO-ga moodustub "maalähedane" O3, mis on koos suduga suureks probleemiks suurlinnades. Soojussaaste. Happevihmade teke Alternatiivsed energiaallikad Hüdroenergia Tõusu-mõõna energia Päikeseenergia Geotermaalenergia Tuuleenergia Bioenergia Vesinikuenergia Kirjandus: Begon, M
sobilikkust kasutuselevõtu protsessis. Üldiselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale, (näiteks kemikaalid, akud, patareid, süstlad, ravimid, Hg-lambid, pakendid, reostunud pinnas, õli sisaldavad jäätmed, tööstusreovee setted, koldetuhk, põlevkivi töötlemisel saadud poolkoks, fuussid) Tavajäätmed on kõik jäätmed mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid. Tööstuslikes protsessides tekkivad tööstusjäätmed on enamuses ohtlikud näiteks toksilised, radioaktiivsed, söövitavad vms viisil kahjulikud. Vanaõlid, kütusejäägid, pilsiveed, värvi- laki- ja lahustijäägid, happed ja alused, raskemetalle sisaldavad jäätmed, vanad ravimid jms on tüüpilised inimest ja keskkonda ohustavad jäätmed
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. 17. Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Eesti põlevkivi koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalsest osast (lubjakivi ja savi). 75-80 % kerogeenist võib muunduda õliks. Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks. Nende ohtlikkus seisneb selles, et poolkoksi laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette
17.Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid: õli sisaldavad jäätmed reostunud pinnas kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) akud, patareid, PCB ja PCT tööstusreovee setted ja koldetuhk
gaasi segu. Gaas, õli- ja veeaurud väljuvad generaatorist läbi jahutaja, kus osa õliaurudest muutub vedelaks (kondenseerub). Setitis eraldatakse raskeõlist niinimetatud fuuss. Gaas on madalama põlemissoojusega (maksimaalselt 1000 ckal/m3) ja seda kasutatakse aurukatelde kütmiseks. Utmisjäägid (poolkoks) langevad generaatori alumisse ossa, kust toimub nende pidev väljutamine ja jahutamine enne transportimist ladustamiskohale. Poolkoks sisaldab kuni 10...14 % põlevainet, sh 1...2 % õli ja ta kütteväärtus on 700...1000 ckal/kg. Iga generaatoris töödeldava põlevkivi tonni kohta tekitatakse jäätmete kujul 600 t kuiva poolkoksi. Poolkoks pole praktilist kasutamist leidnud ja on ladestatud üle 100 m kõrgustesse kuhilatesse. Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle e...
1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 6)Mis on populatsioon? Populatsioon (ehk asurkond) on ühte liiki kuuluvat...
loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Ohud tuhast ja poolkoksist: Leostub vette orgaanilisi, mineraalseid komponente, tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett
loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett
34. Põlevkivitööstuse jäätmete tüübid, nendega seonduvad ohud · Aheraine: allmaakaevandustes kaevandatud mäemassist ca kolmandik aherainemägedesse . Keskkonna oht on väga väike, kui ei pole. Kuid on olemas süttimisoht. · Soojuselektrijaamade tuhk: ca 50% põletatud põlevkivist . Muudab vee aluselisemaks, vee pH võib olla kuni 13,6. Tuha saab kasutada näiteks süsihappe seomiseks või uuritakse fosforiärastuseks · Keemiatööstuse poolkoks: ca 80% töödeldud põlevkivist Suured vee ja õhureostuse probleemid. KOKKU ca 11 Mt, ca 75% kaevandusmahust Kohtla järve on Eesti õhureostusest kõige suurem probleem, mida raske lähendada. 35. Tuumajaamade paiknemine Eesti kontekstis, seos RBMK tüüpi reaktoritega Eestis ei ole oma tuumajaamad, aga meie lähedal on tuumajaamad lähemalt kui 300 km teistes riikides. Aga ei ole lähedal kui 30 km. See annab emotsionaalne kindlustus, kui mingi õnnestus juhtub siis me ei sure.
11. Ohtlikud jäätmed Vastus: Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett
11. Ohtlikud jäätmed Vastus: Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
Näiteks: Kasutatud akud, Kasutatud patareid, Mittetöötavad päevavalguslambid, Raskmetalle sisaldavad kasutuskõlbamatud esemed, Freoonid ja aerosoolid, Loomsed jäätmed, Elektroonikaromud, Putukatõrjevahendid, Kodukeemia jäägid, asbest jne Ohtlikud jäämed Eestis: ca 90% (ca 10,5 miljonit tonni) Eestis tekkivatest jäätmetest tekib Ida-Virumaal _ sellest ligi 6 miljonit tonni on ohtlikud jäätmed. _ Ohtlike jäätmete kogusest moodustab 99% põlevkivituhk ja poolkoks aastas tekib: _ ca 1 miljon tonni poolkoksi _ ca 5 miljonit tonni põlevkivituhka Ohtlike jäätmede õigusaktid Baseli konventsioon (1989) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. - määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra; - Eesti ühines Baseli konventsiooniga 1992.a. EL direktiiv Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689 - liikmesriikidel tuleb koostada OJ kava; - kõik OJ tarnimiskohad tuleb kindlaks määrata ja registreerida;
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 ...
11.2011 OHTLIKUD JÄÄTMED EESTIS ca 90% (ca 10,5 miljonit tonni) Eestis tekkivatest jäätmetest tekib Ida-Virumaal sellest ligi 6 miljonit tonni on ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete kogusest moodustab 99% EL ja EV ohtlike jäätmete põlevkivituhk ja poolkoks käitlust reguleeriv seadusandlus aastas tekib: ca 1 miljon tonni poolkoksi ca 5 miljonit tonni põlevkivituhka Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Rahvusvahelised OJ käitlemist reguleerivad õigusaktid EL direktiivid Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689 Baseli konventsioon (1989) ohtlike
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele. Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda. Riik vajab finantseerimiseks EL rahasid, kuid seda võidaks edasi lükata projektide ettevalmistuse ja koondamise keerukuse tõttu. Illegaalsete, nt vedelate jäätmete keskkonna kõrvaldamine Vanadesse lagunenud hoonetesse sh. põllumajandushoonetesse viiakse igasugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
