Bioloogia miniuurimus VKG reostus Kohtla-Järvel Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik Grete Põdra 12.C Jõhvi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed 4 Poolkoks 6 Fuussid 7 Lahendused 9 Meie pakutud lahendused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Valisime oma miniuurimuse teemaks VKG reostuse, sest see on meie kodukoha lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust
Sa-mal ajal pritsitakse sisse raskõli saastunud fraktsioone. Soojusvahetus nende vahel toimub kõrge intensiivsusega tänu soojuskandja väikeste osakeste ja kuiva põlevkivi väga arenenud pinnale, mille tõttu vajalik aeg põlevkivi kuumutamiseks lenduvate maksimaalseks eralda-miseks on 5 väike. Põlevkivi termilise lagunemise saadused: auru-gaasisegu, poolkoks, aga samuti soojuskandja suunduvad reaktorist tolmukambrisse, kus toimub gaasifaasi ja tahke materjali esmane lahutamine gravitatsiooni teel. Poolkoks segus tuhaga tolmukambri all-osast antakse põletamisele. Koldes toimub utmise põlevjäägi põletamine õhu vajaku puhul, mille tõttu soojuskandja mass kuumeneb vajaliku temperatuurini. Etapp 3. Tahke jäägi eemaldamine. Elektrifiltris püütud põlevkivituha tolm heidetakse hüd-
Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja Põlevkivi probleemid Ammendub Tekitab müra ja haisu Veereziimi muutumine ja saastamine Jääkproduktid-tuhk,poolkoks Mürgised ained Aheraine mäed Maapinna vajumine?
Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun ● Pakub puhkevõimalust Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas ● Umbes 30 meetri kõrgune ● Eesti kui Baltimaade kõrgeim ● Ei ole looduslik, saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist Kiviõli tuhamägi ● Seikluskeskus ● Põlevkivi poolkoks Juminda tuletorn ● Asub Juminda poolsaare põhjaosas ● Aitab laevadel orienteeruda ● Teise maailmasõja päästejaam Sagadi mõis ● Esmakordselt mainitud 1469. Aastal ● Sagadi looduskool ● Hakati 1977. aastal ulatuslikult restavreerima Peahoone pargipoolne külg Autor: Ivar Leidus (CC BY-SA 3.0 ee) Video https://www.youtube.com/watch?v=26cpskMoneM Kasutatud materjalid http://www.etts
(laulvaks liivaks on randades või kõrbetes ränikivi liiv, mis teeb kindlat häält kui sellel liikuda) ● Üks tuntumaid ja ilusamaid randu Peipsi ääres Kiviõli Seikluskeskus ● Eesti pikimad mäesuusanõlvad ● Baltikumi suurim lumelauapark kolme erineva raskusastmega ● FIM nõuetele vastav motokrossirada Kiviõli tuhamäed ● Mäed on tekkinud Kiviõli ja Kohtla- Järvekeemiatehase poolt põlevkiviõli tootmisel tekkinud poolkoksi ladustamisel. ●Poolkoks on tahkekütuse utmisel saadav tahke jääkaine. ● Mägesid nimetatakse sageli ekslikult tuhamägedeks ● Vana poolkoksimäe suhteline kõrgus on jalamilt mõõtes 96 m ja uus poolkoksimägi on 116 m kõrgune. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum ● Asutati 1966 ● Asub Kukruse alevikus ● Võimalus tutvuda põlevkivi kui maavara tekkimise ja kasutamise ajalooga Kukruse Polaarmõis ● Saab tutvuda polaaruurija ja geoloogi Eduard von Tolli ning arhivaari ja põlevkivi teadliku
raskbetooni valmistamisel. See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine. Mõju keskkonnale Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige 2 tõsisema reostuspiirkonnaga, sest nii põlevkivituhk kui ka poolkoks on loetud ohtlike jäätmete hulka. Tuhaplatoodele põlevkivituha transportimisel tekib vesi, mida kasutatakse jälle ja jälle, mille tulemusena on see vesi väga leeliseline. Sademeveed uhuvad põlevkivikeemiatööstuse jääkainetest välja fenoole, mille tulemusena veekogud tumedate tehismägede läheduses reostuvad. Fenooliderohke veekogu tunnuseks on see, et vesi on seal punakat, pruunikat või kollakat värvi ning ebameeldiva lõhnaga. Fenoolidega saastatud vesi on eluohtlikult mürgine
tonnini.Kuid alles pärast Teist Maailmasõda, nõukogude ajal, kasvas toodang hüppeliselt, tipnedes 1980.aastal 31,4 miljoni tonniga, mida kaevandati üheteistkümnest avatud- ja allmaakaevandusest.Käesoleval ajal on toodang umbes 15 miljonit tonni aastas. Põlevkivikeemia Kerogeenpõlevkivi pürolüüsil saadakse põhifraktsioonidena gaas ja õli, kõrvalproduktidena fenoolvesi, poolkoks ja tuhk. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti. Kõik produktid, nende keemiline koostis ja omadused, aga ka analüüsimetoodikate ning tootmistehnoloogiate väljatöötamine, optimeerimine ja keskkonnasaastega seotud probleemid kuuluvad põlevkivikeemia uurimissfääri. Eestis on põlevkivikeemia äärmiselt oluline uurimisvaldkond ja sellel on oluline roll siinse keemiatööstuse ajaloos. Eesti põlevkivikeemia ja -tehnoloogia saavutused on
Põlevkivi keskkonna probleeme. On erinevate kütuste osakaal utmisel tekkinud aur-gaasi segu juhitakse utteproduktide energia tootmisel tänapäeva maailmas. Domineerib kambrisse (4) ja sealt kondensatsioonisüsteemi. Poolkoks tugevalt looduslik gaas. On näidatud, et kivisöest 1400 C + 2H2 = CH4 langeb alla gasifikatsiooni tsooni, kuhu antakse GW tootmiseks on vaja uut, puhtamat tehnoloogiat. puhumispea (7) kaudu sisse õhku süsiniku
põlevkivi kerkib pinnale. Rikastamisel saadakse mäemassist kontsentraat. 1991 aastal kaevandati Eestis 19,0 mln tonni põlevkivi. Peenemat fraktsiooni kasutatakse kohaliku kütusena, tükk-kivi termilisteks töötlemisteks. Tähtsaim termiline menetlus on utmine ehk 2 poolkoksistamine, selle põhieesmärk on õli saamine; kõrvalsaadustest tekivad gaas, uttevesi ja poolkoks. Uttesaaduste saagis ja koostis sõltuvad lähtekivi koostisest ja utteagregaaditüübist. Kukersiiti töödeldakse peamiselt uttegeneraatoreis. Laboratoorese utteõliga võrreldes on generaatoris saadava õli saagia mõnevõrra väiksem (15-17% põlevkivist), ta sisaldab ka vähem(2-3%)bensiinfraktsioon. Kukersiidi utteõli on keeruline segu, mis kooseb küllastunud ja küllastumata atsüklilisest ja nafteensetest süsivesikutest,
Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (19491952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Põlevkivi keemia Kerogeenpõlevkivi pürolüüsil saadakse põhifraktsioonidena gaas ja õli, kõrvalproduktidena fenoolvesi, poolkoks ja tuhk. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti. Kõik produktid, nende keemiline koostis ja omadused, aga ka analüüsimetoodikate ning tootmistehnoloogiate väljatöötamine, optimeerimine ja keskkonnasaastega seotud probleemid kuuluvad põlevkivikeemia uurimissfääri. Eestis on põlevkivikeemia äärmiselt oluline uurimisvaldkond ja sellel on oluline roll siinse keemiatööstuse ajaloos. Eesti põlevkivikeemia ja -tehnoloogia saavutused on olnud
Põlevkivi ressurssi hinnatakse ca 4,1 · 10 11 tonni, millest ca 2/3 asub USAs. USA-le järgnevad Brasiilia ja Hiina. Eesti põlevkivi (kukersiit) koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalses osast. Suurema osa orgaanilisest osast võib muunduda õliks. Kukersiitpõlevkivi on üks paremaid põlevkivisid maailmas. Eestis on kaks põlevkivi leiukohta – Tapa maardla, mis ei ole kasutusel, ja Eesti maardla. Põlevkivi utmisel tekkivad jäägid (poolkoks) pole kasutust leidnud ning on ligi 100m kõrgustesse kuhilatesse kuhjatud. Poolkoks uhutakse sademeveega laiali, mis viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Poolkoksimägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid
paiknevate söelademete puhul rakendatakse allmaakaevandamist. Kaevandamine seab ohtu ümbruskonna põhjavee taseme ja võib reostada joogivee horisondid. Kivisütt kasutatakse peamiselt soojuselektrijaamade ja katlamajade kütusena. Põlevkivi Põlevkivivarud maailmas on kuni 410 miljardit tonni. Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk) kui õli tootmisel (poolkoks, pigi). Kaevandatud aladel muutub põhjaveereziim ja tihti ka vee kvaliteet. Kõige suuremad varud on USA-s ja Brasiilias. Peale Eesti kaevandatakse põlevkivi veel Venemaal, Austraalias, Hiinas ja Brasiilias (õli tootmiseks). Eesti on kõige suurem põlevkivitootja maailmas. Fossiilkütuste kasutamisega kaasnevad probleemid Kaevandamisel: rikutud maastikud kivisöe ja põlevkivi avakaevandustel; põhjavee kadu. Töötlemisel: suured jäätmemahud põlevkivi töötlemisel
sobilikkust kasutuselevõtu protsessis. Üldiselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale, (näiteks kemikaalid, akud, patareid, süstlad, ravimid, Hg-lambid, pakendid, reostunud pinnas, õli sisaldavad jäätmed, tööstusreovee setted, koldetuhk, põlevkivi töötlemisel saadud poolkoks, fuussid) Tavajäätmed on kõik jäätmed mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid. Tööstuslikes protsessides tekkivad tööstusjäätmed on enamuses ohtlikud näiteks toksilised, radioaktiivsed, söövitavad vms viisil kahjulikud. Vanaõlid, kütusejäägid, pilsiveed, värvi- laki- ja lahustijäägid, happed ja alused, raskemetalle sisaldavad jäätmed, vanad ravimid jms on tüüpilised inimest ja keskkonda ohustavad jäätmed
(pealmaakaevandamine), nõuab palju vett (et eemaldada liivast, settekivimitest väärtuslikke metalle, mineraale) mis omakorda alandab veetaset. Ohtlike ainete kaevanduspiirkond ohtlik inimestele (uraani trantsport,hoiustamine radioaktiivne) Kullakaevandamisel kasutatakse elavhõbedat ja tsüaniidi, kuna odavam. Toksilised jäätmed juhiti vette 2000.a aRumeenias Kogu jõe elustik hävines. Jäätmed (pälevkivi tuhk, põlevkiviõli poolkoks) Maavaringud, -vajumised (Piusa koopad) REACH eu riikides kemikaalide registreerimine järgneva 11 a jooksul. Mida ei registreerita ei tohi toota, importida ega kasutada. PÕHJAVESI Kas gaasilises vedelas või tahkes oleksu vesi. Ühtne süsteem üksteisega seotud/ ühenduses Geneesi järgi 3 rühma : Infiltratsioonveed moodustub pinna ja sademeteveest. Sedimentatsioonveed - vesi on suletud setenditesse nende moodustumisel. Kõrge mineraalisisaldusega.
vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. 17. Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Eesti põlevkivi koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalsest osast (lubjakivi ja savi). 75-80 % kerogeenist võib muunduda õliks. Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks. Nende ohtlikkus seisneb selles, et poolkoksi laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette
17.Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid: õli sisaldavad jäätmed reostunud pinnas kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) akud, patareid, PCB ja PCT tööstusreovee setted ja koldetuhk
loomine Eestis. 20. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Saavutanud utmiseks vajaliku temperaturi, hakkab põlevkivi kiiresti lagunema ja eraldub õli-veeauru ja gaasi segu. Gaas, õli- ja veeaurud väljuvad generaatorist läbi jahutaja, kus osa õliaurudest muutub vedelaks (kondenseerub). Setitis eraldatakse raskeõlist niinimetatud fuuss. Gaas on madalama põlemissoojusega (maksimaalselt 1000 ckal/m3) ja seda kasutatakse aurukatelde kütmiseks. Utmisjäägid (poolkoks) langevad generaatori alumisse ossa, kust toimub nende pidev väljutamine ja jahutamine enne transportimist ladustamiskohale. Poolkoks sisaldab kuni 10...14 % põlevainet, sh 1...2 % õli ja ta kütteväärtus on 700...1000 ckal/kg. Iga generaatoris töödeldava põlevkivi tonni kohta tekitatakse jäätmete kujul 600 t kuiva poolkoksi. Poolkoks pole praktilist kasutamist leidnud ja on ladestatud üle 100 m kõrgustesse kuhilatesse.
kasutusõiguse luba või saasteluba). 94) Mida tähendab lühend CITES? CITES ehk Washingtoni(1973) konveretsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 95) Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel(aheraine), põletamisel(tuhk), kui õli tootmisel(poolkoks, pigi). 96) Seleta lahti sõnapaar ,,säästev areng". Säästev energia on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste põlvkondade huve. 97) Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid. Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 98) Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid
energialiikideks muundamata. 32)Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralokumaks fossiilkütuseks? Selle pärast, et maagaas on tekkinud orgaaniliste ainte lagunemise tägajärjel. Suurema osa hõlmab metaan. 33)Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk), kui õli tootmisel (poolkoks, pigi). 34)Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise? Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale.
loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Ohud tuhast ja poolkoksist: Leostub vette orgaanilisi, mineraalseid komponente, tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett
loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett
34. Põlevkivitööstuse jäätmete tüübid, nendega seonduvad ohud · Aheraine: allmaakaevandustes kaevandatud mäemassist ca kolmandik aherainemägedesse . Keskkonna oht on väga väike, kui ei pole. Kuid on olemas süttimisoht. · Soojuselektrijaamade tuhk: ca 50% põletatud põlevkivist . Muudab vee aluselisemaks, vee pH võib olla kuni 13,6. Tuha saab kasutada näiteks süsihappe seomiseks või uuritakse fosforiärastuseks · Keemiatööstuse poolkoks: ca 80% töödeldud põlevkivist Suured vee ja õhureostuse probleemid. KOKKU ca 11 Mt, ca 75% kaevandusmahust Kohtla järve on Eesti õhureostusest kõige suurem probleem, mida raske lähendada. 35. Tuumajaamade paiknemine Eesti kontekstis, seos RBMK tüüpi reaktoritega Eestis ei ole oma tuumajaamad, aga meie lähedal on tuumajaamad lähemalt kui 300 km teistes riikides. Aga ei ole lähedal kui 30 km. See annab emotsionaalne kindlustus, kui mingi õnnestus juhtub siis me ei sure.
11. Ohtlikud jäätmed Vastus: Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett
11. Ohtlikud jäätmed Vastus: Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett
12. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Põlevkivitööstuse jäätmed. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: - leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. - Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. - Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett
Näiteks: Kasutatud akud, Kasutatud patareid, Mittetöötavad päevavalguslambid, Raskmetalle sisaldavad kasutuskõlbamatud esemed, Freoonid ja aerosoolid, Loomsed jäätmed, Elektroonikaromud, Putukatõrjevahendid, Kodukeemia jäägid, asbest jne Ohtlikud jäämed Eestis: ca 90% (ca 10,5 miljonit tonni) Eestis tekkivatest jäätmetest tekib Ida-Virumaal _ sellest ligi 6 miljonit tonni on ohtlikud jäätmed. _ Ohtlike jäätmete kogusest moodustab 99% põlevkivituhk ja poolkoks aastas tekib: _ ca 1 miljon tonni poolkoksi _ ca 5 miljonit tonni põlevkivituhka Ohtlike jäätmede õigusaktid Baseli konventsioon (1989) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. - määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra; - Eesti ühines Baseli konventsiooniga 1992.a. EL direktiiv Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689 - liikmesriikidel tuleb koostada OJ kava; - kõik OJ tarnimiskohad tuleb kindlaks määrata ja registreerida;
temperatuuride ühtlustumine. Utmisel ( poolkoksistamisel ) eralduvad produktid väljuvad reaktorist separaatorisse, kus toimub gaasi ja tahke materjali esialgne eraldumine gravitatsiooni teel. Sellest momendist alates kannab tahke faas, vaatamata oma päritolule, poolkoksi nimetust [27]. Poolkoksistamise gaas, peale täendavat kondenseerunud produktide eraldamist, suunatakse energeetilise kütusena elektrijaama kateldesse. Utteprotsessis süsinikuga küllastatud tahke faas (poolkoks) läheb aerofontäänahju, kus toimuvad edasised protsessid [27]. 33 Tabel 1. Termilise lagunemise produktide saagiste võrdlusandmete tabel kui lähteaineks on põlevkivi (100%) ja lähteaineks on segu: põlevkivi 90%+kummijäätmed 10% [27]. Protsentuaalne saagis Protsentuaalne Nr. Produkt
11.2011 OHTLIKUD JÄÄTMED EESTIS ca 90% (ca 10,5 miljonit tonni) Eestis tekkivatest jäätmetest tekib Ida-Virumaal sellest ligi 6 miljonit tonni on ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete kogusest moodustab 99% EL ja EV ohtlike jäätmete põlevkivituhk ja poolkoks käitlust reguleeriv seadusandlus aastas tekib: ca 1 miljon tonni poolkoksi ca 5 miljonit tonni põlevkivituhka Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Rahvusvahelised OJ käitlemist reguleerivad õigusaktid EL direktiivid Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689 Baseli konventsioon (1989) ohtlike
_ Elavhõbe destillatsiooni protesssis taastus, vastav prügila _ Raskmetallid - märgkeemiline töötlus, märgkeemiline töötlus , vastav prügila, pikaajaline ladustamine _ Tsüaniid - pikaajaline ladustamine _ PCB põletus _ Pestitsiidid põletus või pikaajaline ladustamine Ohtlikud jäätmed Eestis 8,6 milj. tonni, elaniku kohta 4,5 tonniohtlikke jäätmeid, 137 tonni km2 kohta _ Põlevkivienergeetika (lendtuhk, koldetuhk), põlevkivikeemia (poolkoks, fuussid) _ ehitusmaterjalide tööstus Ohtlike jäätmete hulka liigituvad _ patareid, _ vanad ravimid, _ päevavalguslambid, _ elavhõbelambid, _ majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, _ lakid, _ lahustid, _ masinaõli, _ taimekaitsevahendid, _ kodumasinad ja muud sarnased jäätmed Ohtlike jäätmete teke Teised ohtlikud jäätmed 2,5%. _ Klinkritolm 60 000 t _ Nafta- ja õlisaadusi sisaldavad jäätmed, ka mahutijäätmed japilsivesi 57 000 t
10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele. Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda. Riik vajab finantseerimiseks EL rahasid, kuid seda võidaks edasi lükata projektide ettevalmistuse ja koondamise keerukuse tõttu. Illegaalsete, nt vedelate jäätmete keskkonna kõrvaldamine Vanadesse lagunenud hoonetesse sh. põllumajandushoonetesse viiakse igasugu
annaabi.ee 
