Iseseisev töö Tartu 2013 Sisukord Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö..............................................................................................1 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Kompostimise lähtematerjalide kogumine..................................................................................5 Jäätmete kasutamine................................................................................................................5 Lähtematerjali valik................................................................................................................5 Potentsiaalne aia- ja haljastusjäätmete kogus, nende tekkimise ja varumise dünaamika.......6
Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... 12 Kodune kompostimine:......................................................................................... 13 Kompostihunnik.....................................
Jäätmekäitluse eksamiküsimused 2010 1. Seleta lahti mõiste ,,jäätmekäitluse hierarhia"! 2. Seleta lahti mõiste ,,terviklik jäätmemajandus"! 3. Kuidas saab prügi kütteväärtust tõsta? 4. Palun nimeta 5 poolt ja 5 vastuargumenti köögijäätmete kompostimise poolt! 5. Nimeta prügilast lähtuvad keskkonnaohud ja häiringud! 6. Millised on kaasaegse prügila põhja rajamise põhimõtted? 7. Millised on prügilagaasi tekkimise ja lendumise piiramise põhimõtted? 8. Millised on teisese toorme ümbertöötlusesse suunamise peamised takistused? 9. Erkki Nool soovib pandipakendite süsteemi lõpetada? Millist ohtu kujutab see endast Eesti jäätmemajandusele ja kas seda tohiks teha? 10
Mults On tõhus umbrohtude tõrjumise ja taimede väetamise viis aga ka kompostimise viis. Maapinnale laotatud sõnniku, põhu turba, puulehtede, niidetud rohu, heina, saepuru, puukoore kihis toimuvad samad protsessid, mis kõdukihis metsa all. Multsimine kaitseb taime juuri ja allapainutatud oksi külma eest, mulda kuivamise eest, ei lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale. Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste
Kui 2014 aastal valmistasid peavalu ka patareid ja akud, kui ohtlikud jäätmed ja nendega ei osatud midagi peale hakata, siis nüüdseks ongi ainult sellised patareid ja akud, mida saab korduvalt laadida, kui aga peaks juhtuma, et patarei ei tööta, siis kasutatakse spetsiaalset hapet, millega hävitatakse patarei nii, et õhku ei paisku kemikaale. 25. aasta taguseid teadmisi ja kogemusi kasutatakse ka praegusel ajal, just kompostimise osas ning paberite ja klaaside taaskasutamises. Praeguseks on kompostimine lausa seaduslik tegevus ning sellega on võimalik isegi teenida. Suureks uuenduseks on kindlasti patareide ja akude igavene kestus ning et vanadele rehvidele on leitud kasutust aiamööbleid valmistavas ettevõttes. Usun, et praeguseks ajaks oleme igati liikunud edasi, et suudaksime hoida keskkonda ja leidnud uusi lahendusi, mis varasemalt valmistas probleeme.
· aeglaselt lagunevad ained lagunemiseks kulub 5 50 aastat. Bioloogiliselt lagunevad kõige kiiremini veeslahustuvad süsivesikud ja valgud; kõige aeglasemalt aga ligniin. Biolagunevate jäätmete võimalikud käsitlusmeetodid: · aeroobset (õhu juurdepääsuga) lagunemist, mis põhiliselt esineb kompostimisel; · anaeroobset (õhu juurdepääsuta) lagunemist, mis põhiliselt esineb bioloogilisel gaasistamisel (käärimisel), kuid ka teatud kompostimise meetoditel (faasidel) ning ladestamisel prügilates. · Biogaasistamise tulemusena tekib metaan (mis on ka loodusliku gaasi põhikomponent); · põletamist spetsiaalsetes jäätmepõletuseks kohandatud seadmetes; · termilist eelgaasistamist ning sellele järgnevat gaasi põletamist. 3 . BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KOGUMINE EESTIS Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu.
ssteem on vga paindlik kuna mahutid on kinnised ja lenduvad hendid ei saa lekkida atmosfri, siis on protsess keskkonnale ohutu Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz reaktorid on sobivad kasutada juhul, kui maad (pinda) on vhe Pinnase-vee segu reaktorites on puhastatud pinnast ja setteid, mis sisaldas naftaprodukte, pestitsiide ja halogeenitud aromaatseid ssivesinikke. Pinnase-vee segu reaktorites vidakse lbi viia nii aeroobseid kui anaeroobseid mikrobioloogilisi protsesse. Kompostimise kasutamine saasteainete lagundamiseks Kompostimisel phinevaid tehnoloogiaid (ingl. biopile) kasutatakse saastunud pinnase ja setete kitlemiseks. Eriti edukas on olnus kompostimise kasutamine liproduktidega ja lhkeainetega saastunud pinnase ja setete bioremediatsioonil. Meetodi erinevus vrreldes tavalise kompostimisega seisneb selles, et sltuvalt lhtematerjalist ja saasteainest tuleb lisada mineraalseid toitaineid, tugimaterjali ja orgaanilisi hendeid. Tavaliselt ei leta
· Niiskussisaldus mitte enam kui 60% · Lagunemisaste H 1-3 (POSTI järgi) · pH 3.0 4.0 · Orgaanilise aine osa min. 95% · Vaba umbrohu seemnetest Puukoor · Puukoort saab kasvusubstraadina kasutada vaid täielikult komposteeritult. · Tavaliselt kasutatakse männikoort, millest on puiduosakesed hoolikalt eraldatud ja mida on kontrollitud tingimustes komposteeritud vähemalt aasta. · Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis. Multsiks nimetatakse õhukese kihina mulla pinnale laotatud materjali kihti. Multsiks võib olla põhk, turvas, paber, höövlilaastud, puulehed, niidetud rohi, saepuru, puukoor, killustik, kile, tekstiil jne. Multsimise eesmärgid: · Umbrohtumise ja mullakooriku tekke vältimine, · temperatuuri kõikumise vähendamine mullas (v.a. must kile) · mullaniiskuse parem säilitamine, · taimede varustamine orgaanilise väetisega (orgaaniliste multside puhul)
jäätmed põletatakse kas energia saamise või hävitamise eesmärgil. Teine võimalus on füüsikalis- keemiline ltöötlusvõtted. See tähendab, et jäätmed või nende komponendid neutraliseeritakse ja sadestatakse, pilsveed ja muud õli- ja veesegude lahustatakse ning elavhõbe eemaldatakse lampidest. Kolmas variant on bioloogiline töötlemine, see tähendab naftasaaduste ja orgaaniliste ainetega reostunud pinnase puhastamist kompostimise teel. Viimane ehk neljjas võimalus on paigutada ohtlikud jäätmed eriladestuspaikadesse. Ohtlikud jäätmed, mida ei saa Eestis käidelda tuleks saata välismaale või ladestada lahenduste leidmiseni. Välismaale saatmine on aga kulukas, kuna sealne käitlus on mitmeid kordi kallim ja sinna lisanduvad ka veo kulud. Seepärast jäädakse pigem lahendusi ootama. Kasutatud materjalid http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1 http://www.envir
Tark on külmikust valida vanema kuupäevaga toit ning tarbida see enne. Kui poest osta värske toit, siis asetada see külmikus tahapoole ning vanemad ette poole. Isu püüab tihti peale seda, mis esimesena silma jääb. See soodustab tarbima vanemad asjad enne [11]. Soovituslik on toitu külmutada, kuna nii see säilib pikemalt. Seda tehakse tihtipeale lihatoodetega või juurviljade ja puuviljadega [10]. Biolagunevaid toidujäätmeid on tark kasutada ka kodu aedades. Kompostimise teel on võimalik saada väga viljakat mulda. Kuumtöödelduid toite on samuti võimalik kompostida piserdades peale seerumit, mis seda protsessi aitab läbi viia [14]. Poodidel toidukadu vähendaks kindlasti ,,parim enne" toodete annetamine toidupankadele. Eesti riigis võib seda teha ainult üks poekett, milleks on Rimi. Toitlustusasutustel aitaks toidujäätmeid vähendada jääkide kasutus järgmise päeva menüüs. Meie
· ökoloogiliselt ja majanduslikult otstarbekate maaviljelussüsteemide (külvikorrad, kultuuride ja sortide valik, tehnoloogiad, toiteelementide ja energia biokonversioon) väljatöötamine ja juurutamine, kindlustamaks puhta toidu ja elutähtsate toidukomponentide tootmise energiat säästvalt ja majanduslikult tasuvalt; · Mulla (mikro- ja makrofloora ning fauna), taimetoitainete ja energia ning maa- ainese kaitse lahendamine, kompostimise intensiivsete biotehnoloogiate arendamine ja ulatuslik kasutamine. Üldiste eesmärkide raames kujunevad säästva põllumajanduse edendamise ülesanded aastate jooksul erinevaks. Vaatleme neid kolmel perioodil eraldi. 11 Kokkuvõte Põllumajandus on kõige tähtsam majandusliik inimeste elus. Kahjuks on tema osakaal kogu maailmamajanduses vähenema hakanud. Põllumajandus peab alatiseks
Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Levinuimad jäätmete kõrvaldamise toiminguid on jäätmete ladestamine prügilatesse või jäätmete põletamine.See on aga kõige viimane käitlusviis ja seda peaks nii palju kui võimalik vältima. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.Jäätmekäitluskoht on ka kompostimise väljak, sorteerimisjaam, autolammutuskoda, prügila, laadimisjaam, koospõletustehas. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.Ohtlike jäätmete käitlemiseks on vaja lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
Mikroobid saavad energiat orgaanilisest ainest. Hapnikku saavad nad kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Kompostihunnik peab olema niiske, sest kuivad keskkonnas mikroorganismis elada ei saa. Samas ei tohi hunnik olla ka liiga niiske, sest see tõrjub õhu kompostihunnikust välja. Ka temperatuur on kompostihunnikutes oluline. Alla 5o c kompostimist ei toimu, 5 o-20 oon kompostimine aeglane ning selle soojema temepratuuniga toimub kompostimine järjest kiiremini. Kompostimise tulemusel muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobne lagunemine Anaeroobne lagunemine toimub hapnikuta keskkonnas. Selle lõppsaaduseks on biogaas, mida saab kasutada kütteks. Jäätmed meie ümber Paljud inimesed on väga hoolimatud ning viskvad prügi sinna, kuhu juhtub- tihti metsa alla (Pilt1). Selline praht on paljudele loomadele eluohtlik. Lisaks sellele tekib prügi kogu aeg nii palju, et uute prügilate valmistamiseks on juba raske kohta leida
Euroopa uuringute andmetel, polümeerid tärklise põhjal tagavad eneergia kokkuhoidmist (12 J -40 J) plastiku tonni kohta ja heitmete vähendamist (0,8 t- 3,2 t)- CO 2 iga plastiku tonni kohta, võrreldes ühe tonniga polüetüleeni, mis on saadud orgaanisest kütusest. Õliterade põhjal valmistatud plastikute suhtes, kasvuhoonede gaaside vähendamine CO2- ekvivalendis hinnatakse suuruses 1,5 tonni rapsi õlist saadud polüoli tonni kohta. Lagundada saab bioplastikut kompostimise teel (prügimäel hapnikupuuduses lagunemist ei toimu), kasutada võidakse spetsiaalseid mikroorganisme ja ka oksüdeerivat degradatsiooni, mis tekitab radikaale ja lõhub polümeeri. Osad bioplastikud on teatud oludes korduvkasutatavad. Kõrvale ei saa jätta ka tarbijate suurenevat huvi looduslähendasemate toodete vastu ning valmidust nende eest rohkem maksta. Kasvanud ei ole mitte üksnes bioplastmaterjalide, -rakenduste ja –toodete arv, vaid suurenenud on ka nende tootjate,
_ väljapuhkeõhustusega süsteemi _ komposti kvaliteet on ebaühtlane: osa kasutamisel võib vaid biofiltri materjal orgaanilistest jäätmetest ei lagune, sest sisaldada ebameeldivat lõhna; temperatuur aunas ei ole ühtlane, _ meetodi rakendamine sisetingimustes nõrgvesi ja lagugaasid võivad põhjustada vähendab näriliste ligipääsu võimalust; keskkonnaprobleeme; _ sundõhustatavates aunades kompostimise _ sundõhutuse puhurid on kallid ning nendele protsessi saab automatiseerida ning tööjõudu on vaja hoonet ning elektrivarustust; kulub vähe, ühtlasi pole vaja kalleid _ sundõhutus kulutab palju energiat, energia segamismehhanisme; kokkuhoidu andvad mõõteandurid ja _ kompostimistingimusi pidevalt kontrollides arvutijuhtimine on omakorda kallid;
Selleks on vaja prügiveokorraldust põhjalikult muuta. Kulutused prügiveo ümberkorraldamiseks ja biokäitluse rakendamiseks on orgaanilise ainega koormatud prügila hoolduskuludega võrreldes tühised. Huvi biokäitluse vastu üha kasvab. Sageli nimetatakse seda ka orgaaniliste jäätmete taaskasutuseks. Biokäitlusviisid: Bioloogiline lagunemine võib sündida kahte moodi: aeroobselt ja anaeroobselt. Aeroobse käitluse, s.o kompostimise korral muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobse metaankäärimise lõppsaadus on biogaas, mida saab kütteks kasutada. Biokütteks võib pidada ka tootmisel ja tarbimisel tekkivate toidujääkide ärakasutamist. Toiduainetööstusest ja suurköökidest saadakse puhtaid toidujääke, millest saab valmistada loomasööta. Sellised jäägid desinfitseeritakse, kuivatatakse, jahvatatakse ja pakendatakse, lisatakse ka vitamiine. Tarbimisjääkidest sööta toota ei
– prügila järelhooldus on lihtsam, odavam ja kestab vähem aega. (seega keskkond võidab) Aga tulu võib olla ka otsene. • Kui sa käitled orgaanilisi jäätmeid ISE, siis: – Kompost meeldib mullale ja taimedele (N, P ja C tagasi mulda!). – Kompost = kaup (kas see võiks olla sinu bisnis?) – Vähem jäätmeid annad prügivedajale – veovälp on pikem – Prügikast/konteiner on puhtam ja ei haise – Jäätmemajandus muutub autonoomsemaks – väiksem sõltuvus prügifirmast, Kompostimise põhitõed Kompostimine on aeroobne! • Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). • Eraldub soojus – temperatuur tõuseb 70 kraadini ja ülegi • Vabanevad vesi, CO2 ja mineraalained (sh väetusained) • Bakterite tegevus algab kompostis ise, nende hulk kasvab kiiresti. • Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. • Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku
keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Vajalik hapnik. Aunkompostimine – paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Reaktorkompostimine – paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks – kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. o Anaeroobne lagundamine – orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.)
1. 100% peenefraktsioonilist perliiti + väetised. 2. 50% aianduslikku perliiti, 50% jämedat turvast + väetised (hea segu seemnete idandamiseks). 3. perliit, turvas, kompost 1:1:1. Üldsoovitus on, et perliidisisaldus mistahes konteinertaimede kasvusubstraadis oleks vähemalt 20%. Perliit on ka laialdaselt kasutatav pistikute juurutamisel. Katmikaianduses kasutatakse kasvusubstraadina veel kivivillast matte. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis. Multsiks nimetatakse õhukese kihina mulla pinnale laotatud materjali kihti. Multsiks võib olla põhk, turvas, paber, höövlilaastud, puulehed, niidetud rohi, saepuru, puukoor, graniidikillustik, kile, tekstiil, mitmesugused tööstusjäätmed jne. Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega,
1. jaanuarist 2019. ,,Kilekottidele väikseima hinna kehtestamine ja eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise piiramine kindlasti pöörab elanikkonna tähelepanu nende keskkonnaohtlikkusele ja loodetavasti mõjutab ka nende kasutamise otsuseid," märkis Eek. Samuti lisatakse seadusesse soovitus vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müümist, kuna tarbijad peavad neid sageli biolagunevateks kottideks, mida need aga ei ole. Sellised kilekotid ei lagune kompostimise käigus lõplikult vaid üksnes väikesteks tükkideks, mis võivad sattuda loomade ja lindude toidulauale ning põhjustada nende surma. Selleks, et plastkandekottide tarbimise ja tarbimise vähendamise eesmärkide täitmise kohta andmeid saada, lisatakse eelnõuga müügikohtadele nende üle arvestuse pidamise kohustus. Aruandekohustus rakendub müügikohtadele, mille pindala on suurem kui 100 m2. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt oli 2015
Auna pikkus võib olla erinev, sõltuvalt kasutada oleva pinna suurusest ja kompostitava materjali hulgast. Auna on vaja segada 1-3 kuuliste vaheaegadega, et kompost püsiks kohevana ja mikroobidele oleks tagatud hapniku ligipääs. Reaktorkompostimisel paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Reaktorkompostreid valmistatakse mitmesuguse ehitusega ja erineva suurusega. Need võivad olla vannid, ühe- või mitmekordsed tornkompostrid, trummelreaktorid vms. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks - kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. Anaeroobne lagundamine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses.
Auna pikkus võib olla erinev, sõltuvalt kasutada oleva pinna suurusest ja kompostitava materjali hulgast. Auna on vaja segada 1-3 kuuliste vaheaegadega, et kompost püsiks kohevana ja mikroobidele oleks tagatud hapniku ligipääs. Reaktorkompostimisel paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Reaktorkompostreid valmistatakse mitmesuguse ehitusega ja erineva suurusega. Need võivad olla vannid, ühe- või mitme- kordsed tornkompostrid, trummelreaktorid vms. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks - kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. Anaeroobne lagundamine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust
infusioonilahus autori märkus) koguni üheksa aastat pärast väetamist neid sisaldava reoveesettega. Sulfoonamiide on teistes riikides leitud reoveesettest, aga veelgi rohkem puhastatud reoveest, mis juhitakse jõgedesse või merre. Sulfoonamiidid liiguvad mullaveega kergesti taimedesse ja on taimedele mürgised." Uuringus selgus, et Tallinna ja Tartu reoveesete sisaldas fluorokinoloonide ja sulfoonamiidide jääke, mis ei lagunenud lõplikult ka sette kompostimise jooksul. Laborkatsed on kinnitanud, et sulfoonamiidid ja fluorokinoloonid akumuleeruvad taimedesse, sealhulgas toidutaimedesse. Erinevalt loomorganismist puudub taimedel väljutusmehhanism ning seetõttu võivad ravimid taimedes kontsentreeruda. Kasvuperioodi lõpuks võib taime ravimisisaldus olla suurem kui kasvumullas ja ületada loomsele toidutoormele kehtestatud piirnormi, millega kaasneb oht inimese tervisele (Lillenberg 2011)
Tööstuslikul kompostimisel on võimalik kasutada järgmisi tehnoloogiaid: 1) aunkompostimine (loomuliku õhustusega aunad, sundõhustusega aunad, läbisegatavad aunad); 2) reaktorkompostimine (kamberreaktor, trummelreaktor, tunnelreaktor jt). Aunkompostimine on aeglane protsess, reaktorkomposteerimine aga kiire ning seejuures katkematu konveierprotsess. 60 Tööstusliku kompostimise tehnoloogia valikul on üheks kriteeriumiks kompostimistooraine voogude iseloom. Nii võib tooraine „pealetulek“ olla perioodiline või katkematu. Perioodiliselt kättesaadavateks tooraineteks on näiteks sügis- ja kevadkoristuse käigus kokkuriisutud puulehed, aia-, haljasala- ja põllumajandusjäätmed, veekogude puhastusel neist väljavõetav muda jms. Katkematute voogudena laekub kompostimisettevõttesse aga näiteks heitveepuhastusjaamade sete, loomapidamisfarmide
väljapuhkeõhustusega süsteemi kasutamisel võib vaid jäätmetest ei lagune, sest temperatuur aunas ei ole ühtlane, biofiltri materjal sisaldada ebameeldivat lõhna; nõrgvesi ja lagugaasid võivad põhjustada meetodi rakendamine sisetingimustes vähendab keskkonnaprobleeme; näriliste ligipääsu võimalust; sundõhutuse puhurid on kallid ning nendele on vaja hoonet sundõhustatavates aunades kompostimise protsessi ning elektrivarustust; saab automatiseerida ning tööjõudu kulub vähe, ühtlasi sundõhutus kulutab palju energiat, energia kokkuhoidu andvad pole vaja kalleid segamismehhanisme; mõõteandurid ja arvutijuhtimine on omakorda kallid; kompostimistingimusi pidevalt kontrollides on võimalik sisse- või väljapuhketorustik vajab pidevat hoolt, et vältida
reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutataval maal võib kasutada ainult töödeldud reoveesetet. Reoveesete on töödeldud, kui selles sisalduv orgaaniline aine on pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele ohutuks muudetud (aeroobse või anaeroobne stabiliseerimise, kompostimise, keemilise või termilise töötlemise või settes sisalduva orgaanilise aine mineraliseerimisega või muul viisil). Omapuhastis piirdub settekäitlus septiku perioodilise puhastamisega. Kohapeal võib sette kompostida või lubjaga stabiliseerida, et see ei haiseks. Maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on reoveesette kasutamine keelatud. Reoveesette kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel on keelatud maa-aladel:
annaabi.ee 
