betoonil, metallil ja kivil juhul, kui neile on loodud head kasvutingimused (niiskus, jahedus ja päiksevalguse vähesus). Hallitusseente eosed on väga vastupidavad. Selleks, et hoonest hallitust või muud seeneliiki välja tõrjuda, on vaja teinekord mitte ainult hoone kuivatamine, vaid ka seeni hävitava kemikaali kasutamine. Tolm Tolm on ehitusviimistluses üks suurimaid ohutegureid. Iga töötaja puutub tolmuga kokku pidevalt, nt pindade puhastamisel kerkib õhku tolmuosakesed, mida inimene hingab sisse, kui ei kasuta tolmumaski. Sama on krohvi-, kipsi-, kivi-, tsemendi- ja kriiditolmuga. Tolmuosakesed võivad väga kergesti sattuda nii töötaja silma kui ka hingamisteedesse. Sõltuvalt tolmuosakese liikumiskiirusest ja kujust on ka tervisehäired. Näiteks teravad tolmuosakesed tekitavad silma sattumisel põletiku, mistõttu inimese nägemisteravus väheneb. Tolmu kahjuliku mõju vältimiseks tuleb kasutada respiraatorit ehk tolmumaski, kaitseprille ja kindaid
Silma kaitse: luudest moodustunud silmakoobas kaitseb külgedelt&tagant. Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal
vastupidises suunas. Sellisel juhul saab kasutada konditsioneeri kütmiseks. ON/OFF tüüpi kompressoriga konditsioneeri ei saa kasutada säästu saamise eesmärgil. Konditsioneer puhub küll sooja, kuid selle soojuse hind ei ole elektriradiaatori poolt toodetud soojusest eriti palju odavam. Samuti muutub tavaline konditsioneer miinuskraadide saabudes ebatöökindlaks. Õhu puhastamine. Enamustel seadmetel on standardvarustuses pestavad kapronfiltrid mis puhastavad õhust lendlevad tolmuosakesed. Eraldi lisavarustusena on võimalik peale tellida plasmafiltrid ning ionisaator. Nii puhastatakse siseõhust 0,5 mikroni suurused tolmuosakesed ja toodetakse negatiivseid õhuvitamiine. Parima tulemuse saamiseks soovitame kasutada eraldi ionisaatorit. Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia kus ei toimu energiatootmist vaid selle PUMPAMINE. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis VÕTAB
puhul, kui sügelus ei kao peab pöörduma silmaarsti juurde kes need eemaldab. Kui seda ei tehta, tekib silma sidekesta ja sarvkesta armistumine, ning nägemisteravus väheneb. Armistumine toimub 3-6 kuud, ärritusnähud küll kaovad, kuid nägemine ei taastu. 3 HINGAMISTEEDESSE SATTUMISEGA SEOTUD TERVISEKAHJUSTUSED Hingamisteedesse sattudes põhjustavad puidutolmu osakesed väikeste kopsuosade - alveoolide põletikku. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides.(Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) Kopsutolmustuseks e. pneumokonioos Sümptomid tekivad 10-15 aasta jooksul tolmuses keskkonnas töötamisel. Esialgu sümptomid puuduvad. · Köha · Hingeldus füüsilisel pingutusel · Valud rindkeres · Nõrkus ja väsimus. Kopsudes põletikulised protsessid ja kopsukude tiheneb
Merilin Laars 10B Joonis 1 Asutraalia asukoht Austraalia asub lõunapoolkeral UusMeremaast loodes ja Indoneesiast lõunas Kõrbestumine toimub põhiliselt kõrbete, poolkõrbete ja savannide äärealadel ümber Austraalia Kõrbetes on taimkate hõre, muld on huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid
infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silma ehitus Sarvkest läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Nägemine
Päikesesüsteemi hiiglane Jupiter Jupiteri tuntakse antiikajast ja hämmastaval kombel andsid vanad roomlased sellele oma peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Tuuma ümbritseb väga eksootilises olekus aine - metalliline vesinik. Erinevalt teistest hiidplaneetides...
Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale
Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi
piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood. rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab kude ja seob selle sidekoega. Epiteelkoe liik on ripsepiteel esineb hingamisteedes, kõrvaldades tolmuosakesed. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Kohev sidekude( siduv ja koondav roll, hoides kudesid ja organeid paigal ning tagab elastsuse), rasvkude( varuainete kogumiseks, pehmendab lööke, talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselund ei suuda
ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees ja tagaosa ehitus on erinev. Silma võrkkestal on umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi.
Hingamisteed algavad ninaõõnega mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninas on palju verekapillaare,mis soojendavad õhku.Läbinud ninaõõne ja neelu liigub sissehingatud õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on seotud omavahel lihaste ja sidemete abil. Kõige suurem kõhr on eriti näha meestel. Häälekurrud on kõri alumisesosas.Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Sissehingatav õhk liigubedasi hingetorusse. Selle limaskestal on ripsmed, need lõkkavad tolmuosakesed ja mikroobid väljapoole,mis lõpuks välja köhitakse.Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks-nende seinu toestab poolkaarekujulised kõhrest rõngad.Bronhid suunduvad vastavalt paremasse kopsu ja hargnevad seal. 2.Kirjelda, kuidas toimub rahulik sissehingamine. 1. Hingamis lihased, roietevahelised lihased ja vahelihas tõmbuvad kokku. 2. Rinnaõõne maht suureneb. 3. Rõhk rinnaõõnes langeb. 4. Kopsud laienevad. 5. Rõhk kopsudes väheneb. 6
sobi taimede kasvuks TAGAJÄRJED § Suureneb toidupuudus- Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, aastas sureb nälga 40 miljonit inimest § Suureneb töötus § Kümneid miljoneid inimesi ähvardab kõrbe pealetungi tõttu kodu kaotus (neist saavad keskkonnapõgenikud) § Tolmutormid. Hinnanguliselt võib igal aastal Sahara piirkonnast atmosfääri tõusta umbes miljard tonni tolmu.Kõrbetest pärinevad tolmuosakesed kahjustavad inimeste tervist kõikjal maailmas. Need tekitavad hingamisprobleeme ja kannavad edasi baktereid ning seenhaigusi § Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.Hävida võivad kuni 2300 taime ja loomaliiki. § Veekogude kuivamine.Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada.Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. FAKT Viimase 50 aastaga
Pihussüsteemid ehk pihused Keemia 9. klass Pihussüsteemide ehk pihuste mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filt...
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7....
Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi...
ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. 3 1.2 Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest
ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Sarvkest läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha.
Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad
UURIMUS MEELEELUNDID Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest. Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise ...
PVC-katted. Vaipkatted. Linoleomid. PVC. Faktid PVC-kattest: 1) PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud) 2) PVC põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada. 3) Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. 4) Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui ükski teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat. Seega sobib PVC igasse ruumi. 5) Kõik PVC-katted sobivad põrandaküttega aluspõrandale. 6) Paigaldus on lihtne, selleks pole erilisi tööriistu vaja. Kõige tähtsamad on terav nuga, liimikamm ja mõõdulint. 7) Peale PVC-katte paigaldamist peab ruumi ventileerima, et vabaneda PVC-lõhnast. Tuulutamine peaks kestma kuni 24 tundi. 8...
BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED......................6 5.BIOLOOGILI...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurü...
Keemilise degradatsiooni korral satuvad mulda tööstuses tekkivad kahjulikud ained. 16. Mis on atmosfäär? Atmosfäär on välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos Maaga. 17. Iseloomusta atmosfääri koostist. Atmosfäär koosneb: 1)Puhas ja kuiv õhk · Lämmastik u 78% · Hapnik u 21% · Argoon u 0,93% · CO2 u 0,03% · Teised gaasid, nt. väävliühendid 2)Veeaur ei ole püsiv 3)Aerosoolid tolmuosakesed 18. Iseloomusta troposfääri. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine kesmiselt 6 OC kilomeetri kohta. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima. 19. Kus paikneb osoonikiht? Osoonikiht paikneb stratosfääris, umbes kuni kahekümne viienda kilomeetrini. 20. Miks hakkab stratsosfääri ülemisetes kihtides temperatuur tõusma? Temperatuur hakkabki tõusma osoonikihi tõttu
rändkive. MAARDU graniidimaardla- graniit lasub 170-200 m sügavusel, kivimi kvaliteet on kõrge, tootmine võimalik vaid maa-alusel kaevandamisel, mis Eestis aga lähiajal majanduslikult vaevalt võimalik on. Liiv ja kruus Tähtsamad leiukohad: oosid, mõhnad, deltad, samuti tuule- ning mere- ja järvetekkelised. Looduslik liiv ja kruus on mitmekomponendilised süsteemid - üks võib täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed. Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm) K r_2ls1_30/r_3 25 - 0,89 9,4 ls K r...
Mis kaitseb silma? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Vesivedelik läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel
Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima
See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioonitolmupüüdurid- Sadesti normaalseks tööks peab gaasivoolu viibimise aeg kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutatakse neid eelpuhastuseks, sest need ei ole nii tõhusad. Nende puhastusastet saab suurendada, kui asetada gaasivoolu teele püstvaheseinu, mille tulemusel tolmuosakesed eralduvad. Põrkevõredega suuneltolmupüüdurid on väiksemad, aga nende energiakulu on suurem. Tsüklontolmupüüdurites sadeneb aerosooliosake tsentrifugaaljõu toimel. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega puutuja suunas ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla. Tolmuosakesed paiskuvad tsentrifugaaljõu mõjul vastu tsükloni seinu ja kaotanud kiiruse, vajuvad mööda tsükloni alumist koonilist osa alla. Puhastatud gaas tõuseb üles ja väljub kesktoru kaudu.
12. Millised protsessid leiavad aset atmosfääris tahkete osakeste pinnal. Illustreerige valemitega. Osakesi, mille suurus on võrdne kolloidosakeste suurusega (0,001 10 m), nimetatakse aerosoolideks. Need osakesed pärinevad mereaerosoolidest, suitsugaasidest, tolmust, jne. Siia kuuluvad ka bakterid, udu, õietolm ja vulkaanide tuhk. Atmosfääriosakesed võivad difundeeruda, koaguleeruda, sadeneda, kondenseeruda või reageerida atmosfääri gaasidega. Anorgaanilised tolmuosakesed tekivad tööstuslikes protsessides ja olmes põletamisel, looduses põlengutel ja vulkaanipursetel. Näiteks: püriidi särdamisel ja lubjakivi kuumutamisel: Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekib piiskne H 2SO4 udu, mis on tuntud happevihmana. Reageerides aluseliste saasteainetega tekivad soolalahuste tilgad või väikese niiskuse puhul tahked soolakristallid: Orgaanilised osakesed tekivad tahke materjali põletamisel, mootorkütuse põlemisel,
Pruunikas värvus tuleneb Fe-ühenditest, mis leostumisest järele jäänud. · Savistumist soodustavad rikas lähtekivim, aktiivne bioloogiline aineringe, perioodiliselt läbikuivav mulla ülakiht, neutraalne reaktsioon. · Kui leostumisprotsess kaugemale arenenud, liigub savi allapoole - tekib Bt-horisont (savi sisseuhtumine) (A-El-Bt). Lessiveerumine · Prantsuse keeles - läbiuhtumine. · Pindmistest horisontidest uhutakse savi allapoole: ibe- ja tolmuosakesed ning raud, alumiinium ja teisted elemendid, mida ibe- ja tolmufraktsioonis on rohkem kui mullas tervikuna. Muld ei hapestu. · Sisseuhtehorisont (Bt) rikastub nendega ja Bt- horisondi lõimis muutub raskemaks (A-El-Bt). Leetumine · Iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all. O · Mineraalid lagunevad happeliste E
ööpäevas). Hoidlad peavad olema hästi ventileeritud. Foto Temperatuur Õhuniiskus pabernegatiiv 15 - 18℃ 30% - 35% Mustvalged 12 - 14℃ 30% - 35% fotod Mustvalged 10 - 15℃ 30% - 40% negatiivid Värvifotod 12 - 14℃ 30% - 35% Värvinegatiivid, 3 - 5℃ 30% - 35% slaidid 1.2 Puhastamine Kuivpuhastusel eemaldatakse tolmuosakesed pehme lapi, pintsli või puhta suruõhu abil. Negatiivide puhul rakendatakse ka märgpuhastust (destilleeritud vesi, alkohol). 1.3 Ümbristamine Fotode ümbrised kaitsevad fotosid valguse, tolmu, saaste, temperatuuri ja õhuniiskuse järskude muutuste ning kasutamisest tingitud mehaaniliste kahjustuste eest. Paberümbris eelistatumad volditavad ümbrised Plastikümbris eeliseks on läbipaistvus Juhuslikesse ümbristesse fotosid pakendada ei
Kui pilv on juba kokkutõmbumist alustanud, lõpeb see vältimatult tähtede tekkimisega. Sündivas tähes võitlevad kaks vastassuunalist jõudu. Raskusjõud püüab tähte kokku suruda, gaasiosakeste soojusliikumsel tekkiv rõhk püüab aga tähte paisutada. Kuna esialgu on temperatuur suhtliselt madal, jääb peale raskusjõud. Kokkukukkuva oukve osakeste energia muundub pidevalt soojuseks ja temperatuur tõuseb. Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakesed, lõhub molekulid ja kihutab elektronid aatomitest välja. Lõpuks koosneb tekkiv täht peaaegu ainult paljastest aatomituumadest ja elektronidest. Suurem osa aatomituumi on vesiniku tuumad ehk prootonid ja umbes kolmandik heeliumi. Temperatuur prototähe keskmes üha tõuseb umbes nelja miljoni kraadini ning algavad tuumareaktsioonid, millest täht saab praktiliselt kogu oma energia. Tuumajõujaamast tähe keskmes vabaneb võimas energia kiirgus tähest väljapoole
meeltega vastu võetavast informatsioonist. Vaatlemise teel saame hinnata eseme ruumilisust ning asukoha kaugust. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisarvedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silma ehitus · Silmamuna kerajas moodustis, mis on omakorda kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna on u 7 grammi ja läbimõõduga ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. · Sarvkest katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Valguskiired tungivad sellest läbi. 0 · Vikerkest ehk iiris paikneb silmamuna soonkesta eesotsas
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 ...
nagu Uraanil, leiti 1980. aastate alguses rõngad ka Neptuunil. Nimetatud neli hiidplaneeti on ise märksa sarnasemad kui neid ümbritsevad rõngad - need on igaühel täitsa isemoodi ehitusega. Jupiteri rõngad koosnevad kolmest osast, mida nimetatakse kauguse kasvamise järjekorras haloks, põhirõngaks ja loor-rõngaks. Neid moodustavad erinevalt teiste planeetide rõngastest (erandiks Saturni välimine rõngas) vaid mõne tuhandiku millimeetrise läbimõõduga tolmuosakesed. Tolm pärineb Jupiteri sisemistelt kuudelt, millest suure kiirusega liikuvad planeetidevahelised meteoorkehad on selle välja löönud. New Horizons püüdis oma möödalennul Jupiterist leida selle põhirõngast uusi pisikuusid, mis oleksid suuremad kui aparatuuri seatud piir, pool kilomeetrit. Seni on teada, et seal tiirutavad kaks kuud - Metis (läbimõõt 22 km) ja Amalthea (8 km). Uusi kuusid ei leitud ühtegi, kuid
teleskoopidega tehtud fotodel ja sealgi vaevumärgatavate punktidena. Tihedad tolmupilved moodustavad tumedaid udusid. Linnutee taustal paistavad need aukudena, kus ei ole tähti. Tuntumad tumedad udukogud on Hobusepea Orioni ja Söekoti Lõunaristi tähtkujus. Infrapunatehiskaaslaselt tehtud fotodel võib neis kohtades näha tihedaid tolmupilvi. Peegeldusudud Kui tolmupilve lähedal on hele täht, muutub tolm nähtavaks. Tolmuosakesed nimelt peegeldavad tähevalgust sarnaselt lumehelbekestega ja nii saab tolmupilvest helendav peegeldusudu. Sõel ehk Sõelatähed on hajusparv Sõnni tähtkujus. Teleskoobis on näha, et Sõela kõiki heledamaid tähti ümbritseb peegeldusudu. Infrapunakiirguse mõõtmisest on teada, et peegeldusudud on tumedatest ududest palju kuumemad. Peegeldusudus võib osakeste temperatuur küündida 200 kraadi üle nulli, tumedas jääb see -250 C° piiresse.
Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I Programm päevasele õppele 3 EAP Lõppeb eksamiga ökotehnoloogia mõiste ökotehnoloogia mõiste- tehnoloogilised lahendused, mis tarbivad võimalikult vähe energiat ja loodusressursse, tekitavad minimaalselt jäätmeid ning mõjutavad nii vähe kui võimalik looduslikke tasakaalusüsteeme. ökotehnoloogia põhimõtted ökotehnoloogia põhimõtted- isekujundlikkus, säästlikkus, ökosüsteemide kaitse, süsteemne lähenemine . vee tarbimise suurus inimese kohta Olmetarbimine - Arenenud riikide linnades on veetarbimine inimese kohta tavaliselt 300600 liitrit ööpäevas, USAs ja Kanadas ning Lääne-Euroopas kohati kuni 800 l/ööp. Samas tarbitakse suuremas osas Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas 50100, veevaestes piirkondades aga ainult 1040 l/ööp. inimese kohta või veelgi vähem. Sanitaarsete ja füsioloogiliste vajaduste katteks kulutab inimene vähemalt poolsada liitrit vett ööpäevas, olenemata riigi ja inimeste majandu...
Õhu koostis: 1. Puhas ja kuiv õhk (kliimale mõju ei avalda) - Lämmastik (78%) - Hapnik (21%) - Argoon (0,93%) - Teised gaasid: - CO2 - 0,003% - Metaan - tekitavad loomad, riisipõld - Väävliühendid 2. Veeaur - hulk ei ole piisav (mõjutab kliimat suuresti) 3. Aerosoolid - Tahmaosakesed - Soolaosakesed - Tolmuosakesed Atmosfääri ehitus 1. Maalähedane kiht 2. Troposfäär - õhu temperatuur langeb iga kilomeetri kohta 6°C, aset leiavad kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima 3. Stratosfäär - temperatuur hakkab tõusma, sest osoon neelab enamuse UV-kiirtest, kliimat ei kujune 4. Mesosfäär - temperatuur langeb, sest osooni ei ole, aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 5. Termosfäär - õhu molekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temperatuur
kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. SILM : Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. · Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. · Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. · Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased . Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. · Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. · Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. · Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju
pesemiskindlus on väiksem. Kruntvärv mõeldud aluspinna pooride täitmiseks, et vähendada hilisemat värvikulu ning tagada parem nakkuvus värvitava pinna ja värvi vahel. Kuivamisetapid värvide ja lakkide lõplik kuivamine toimub küllalt pika aja jooksul, kuid värvitud pindu võib neid rikkumata käsitleda juba varem. Kuivamisetapid iseloomustavad värvikile seisundit teatud kuivamisperioodil. Enamkasutatavad terminid on: * tolmukuiv värvipind on nii kuiv, et tolmuosakesed sinna enam ei kleepu; * puutekuiv värvitud pinda võib juba käega puutuda; * kuiv ülevärvimiseks pind on piisavalt kuiv, et peale kanda teine kiht värvi; * lõplik kõvastumine värv talub talle ettenähtud koormust. Kulumiskindlus laki või värvi omadus toote kasutamise käigus mitte kuluda. Mõõdetakse spetsiaalse seadmega, kus pöörleval kettal olevat katsekeha hõõrutakse abrasiiviga (nt liivaga). Pöörete
Lumikattepaksus on umbes 40 cm. Viimane öökülm kevadel esineb umbes mai keskel. Esimene öökülm esineb umbes septembri lõpus. Keskmine lumikattega päevade arv on 120. 3.1 Leetjate muldade tunnused Leetjad mullad on automorfsed karbonaatsel ähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb nõrgalt väljakujuneneud eluviaalne horisont. Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC-horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on ibe- ja tolmuosakesed osaliselt umber paigutatud järgnevasse tekstuursesse või metamorfsesse-tekstuursesse sisseuhtehorisonti [2 lk 31] 3.2 Leetjate muldade orgaaniline aine ja huumuskatte seisund Leetjatele parasniiseketele muldadele moodustub salu- ja sürjemetsadele iseloomulik värske model-mull-huumusprofiil, mis koosneb põhiliselt keskmise tüsedusega metsakdust ja selle all asuvast keskmise (3,8-4,2%) huumusesisaldusega huumushorisondist.
Sadestamine raskusjõu mõjul – Vanimateks raskusjõu mõjul töötavateks aparaatideks on tolmusadestuskambrid. Sobivad suurema läbimõõduga tolmuosakeste püüdmiseks. Tänapäeval kasutatakse tolmusadestuskambreid gaasi eelpuhastamiseks, sest nende puhastusaste ei ületa tavaliselt 30-40 %. Et tolmupüüdurite puhastusastet suurendada, tuleb neisse gaasivoolu teele asetada püstvaheseinu või lamelle. Tolmuosakesed, püüdes säilitada endist liikumissuunda, eralduvad gaasivoolust. Sadestamine intertsjõudude mõjul (tsüklon, multitsüklon) – on tööstuses väga levinud. Arvutuste alusel määratakse tsükloni diameeter ja selle alusel valitakse tsükloni tüüp. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla. Tolmuosakesed paiskuvad tsentrifugaaljõu mõju vastu seinu ja vajuvad mööda tsükloni alumist
metsapõlengud. 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonale. Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte kidur kasv), Veekogude hapestumine liikide kadumine, Ehitiste lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse
Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta verti...
Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. · Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekib piiskne H2SO4 udu, mis on tuntud happevihmade ilminguna. · Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 90- nendate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd. tonni CO2, 150 mln tonni SO2 (looduslik osa 30 mln.
kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku 2 eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. " (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. ,,Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69.) Silma ehituses saab eristada erinevaid kesti
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri. Ettevalmistus peab algama alati sealt, kus on laps, mitte sealt, kus täiskasvanu meelest on loogiline alguspunkt. Kapillaarvere võtmine ·Tähtis on näidata kõiki asju, mida proovi võtmisel kasutatakse küsi, kas varem on võetud, lase rääkida mida ta torkest teab, mis tunne on. ·Räägi, miks proovi tehakse vereproovi järgi näeme, kas sa oled...
Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad vihma happeliseks. Vesi peaks olema neutraalne (pH=7), happevihmades on pH aga 3-4 Mõju – looduslikud veekogud ja muld muutuvad happelisteks. Taimede kasvutingimused mullas halvenevad. Vees toimuvad muutused elavate organismide liigilises koosluses (paljud organimsid hukkuvad). Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni. ► Atmosfääri saaste. Saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik saaste on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga jne. Liigitus : keemilise koostise alusel, agregaatolekult (tolmud, aerosoolid, gaasid), kahjuliku toime järgi, päritolu – tekkekoha järgi (tööstus, loodus, transport..) ► Hüdrosfääri saaste. Majapidamistelt ja tööstusest tulevad tuhanded ained veeringlusse. Need ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi.
metsapõlengud. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte, kidur kasv), Veekogude hapestumine, liikide kadumine, ehitiste lagunemine/kahjustumine. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, „saaste“ on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
