Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Kasvatus eri kultuurides (8)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere kolledž alushariduse pedagoog AP I

Sigrid Kaasik
KASVATUS ERI KULTUURIDES



Juhendaja : magister Lehte Tuuling



Rakvere 2008

Sissejuhatus


Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus-inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad.
Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale.
Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad . Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi-oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval.






1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE


Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Selle all on mõeldud suulist mälu, mida anti põlvest põlve edasi. Müüdid sisaldavad rohkesti informatsiooni inimese tähelepanekute kohta loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid , õpetlased, kunstnikud , muusikud jne.
Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal . Iga kombetalitus oli kindel pöördumine jumalate poole.
Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Rituaalidega tulevad kasutusele sümbolid- inimene tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis sellist jõudu ning alistus sellele.
Müüdist sai verbaliseerunud rituaal. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Rituaale pidi täitma, mis nõudis eelkõige ohverdamist ja loobumist. Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist.
Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits , mis toimis ja distsiplineeris.
Nõuti vanemate austamist. Eelkõige esivanemate austamist, kes olid juba läinud teis-poolsusesse ja seega ühinenud sugukonda kaitsvate vaimude või jumalusega, muutunud võimsaks ja samas ohtlikuks.


2. KIRJUTAJA-INIMESED


Ühiskondlikus olemises oli raskesti arusaadava kirja tundjatel tunduvalt kergem ja väärikam elu. Seega oli oluline tähtsus kirjutamise oskusel.

2.1 Sumer


Sumerite panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Varasemast ajast oli jäänud uskumus hingedesse, vaimudesse, deemonitesse, ohverdamisse, loodusjõududesse ja palvetamise vajalikkusesse.
Muistses Mesopotaanias oli tähtis roll maagial. Kõikjal käis võitlus deemonite ja heade vaimude vahel. Kanti mitmesuguseid talismane.
Vanemad pidid lastele varakult sisendama, et vale käitumine toob endaga kaasa jumalate poolse karistuse. Valeks käitumiseks peeti lohakust, üleolevat suhtumist jumalatesse, nõidumist, varastamist, valetamist, pettust jne.
Kirjutaja, kirjamärkide tundja oli teistest kõrgem. Nende käes oli teadmine, tarkus ja võim. Õpilase elu ei olnud lihtne. Koolipäev kestis lõunavaheajaga kokku hommikust õhtuni.
Õpetaja ülesanded iidsetes kultuurides olid sageli samad mis isiklikul jumalal- abi, nõuanne, ravi, teadmised ja mõistus.

2.2 Egiptus


Tähtsaimaks institutsiooniks peeti paleed, kuid väga tähtsal kohal oli ka tempel.
Egiptuse religiooni varasemaid ilminguid on territriaalsete valitsuspiirkondade kaitse- jumaluste austamine. Tavaliselt oli kaitsejumalal mõne looma või linnu kuju.
Vaarao oli otseselt seotud jumalik -vaimse maailmaga . Tema otsused said olla pari-mad: tema elu, iga sõna ja zest olid jumala ilmutus. Usuti hauatagusesse maailma.
Kirjutamise protsess ja kõik kirjutatu oli seotud jumaliku algega. Kirjapandud tekst oli alati papüüruserullil. Tulid kasutusele hieroglüüfid, mis tähendab kreeka keeles sissekraabitud märki.
Kirjutaja amet oli intelligentsete poiste seas väga populaarne . Algajad kirjutasid lubja- kivile ja potikildudele. Edaspidi kipsiga kaetud tahvlitele ja seejärel alles papüürusele.
3. SEADUSE INIMENE

3.1 Juudid- heebrealased.


Heebrealaste jumalataju oli niivõrd konkreetne, et nad tunnetasid Jumalat isiklikult nendega rääkimas. Peeti pühaks vaid Jahvet, kes lubas pikka elu. Keelati loodusobjektide kujutamine.
Heebrea kirjanduse võib jagada kolme ossa :
  • Piiblieelne kirjandus- kõige vanemaks Piiblisse lülitatud tekstiks peetakse „Debora laulu”
  • Piibliaegne kirjandus- käsitles maailma ja inimkonna loomist ning on sellega tähelepanuväärne historigraafiline saavutus.
  • Piibellik kirjandus- koosneb apokriiva raamatutest ja Talmudist. Talmud olid algselt suuline seadus,mis sisaldasid juutide tsiviil-ja usuteadusi.

Kogu piiblikirjandus on koostatud eesmärgiga sisendada rahvale usku jumalasse ja et nad oleksid tema käskude alandlikud täitjad. Seega oli pühakirja eesmärk eelkõige pedagoogiline .
Mooses oli esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Ta oli uue rahva ja kultuuri looja ning tema seadused kehtivad tänapäevalgi. (10 käsku).
Heebrealasi nimetati Iisraeli lasteks.
Perekonnaelu oli jumalik tee isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Perekonna tähtsaim
ülesanne oli laste õige kasvatamine . Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise püha kohustus isal. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne . Isa oli absoluutne käsutaja ning õige käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: „Austa oma isa ja ema.” Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi.
Peeti sabateid.
Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani. Tekstiraamatuks oli Toora , mis algas maailma loomisega . Peamine ülesanne oli seadused selgeks õppida.
Juutide juhtijateks ja õpetajateks said preestrid ja kirjutajad .
Ema oli isa kõrval täiusliku ja laste jaoks ainuõige osapool. Naisi austati väga.
Sünagoog oli esimene koht, kus hakati andma süstemaatilist haridust mõlemast soost lastele. Linn, milles ei olnud kooli, oli juudi perele keelatud elukoht.
Õpetuse olemus muutus peale vangipõlve. Seadus tuli edasi anda ja mällu talletada võimalikult täpselt: muutused polnud lubatud, väga tähtis oli kasutada ja treenida mälu, tähtis oli kombineerida teooriat praktikaga, rõhutati karistuse ja etteheidete vajalikkust igapäeva-elus. Kõik need korraldused sisalduvad pühakirjas, olles juutide kasvatusmetoodikas olulisel kohal.
Esimesed juutide õpetajad olid prohvetid .
Sünagoogi kõrvale kujunesid puhtõpetuslikud asutused hederid (tuba). Seal õpetati lastele 13. eluaastani lugemist, kirja ja elementaarset arvutamist.
Tüdruku peamine eeskuju ja jäljendamise objekt oli ema. Tüdrukutele õpetati indi-viduaalseid palveid, millega pöörduti jumala poole. Naiste hariduseks oli kolm võimalust: sihikindel ja eesmärgistatud algõpetus, kogemuste ja teadmiste omandamine praktika käigus ja eneseharimine kirjanduse abil.
Tänapäeval on kõik Iisraelis asuvad juudid kohustatud ära õppima ivriidi keele. Ivriidi tähestik koosneb 22 tähemärgist.
Juutidel oli seaduse tundmine ja täitmine esmatähtis. Perekond oli kogu olemise alus ja mudel ning isa oli perekonna pea, juht ja käskija. Isast kõrgem oli õpetaja. Kehtis teadmine, et inimene, kes ei õpi, halvustab Jumalat.

4. INIMENE-KANGELANE


4.1 Kreeta


Võimas loovuse stiimul oli kreeka ühiskonna, sealhulgas kasvatuse agonaalne ühis- kond , mis toimis igas eluvaldkonnas: sportlikes mängudes, luule- ja muusikavõistlustel ning ka ilududvõistlustel. Kreeklased on iidsed meremehed- meresõitu soodustas rannajoone liigendatus, aga ka arvukate kaldalähedaste saarte olemasolu.
Kreeklaste religioon oli paljukihiline, kasvades välja kaugetest kommetest ja maagi-listest uskumustest. Müsteeriumi saladustesse olid pühendatud naised ja niipalju kui on teada nende salariitustest, oli tõepoolest tegemist mitmesuguste katsete, ohverdamiste ja orgiatega.
Usuti, et kui hing on kadunud, on surm möödapääsmatu. Kreeklastele ei ole surm lohutav. Nad võtavad seda kui paratamatust, ei idealiseeri ega tunne erilist huvi üksikasjade vastu.
Kasvatamise ja õpetamise aluseks olid pika aja kestel Homerose eeposed . Tema kangelased olid tihedalt seotud loodusega, elasid selles ja järgisid loodusseadusi. Kangelane pidi silma paistma heldusega.
Kuni seitsme aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all. Kasvatusvahendina olid iidsest ajast tuntud mitte ainult selgitamine ja ettenäitamine, vaid ka karistamine. Kreeka poiss hakkas juba seitsmeaastaselt õppima relvakäsitlemist, muusikat ja tantsu. Haridust peeti muusikalise ja gümnalistilise kasvatuse lahutamatuks ühtsuseks, mis pidi tagama füüsilise ja vaimse arengu. Nende elementide sünteesiks pidi saama klassikaline keha ja vaimu tasakaal-kalokagaatia, ilu ja headuse ideaal, mis on inimestes kokku sulanud. Hakkas välja kujunema paideia-kasvatuse süsteem, mis kujundas tervikliku igakülgselt arenenud inimese. Kreeka poisid pidid läbima koolituse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures.
Kreeka tähtis saavutus oli gümnastika lai ja igati avatud kasutamine, see ületas hõimu-lised, rituaal-maagilised ja sõjalised raamid . Üks gümnastika valdkondi oli orhestrika, mis tähendas liikumise kultuuri omandamist.(nt sõjatantsud). Teine valdkond oli palestrika, mis oli nii sõjalise kui ka sportliku ettevalmistuse aluseks.
Ülekreekalised seadused olid:
  • Olümpiamängude väljakuulutamise hetkest pidi lõppema igasugune vaenutegevus.
  • Kõik Hellase territooriumile tulnud võõramaalased pidid relvad ära andma. Kes püüdis sel ajal Hellase territooriumile kallale tungida , langes jumalate needuse alla.
  • Needus ja trahv sai osaks igaühele,kes tungis kallale Olümpiasse suunduvale teekäijale.

Õpetuse üks kindel osa oli kreeka luule lugemine. Ateena esimesteks õpetajateks võime pidada Sokratest ja sofiste. Sokratese õpetuse aluseks oli usk inimese heasse loomu-sesse. Sokraatiline õpetusmeetod on suunavate küsimuste kaudu tõe selgitamine.
Elu kees keskses ülevalt avatud peristüülis, kus võeti vastu külalisi, aeti äriasju, puhati. Kuna enamik aastast oli soe, puudusid majades ahjud .
Kreeklaste pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Peoruumi põrandale puistati värskeid lilli ja taimi, külalistele asetati pähe pärjad.
Iga linna kesksel kohal oli turuväljak- agoraa. Selle ümber käis vilgas elu.
Sparta kasvatus erines enamikus Kreeka polistes. Seitsmeaastane poiss läks riigi hoolitsuse ja kontrolli alla. Ta liitus poisterühmaga. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartalased paistsid silma tähtsa oleku, tõsiduse, sõnakehvuse ja tagasihoidlikkusega. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid .
Naine oli Kreeka ühiskonnas mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Mehele läks kreeklanna vara ja kindlasti neitsina. Õige perenaine oli töökas.
Kreekast on pärit väga vana ja tuntud müüt amatsoonidest- naistest, kes on asutanud meestevaba ühiskonna ja tulevad oma eluga suurepäraselt toime.
Kreeklane püüdles täiuslikkuse poole, mis ühendas endas nii ilu kui ka headuse. Unustada ei tohi ka ühiskonna agonaalset iseloomu ning orjade poolt võimaldatud vaba aega.
Teejuhtideks olid filosoofid , kes olid kreeklaste arvates tõelised õpetajad.
Õige kreeklane lähtus neljast kardinaalvoorusest: õiglus, mehisus, mõõdukus ja arukus .
5. INIMENE-KODANIK
5.1 Rooma
Nii kreeklastel kui ka roomlastel kujunes kõrgelthinnatud väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest. Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks.
Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia puudumine, religioosse tegevuse omanäoline rituaalsus ilma reflektiivse mõtestamiseta ja preestrite mõju tingisid spetsiifilise suhtumisetraditsiooni üldse. Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele.
Põhiväärtuste hulka kuulusid: kogukonna tähtsus ja ühtsus,rahvavõimu ülimus, vaba-dus ja sõltumatus nii linna kui ka üksikisiku seisukohalt, kogukonna, jumalate ja kangelaste seotus .
Rooma kodaniku väärtushinnangutes oli kõige kõrgemal kohal kogukond .
Kõrgeim seadusandlik organ oli rahvakoosolek. Ohverdada end kogukonna nimel oli kõrgeim au ja kohustus.
Rooma oli edukas ka tänu oma sõjaväe organisatsioonile: iga kodanik pidi tsensuse kohaselt osalema kas ratsanikuna kümnes või jalamehena kahekümnes sõjakäigus.
Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka kodaniku kohustusi Isa otsustas oma laste käitumise üle, karistades neid nii, nagu pidas vajalikuks ja seda oma surma-ni. Perekond oli isa au ja uhkus. Väärikalt kasvatatud pojad, kes oskasid õigesti käituda, allusid seadustele kutsusid esile kogukonna heakskiidu ja seda pidas iga isa suurimaks tasuks.
Õed-vennad kasvasid ja mängisid esimesed seitse aastat koos. Kui poiss sai seitsme-aastaseks, algas tema kasvatamine meheks. Poeg oli isa pideva järelvalve all. Nad pidid jäljendama oma isade zeste, hääle intonatsiooni, kehahoiakut, pidid õppima toogat väärikalt kandma. Kõik roomlased teadsid, milline peab olema hästikasvatatud nooruk.
Oluliselt teisiti suhtuti orjade lastesse. Seoses nendega kerkis üles laste, just poisikeste seksuaalse kasutamise teema, tuntud oli ka poiste kastreerimine.
Naine oli rohkem au sees kui Kreekas. Rooma naine valitses maja. Päris võrdseks ei saanud ta aga mehega mitte kunagi. Tüdrukud pandi varakult mehele. (15-18. eluaasta vahel).
Rooma kooli nimi oli ludus . Kooli võis avada igaüks, kes selleks soovi avaldas. Riik ei tundnud koolinduse vastu huvi. Iga isa pidi ise hoolitsema ja vastutama selle eest, kelle hoolde ta oma poja õppima usaldab. Algkooli läksid lapsed tavaliselt 7.aastaselt. Samuti toi-mus osa õppetööst vabas õhus. Kirjutamiseks kasutati vahatatud puutahvlikesi, millele kraabi-ti tähemärke stiilusega, ühest otsast terava ja teisest otsast lameda pulgaga. Koolitöö algas tavaliselt väga vara hommikul , õpilased käisid kodus lõunal ja läksid siis kooli tagasi.
Järgmine etapp oli grammatikuse kool.Siiajõudes oli laps tavaliselt 12-13 aastane. Lõpetati see etapp tavaliselt 16 aastasena. Peaaineteks olid kirjandusteoste lugemine ja arut-lus, kreeka ja ladina keele kirjalikud ja suulised tööd.
Pärast grammatikuse kooli lõpetamist läks noormees riitori
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Kasvatus eri kultuurides #1 Kasvatus eri kultuurides #2 Kasvatus eri kultuurides #3 Kasvatus eri kultuurides #4 Kasvatus eri kultuurides #5 Kasvatus eri kultuurides #6 Kasvatus eri kultuurides #7 Kasvatus eri kultuurides #8 Kasvatus eri kultuurides #9 Kasvatus eri kultuurides #10 Kasvatus eri kultuurides #11 Kasvatus eri kultuurides #12 Kasvatus eri kultuurides #13 Kasvatus eri kultuurides #14 Kasvatus eri kultuurides #15 Kasvatus eri kultuurides #16 Kasvatus eri kultuurides #17 Kasvatus eri kultuurides #18 Kasvatus eri kultuurides #19 Kasvatus eri kultuurides #20 Kasvatus eri kultuurides #21 Kasvatus eri kultuurides #22 Kasvatus eri kultuurides #23 Kasvatus eri kultuurides #24 Kasvatus eri kultuurides #25 Kasvatus eri kultuurides #26 Kasvatus eri kultuurides #27 Kasvatus eri kultuurides #28 Kasvatus eri kultuurides #29 Kasvatus eri kultuurides #30 Kasvatus eri kultuurides #31 Kasvatus eri kultuurides #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 277 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siky87 Õppematerjali autor

Lisainfo

3 Samanimelise raamatu põhjal koostatud referaat.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (8)

siky87 profiilipilt
siky87: Just nii, jäi mainimata kahjuks omal. Vabandan.
16:08 09-01-2009
p6ssake profiilipilt
p6ssake: päris põhjalik töö, aitäh
17:42 18-04-2009
wyoming profiilipilt
wyoming: Väga sisukas ning korralik.
19:32 20-03-2016


Sarnased materjalid

32
docx
Kasvatus eri kultuurides
24
doc
Kasvatus eri kultuurides
8
doc
Kasvatus eri kultuurides
152
docx
KASVATUSE KLASSIKA
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
343
pdf
Maailmataju uusversioon
53
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun