KANGAKUDUMINE 9.Klass Kalamaja Põhikool Krista Kuuspalu 2012/2013 SISUKORD 1.Kangakudumine 2.Telgedel kudumise ajalugu 3.Algkangad 410. Pilte kangakudumisest KANGAKUDUMINE Kangakudumine on üks tekstiili valmistamise viisidest. Kangas tekib lõime- ja koelõngade ristlemisel. Lõimelõngad veetakse telgedele vajalikus pikkuses, tiheduses ja laiuses. Koelõngad kootakse lõimelõngadesse lõnghaaval. Lõime- ja koelõngad ristlevad omavahel kanga rakenduses ettenähtud reeglite alusel. 1 Telgedel kudumise ajalugu
NUPUTAMISÜLESANDEID Mõistatusi käsitöövallast: 1. Tüdruk ühe silmaga? - nõel 2. Kõigile teeb riided, aga ise alasti? - nõel 3. Tilluke, teravake, aga maailma ehitaja? - nõel 4. Üks linn, tuhat akent? - sõrmkübar 5. Käsita rätsep käristab riiet? - käärid 6. Ümmargune kui muna, pikem kui puu? - lõngakera 7. Kõik maailm liigub, ühest harust tõmmatakse?- kerilaud 8. Haraline mees, hargid seotud? - kerilaud 9. Tont nurgas, tüdruk kõrval? -vokk 10. Kolmejalgne kits, raudhambad suus? - vokk 11. Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis? - sõrmkübar 12. Kümme kitse söövad ühe heinakuhja all? - ketramine 13. Kala ujub kahest veest läbi? - kangakudumine
hiljem, ajavahemikus 300900. a. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid. Maajade levik Ajaloo jagunemine Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Jumalaile ohverdati ka lilli, loomi, toiduaineid.
Asteekidel( Mehiko pinnal elav rahvas) algab sel päeval pidustustega uus aasta. Inglased tähistavad jõulude lõppu nagu ka sakslased ja paljud teised rahvad. Küünlapäevast algas teenistuslepingute sõlmimine. Palgati aastasulaseid ja teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Ka mõisamoonameeste ja rentnike kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates. Lepingud sõlmiti sageli kõrtsis, kuhu selleks kokku mindi. Töökalendris algas küünlapäeval kangakudumine, mis kestis jüripäevani. Vanematest tavadest põletati mõnel pool künnihärgade sarvi, et härjad oleksid kündmisel tugevad. Tuntud on vanasõna: "Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta." *Küünlad Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Eestlased valmistasid pikki sajandeid pidulikeks puhkudeks kodus rasvaküünlaid. Küünlad kuuluvad muistsest ajast riituste, pühade, karnevalide,
aluseks on: Ristiusk Loodususk Aastaajad Põlvest põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu 24.02 madisepäev Põllule viiakse sõnnikut
Ostuvõimelise turu kujunemisega hakkas inimeste elu pikkamööda lihtsamaks muutuma. Selle asemel, et ise endale riiet või muid vahendeid valmistada, hakkasid inimesed ostma vabrikutoodangut, mida oli palju lihtsam hankida, kui ise teha. Inimeste jaoks tähendas see seostumist turu- ja rahamajandusega. Vabrikutoodete ostmiseks pidid nad ise midagi müüma või teenima rahapalka. Muutused toimusid ka inimeste mõttelaadis, kuna sugupõlvede jooksul harjumuseks saanud kangakudumine või muu käsitöö asendus vabrikus toodetavaga. Seoses vabrikutööstuse arenguga, oli hädavajalik ka transpordi areng, kuna vajalikuks muutus tooraine vedamine ja valmistoodangu turustamine. Maailmaturu kujunemisele aitas kaasa auruveduri leiutamisega levima hakanud raudtee-ehitus. Kuna puust laevad ei olnud nii tugevad ja vastupidavad, asendati need aga rauast laevadega. Samuti oli väga oluliseks leiutiseks auto, mis sai võimalikuks tänu bensiini- ja diiselmootori kasutuselevõtuga
23. Achilleuse kand - nõrk koht. Achilleuse ema, nümf, kastis Achilleuse Igavese jõe voogudesse, hoides kinni tema kannast. Paris lasi noole Achilleuse kanda ja too suri. 24. Trooja hobune - kingitud, mis on saajale ohtlik. Odüsseus mõtles välja puuhobuse, mis oli troojalastele kingituseks, aga seal sees olid sõjamehed, kes tulid öösel, kui hobune oli juba linnaväravatest sisse viidud ja troojalased magasid, välja ning hävitasid Trooja linna. 25. Penelope kangakudumine - Penelope oli Odüsseuse abikaasa. Ta lubas võtta kosilase vastu kui kangakudumine on lõpule jõudnud, aga salaja öösiti harutas seda üles. Käibeväljendina tähendab lõputut tööd. 26. Ariadne lõngakera - vahend, mis tagab väljapääsu keerukast olukorrast. Theseus läks labürinti taurust tapma... Ariadne oli Kreeka kuninga Minose tütar, kes lubas Theseusele, et aitab teda Mintaurose tapmisel kui too temaga abiellub
b. Pronksivalu abil teostatud skulptuurid ja reljeefid c. Plastikast olid tuntumad valitsejate ja ülikute pronkspead ja kujud. 5. 16.saj suurenes Euroopa mõju 6. Suurem osa Benini kunstiteostest hävis Briti sõjasalga saagiks 1897.a rüüsteretke ajal. Asanti 1. Kujunes välja Guinea lahe piirkonnas hõimuriikide liit Asanti Konföderatsioon 2. Tegelesid peamiselt maaviljelusega 3. Arenenud olid sepa- ja pottsepatööd, samuti kangakudumine, juveliiritööd 4. Suured kullamaardlad Kullarannik 5. Puust kultusesemed pühad pingid 6. Usundid: esivanemate ja erinevate jumalate kummardamine, animism ja sepakultus. Tähtis oli veel pealikukultus, kus valitsejad olid pühad ( ei tohtinud maad puudutada) Etioopia kultuuri renessanss 1. Eurooplased pagendati Etioopiast 1630. a ja see jäi muust maailmas suhteliselt isoleerituks ligi kaheks sajandiks. - Etioopia kultuuri taassünd. 2
Suur reede sobis ka armumaagiaks ehk selleks, et kedagi ennast armastama panna või hoopis teiste suhted sassi ajada. Tulu jaoks oli oluline töövahendite kas või korraks liigutamine ja imiteeriv parandamine või puhastamine, olid selleks siis kalavõrk, põllutööriistad või midagi muud. Suurem osa suure reede kombestikust on tänaseks hääbunud. KEELUD Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda. Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. LõunaEestis oli keelatud põrandate pühkimine soetab kirpe. TOIDUD Kestis paastuaeg. Toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet. Setude toidulaual oli kala, naereid, marju ja õunu. KIRIKLIK TÄHNDUS
Alepõldu sai kasutada 2-3 aastat, seejärel pidi ette valmistama uue põllu. Peale maisi kasvatati veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Kakaoube kasutati rahana. Toidulisa andsid ka jaht ja kalapüük, kuid 90% maaja toidusedelist täitsid ikkagi mitmesugused maisist valmistatud toidud. Saagist 1/3 kuulus maaharijale, 2/3 tuli anda valitsejale ja preestreile. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine (maaja elamu peamine "mööbliese"), kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad, Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena. Väga tähtsal kohal maajade elus oli usk. Nad kummardasid paljusid jumalaid,
Menhir Lääne-Saksamaal on ~16-18m kõrge. Menhiride sümb tähendus ei ole teada. Peamiselt on karjamaadel ja alleedena. Bretogne Cornac Prantsusmaal, menhiride allee. Menhire ja dolmeneid on leitud ka P-Hispaaniast, Skandinaaviast, kuid mitte Eestist. Keraamika (8-7 a.t eKr), Eestis nn ,,narva keraamika" ümmarguste pühajdega. Edasi arenes kammkeraamika. 1500 eKr jõudis Eesti aladele põllumajanduskeraamika ja karjakasvatus. Kangakudumine sai alguse linasest riidest. Mesopotaamia Ur, Uruk, Babülon, Lagas, Assur, Ninive I Sumeri-Akadi ajastu Linnriigid Hea arhitektuur- templid, valitsejate lossid ja linnamüürid tsikuraat templi osa, massivne torn, ahenes astangutena, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga (tsikuratt Ur'is) templid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus kaared, võlvid peam. väravate ja keldrite ehitamisel
hakkab teist käppa imema. VEEBRUAR. Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev on 2. veebruaril. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Rangelt oli keelatud ketramine. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Luuvalupäev 9 veebruaril. 2 Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga
· Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid · Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees" · Valitsejad andsid uhket rõivastust, näod olid tatoveeritud ning hambad lihvitud · Tunti metallidest aint kulda ja hõbedat seega tööriistad olid tehtud puust ja kivist · Põhiliselt kasvatati maisi · Peale maisi kasvatati veel tubakat,puuvilla, uba ja kakaod · Kakaoube kasutati rahana · Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine (maaja elamu peamine "mööbliese"), kivist tööriistade valmistamine · Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad · orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena · Väga tähtsal kohal maajade elus oli usk · Kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana · Igaüks neist valitses ühte neljast
areng. Suhted teiste rahvastega tihenesid. Majanduselus sai põhiliseks põlluharimine, asustati uusi asulaid, eriti kõrgustikel,mis seni olid kaetud metsaga. 4 Põlluharimisega käsikäes arenes ka karjakasvatus. Küttimine ja kalapüük jäid lisaelatusallikaks. Laialdaselt kasutati metalle rauda ja pronksi. Arenes kodune käsitöö, eriti sepatöö ja kangakudumine. Keskmisel rauajal künnipõllunduse arenemisega kujunesid üksikpered omaettte majanduskeskusteks. Nad tulid ise toime enda elatamiseks vajaliku maatüki ülesharimisega. Üksikperede eraldumine soodustas asustuse jätkuvat hajumist ja laienemist, eriti Ida- ja Lõuna-Eestis, kus veel oli palju maaviljeluseks sobivat vaba maad. Arenesid vaba ettevõtlikkus ja varanduslik ebavõrdsus. Kerkisid esile üksikud jõukad. Rikkuste
,,See on suure armastuse lugu minemisest ja tulemisest ja sellest, kuidas maa ja ilm kohtuvad," selgitas Märt Agu. Eesti NSV koolinoorte laulupeol ja pioneeride V vabariiklikul kokkutulekul toimus 1 etendus ning selles osales 17 760 esinejat. Esimesest noorte laulu- ja tantsupeost on möödas 49 aastat, seega XI noorte laulu- ja tantsupeol toimus juba 2 etendust ning osales 33 000 esinejat. Tantsupidu koosnes kahekümne kahest tantsust. Nendeks olid näiteks: ,,Kangakudumine", ,,Rehetoa tantsud", ,,Kalli-kalli", ,,Las käia see tants", ,,Päikesejänkud", ,,Minu Eestimaa", ,,Mäng", ,,Tõdemus", ,,Lugu labajalga", ,,Esimene valss", ,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Ilma kutse" ning tantsupeo lõpetas traditsiooniline ,,Oige ja vasemba", mis oli kõigi ühistants. Tantsupeol osalesid erinevait tantsurühmi: õpetajate rühmad, neidude rühmad, erinevate klasside tantsurühmad, võimlemisrühmad, noorte segarühm ja valikrühmad.
neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. pKr. Siis ehitati KeskAmeerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte
kangasteljed, et kedrata ja kududa lõnga. Peretoas olid ka teenijate voodid- lihtsad puust magamisasemed. Toas seisid ka teenijate isiklikud asjad. Need olid kohvritesse või kastitesse pakitud ja seisid enamasti akna all, seina ja voodiotsa vahel või lihtsalt voodi all. Seal elasid enamasti need sulased ja teenijatüdrukud, kes töötasid talus kogu aasta. Suviliste magamisasemed olid aitades või lakkades. Rõivastus Laialt oli levinud kodune kangakudumine. Kooti takust ja jämedat linast riiet suvisteks rõivasteks ja viljakottideks, peenemat linast aluspesuks, voodi- ja laudlinadeks ning aknakardinateks, villast riiet pealisriideks, ülikondateks, naiste seelikuteks. Kangaid kooti kindlast järjekorras: Ühel talvel kedrati lõnga, millest kooti järgmisel talvel kangas, millest valmistati voodilinad. Linast kangast kooti kuni kümme küünart päevas. Kangast pleegitati lumel. Voodi magamiskotid kooti triibulised.
Merekalastusest saab rääkida alates 13. sajandist. Kalaveed kuulusid üksikutele küladele. Püüdmas käidi hooaegadel, peamiselt kevadel, ja ühiselt, kui põllutöödest aega üle jäi. Käsitöö oli Eesti külas kuni 19. sajandi viimase veerandini valdav viis töö- ja tarberiistade, argi- ja pidurõivaste ning kõigi muude eluks vajalike asjade muretsemiseks. Käsitöö tegemisel valitses kindel rütm ja tööjaotus. Nii oli kangakudumine ja kõik selle eeltööd, rõivaste valmistamine ja nende hooldamine naiste hooleks; naha-, puu- ja metallitööd aga meeste ülesandeks. Meie talupojakultuuri võib nimetada ka puukultuuriks. Talumajapidamises kui väikemajandis püüti teha kõik vajalikud tööriistad, tarbeesemed, lihtsam mööbel, liiklusvahendid ja ehitised oma jõududega. Sepatöö on üks vanemaid käsitööalasid. Sõna 'sepp' tähistas erioskusega meistri üldnimetust (puusepp, pottsepp, rattasepp jne.)
Igho, Kristiin Kapral, Anneli Minn, Liis Torim, Tiina Nellis-Randi, Liivi Orav, Maria Trjapitskina, , Jaanika Jõgi, Kaia Põtter, Maria Podolinski, Kairy Nahkur, Mare Paidra, Irina Shatalova,Tuuli Saaremets, Algallikad: L.Kivilo, E.Pedriks (1988) - Õmblusmaterjalid. Valgus Õmbleme ise! Padjad ja diivanipadjad (2002) Sinisukk Aarne.L., Alliksoo.E., Laanpere.L., Merilaid.T., Tööõpetus Õmblemine 5-8 kl. Tallinn. Valgus 1990. Mälksoo.L., Kangakudumine. Tallinn. Valgus 1976. Tervonen. A., Kangad. Argokirjastus 2006. EE l8 lk. 386 ;EE 6 lk. 131 ;EE 9 lk. 156 Pink A. Õmblemine. Kogeman A. Vestlusi kodukeemiast -999 nõuannet. Tallinn. 1989. Kelpman M. Kangakudumine. Tallinn. 1998. Soosaar E., Suurkaski M. Siidimaali õpik. Tallinn. 1999. www.kanut.ee/loengud/loeng01.pdf http://www.wisegeek.com http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=1943&forum=13 http://www.sisustusweb.ee/article/288/ http://en.wikipedia.org http://www.maaleht.ee/
C2. Objektituumade parallelistlikke liiteid: Ago võtmõ kaotas, päiv löüd (kaste). C3. Parallelistlikke lokatiivstampe C3a1. `X all, Y peal' (või vastupidine jrk.): Ait all, look peal (pada); Kana all, muna pääl (õunapuu); Liha all, luu peal (vähk); Särk all, liha peal (küünal). C3a2. `X all, Y peal + veel midagi': Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse (viiul); All kili-kolinad, pääl ligi-loginad, sada sülda sajalaudu (kangakudumine); Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, kähara peaga poiss ajab metsast sead välja, lageda lapi peal tapetakse luumõõgaga ära (inimene + täitapmine). C3a3. `X all, Y peal, Z vahel ~ keskel ~ sees': Hingeline all, hingeline peal, hingeta vahel (hobune, ratsamees, sadul); Haud pääl, haud all, tedrekeele kesken (reheparred); Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel (võikarp); Lagi all, lagi peal, kandlekeeled keskel (parred); Vare all, vare
Filigraan Kuld- või hõbetraatide käsitsi töötlemine jõudis oma tipule kuningas João V (1706-50) valitsusajal ning see on ikka veel Portugalis kõrge au sees. Peamine keskus on väike küla Gondomar, mis asub mitte väga kaugel Oportost. Delikaatsed, keerulise ehitusega ehted, mis on südame-, risti-, kitarrikujulised ja eelkõige karavellikujulised on tehtud sellest eriti painduvast traadist. Minhos kantakse filigraankõrvarõngaid ja sõlgi, et tõsta esile piirkonna riietust. Kangakudumine ja vaibategemine Käsitsi kudumine õitseb ikka veel mõnedes mägikülades. Et teha keepe ja kraesid, kootakse palju kalevit vanadel kangastelgedel. Guimarães spetsialiseerub karedast riidest eredavärvilistele klassikaliste motiividega ääristatud voodikatetele ja kardinatele. Kanepist või linal põhinevad vaibad Arraioloses, mis on villaga tikitud, on oma tüübist kõige paremini tuntud ja neil on lihtsam kujundus.
kujutas alasti inimesi keerulistes asendites SLAIDID Viimne kohtupäev Lõuna-Umbrialased (Konservatiivsed) 22. Pietro Perugino - 1448-1523, selge ülesehitus, perspektiivikasutus, malbed näod, idealistlik kuju, sümmeetriline, ümara näoga, harmoonilised, naised 7 kilo maha.. SLAIDID Võtmete andmine Peetrusele 23. Bernardino Pinturicchio - 1454-1513, detailirohke, dekoratiivne, kullavärv, esimesena võttis antiigist üle groteski. SLAIDID Poisike Penelope kangakudumine 24. Andrea Mantegna - 1431-1506, keskendus inimfiguurile, karmid näoilmed, saksapäraselt ekspressiivne, inglid kõhu alt SLAIDID Püha Perekond Elizabethiga (Dresdeni galerii) Kolgata grupp Surnud Kristus (kujutas Neitsi Maarjat vanana) Püha Sebastianus (hallikassinine koloriit, korintose stiilis samba taustal) Karjaste kummardamine Ferrara 25. Cosimo Tura - mehhaanilised voldid, äärmuseni arendatud plastilisus, veider, järsk ja ekspressiivne
Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Küünlapäeval sõlmiti veel 19. sajandil kõrtsis nn mokalaadal teenistuslepinguid, palgati sulaseid ja tüdrukuid, samuti suviseid hooajatöölisi. Varem oli see ka mõisatööliste kauplemise aeg. Ketrustööd pidid küünlapäevaks lõpetatud olema. Kui ka ei olnud, oli ketramine sel päeval keelatud. Üldse olid kodused tööd naistel keelatud. (Haavik, 1996, lk. 47-48). Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga
draama, keegel ja matkamine tunduvad olevat Downi sündroomiga laste hulgas kõige populaarsemad. Uurige valja, milliseid konkreetseid võimalusi pakutakse teie piirkonnas. Lisaks sellele tulevad ettevõtlikud vanemad ise kokku, nt kord nadalas, ja korraldavad lastele erinevaid huvitegevusi, naiteks aeroobikatund puuetega lastele. Hobid annavad lastele võimaluse oma aega sisustada ning teiste inimestega kohtuda. Peale selle annavad sellised hobid nagu kangakudumine ja markide kogumine lapsele võimaluse oma enese- hinnangut tõsta. Huvitegevus koolivälisel ajal ja koolivaheaegadel Mõnes piirkonnas pakutakse puuetega lastele ka kooliväliseid huvitegevusi. Teatud puhkudel antakse võimalus niisugustel üritustel osalemiseks ka Downi sündroomiga laste õdedele- vendadele. Seesugused programmid pakuvad lastele huvitavaid ja lõbustavaid tegevusi ning neist on väga palju abi töötavatel vanematel ja neil, kes soovivad vaba õhtupoolikut saada
toiduvalmistamise tehnoloogiat. Savinõusid hakati esimesena valmistama ilmselt Jaapanis Jmoni kultuuris u 10 000 eKr. Lähis-Idas tulid savinõud kasutusele 85008000 eKr. Vanimad leiud on pärit Anatooliast. Sel ajal tunti ka algelist kangakudumist. Esimesi nööri- või võrgujäänuseid on leitud juba varasemast perioodist, samuti osati varem ka õmmelda. Ilmselt siiski alles neoliitikumis, 70006000 a eKr lisandus kangakudumine. Materjali selleks tehti ise, esmalt tarvitati taimseid kiude, arvatavasti oli esimeseks nõges, mõnevõrra hiljem hakati kasutama lina. Kõige hiljem võeti kasutusele loomsed saadused vill. Kõik eeltoodud olid siiski vaid välised nähtused, mis kaasnesid suurema sisulise muutusega, selleks oli uue elatusviisi kasutuselevõtmine. Selleks uueks elatusviisiks said maaviljelus ja
Väga kõrgelt hinnati oskustöölisi, kes tootsid sõjariistu, eriti mõõku. Varasest noorusest hakati käsitöölise õpipoisile õpetama töövõtteid. Poiss elas meistri peres tema kasulapsena. Samal ajal süvenes ta tasapisi ka kõikidesse ametisaladustesse. Oluline käsitööharu oli paberi valmistamine. Paberi kvaliteeti peeti sama tähtsaks kui luuletust, mis sellele oli kirjutatud. Omaette oluline käsitööliik oli kangakudumine. Jaapanlased kandsid kimonot- riideeset, millel pole nööpe ega muid kinniseid. Erinevalt talupoegadest, kelle elu ja tegevus olenes täielikult samuraidest, elasid kaup-mehed enda kehtestatud reeglite järgi. Kaupmehed rikastusid, kuna olid nupukamad, osa-vamad ja kiired tegutsemises. Vaimulikud kontrollisid, kas templirituaalid on täidetud, kas templikülastajad on enne sisenemist ka puhastunud: tuli pesta käed, loputada suu ja astuda rituaalse puhastuse
Väga kõrgelt hinnati oskustöölisi, kes tootsid sõjariistu, eriti mõõku. Varasest noorusest hakati käsitöölise õpipoisile õpetama töövõtteid. Poiss elas meistri peres tema kasulapsena. Samal ajal süvenes ta tasapisi ka kõikidesse ametisaladustesse. Oluline käsitööharu oli paberi valmistamine. Paberi kvaliteeti peeti sama tähtsaks kui luuletust, mis sellele oli kirjutatud. Omaette oluline käsitööliik oli kangakudumine. Jaapanlased kandsid kimonot- riideeset, millel pole nööpe ega muid kinniseid. Erinevalt talupoegadest, kelle elu ja tegevus olenes täielikult samuraidest, elasid kaup-mehed enda kehtestatud reeglite järgi. Kaupmehed rikastusid, kuna olid nupukamad, osa-vamad ja kiired tegutsemises. Vaimulikud kontrollisid, kas templirituaalid on täidetud, kas templikülastajad on enne sisenemist ka puhastunud: tuli pesta käed, loputada suu ja astuda rituaalse puhastuse
-16. sajandil palju vene kaupmehi. Laatadel oli palju vene kaupmehi ja selle tõttu tuli palju sellealast laensõnavara. Näiteks basaar/pasar, lahvka, palagan. Ehitused ja elamusisustus – kalidor, kamorka Majapidamistarbed – kopsik, plooska, plüüda, samovar Toidud ja joogid – botva, ikra, kalitka, Viin ja tubakasaadused - nalivka, praska Rõivad ja ehted – kassinka Ketramine ja kangakudumine – määts Tööstus – kartus, kletka Ühiskond ja administratsioon - praaja, priigavor Haridus ja kultuur – gimnaasia, gümnasist, gimnastika Arstiabi ja tervishoid – raak, raan Sõjandus – kalui, kamandiir/komander Usund ja kombestik – angel/evengel, laadonitsa Kalender – janvar, fevraal, mart, apreel Mängud ja lõbustused – kasatšokk Perekond – maama, maltsikas
Savinõude valmistamise oskus ühel ajal mitmel pool; ilmselt u samal ajal paikseks jäämisega. Vanim keraamika pärit paleoliitikumist Dolni Vestonice veenusekujukesed. Savinõud valmistati esimest korda Jaapanis Jomoni kultuuris u 10 000 eKr. Lähis-Ida savinõud 55 pärinevad u 8500 eKr. Vanimad leiud Anatooliast. Algselt vormiti neid käsitsi. Vanimad nõud munakujulised, üldiselt ornamenteerimata. U 70006000 eKr tuli kangakudumine. U 8000 eKr kaubavahetuse tõus (sool, vulkaaniline klaas). Lähis-Ida neoliitikumis toimus ka spetsialiseerumine karjakasvatusele. U 6500 eKr Zagrose alal hakati üha enam spetsialiseeruma koduloomapidamisele. Karjakasvatus oluline ka Süüria stepialal. Asulakohad tekkisid soodsa loodusega kohtadesse. Vajalik oli joogivesi, sobiv maa põlluharimiseks, karjamaad loomade kasvatamiseks. Sellised kohad olid sageli kasutusel aastatuhandeid ning nii tekkisid paksu kultuurkihiga. tell-asulad.
19. sajandi lõpupoole, kui võrke hakati poest ostma, jäid võrgukudumisriistad peamiselt püüniste parandamiseks. Lisaks eelmistele kasutati parandamisel veel sõrmenuga, mis kergendas sagedast niidilõikamist. Tekstiilitööd Käsitöö oli Eesti külas kuni 19. sajandi viimase veerandini valdav viis töö- ja tarberiistade, argi- ja pidurõivaste ning kõigi muude eluks vajalike asjade muretsemiseks. Käsitöö tegemisel valitses kindel rütm ja tööjaotus. Nii oli kangakudumine ja kõik selle eeltööd, rõivaste valmistamine ja nende hooldamine naiste hooleks; naha-, puu- ja metallitööd aga meeste ülesandeks. Tööde järjekord olenes aastaajast ja nädalapäevastki, töö ja tulemus olid seotud tööriistade ja tehnikate muutumisega, aga ka traditsioonide, uskumuste ning tavadega. Tekstiilitööde põhilisteks materjalideks on sajandite vältel olnud lina ja vill, vähesel määral ka kanep. Nende töötlemine lõngaks toimus veel 19
Karjused valmistasid ise tööriistu ning joogi- ja soolanõusid, peegli- ja habemenoahoidjaid sarvest, nahast, puust ja kõrvitsakoorest. Nad kaunistasid oma tööriistu nii inkrusteerides tina ja sarvega kui ka reljeefse graveerimisega. Esimesed kasutatud mustrid olid geomeetrilised, 19. sajandil said üldiseks lillemustrid ja karjuseid kujutavad motiivid. Ka vitspunutiste valmistamises olid karjused osavad. Naistele oli tähtis sissetulekuallikas tikkimine ja kangakudumine. Ikka veel võib Ungaris leida elavat rahvakunsti - näiteks pottsepad, sadulsepad ja värvalid säilitavad oma tööga seotud traditsioone, kuigi nad ei tööta enam talupoeglikes kogukondades. Väga populaarsed on mitmetel kalendripühadel korraldatavad iga-aastased käsitöölaadad. 20. sajandi teisel poolel muutus Ungari mahajäänud agraarmaast keskmiselt arenenud tööstusriigiks. Kuna
annaabi.ee 
