Tartu
Ülikool
Sotsiaal-
ja haridusteaduskond
KESKAJA HARIDUS
Referaat
Hanna- Roosi Karro
Juhendaja :
Karmen Trasberg
Tartu
2012
SISUKORD................................................................................................2
SISSEJUHATUS...........................................................................................3
1.
KESAJA
LAPS.......................................................................................4
2.
KESKAJA
KOOLID.................................................................................5
3.
VAIMULIKE
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hanna-Roosi Karro
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................
Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2
Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval.
Jaapani hariduse areng Lugemine ja kirjutamine algasid Jaapanis sedamööda, kuidas tungisid Jaapanisse Hiina hieroglüüfid 6. sajandi paiku. Nara ja heiani perioodil õpetati aristokraatiat budistlikus ja konfutsiaanlikus laadis, esimesed õpetajad olid budistlikud preestrid. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt keskvõimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks
Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Vanemad vastutasid, et lapsed saaksid ettevalmistuse tulevases argielus toimetulekuks. Neil oli hool, et nende järeltulijad elaksid rahvustraditsioonide ja jumala seaduste järgi. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa vastutas laste kasvatamise ja 5 harimise eest. Kodus valitses range distsipliin ja kindel reziim. Distsipliini aluseks oli jumala käsk. Heebrea haridus algas varases eas (loeti palveid, lauldi). Mõned lapsed õppisid oma vanematelt lugemise selgeks juba enne kooli. Kooli läks poiss nelja aastaselt. Algkoolis õpetati poisse kümne aastani. Tähtis sündmus noore juudi elus oli seaduse pojaks saamine. See teostus tavaliselt poisi 12-13 aastaseks saades. Laste õiget kasvatamist peeti elu tähtsamaks funktsiooniks. Tüdrukud said samasuguse alghariduse, kuid nende osalus avalikus elus oli tagasihoidlikum.
Keskaegne kasvatus Keili Kase 10.R Talupoja kasvatus Click to edit Master text styles · Lapsi õpetati ja kasvatati nende vahetu lülitamise kaudu agraarühiskonna elu-tegevusse, nad olid Second level ümbritseva looduse ja sündimise, kasvamise, Third level vananemise ja surma pideva ringlusprotsessi osaks. Fourth level · Lapsed olid maast-madalast kaasatud igapäevase töö Fifth level protsessi. · Töö näidati kätte ja nõuti selle tegemist. · Loomulik oli töökasvatus. · Olulised olid mitmekülgsed olme- teadmised. · Talupoeg oli see, kes pidi oskama kõike teha: õigesti ja tulemusrikkalt maad harida ja loomi kasvatada, kehakatteid ja j
ajaloo kt kordamine ptk 20-22 ptk 20 Linnade teke ja linnakultuur Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal)
Lähis-Idas koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10.-11. sajandil Ibn mansur koostas Kairos 13.sajandil esimese entsüklopeedia. 7) Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Selgitage 2 näite abil Islami hariduse aluseks oli Koraan. Esimene islami kool tekkis Mediina mosee juurde juba Muhamedi eluajal. Põhiliselt tegeleti nendes koolides Koraani päheõppimise, Muhemedi elu ja tegevuse uurimisega, pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslimite haridus piirduski nendes koraanikoolides õpituga. Ka esimesed ülikoolid, kus käisid edasipüüdlikud noored, tekkisid moseede juures. Traditsioonilisteks aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. See, mida nimetati teaduseks, ei olnud tegelikult mingi teadus meie mõistes, sest põhiliselt uuriti ikka Koraani ja Muhameedi elu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid