suurusest Raad ise enda tegevuse eest palka ei saanud Rae ülesanded Koguda linna sissetulekuid Kindlustada heakord Suuremates linnades mündidi raha Kohtumõistmine Väiksemades linnades pidi raad jagama võimu maaidandate poolt määratud linnafoogtiga Hoolitsemine kirikute ja koolide eest Tsunftid ja gildid Korporatiivne ühing Kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid, määrasid hindu ja vajadusel keelasid ka tootmise Tsunfid ja gildid liikmed olid linna kodanikkond Moodustasid liikmedest ka linna kaitsesalke Muud linnaelanikud Sunnimaine talupoeg- sai isiklikult vabaks, kui elas aasta otsa linnas Ohud linnas Rotid ja kirbud 6 Ikaldused ja nälg Koos palju inimesi- ebasanitaarsed tingimused Kirik Hakkas leplikumalt Padise keskaegse suhtuma kiriku varemed
· Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · sõlmima kaubandusleppeid · hoolitses ka koolide , kirikute, arstiabi eest. · Kohtumõistmine linnas. Käsitöölised · käsitöölised olid koondunud käsitööühendustesse- tsunftidesse · tsunfid-ühe eriala käsitöölised · Tsunfi põhikiri Skraa-kirjas kuidas ja mida toodetakse · Tsunfi ülessanded: Ühendas käsitöölisi, Vähendas konkurentsi, tsunfti mittekuulajad linnas tegutseda ei võinud- tsunfti jänesed Hoolitseti koos kvaliteedi eest Korraldati koos liikmete eest(peod, seltsi,hoolitseti meistri lese,orbude eest)
Kolmanda seisuse inimesed pidid maksma, sinna kuulusid näiteks: pankurid, kaupmehed, käsitöölised. Väga palju oli inimesi, kes kuulusin Kolmandasse seisusesse või isegi alla poole Kolmandat seisusesse. Seetõttu kujunes majanduses finantskriis, kuna inimesed ei suutnud sellele pingele vastu pidada ja makse maksta. Siis otsustati proovida erinevaid meetodeid, kuidas seda kõike parandada, kuid massiliselt oldi vastu kõikidele ettepanekutele, näiteks: 1) kaotada tsunfid- selle tagajärjel tekkis rahulolematus 2) tõsta makse Kolmanda seisusel- neil polnud niigi raha, tekkis rahulolematus 3) piirata kulutusi õukonnale- õukond oli vastu 4) lasta vabaks hinnad- kõrged hinnad ei meeldinud rahvale, kes niigi siplevad kitsikuses. Seega otsustas kuningas kokku kutsuda kõikide seisuste esindajad ehk generaalstaadid. Istung toimus 1789.aastal 5-ndal mail Pariisis, kus rahvas eraldi pidas oma koosolekuid ning
surma mõista5 )talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma 6)talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda 7)talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine 8)said ennast raha eest vabaks osta 9)jõukamad talupojad ostsid talu päriseks 10) pidid maksma loonusrenti- pool oma põllusaagist KESKAEGSED LINNAD a) valitsemine 1)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna, mille eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkas kaupmehed 2)gildid ja tsunfid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfi ei kuulanud-seda reguleeris põhikiri e skraa b)teke (12. Saj) 1)linnadest olid saanud piirkondade käsitöö ja aubanduskeskused, linnad moodustasid üleeuroopalise kaubandus ja tootmisvõrgustiku 2)linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres (Rooma, Marseilles, Veneetsia)Araabias
linnafoogt. Rae ülesanded: sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas. 12. Mõisted: gild, tsunft, skraa, seek, agul.- gild – jõukas kaupmees. Suurgild – jõukamate kaupmeeste ühendus. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gildid, tsunfid – ametialased ühendused. Skraa – tsunfti põhikiri. Seek – pidalitõbiliste linnast eemal asuv ravila. Agul – eeslinn 13. Milliseid kaupu veeti Eestist välja, mida sisse? (lk.76-77) – Liivimaalt välja: teravili, lehma-härjanahad, hülgerasv, paekivi. Sisse: kalev, relvi, metall, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse, karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. 14
1. Reformikatsed absolutistliku monarhia raames Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku
november 1799 -- Tolleaegne ühiskond oli väga ebavõrdne, ainult talupojad pidi makse maksa ja nad ei tohtinud kuuluda riigiametitesse. Nad nõudsid uut valimiskorda, kuid valitsus polnud sellega nõus ja viha rahva poolt kasvas ja rahvas vallutas Bastille kindluse. -- 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võdrlustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigivalitsusse kuuluda ja talupojad vabastati teotöölt. võeti vastu inimese ja kodaniku deklaratsioon. Kaotati sise tollidja tsunfid, ning muudeti senist haldusjaotust. -- Jakobiinide diktatuuri ajal kuhukutati üle 40000 inimese, suremosa lihtrahvast. Ning lõpuks tapeti ka kuninganna Marie Antoinette. Jakobiinide juht tembeldas temaga mittenõusolevad kaaslased revolatsiooni vaenlasteks, ning saatis giljotiini alla. -- Algul olid Euroopa riigid rahulikud, kuid peale kuninga hukkutamist hakkasid riigipead asja tõsiselt võtma. Euroopa riigid otsustada sõjaliselt sekkuda ning revolutsioon maha
*Kõige rohkem oli adratalupoegi, vabad talupojad( vaba talupoeg oli vaba teotööst aga maksti raharenti) Linnad ja kaubandus *Linna valitses raad +4 bürgermeister *Rae liikmeteks valiti tähtsamad kaupmehed(terve elu) *Raag valitses linna ja inimeste isikliku elu üle, täitis kohtuülesandeid *Elanikond koosnes a. Kaupmehed b. Käsitöölised c. Vabad alamrahvad(lindprii, ilma kodanikuõiguseta.) *Kaupmehed koondusid gildidesse.(gild) *Tsunfid olid käsitöölist ühengud. Vana Liivimaa sise ja välispoliitika 14-16 saj. *Ordu mõjuvõim kasvas *Toimusid pidevad sisesõjad *Linnade ja vasallkondade omavahel läbisaamine oli halb *1421 hakati pidama igaaastaseid maapäevi *Arutati: Välispoliitika Maksud Kiriku küsimused Talupoegade põgenemised Rahavalmistamine *Maapäevast võisid osa võtta: Riia peapiiskop, kohalikud võisid ka
Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsu- oskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Kodud olid keskajal üldiselt kõledad, pimedad ja külmad. Mööblit oli suhteliselt vähe. 6.4 Linlane Linnaelanikkonna eliit oli kaupmeeskond ja käsitööliskond. Kaupmehed hindasid eelkõige kaupmehe au, ausust ja sõnapidamist. Käsitöölised olid koondunud ametiühendustesse- tsunfidesse. Tsunfid jälgisid turu nõudmist ja reguleerisid tootmist. Käsitöölistel rõhutati töö kõrget kvaliteeti. Keskaja inimene elas tänaval tunduvalt suurema osa ajast kui meie nüüdisajal. Ruumid olid kitsad, pimedad ja vähesisustatud, kunstlik valgustus oli kallis. Kaupmeeste pojad käisid tavaliselt linna, kloostri- või katedraalikoolis, selles, mis parasjagu linnas tegutses. Peamiseslt õpitakse õpipoisimeetodil. Naine mängis linnapildis olulist rolli
Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsu- oskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Kodud olid keskajal üldiselt kõledad, pimedad ja külmad. Mööblit oli suhteliselt vähe. 6.4 Linlane Linnaelanikkonna eliit oli kaupmeeskond ja käsitööliskond. Kaupmehed hindasid eelkõige kaupmehe au, ausust ja sõnapidamist. Käsitöölised olid koondunud ametiühendustesse- tsunfidesse. Tsunfid jälgisid turu nõudmist ja reguleerisid tootmist. Käsitöölistel rõhutati töö kõrget kvaliteeti. Keskaja inimene elas tänaval tunduvalt suurema osa ajast kui meie nüüdisajal. Ruumid olid kitsad, pimedad ja vähesisustatud, kunstlik valgustus oli kallis. Kaupmeeste pojad käisid tavaliselt linna, kloostri- või katedraalikoolis, selles, mis parasjagu linnas tegutses. Peamiseslt õpitakse õpipoisimeetodil. Naine mängis linnapildis olulist rolli
Olid ka manufaktuurid juba, mis rajati kõik kuskile maale, linnast välja, sest linnas ei saanud neid asutada, tsunfide vastuseis oleks olnudliiga suur. Tähtsaimad Räpnia mõisa paberivabrik (asutati 1736)- vanim teadaolev kaasajalgi töötav tehas. Vanasti tootis see ka rahapaberit ntks. Ka Põltsamaa klaasimanufaktuur (rajati 1764), Asehalduskorra ajal tsunfi piirangud kaotati, kuid 1796 tsunfide õigused taastati, kuid lumepall oli juba veeerema pandud. 19. saj küll linnades tsunfid oma tähtsuse säilitasid, kuid tsunfide väline käsitööndus arenes ka kõvasti. 10. Kirik ja religioon. Luteri vaimulikkond. Pietism. Vennastekoguduste liikumine. Teoloogiline ratsionalism (Luterlik) Kirik oli ka oluline võimupoliitika osa, moodustades olulis eosa balti erikorra süsteemist. Luteri vaimulikkond- Moodustasid juba keskajast saati priviligeeritud ja maksuvaba seisuse. Igas kihelkonnas oli oma pastor, (eesti alal oli veits üle 100 kihelkonna). Sinna
annaabi.ee 
