Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Kasvatus Jaapani traditsioonis (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Tartu Ülikool



Kasvatus Jaapani traditsioonis
Referaat


Juhendas: K. T.
Koostas: O.P.




Tartu, 2010

Sisukord


Sisukord 1
Teema valik 2
Perekond 2
Seisused 2
Õukondlase kasvatus 3
Samurai kasvatus ja ettevalmistus 3
Talupoja kasvatus 4
Käsitöölised 5
Kaupmehed 5
Vaimulikud 5
Kool ja õpetamine 6
Jaapani hariduse areng 6
Jaapani hariduse põhiprintsiibid 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Teema valik


Jaapani hariduse teema otsustasin valida selle pärast, et olen alati mingil moel ida kultuurist huvitunud, sest see on hoopis midagi muud ning oluliselt erineb Euroopa kultuurist. Nüüd oli võimalus sellega lähemalt tutvuda. Kuna Ida kultuuridesse kuuluvad ka muud usundid, siis Jaapani kasuks rääkisid sellised olulised märksõnad nagu „samurai“, „harakiri“, „geiša“, „ teetseremoonia “ jm. Paraku kõik ei mahtunud antud referaati.
Referaadis on iseloomustatud Jaapani erinevaid seisusi, nende seisuste laste kasvatust ning õpetamise viise.

Perekond


Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Tema aluseks olid ranged esivanemate kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis.
Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustuslik. Eriti vajalikud olid järglased vanema poja peres. Tema kindlustas perekonnanime jätkumise ja klanni altari teenindamise .
Perekonnas valitses range hierarhia . Pere vaieldamatu liider oli isa. Lapsed allusid vastuvaidlematult oma vanematele ja vanavanematele. Tütresse suhtuti kui ajutisse liikmesse.
Kõik perekonnas toimuv pidi olema esivanemate kultusega kooskõlas ning ka elukaaslase valik ei sanud jääda noorte endi otsustada, selleks oli asi liiga tõsine. Eelkõige oli küsimus religioosses kohustuses, mitte isiklikus meeldivuses.

Seisused


Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus.
Imperaatori vanem poeg päris trooni sageli üsna noores eas, kui vananev valitseja astus kõrvale ja pühendus palvetele.
Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste – samuraide – seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid nad kanda kahte mõõka. Samas olid samuraid kohustatud kõikidele teistele eeskujuks olema, elama kindlate reeglite järgi ning mitte lubama endale mingeid liialdusi.
Järgmine seisus oli talupojaseisus . Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi. Kuigi talupojaseisuse väärikusest ja vajalikkusest räägiti palju, oli talupoja tegelik olukord raske. Kehtis palju piiranguid, talupojad ei tohtinud oma majapidamist maha jätta, ükskõik kui raske neil ka oli. Enamasti elasid nad vaesuses .
Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaupmehed. Kaupmeeste kohta kehtis arvamus, et nad ise ei tooda midagi, vaid elavad üksnes rikastumise nimel. Samal ajal kogunes kaupmeeste kätte arvestatav osa rahast ja mingil perioodil arenes jaapani kultuur just tänu kaupmeeskonnale.
Iga seisust kasvatati oma kindlate reeglite järgi, seiustel olid oma piirangud, aga ka seisuslik uhkus.
Seisustest väljapoole jäid nii sintoismi kui ka budismi vaimulikud, samuti intelligents.

Õukondlase kasvatus


Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudes suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumust. Küll aga oli sellel tegevusel piisavalt motivatsiooni. Kõigepealt tuli põhjalikult omandada õukonna keel. See tähendas nii rikast kõnekeelt kui ka täiuslikku kirjakeelt. Õukonnas võisteldi just suulises väljendusoskuses – suur lugemus ja teadmised olid seejuures hinnatud ning lihtsalt vajalik pagas .
Aristokraatide lapsi õpetati väikesest peale sobivalt käituma. See tähendas graatsilist ja vaba liikumist, samal ajal head füüsilist ettevalmistust – tasemel vehklemiskunsti, mõõgavõitluse, vibulaskmise, ratsutamise, tantsimise oskust.
Õukondlased kandsid väga esinduslikku ja samasebamugavat riietust, mille kandmist tuli kaua õppida, et endale mitte häbi teha.
Üldiselt kujunes õukondlaste elu kaugelt erinevaks toimekate linlaste või karmide sõdurite-samuraide omast.

Samurai kasvatus ja ettevalmistus


Eurooplasi on samuraide vastuvaidlematu ja täielik kuuletumine oma isandale hämmastanud sellepärast, et niisugune allumine oli täielikult teadvustatud ega tulenenud mitte hirmust karistuse ees, vaid sügavast sisemisest veendumusest käituda just nimelt nii ja mitte teisiti. Jaapanlaste arusaam aust ja eneseväärikusest on vapustavad ning viisakus ja kõlbelisus räägivad heast kasvatusest.
12. sajandiks kujunesid võimsad samuraiperekonnad ja –klannid ning sõjapraktika kõrval olid kujunenud ka moraalsed printsiibid, mis toetusid eelkõige aule, vaprusele, kohusetundele, peremehetruudusele.
13. sajandi jooksul lihviti, täiendati ja täpsustati samuraide moraali kanoonilisi väärtusi, mis ühendasid endas nii sintoismi, budismi, taoismi kui ka konfutsianismi õpetusi.
Samurai kasvatuses peeti kõige olulisemaks iseloomu kasvatamist ja kujundamist. Bushido ehk samurai käitusmikoodeks toetus kolmele alustalale: tarkus, heasoovlikkus ja julgus .
Samurai oli alati tegev, teadus oli temast kaugel. Teadus ja teadmised huvitasid teda niivõrd, kuivõrd nad olid seotud sõjalise alaga.
Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes peamiselt vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika , kalligraafia
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Kasvatus Jaapani traditsioonis #1 Kasvatus Jaapani traditsioonis #2 Kasvatus Jaapani traditsioonis #3 Kasvatus Jaapani traditsioonis #4 Kasvatus Jaapani traditsioonis #5 Kasvatus Jaapani traditsioonis #6 Kasvatus Jaapani traditsioonis #7 Kasvatus Jaapani traditsioonis #8 Kasvatus Jaapani traditsioonis #9 Kasvatus Jaapani traditsioonis #10 Kasvatus Jaapani traditsioonis #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ditafora Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaadis on iseloomustatud Jaapani erinevaid seisusi, nende seisuste laste kasvatust ning õpetamise viise.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
doc
Olulisi momente kasvatusest Hiina traditsioonis
32
docx
Kasvatus eri kultuurides
132
doc
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
8
doc
Jaapani hariduse areng
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
24
doc
Kasvatus eri kultuurides
32
doc
Kasvatus eri kultuurides
226
doc
Portugali põhjalik referaat





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun