Tarmo Tuuling Atlandi ookean PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling ATLANDI OOKEAN Referaat Pärnu 20013 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. SUURUS 4 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF 4 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5 4. TAIMESTIK 5 5. LOOMASTIK 5 6. KESKKONNA PROBLEEMID 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUST 8 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISSEJUHATUS Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn ), maailmamere suurim osa, mis on mitmest
Teema 1. Lapse kasvamine ja areng, selle toetamine täiskasvanute poolt. Sotsiaalne areng Kehaline areng Emotsionaalne areng Vaimne areng MÄNGUOSKUSED SOTSIAALSED OSKUSED TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ENESEKOHASED OSKUSED 25/09/2018 LEHTE TUULING TÜ NARVA KOLLEDZ 2 TUNNETUS- JA ENESEKOHASED MÄNGU- SOTSIAALSED ÕPIOSKUSED OSKUSED OSKUSED OSKUSED MINA JA KESKKOND EESTI KEEL KEEL JA KÕNE KUI
kirjanduses ja tänapäeva noorte elus Referaat Juhendaja õpetaja ... Kunda 201... POSITIIVSUST PÕHJUSTAVAID TEGUREID NOORSOO KIRJANDUSES JA TÄNAPÄEVA NOORTE ELUS Referaadis antakse ülevaade uurimistööst ,,Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus." Raamatutes on tihi peategelaseks noor, kellel on erinevaid probleeme lähedastega. Uurimistöö autor Krista Tuuling valis välja 20 noorsooraamatut, kus peategelased jäid vanusesse 12-19. Teostest otsiti noorte elus olevaid positiivseid tegureid. Ta tegi küsitluse, luges ilukirjandust ja blogisid. Autor küsitles 50 noort vanuses 12-18, et teada saada, mis on noorte elus rõõmustavat. Küsitletutest peavad oma elus positiivseks 30% noortest sõpru, 20% pere, 13% hobisid, 10% suhteid, 7% rahulolu, 5% raha ja kohustustest vabadust, 4% kooli, 3% kodumaad, 2% ei osanud öelda ja 1% iidoleid.
"Bree Tanneri lühike teine elu" Stephenie Meyer Triin Raudla ja Cätlin Tuuling Tegelased Bree Diego Riley Victoria Fred Volturid Cullenid Raul SEATTLE PIIRAMISRÕNGAS- OHVRITE ARV KASVAB TAAS. Sõprus Bree ja Diego vahel Kõndivad diskokerad! Uus kodu Riley jälitamine Musta keebi saladus Diego kadumine Karm treening "Meil on vaenlane, me ei saa enam niisama looderdada!!!" LAHING!!! The End Is Near... "Teie selle üle ei otsusta!" Aitäh
ELUSLOODUSE SÜSTEEM. Tarmo Tuuling 8. klass LOODUSE ELUTALOODUS SÜSTEEM ELUSLOODUS RIIK (sarnaseid tunnuseid vähe, kuid HÕIMKOND SELTS kõige KLASS (Sarnaste tunnuste põhilisem) arv kasvab.) SUGUKOND PEREKOND LIIK (sarnaseid tunnuseid palju) Okasnahksed Vähe Rippsussid harjasussid BAKTERID Lülijalgsed Imiussid ...
North York Moors Koostaja: Siim Isup Juhendaja: Tiina Tuuling North york National Park...........3 What makes this a special place...4 The hills...........................................5 Natural History..................................6 Entertainment.....................................7 The North York National Park 1436 km2 25000 National park-1952 What makes this a special place Click to edit Master text styles Second level
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“..............................................................
Arutlus Millised õpetajast tulenevad tegurid (mesosüsteem) võivad olla takistuseks väikelapse arengule. Miks? Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes (Tulva, Viiralt 2001, 31). Peamised takistused, mis võivad õpetaja töös väikelastega ilmneda on see, et õpetajad teevad lasteaeaiast väikese kooli. See tähendab, et selle asemel, et lasta lastel mängida vabamänge, suunatakse lapsi õppima ja tegevusest tegevusse liikuma, just nagu koolis. Samuti võib takistusteks olla ka see, et õpetajad võivad arvata, et lapsed õpivad ainult sõnadest ning ka see, et iga erineva asja omandamiseks on oma aeg. Samas tuleks lapsele luua ka sobilik keskond, mis aitaks lapsel omandada teadmisi palju tulemuslikumalt (Tuuling, 2015). T...
Keerukärsakas Lisan Tuuling Riik: Loomad Hõimkond: lülijalgsed Alamhõimkond: kuuejalgsed Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased Sugulased: mitmed aia-, põllu-, metsa- ja laokahjurid Keha põhiosad: Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi Silmad esiletungivad Haukamissuised Lahksuguline Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik) Vastsed leherullides Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud Taimtoiduline Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind Kaks põlvkonda aastas Vastsed nukkuvad hilissuvel Talvituvad mardikana Esinevad kevadel ja sügisel Punane-keerukärsakas http://www.youtube.com/watch?v=CN-WjdA6uUo -video Kase-keerukärsakas K...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidi...
Krista Tuuling 10A Aja jäljed Käisin 14.aprillil Rae galeriis vaatamas Agne Kuusing-Soome näitust ,,Aja jäljed". Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell, raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on
Kellel on rohkem inimõiguseid? Kedli Tuuling NT33 Inimõigused on määratud ja kehtivad kõigile, kuna tegemist on moraalsete sünnipäraste õigustega. Need on õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Neid kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis kohustab täitma seda. Kuna maailm muutub üha enam interneti sõbralikumaks, meedia domineerib ja ajakirjadus manipuleerib, siis info levib see läbi kiiremini, kuid samuti on väga palju
FILMIMUUSIKA Referaat muusikas Krista Tuuling Lümanda Põhikool 9.klass 2010 FIMIMUUSIKA ÜLESANNE Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata.
Mida olen õppinud septembris ? Krista Tuuling 10A Mida olen mina septembris õppinud ? Esimese asjana meenuvad muidugi uued teadmised keemiast, matemaatikast, eesti keelest jne. Aga hoolega järele mõeldes meenuvad üha uuemad ning isegi tähtsamad asjad ja tegevused. Sellel aastal oli minu elus suur samm kodust väljakolimine ning ühiselamusse elama minek. See toob kaasa palju muudatusi, mõned on positiivsed ning samas leidub ka negatiivseid muudatusi
Elmest, M. (1995).Kodukasvatuse mõju lapse staatusele lasteaias. Tea&Toimeta.6,8. Kraav ,I.(1992). Noor perekond lapse kasvukeskkonnana Eestis ja Soomes. Haridus.6, 10-14. Kropp, P. (2001). Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Tallinn: Odamees OÜ. Laps ja lasteaed .Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana- mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. (2008). Koost. Tuuling, L. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Linnas, M., Niiberg ,T. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Niiberg, T. (2007). Kodu kui lapse kasvukeskkond. Õpetajate Leht.1, 3. Põld, P. (1932). Üldine kasvatusõpetus. Tartu: K. Mattiesen. Talts, L., Tilk, M. (1997). Kodu ja laps. Tallinn: Maalehe Raamat. Tuulik, M.(2001) Kasvatusõpetus. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.(2008). Toimet. Kikas, E. Tartu :Tartu Ülikooli
PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling APTEEGIKAAN Referaat Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 1. APTEEGIKAAN 1.1 Välimus 1.2. Elupaik 2. AJALUGU 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME KASUTATUD KIRJANDUST LISA 1. APTEEGIKAAN Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Rõngussid Annelida Klass: Vöösed Clitellata Alamklass: Kaanid Hirudinea Selts: Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond: Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond: Päriskaan Hirudo Liik: Apteegikaan
edu.ee/vanker/silur/siluri_ajastu_paljandid_eestis_ja_lnemaal. html 4. http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=354 5. http://www.puhkaeestis.ee/et/panga-pank 6. http://www.gi.ee/geoturism/SaarePangad_EST_062011_100dpiS.pdf 7. http://www.saartegeopark.ee/est/laane-saaremaa 8. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1323/tilkkaidi.pdf;jsessio nid=1604DE0A4740415D486FCBEE971688C8?sequence=5 9. http://www.mustjala.ee/ 10. Igor Tuuling, Kaidi Tilk. Saaremaad ja Gotlandi ühendav klindivöönd- Eesti Loodus 2004 11. http://www.cartinafinland.fi/en/picture/107653/Ninase+pank.html 8
Tartu Tervishoiu Kõrgkool hooldustöötaja õppekava EDA TUULING ASENDITE VAHETAMINE Iseseisev töö Tartu 2017 ASENDITE VAHETAMINE Selili asendis oleva patsiendi asendi vahetamise tegevused: Padi nihutada abaluude alla. Patsient nihutada pöördest kaugemale voodi servale. Ettevalmistused pööramiseks: Padja teisaldamine: * Külili asendi korral: asetada patsiendi käed rinnale risti, ergonoomilisi võtteid kasutades tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja natuke kõrvale. Lasta pea
M. Müürsepp. Väärtuste kujundamine keele ja kõne õpetamise ja lastekirjanduse kaudu. M. Lage. Väärtuskasvatus ja matemaatiliste oskuste arendamine. I. Timotsuk. Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. E. Vahter. Väärtustades last ja kunsti. M. Muldma. Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. T. Peterson, S. Suur, T. Õun. Väärtused lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses. J. Valge. Keelelised väärtused väärtusarendusprotsessis. L. Tuuling. Multikultuurne kasvatus ja väärtuste kujunemine. K. Vinter. Meedia väärtuste kujundajana. L. Gross, I. Kivilo, A. Ugaste. Mängud väärtuskasvatuses. P. Ülavere. Väärtuskasvatus Tallinna Lasteaia Kikas kogemuse põhjal. M. Põlluste. Pärnu Lasteaia Päikesejänku väärtuskasvatuse programm,, Väärtusega väärikamaks". Suurepärane raamat just näidiste tõttu. Leidsin vajalike nõuandeid enda planeeritud tegevusteks lasteaias. 3.Inge Unt ,, Andekas laps" ( 110 lk)
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Tarmo Tuuling TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4 1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5 1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5 2. TAIMESTIK 7 3. LOMMASTIK 8 4. MULLASTIK 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUST 11 SISSEJUHATUS
moonutab konkurentsi, soodustab varimajandust ning kahjustab riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust. 9 Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Rahandusministeerium. fin.ee/75134/. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 25. 11 2015. a.] http://www.fin.ee/75134/. 2. --. fin.ee/77496/. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 25. 11 2015. a.] http://www.fin.ee/77496/. 3. Tuuling, Toomas. majandus24.postimees.ee/1349260/rahapesu- tanapaevased-skeemid-ja-trendid. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 26. 11 2015. a.] http://majandus24.postimees.ee/1349260/rahapesu-tanapaevased- skeemid-ja-trendid. 4. Riigikogu. riigiteataja.ee/akt/108052012005?leiaKehtiv. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 25. 11 2015. a.] https://www.riigiteataja.ee/akt/108052012005? leiaKehtiv. 5. Jaakson, Marta. aripaev.ee/uudised/2015/11/25/vaike-metsik-ida-euroopa- voitleb-rahapesuga
lubada. [11] 10. Kokkuvõte Kuigi robotite paljunemisega ühiskonnas kaasneb ka negatiivset, on siiski robotid suureks abiks ja toeks inimkonnale. Tänu robotitele suudetakse teha ja uurida asju, mis hapral inimesel pole võimalik ning pidevalt arenev tehnoloogia muudab robotid varsti kõigile kätte saadavaks. Robotid on tuleviku masinad. Kasutatud materjal 1. Wikipeedia. Robot. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Robot. 19. detsember. 2010 2. Tuuling, M. Tööstusrobot on kõige lojaalsem töötaja. Keskkonnatehnika, 2007, nr. 1, lk 20. 3. Leichsenring, O. Uusimad tehnoloogiad ja arengud tööstusrobotite maailmas. URL= http://www.areng.ee/?id=10804&item=258. 19. detsember. 2010 4. Beldjajev, V. TTÜ kogemused: Tööstusrobot- usaldusväärne partner tootmises. URL= http://inseneeria.eas.ee/index.php?
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Koostas: Juhendaja: Pärnu 2009 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Naeruaastad ja nutuaastad lk. 4 3. Vaade seljataha lk. 5 4. Tabatud elevant lk. 6 5. Vanimaid ja tuntumaid teatreid lk. 7 6. Kokkuvõte lk.8 7. Kasutatud kirjandus lk. 9 2 Sissejuhatus Inglise lavastaja ja teatriteoreetik Peter Brook (1972:7) on väitnud, et teatri olemasoluks on vaja kedagi, kes läheb läbi tühja ruumi ja kedagi, kes teda vaataks. Eesti teatrid kaotasid 1990. aastate algul suure osa oma publikust, kuid Brooki kirjeldatud piirjuhuni asi siiski ei läinud. Suuremad teatrid olid ja on endiselt võimsad riikliku...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Meeli Tammar, Marge Rattus, Selina Koodi POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGU JA ÕPPIMISE ERIPÄRAD Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................... 3 1. Teoreetiline taust ...................................................................................... 4 1.1 Bioloogiline ja psühholoogiline aspekt ................................................... 4 1.1.1. Aju ehitus .......................................................................................... 4 1.1.2
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine............................................................
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003...
uudis-himul. Mäng kuulub avatud uurimise juurde. Berlyne leidis, et kahtlemata valitseb tihe seos uurimise ja mängu vahel ja et enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused analüüsivad eelkõige sotsiaalses ja emotsionaalses arengus maha-jäänud laste mängu. KASUTATUD KIRJANDUS: · Saar, A. 1997 „Laps ja mäng“, Tallinn · Tuuling, L 2009 „Mänguteooriad“, TLÜ Rakvere Kolledž · Vassus, K. 2008 referaat „Mängu roll lapse arengus“, Tallinna Ülikool · www.wikipedia.org . Pildid: Google.ee
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus........
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng.
1943 muudeti Eesti Leegioni nimetust seoses kõigile Relva-SS'i brigaadidele numbrite andmisega. Uueks nimeks sai Relva-SS Eesti 3.brigaad. Moodustati kaks kahepataljonilist jalaväerügementi, kergesuurtükiväedivisjon ja muud eriüksused. Brigaadi rügemendid kandsid numbreid vastavalt 42. ja 43. 42. rügemendi ülemaks määrati Henn-Ants Kurg, pataljoniülemateks tema rügemendis olid Harald Riipalu ja Elmar Lang. 43. rügementi juhtis Juhan Tuuling, tema rügemendi esimese pataljoni ülem oli algul Ain-Ervin Mere ja seejärel Udo Parrest, teise pataljoni ülem algul Erich Palk ja seejärel Rudolf Bruus. Brigaadi juurde moodustatud 53. suurtükiväegruppi juhtis Aleksander Sobolev ja 53. õhutõrjegruppi Fritz Bergmann. Brigaadi reservpataljoni ülemaks määrati 42. rügemendi adjutant Fritz Störz. Igas rügemendis oli kaks pataljoni, kummaski neli kompaniid. Rügemendi ülemale allusid veel toetusüksused: 13
10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad.
Aira Kaal Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj. Memuaare: ,,Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu ,,Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi Valjalast. Sündis 1916. valik kogu ,,Kauge hääl." Väga tark luuletaja. ,,Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirj luuletuse ,,Saaremaa valss." Poeem: ,,Talgud Lääne soos," ,,Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuuling Ülo kiitsakas abemeta, Jüri vastupidi. Ülo kirj tõsiseid asju Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan ,,Sõja jalus"(1974) Sakslaste küüditamine. Jüri kirj Abruka lugusid ,,Meretagune asi." Juhan Peegel elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärs). Kirj ilukirjandust. Valik kogu ,,Tuli kodu akknas" Romaan ,,Ma langesin esimesel sõja suvel"(1979)(fragmentaarium üksikseis) Endla Tegova surnud. ,,Laulatatud." Räägib küla inimeste elust
1269 2532 Truus Roland Pärnu 04:08:26 M21 850 808 Tsirp Priit Tartu 03:48:42 M21 2003 2457 Tsäko Jako Tallinn 04:53:04 M21 150 285 Tsäro Kermo Põlva 03:07:02 M21 Oksana Perova 13.11.2009 16 9 Tuisk Priit Põlva 02:47:39 M21 1273 1961 Tuuling Madis Tallinn 04:08:39 M21 1173 1059 Tuulmets Lennard Harju 04:04:26 M21 220 599 Tõnismäe Marek Tallinn 03:12:29 M21 601 594 Tõnne Andrus Tallinn 03:36:01 M21 201 465 Tõnov Tõnu Harju 03:11:40 M21 1863 2450 Tõnstein Andri Harju 04:42:30 M21 1466 2595 Tõnupärt Risto Tallinn 04:18:46 M21 2262 2889 Tõnuri Argo Järvamaa 05:22:48 M21
Tedre, Krista Teearu, Mikk Teelahk, Mait Teesalu, Tõnis Telga, Hasso Tepper, Annika Teska, Taavi Tiirik, Annika Tina, Peeter Tinits, Marek Tooming, Laur Tooming, Siiri Toomiste, Tõnis Tootsen, Konstantin Tretjakov, Renee Trisberg, Elmo Trolla, Katri Truu, Andras Tsitskan, Lea Tui, Taavi Tuisk, Terje Tuisk, Ando Tull, Tiina Turban, 14 Toomas Tutt, Reedik Tuuling, Eno Tõnisson, Villi Tõntson, Kai Tätte, Erle Tüür, Marju Unt, Anneli Unt, Eero Uustalu, Marko Vachtel, Avo Vahtramäe, Aigar Vaigu, Janar Vaik, Neeme Vaino, Triinu Vakmann, Kadri Vakmann, Maret Valdisoo, Uku Varb- lane, Priit Vare, Signe Varendi, Tanel Vari, Madis Vasser, Kristjan Vassil, Kristjan innustuseks Vedel, Marko Veelma, Kadri Veider, Martin Vels, Hanno Vene, Kadri Veski, Kadri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
