· Uus Testament - Kristliku Piibli teine osa, mis kirjutati peale Jeesuse sündi. · Evangeelium - Jeesuse elu ja õpetust käsitlev kirjutis. 8. Mõisted · Piibel - Ristiusu kanoniseeritud pühakiri. · Ariaanlus - 4.-7. sajandil levinud kristlik teoloogiline õpetus ja usuvool, mis sai nime Aleksandria presbüteri Areiose järgi. · Askees - ( Usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas ka üleloomulike võimete, saavutamisega seotud eluviis. ) Lihasuretus. · Pärispatuõpetus - Aadam võttis paradiisis keelatud vilja, kristus lunastas küll inimkonna patu, aga inimesed teevad ikka pattu ja peavad jumalalt andeks paluma , et patte lunastada. · Monofüsiitlus Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.
Evangeelium Jeesuse elu ja õpetust käsitlev kirjutis. Uus Testament Kristliku Piibli teine osa. Piibel - Ristiusu kanoniseeritud pühakiri. Ariaanlus 4.-7. sajandil levinud kristlik teoloogiline õpetus ja usuvool, mis sai nime Aleksandria presbüteri Areiose järgi. Askees ( Usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas ka üleloomulike võimete, saavutamisega seotud eluviis. ) Lihasuretus. Pärispatuõpetus Aadam võttis paradiisis keelatud vilja, kristus lunastas küll inimkonna patu, aga inimesed teevad ikka pattu ja peavad jumalalt andeks paluma , et patte lunastada.
noviitsid, nunnad. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaesteabi. Vaimulikkonda kujundas seotus teispoolsuse ja Jumalaga kogu keskaja vältel austatav askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne. Kloostris oleval noviitsil pidev eeskuju. Ka oli ta allutatud rangele distsipliinile
noviitsid, nunnad. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaesteabi. Vaimulikkonda kujundas seotus teispoolsuse ja Jumalaga kogu keskaja vältel austatav askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne. Kloostris oleval noviitsil pidev eeskuju. Ka oli ta allutatud rangele distsipliinile
annaabi.ee 
