Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes uurib proove?
Vasakule Paremale
INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #1 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #2 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #3 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #4 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #5 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #6 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #7 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #8 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #9 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #10 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #11 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #12 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #13 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #14 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #15 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #16 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #17 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #18 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #19 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #20 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #21 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #22 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #23 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #24 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #25 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #26 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #27 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #28 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #29 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #30 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #31 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #32 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #33 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #34 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #35 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #36 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #37 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #38 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #39 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #40 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #41 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #42 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #43 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #44 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #45 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #46 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #47 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #48 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #49 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #50 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #51 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #52 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #53 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #54 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #55 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #56 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #57 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #58 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #59 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #60 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #61 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #62 INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED #63
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 63 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nikkolai Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)

Esmaabi
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames

Logistika alused
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

filament, klamber ja basaalkeha. § Kinnitub tsütoplasma membraanile, molekulaarne mootor, mis paneb viburi pöörlema (kuni 270 p/min) Pilid (fimbriad) § Valgulised torud, mis lähtuvad tsütoplasma membraanist § Leiduvad pea kõigil Gram-negatiivsetel bakteritel, Grampositiivsetel harva § Pili lõpus on adhesiivne struktuur, mis vastab makroorganismi glükoproteiinidele ja glükolipiididele § Teatud pilid osalevad geneetilise materjali ülekandel bakterite vahel Nukleoid § Bakteri genoom ehk kromosoom. § Puudub tuumamembraan. § Nukleoid ei pooldu mitoosiga. § Kaheahelaline, helikaalne ja hästi keerdunud DNA molekul § Plasmiidid - väikesed tsirkulaarsed DNA molekulid, paiknevad tsütoplasmas genoomist sõltumatult Eosed § Nimetata ka spoorideks, endospoorideks. Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes

Mikrobioloogia
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika......

Bioloogia
thumbnail
86
pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile,

Bioloogia
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
17
doc

HOOLDUSTEGEVUSED

Küüned peavad olema lühikesed ja küünevallid terved. Küüsi lakkida ja sõrmuseid kanda ei tohi. Käekellad ja võrud tuleb tööle tulles eemaldada. Kätepesu peab kestma vähemalt 40 sekundit. Käsi pestakse enne protseduure, enne langenud immuunsusega patsiendi (vastsündinud, immuunpuudulikkusega patsiendid) hooldamist, enne ja pärast invasiivsete (organismi sissetungiv) seadmete käsitlemist (veenisisesed kanüülid, uriinikateetrid, hingamisseadmed). 1. tee käed märjaks 2. võta dosaatorist pesulahus 3. pese käed hoolikalt ja piisavalt kõrgelt 1 4. kuivata paberrätikuga 5. sulge kraan sama paberkäterätikuga Käte desinfitseerimine toimub alkohoolse loputusvedelikuga. Käsi desinfitseeritakse: · enne töövahetuse algust ja selle järel · enne ravimite jagamist · protseduuri eel ja järel

Meditsiin



Lisainfo

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Kommentaarid (2)

teevemand profiilipilt
teevemand: Aitab väga et lõpetada tähtis tegevus
21:16 12-11-2012
Jana69 profiilipilt
Jana69: Jah, mind materjal aitas.
20:46 11-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun