PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett.
5. Asetage jalalabad üksteise peale nii, et pööramise järel pealmiseks tulev jalg on pealpool. Asetage patsiendi käed rinnale. Üks töötaja võtab ohutu võttega patsiendi seljast ja õlgadest ning pöörab ta enda poole, võimalikult ääre lähedale 6. Teisel pool olev töötaja rullib aluslina ja kaitselina võimalikult kaugele patsiendi alla. 7. Aluslina vahetamisel hoiduge kokkurullitud määrdunud lina kokkupuutumist puhta linaga. 8. Enne, kui patsient pööratakse teisele küljele, kinnitatakse puhas lina ja kaitselina madratsi ääre alla 9. Patsient pööratakse teisele küljele ja töötajate osad vahetuvad 10. Teisel pool seisev töötaja tõmbab patsiendi all lina sirgeks ja eemaldab määrdunud 11. Aluslina tõmmatakse sirgu ja pingutatakse, kohendatakse kaitselina ja ääred pööratakse madratsi alla 12. Patsient pööratakse selili 13
11. Kirjelda mis järjekorras võetakse isikukaitsevahendid kasutusele ja mis järjekorras neid eemaldatakse Isikukaitsevahendite kasutusele võtmise järjekord: uhekordne kaitsekittel kaitsemask juustekaitse (vajadusel) kaitseprillid/kaitseekraan (vajadusel) kindad Isikukaitsevahendite eemaldamise järjekord: kindad kaitseprillid/kaitseekraan uhekordne kaitsekittel juustekaitse kaitsemask 12. Patsient on tulnud sisehaiguste osakonda. Patsiendil esineb kõrge kehatemperatuur, lihasvalud ja köha. Mida teete? Kahtlustan, et patsiendil on A-gripiviirus. Edasistel toimingutel kasutan patsiendi juures maski ja paigutan teda piiskisolatsiooni, kuni saan kindlalt teada, mis viirus patsiendil on. 13. Teie osakonda saabus HIV patsient. Peate sisestama perifeerset veenikanüüli. Milliseid isikukatsevahendeid kasutate ja millisesse isolatsiooni läheb patsient?
suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED. Klaasijäätmed. Klaasijäätmed on värvilised ja värvitud klaaspudelid, sealhulgas purunenud klaaspudelid. Klaasijäätmed tuleb paigutada eraldi mahutitesse, milledel on märge "värviline klaas" ja "värvitu klaas". Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist . Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina haigla jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele. Haigla jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab selleks kehtestatavatele nõuetele. Vanapaber. Vanapaber on ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia-ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ning majapidamispaber. Vanapaber tuleb sorteerida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber
kõrvalekalded. Hingamissügavuse hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume: · normaalne hingamine, · pindmine hingamine, · sügav hingamine. Vajalikud vahendid · Stopper või kell · Vajadusel mittesteriilsed kindad Patsiendi ja ümbritseva keskkonna ettevalmistus Tegevus Mõju Tee kätehügieen. Hoiab ära mikroobide edasi kandumise. Taga patsiendi privaatsus. Patsient peab olema võimalikult lõtvunud ja mugavas asendis. Soovitav on lugeda kohe pärast pulsi Patsient ei tohi olla teadlik uuringust. palpeerimist, kätt randmelt võtmata. TEOSTAMINE Loe 30 sek jooksul patsiendi Erinevate haiguste korral võib hingamissagedus ja korruta see tulemus hingamisrütm olla erinev ja seetõttu kahega. Ebaregulaarse hingamissageduse soovitatakse lugeda hingamissagdust 1 korral lugeda 1 minuti jooksul. minuti jooksul.
kärnad. Mõnikord kaasneb sügelistele ka nõgestõbi, tekitades kehale kublalise lööbe, mis levib eriti kõhunahal naba ümber ja tuharatel. Kaebused · Täidega nakatunu tunneb oma peanahal kerget kõdi ja mõningast liikumist. Rohkem tundlikuma peanahaga inimesed tunnevad ka sügelust, mis on tingitud täi süljest. Osadel võib tekkida isegi lööve kohale, kus täi on hammustanud. Täi hammustusest võib tekkida ka nahale bakteriaalne infektsioon. Täid põhjustavad sügelust, eriti kuklas juustepiiril ja kõrvadetaguses piirkonnas. Lööve aga viitab kauakestnud infektsioonile. Kubetäi võib põhjustada vere imemisel naha ärritust ja sügelemist. Riidetäi hammustused põhjustavad tugevat sügelemist. Inimene hakkab ennast kratsima, tekitades rohkesti kriimustusi. Hoolduse aspektid (1) Õpeta, kuidas sümptomeid (tugev sügelus) leevendada: · sügeluse korral hoiduda nahka küüntega vigastamast;
See on väga loomulik inimlik reaktsioon ning mõne inimese hirm ja ärevus on suurem kui teisel. Seda mõjutavad ka inimese stressitaluvus, tema vaimne seisund, eelarvamused anesteesia ja operatsiooni suhtes ning eelnevad kogemused. Haiged kardavad ka postoperatiivset valu, anesteesiat, komplikatsioone, surma, vähkkasvajaid, organi kaotust, teadvusetust ja kontrolli kaotamist oma eksistentsi üle. Haige hirmud võivad olla väga varieeruvad ja selleks, et patsient saaks ennast avada on vajalik usaldusliku suhte loomine. Patsientide võivad oma hirmu väljendada tavapäratu käitumisega, olles väga endassetõmbunud või sõnaaher, abitu, sõjakas, põiklev, nutune, abitu, desorienteeritud. Õel on oluline hinnata nii patsiendi verbaalset kui ka mitteverbaalset käitumist ning arvestada sellega, et operatsioonikogemus on igale haigele individuaalne. Mida saab teha õde, et patsient saaks üle operatsioonieelsetest hirmudest ja kartusest?
PATSIENDI PRE- JA POSTOPERATIIVNE ÕENDUSHOOLDUS 1. Preoperatiivne õendushooldus Preoperatiivse õendushoolduse eesmärgiks on patsiendi informeeritus ja turvalisustunne tuimastuse, narkoosi, operatsiooni ja järelravi suhtes; patsient on teadlik taastumise ja komplikatsioonide vältimise aspektist olulisematest funktsioonidest nagu hingamine, köhimine, liikumine ja abivahendite kasutamine. Lõikuskomplikatsioonide riski vähendamiseks on oluline patsiendi võimalikult hea üldfüüsiline seisund. 1.1. Jälgimine ja operatsiooniks ettevalmistus Jälgitakse naha, eriti operatsioonipiirkonna naha seisundit, kuna nahavigastused ja lööbed võivad olla takistuseks kogu operatsioonile
väljaheites üle kolme korra päevas ja pakilises roojamisvajaduses. 2. Õendusdiagnoos Vähene vedeliku kogus, mis on põhjustatud vedeliku hulga kiirest vähenemisest organismis ja väljendub nõrkuses, janus, kehatemperaatuuri tõusu, pulsisageduse tõusus, naha- ja limaskestade kuivuses, nahaturgori languses ning veenide väheses täitumuses. Eesmärk Lühieesmärk 1.ööpäeva jooksul tagada vedeliku ja soolade (Na ja Mg) bilansi tasakaal. Kaugeesmärk Nelja päeva pärast on patsient paranenud. Õendustegevus Kui osakonnas leidub vabu kohti, viia patsient omaette palatisse, tagada haigele piisav vedeliku kättesaadavus, anda patsiendile palju juua kas mineraalvett või siis teed, mahla, milles on teelusika jagu suhkrut ning noaotsatäis soola, selleks, et asendada kaotatud elektrolüüdid. Juhul, kui suu kaudu ei õnnestu kaotatud vedelikku asendada, tuleb seda teha tilkinfusioonina veeni. Patsiendile
kasutada tsinkloksutist tsinksalvi või tsinkpastat, et ravida tekkinud ärritusdermatiiti. Nimetatud meetodi rakendamine tagab tervistumise. Haiged ei pea ravi väävlisalviga meeldivaks, sest nahk on viis päeva salvine. 11 KOKKUVÕTE Käeaoleva referaadi eesmärgiks oli anda lühiülevaade sügeliste esinemisest, sümptomitest ja nende ravist. Üldised nõuanded, mida patsient ei tohiks unustada. Sügeliste ravi peab alustama pärast arsti konsultatsiooni (diagnoosi panekut). Arsti soovitatud ravimit tuleb kasutada vastavalt eeskirjale. Mitte unustada, et ravimit tuleb kasutada/aplitseerida üle kogu keha. Oluline on jälgida soovitatud optimaalset raviaega, kordade arvu, pesemisreziimi ja pesuvahetust. Ravi lõpetamisel on vajalik korduskontroll tervistumise hindamiseks, vajadusel võib ka mitu korda kontrollida.
Esimene ja kõige olulisem etapp on patsiendi andmete süstemaatiline ja organiseeritud hindamine ja kogumine. Patsiendi andmete kogumisel kasutatakse erinevaid allikaid, mis sisaldavad info patsiendi kohta, tema tervisest ja haigustest ning milline meditsiiniline abi oli teostatud. Andmete hindamine ja interpreteerimine on patsiendi kvaliteetse hoolduse aluseks. Hindamise eesmärgiks on adekvaatsete andmete kogumine, mille analüüsimisel saab teostada meditsiinilist abi, mida antud hetkel patsient vajab. See etapp aitab selgitada patsiendi praegused tervisehäired ning potentsiaalsed tervisehäired ja ka hinnata patsiendi potentsiaali nendega toime tulla. Õde saab kasutada kogutud andmed õendusdiagnoosi väljastamiseks, prioriteetide kehtestamiseks ja edasiste meditsiiniliste sekkumiste kehtestamiseks. Informatsiooni kogumise allikad saab jagada kaheks tüübiks: subjektiivne ja objektiivne allikas. Subjektiivse info kogutakse küsitledes patsienti. Objektiivne info tuleb patsiendi
4 2. ÕE ISIKLIK RIIETUS Õe tööriietel on oma nõuded, mida kehtestab tervishoiuasutus. Tööandja vastutab ja hoolitseb riietuse eest. Tööandja väljastab, peseb ja parandab neid. Üldjuhul jalatseid muretseb endale õde ise. Samuti sukad või sokid peavad olema asjakohased. Tööriided peavad alati vastama kehtestatud nõuetele. Materjali jaoks on omad nõuded, eelkõige ta peab taluma korduvat pesemist 85°C juures. Kuna haigla külastajate esmamulje kujuneb töötajate välimusest, tuleb hoolitseda tööriiete puhtusest ja korrektsest väljanägemisest. (Remmel jt 2006: 39). Vormiriietuse eesmärk on vältida mikroobide ja nakkuste levitamist ühelt inimeselt teisele. Vormielemendid võivad erineda üksteisest, nad ei pea olema tingimata valged kitlid, võivad olla ka eri värvides pükskostüümid. Tööriided pestakse pesumajas ning vahetatakse selleks ettenähtud korras. (Iivanainen jt 2003: 92-93).
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas. Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva
TOLM - allergia teke, nohu. Lahendus : tõhusa ventilatsioonisüsteemi tagamine ja märgpuhastuse teostamine. TEHNILISED OHUTEGURID (MASINATE JA SEADMETE NING TEISTE TÖÖVAHENDITE LIIKUVAD VÕI TERAVAD OSAD - protseduuridel kasutavad töövahendid.Võivad põhjustada vigastusi, marrastusi, sisselõikeid, torkeid. Lahendus : olla ettevaatlik ja tähelepanelik ning järgida ohutusnõudeid. KOMISTAMISE, KUKKUMISE, LIBASTUMISE OHT - märg põrand, juhtmed, talvel libedad teed haigla ümbruses. Venitus, põrutus, nihestus, luumurd või muu kehavigastus. Lahendus : hoida põrandad kuivad ja käiguteed vabad ning talvel teha pidevalt libedustõrjet. VIGASTAMISE-, LÖMASTAMISE-, KINNIJÄÄMISE OHT - esineb patsiendi transportimisel. Põrutus, muljumine või muu kehavigastus. Lahendus : olla ettevaatlik ja tähelepanelik ning järgida ohutusnõudeid. KEEMILISED TEGURID OHTLIKUD KEMIKAALID - kokkupuude põhiliselt des.ainetega.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai KÄTEHÜGIEEN Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Paljude patsientide surma ja kannatusi, mis on tingitud haiglainfektsioonidest, saab ennetada. 20-30% haiglainfektsioonidest peetakse ennetatavateks efektiivse kätehügieeni abil. Haiglainfektsioonid mõjutavad igal aastal sadu miljoneid patsiente üle maailma. Need infektsioonid toovad endaga kaasa mitmeid probleeme. Seetõttu pikeneb patsientide hospitaliseerimise aeg ja töövõimetus ning suurenevad kulutused diagnostikale, põetusele ja ravile. See omakorda toob täiendavat koormust tervishoiusüsteemile. Lisaks eelnevale suureneb ka surmajuhtude arv. Arenenud maades haiglainfektsioone põeb 5-15% patsientidest, arengumaades infektsioonide levik on 2- 20 korda suurem. Euroopas esineb iga aasta umbes 5 miljonit haiglainfekts
postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse. Veel minu valikut patsiendi valimisel mõjutas see, et osakonnas üleüldse oli ainult kaks haiget, kes jäid kauemaks ajaks haiglasse ja ühte valis tüdruk, kes käis samas osakonnas praktikal ja siis teist valisin mina, kuna patsient oli vene rahvusest ja mul oli lihtsameni teda küsitleda. Patsienti kliiniline diagnoos: .................. Ma sain jälgida patsiendi ainult postoperatiivses perioodis. Minu jälgimisaeg 18.04-....04.2012 Õendusanamnees
koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde
Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last...
Enne tööle asumist on väga tähtis hooldaja: ·riietus (pükskostüüm) ·jalanõud (madalad kingad, millel on lai toetuspind ja optimaalne kontsa kõrgus 2 cm ning mis ei libise) ·välimus (kinnised juuksed, ja ehete puudumine, va abielusõrmus) Kui pole patsiendiga eelnevalt kohtunud on väga tähtis enda kui hooldaja tutvustus, sest patsiendile on oluline teada, kes teda hooldab. Teisaldamisel tuleb eelnevalt arvestada: ·kui suures ulatuses patsient abi vajab ·kas Ta on koostöövõimeline ·kas patsient on suuteline ja kas Ta tahab ise teisaldamisele kaasa aidata ·kas teisaldamisega saan ise hakkama või vajan abistajat, teist hooldajat Teisaldamine voodist ratastooli: ·Enne teisaldamist suhtlen patsiendiga, selgitan liigutamise vajalikkust ·Teialdamise ettevalmistamisel kõrvaldan voodi ümbrusest takistavadesemed (nt. Toolid, sussid, jalatoed, maha kukkunud esemed) ·Hoidun mustast ja märjast põrandast, et mitte kukkuda
viga saanud sõdureid. Sealsed konditsioonid olid jubedad ja Nightingale hakkas kohe töötama selle nimel, et sõdurite olukorda paremaks muuta. Tema töö Krimmi saarel vähendas sõdurite suremust 2/3 võrra. Florence sai endale nimed ,,Lambiga Leedi" ja ,,Krimmi Ingel". 1855. aastal premeeris Kuninganna Victoria Florence Nightingale'i 250 000 dollariga Briti valitsuse poolt. Selle rahaga asustas Florence St. Thomase haigla ja Nightingale'i Treeningkooli Õdedele. Nightingale'i tõttu ei vaadatud õendust enam kui alamklassi eriala. Krimmi sõjaväelasi põetades nakatus Nightingale brutselloosi ja selleks ajaks kui ta oli 38 aastane, oli ta voodihaige ja jäi selliseks kuni oma pika elu lõpuni. Florence Nightingale suri 13. august 1910. aastal. Tema algatatud kooli asemel on praegu Florence Nightingale'i muuseum ning teda peetakse kuni tänaseni õendusteaduse algatajaks. (Florence Nightingale Biography, 2014)
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on
ainult aristokraatlikke naisi. Seal ta sai võimaluse näidata oma organisatsioonilisi ja professionaalseid oskusi. 1854. a. ühines Suurbritannia Prantsusmaa ja Türgiga Venemaa vastu Krimmi sõjas ning Florence koos 38 vabatahtlikuga asusid Briti sõjaväe laagrisse Türgis. Haavatud sõdurite olukord oli väga kehv: ravimeid ei jätkunud ja hügieenist ei hoolitud. Florence Nightingale eestkostel ehitati valmis Renkioi Haigla. Nimetatud haiglas patsientide suremus vähenes 90% võrreldes välilaagriga Istanbulis. Näiteks viis Florence sisse sõjaväehaiglas kätepesemise ja muud hügieeniprotseduurid. Sellest ajast pärineb ka tema hüüdnimi "The Lady with the Lamp" ehk daam lambiga. 1860 rajas Florence Nightingale Londonisse esimese ilmaliku õdede kooli maailmas, pannes sellega aluse elukutselisele õendusele. Üks tema silmapaistev saavutus oli elukutseliste õdede
· Haavainfektsiooni, selle vältimine · Verejooks, selle peatamine Toimingu teostamiseks vajalikud vahendid: · Kandik · Tehaspuhtad kindad; · Neerukauss; · Steriilsed näpitsad · Steriilne rätik · Steriilsed kindad · Steriilne pintsett; · Steriilne sidumismaterjal; · Steriilsed tutikud; · Füsioloogiline lahus või vesinikperoksüüd; · Desinfitseerimisvahend Toimingu teostamise põhimõtted: 1. Identifitseeri patsient, küsides tema ees- ja perekonnanime (Moreau 2001: 245); 2. Selgita protseduuri käiku patsiendile, taga privaatsus, pese käed ja vajadusel pane kindad kätte (Moreau 2001: 245); 3. Anna patsiendile mugav asend, mis võimaldab sidumiseks kõrvale juurdepääsu (Moreau 2001: 248); 4. Taga piisav valgustatus (Moreau 2001: 248); 5. Veendu steriilse sidumiskomplekti steriilsuses; 6. Teosta hügieeniline kätepesu; 7. Desinfitseeri käed (Iivanainen jt. 2003:100); 8
3. Avada toaaken voi minna oue (nt rodule) ja lasta soojalt riietatud lapsel hingata jahedamat ohku jahe ohk alandab limaskesta turset. Abi voib olla ka inhalatsiooniaparaadi auru hingamisest voi kuuma jooksva veega voimalikult niiskeks muudetud ohu hingamisest vannitoas. 4. Pakkuda jahedat jooki. 5. Kui lapsel on korge palavik, anda palavikku alandavat ravimit. 6. Kui hingamine on raskendatud, poorduda kiiresti haigla vastuvottu voi kutsuda kiirabi. 9.Mida tuleb jälgida astmahaige lapse kodu sisustamisel ? Kogu ümbritsevat keskkonda ei ole võimalik muuta allergeenivabaks. Seda enam on mõtet oma kodu kujundada nii, et see oleks allergikule soodne. Soovitatav toatemperatuur on 2022 ºC ja õhuniiskus 45%. Allergiku korteris peab koristama iga päev spetsiaalse filtriga tolmuimejaga. Pärast seda tuleb ruumid tuulutada. Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad. Tolm tuleb pühkida niiske lapiga
nasotrahheaalse intubatsiooni puhul väiksem risk autoekstubatsiooniks kuna puudub keelega intubatsioonitoru manipuleerimise võimalus. Intubatsioonitoru on tugevamini kinnitatud kuna suu kaudu intubeerimisel kasutatakse paelaga sidumise tehnikat, kuid nina kaudu intubeerimisel kleebitakse intubatsioonitoru naha külge kinni plaastritega (Black jt 1990). Olufolabi jt (2004) uurimistöö tulemustest selgus, et orotrahheaalse intubatsiooni korral esines mõõdukalt enam ekstubatsioone kui patsient liigutab kaela sirutusasendisse võrreldes teiste ekstubatsiooni põhjustega. Samas kaela sirutamisel ja painutamisel nasotrahheaalse intubatsiooni korral vastsündinutel ekstubatsioone ei esinenud. Kui Wyllie (2008) ja Morton jt (2005) uurimistöödest selgus, et nasotrahheaalse intubatsiooni korral on mugavam ka lapse suuhügieeni eest hoolitsemine ning puudub võimalus intubatsioonitoru vigastamiseks hammastega. Orotrahheaalse intubatsiooni puudusena lastel
tarbimisega on välja kujunenud harjumus ja ravimi ärajäämine võib esile kutsuda deliiriumiga sarnase pildi. Pikaajalise bensodiatsepiinrea preparaatide kasutamise järsk ärajätmine võib põhjustada krampe, isegi ,,status epilepticuse". · Parasomniad vanuritel on unesrääkimine, uneskäimine, norskamine. Parasomniaks võib lugeda ka Cluster-peavalu ja kroonilist paroksümaatset hemikraaniat. Vanur võib unenäo ajal vägivaldselt käituda. Patsient võib vigastada ennast või abikaasat. · Uneapnoesümptomi all kannatava patsiendi suuõõnt peab uurima istuvas asendis ja selili asendis. Tunnused häälekas ja katkev norskamine, rahutu ööuni, öine higistamine ja päevane väsimus. Vererõhk on sageli kõrge, ka ärrituvus ja hootine vägivaldsus on tavalised sümptomid. Paljud patsiendid ärkavad öösiti korduvalt, et istuda voodi äärel või minna tualetti
Vismar ei suuda seda uskuda. Ta siseneb haiglasse, ise peaaegu värisedes. Praegusel hetkel ei tohi doktor lubada mitte ühtegi kurba juhtumit.. ei tohi! Muidu oli tänane edutamine asjata. Doktor liigub jutusumina suunas. Teda paneb imestama see, et kõik see haiglapere ja politsei on sööklasse kogunenud. "Miks see nii on? Mis siin toimub?" mõtleb Vismar endamisi. Ta sisendab endale, et kõik on kõige paremas korras ja midagi ei saa juhtuda, linna parima haigla ja andekaima doktoriga küll mitte! Musta riietatud mehed kannavad trepist alla suurt musta kotti. "Ega ometi ei ole see nii nagu ma arvan", mõtleb rahutu Vismar. Sööklale lähemale jõudes näeb doktor, et politsei küsitleb sööklatädi Marjut. Marju näib väga mures, peaaegu, et nutmapuhkamise äärel olevat. Doktori süda jätab mõned löögid vahele, ta seisatab ja jääb mõtlema. Politseiinspektor Igor on sööklale lähenevat Vismarit juba märganud. Igor astub
.............................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00. Jälgisin patsienti nii pre- kui postoperatiivses perioodis (31.03.2015 02.04.2015). ÕENDUSANAMNEES Patsiendiks valisin 40-aastase naissoost isiku (V. S., naine, 18.05.1974, 40 a). Haiglasse pöördumise põhjuseks olid sapikivid, mille raviks oli plaaniline sapipõie eemaldus (laparoskoopiline koletsüstektoomia)
Situatsioonülesanne 1 43-aastane mees, ülikooli õppejõud, hüpotüreoosi diagnoos 5 aastat, hüpotüreoos on tekkinud autoimmuunse türeoidiidi järgselt. Lisaks on patsiendil 1. astme hüpertooniatõbi,raviskeemis on ramipril 5 mg päevas. Patsiendil on kaebuseks püsivalt väsimus, vahel südamekloppimise episoodid ja kätevärin, patsient kurdab naha kuivust, kaal on patsiendil olnud stabiilne viimaste aastate jooksul. Patsient ise arvab, et türoksiini annus on patsiendi jaoks liiga kõrge,tekitades kliinilisi sümptomeid ja seetõttu soovib kontrollida analüüse(viimased analüüsid teostati pool aastat tagasi). Kuna TSH väärtused olnud mitme aasta jooksul 100 mikrg levotüroksiini annuse foonil eutüreoidsed,siis perearsti poolt planeeriti analüüside tesotamist ka edaspidi üks kord aastas. Objektiivses leius RR 132/78 mHG, kuulatlusel südametoonid regulaarsed, fr
õpetada valu tundma. Postoperativsest periodis toimub õde ja patsienti koostöö ja peab olema uusaldus. Mõned patsindid varjava oma valu,aga õed siiski eristavad seda patsiendi näoilme järgi. Ma arvan, et põhjus on religioon , mõnedel religioonil valu see on karastus ja inimene peab seda kannatada, see ei ole õige ja ebanormaalne, mitte keegi ei pea kannatada. Õde ei saa ise defeneerida kuidas patsient tunneb oma valu kas valu on nõrg või tugev. Muidugi on mõned viisid kuidas õde määrab, nagu näiteks patsinti mimika ja kehaasend. Kui ta tunneb tugi valu siis tavaliselt ta pilutab, oigab või karjub, nutab ja keerdub. Tavaliselt meditsiinis kasutatkse valu skaala, kuna kõik inimesed on individuaalsed ja tajuvad oma valu erinevalt. Igal inimesel on oma valulävi. Selleks, et haige saaksid paremat valuravi, on väga tähtis, et ta ütleksid õele, milline ja kui tugev on tema valu
Lorenz) Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete pakendamine KOLLANE PRÜGIKOTT (erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ) Prügikoti mahutavus 30 l ; 75 l; 100 l § Patoloogilised jäätmed § Vere, vereproduktide,muude kehavedelike, ekskreementide, sekreetidega küllastunud materjalid- nakkusohtlikud/potentsiaalselt nakkusohtlikud jäätmed § Laborijäätmed MUST PRÜGIKOTT (erikäitlust mittevajavad jäätmed) § Haigla segaolmejäätmed KANISTER(erikäitlust vajavad jäätmed - riskijäätmed) ·Valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist § Teravad,torkivad jäätmed Millised on riskijäätmetega seotud ohud? ü Füüsilised vigastused riskijäätmete käitlemisel ü Töötajate limaskestade, kahjustunud naha ja silmade saastumine patsiendi vere ja teiste kehavedelikega ü Nakatumine vere ja teiste kehavedelikega levivatesse viirustesse (HBV, HCV, HIV)
MASSÖÖRI OMADUSED. Massööri kõige peamine omadus-on füüsiline vorm, sest temal on vaja hakkama saama suurtega koormustega. Massöör ei pea olema suur ja tugev, aga ta vajab vastupidavust. Peale seda, massöör peab olema ka natukene psühholoog- on vaja inimest aru saada,ära tunda teda vajadust suhtlemises- kas ta vajab seda või vastupidi pole vaja teda tülitada. Muidugi, on vaja tunda meditsiin. Võib tulla patsient peavalu kaebusega, ja siin on vaja eritseda kas see on migreen või vererõhu või südamehäired ja õigesti valida sobiv massaazi meetod. Massaazi seanssi jooksul kõik teadmised, oskused ja proffessionaalsus mängivad olulist rolli. On tähtis, et massöör saaks patsiendi enda juurde kalliks teha, maksimaalselt pannaks juurde oma tahet aidata teda. Tal on vaja veenduda patsiendi massaazi effektiivsuses ja ravivõimsuses,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
