HOOLDUSTEGEVUSED (1)

5 VÄGA HEA

JA ANTISEPTIKA

aseptika – meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust;
antiseptika – mikroobide hävitamine antiseptiliste ( mikroobe hävitava) ainete abil.
mikroob – elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav ( bakterid , viirused , seened, algloomad ); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad ;
normaalfloora – tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile;
kolonisatsioon – mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki;
infektsioon – organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile;
steriilne – haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas
ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobide eest neid eemaldades, hävitades ja nende levikut tõkestades.
Kõikides tegevustes nõutakse aseptika põhimõtete järgimist.
ASEPTILINE TÖÖKORRALDUS tähendab seda, et ravi- ja koristusprotseduure kavandatakse hoolikalt ja teostatakse põhimõttel “puhtalt mustemale”.
ASEPTILINE SISETUNNE on eetiline juhtnöör ja kriteerium , hindamaks, millist ravi patsient saab ja kuidas seda teostatakse. Töötajad peavad tundma riskitegureid, mis võivad viia desinfitseerimata piirkonna ja steriilse instrumendi kokkupuuteni

KÄTE HÜGIEEN

Hügieen – tervisehoolduslik puhtus , tervist ja selle säilitamist käsitlev õpetus.
Kontaminatsioon ( saastatus ) – mikroobide lühiajaline olek kudedes ja steriilsel pinnal, kus nad ei paljune
Desinfektsioon – patogeensete, eriti kasvujärgus olevate haigustekitajate hävitamine
Hea kätehügieeni järgimine on iga meditsiinitöötaja kohus. Hea kätehügieeni kohaselt ei puudutata paljaste kätega midagi sellist, mis võiks määrida või kontamineerida (saastada) käsi. Hea kätehügieen eeldab tervet käenahka. Küüned peavad olema lühikesed ja küünevallid terved . Küüsi lakkida ja sõrmuseid kanda ei tohi. Käekellad ja võrud tuleb tööle tulles eemaldada.
Kätepesu peab kestma vähemalt 40 sekundit. Käsi pestakse enne protseduure, enne langenud immuunsusega patsiendi (vastsündinud, immuunpuudulikkusega patsiendid ) hooldamist, enne ja pärast invasiivsete (organismi sissetungiv) seadmete käsitlemist (veenisisesed kanüülid, uriinikateetrid, hingamisseadmed).

tee käed märjaks

võta dosaatorist pesulahus

pese käed hoolikalt ja piisavalt kõrgelt

kuivata paberrätikuga

sulge kraan sama paberkäterätikuga
Käte desinfitseerimine toimub alkohoolse loputusvedelikuga. Käsi desinfitseeritakse:

enne töövahetuse algust ja selle järel
enne ravimite jagamist
protseduuri eel ja järel
enne ja pärast haavade , kateetri, kanüülide, dreenide, infektsioossete piirkondade, patsiendi limaskestade või teiste võimalike nakkusväratite puudutamist
enne ja pärast sidemete vahetamist
olukordades , kus on olnud kokkupuude vere või organismi vedelike või eritistega
isolaatorisse sisenemise eel ( enneaegsed , põletushaavad)
enne infektsioonile vastuvõtlike patsientide hooldamist
pärast wc-s käimist
suu - ninamaski ettepanemise ja eemaldamise järel
pärast kinnaste käestvõtmist

võta dosaatorist piisavalt vedelikku 3 – 5 ml

hõõru seda peopesadele

hõõru sõrmede vahed esmalt käte seljapoolelt ja siis vastamisi

hõõru eraldi pöidlad, abistades teise käega

hõõru kõverdatud sõrmi vastamisi

võta loputusvedelikku ja hõõru sõrmeotsi peopesas olevas vedelikus

lase kätel kuivada

PUHASTUSE (dekontaminatsiooni) LIIGID

Puhastus e. dekontaminatsioon – vähendab haigustekitajaid sel määral, et instrumente on ohutu käsitseda ja kasutada.
PUHASTUS (sanitatsioon) – puhastuse eesmärk on mikroobide hulga vähendamine nahal, pindadel, põetusinstrumentidel ja põetuskeskkonnas. Puhastamine on kogu aseptilise tegevuse alus. Korralik puhastus on põhitingimus enne põetusvahendite desinfektsiooni või sterilisatsiooni. Puhastusmeetodid on masinaga ja käsitsi pesu
DESINFEKTSIOON – desinfektsiooni eesmärk on haigustekitajate mikroobide eemaldamine või vähendamine. Desinfektsioonimeetoditest ei piisa mikroobide eoste hävitamiseks. Desinfektsiooni meetodid on füüsikalised ( keetmine , kuumutamine , põletamine) ja keemilised (kasutatakse keemilisi aineid). Keemilise desinfektsiooni meetodiga puhastatakse nahka, limaskesti ja kuumust mittetaluvaid instrumente, pindu ning eritiseplekke. Desinfektsioon ei ole küllaldane nende instrumentide jaoks, millega läbistatakse patsiendi nahka või limaskesti.

Naha desinfektsioon

Naha desinfitseerimisel kasutatavad keemilised ained peavad olema hügieenirühma poolt heakskiidetud ja nende kasutusjuhendeid tuleb täpselt täita. Efektiivne naha desinfektsioon saavutatakse 0,5% -lise kloorheksidiinpiiritusega, mida pihustatakse otse puhastatavale pinnale või teostatakse mehhaaniline pesu desinfitseeriva aine ja pesulapiga. Limaskestade desinfitseerimiseks kasutatakse 0,05% -list kloorheksidiini vesilahust (piirituseta)
STERILISATSIOON – on protseduur , mille käigus hävitatakse mikroorganismid ehk mikroobid täielikult (ka eosed). Sterilisatsiooni eesmärgiks on hävitada elutult materjalilt kogu orgaaniline elu nii, et esemed ja põetusvahendid ei levita ega nakata patsienti haigustekitajatega. Sterilisatsiooni meetodid on füüsikalised (teatud temperatuuril hoidmine kuumõhukapis või auruautoklaavis ja ioniseeriv kiiritamine) ja keemilised (gaasisterilisatsioon – etüleenoksiidi ja formaldehüüdiga). Keemilist sterilisatsiooni kasutatakse nende instrumentide puhul, mis ei kannata kuumust ega auruautoklaavi. Tööstuslikult toodetud ja ühekordsed steriilsed esemed (süstlad, nõelad, spetsiaalsed kateetrid) on steriliseeritud põhiliselt kiiritamise teel.
Steriilsete instrumentide pakendist välja võtmine:

kontrolli pakendi terviklikkust (õmblused tihedalt suletud)
vaata sterilisatsiooni kuupäeva
vaata viimast kasutamise kuupäeva
vaata steriilsuse indikaatorit ehk steriilsuse näidikut

pakendist peavad olema näha

sisu
pakkija initsiaalid

HOOLDUSVAHENDID võib jagada kolme rühma

Kriitilised – peavad olema absoluutselt steriilsed (kirurgilised instrumendid , süstelahused, õmblusmaterjal)

Poolkriitilised – neil võib esineda eoseid . Need instrumendid puutuvad kokku limaskestadega (endoskoobid)

Mittekriitilised – võib olla mikroobe (kraadiklaasid)

JÄÄTMETE KÄITLUS

Haiglamiljöös näitavad värvid erinevaid puhtusastmeid ning esemete kasutamis - ja käsitsemismoodust.
JÄÄTMETE JAGUNEMINE

klaasijäätmed – värvilised ja värvitud klaasnõud, purunenud klaaspudelid

vanapaber – ajalehed, ajakirjad , koopia- ja masinakirjapaberid, majapidamispaber

teravad ja torkavad jäätmed – nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, tilkinfusioonivoolikute teravad osad

ravimijäätmed – ravimid , mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud

kemikaalide jäätmed – ohtlike kemikaalide jäätmed

diskreetne vanapaber – kirjavahetus , isikuandmed , palgaandmed, raamatupidamine

VÄRVIDE TÄHENDUSED

roheline = steriilne

sinine = puhas ja desinfitseeritud ning kaitseisolatsiooniga

punane = määrdunud, see ei märgi puhtust, vaid pesu- ja jäätmeliiki, samuti võivad olla punased tarvitatud instrumentide kogumisnõud

kollane = nakkusoht

JÄÄTMETE PAIGUTUS :

kõik patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud esemed ja materjalid, samuti kaitsekindad, maskid , põlled ja süstlad pannakse bioloogilistesse jäätmetesse – teoreetiliselt nakkusohtlikud; pakitakse eraldi ja viiakse põletamisele; jäätmete hävitamine toimub vastava seadusandluse kohaselt

tavalised paberid, instrumentide ümbrised pannakse olmejäätmetesse

nõelad, ampullid jm. teravad esemed pannakse kanistrisse, kus on torkavad ja teravad jäätmed ja mis on varustatud punase sildiga; desinfitseeritakse ja valatakse kipsi

MUST PESU
Must pesu kogutakse tihedast riidest pesukottidesse või kilekotti , mis suletakse hoolikalt ja viiakse osakondadest ära kord päevas. Musta pesu ei tohi raputada ega visata põrandale või lauale, vaid see pannakse otse pesukotti. Suurem lahtine mustus eemaldatakse. Märg pesu pannakse kinnisesse kilekotti ja toimetatakse pesukotis pesumajja
HAIGLAVOODI
Haiglavoodi peab vastama järgmistele nõuetele:

peab olema patsiendi jaoks mugav

peab vastama hügieeninõuetele ja olema kergesti puhastatav

peab olema tuleohutu

peab olema kergesti teisaldatav ja vastama ergonoomilistele nõuetele

spetsiaalsete abivahendite kasutamine peab olema võimalik ja turvaline
Voodis kasutatav varustus:

madrats (vahtkummist) 15 – 20 cm paksune, kaitstakse kilega

padi: vähemalt 2 tükki, vajadusel kaitstakse ühekordse kaitsekilega

padjakotid

aluslina

ühekordne kaitselina või (riidest ristlina)

tekikott

tekk (allergitule ei anta villast tekki)
Voodipesu vahetatakse kord nädalas ja intensiivis iga päev (ka 2x päevas).
Voodipesu peab olema puhas, kuiv ja sile. Asendivahetuse järel tõmmata linad pingule, et lina kortsud ei tekitaks nahale vajutusi. Naha niiskust ja soojust aitab hajutada ruumi tuulutamine. Kui uriini- ja roojapidamatusega haigel kasutatakse mähkmeid või –pükse, tuleb neid vahetada vajadusel.
Enne voodi ülestegemist tuleb kindlaks teha, kas voodi on eelmise patsiendi järel pestud ja desinfitseeritud. Voodi, voodilaud ja abivahendid pestakse desinfitseeriva pesuvahendiga. Voodi rattad ja põhja all olevad mehhanismid pühitakse samuti üle.
PUHTA JA TÜHJA VOODI ÜLESTEGEMINE

Desinfitseeri käed

Võta vajalikud voodiriided ja ühekordsed kaitselinad

Tõmba madratsikaitse sirgeks

Laota aluslina madratsile ja kääna lina serv ülaotsast madratsi alla (veendu, et lina on mõlemas otsas piisavalt, vähemalt 30 cm)

Esmalt kinnita üheaegselt ülaotsa nurgad ja seejärel jalgadepoolsed otsad , pinguldades samal ajal lina

Tõmba lina voodi keskelt pingule ja pööra lina ääred madratsi alla

Kinnita kaitselina, üleliigne lina pööra madratsi alla

Kohenda padjad ja aseta kohale

Aseta voodile tekikott õmblused väljaspool. Tekikotile aseta tekk. Haara tekikoti seest teki ja tekikoti ülemised nurgad ning tõmba tekikott ümber teki.

Teki ülemine ots keera padjal kahekorra ning tõmba tekk sirgelt voodile
KASUTUSEL OLEVA VOODI KORRASTAMINE (kahekesi)

Desinfitseerige käed

Voodi mõlemal küljel on üks töötaja, liigutused tehke rahulikult ja üheaegselt
Hoiduge voodiriideid tolmutamast ja põrandale laskmast
Eemaldage voodiriided madratsi ääre alt
Tekk keerake kolmekordselt kokku ja tõstke jalutsis seisvale toolile
Padjad tõstke toolile
Eemaldage alus- ja ristlina, purud raputage ettevaatlikult põrandale. Linad pange toolile, teki peale
Kui linad on higised ja määrdunud, vahetage need
Mustad linad keerake kokku nii, et määrdunud pool jääb sissepoole ja visake otse pesukotti
Püüdke toimetada nii, et määrdunud voodiriided ei puutu kokku ei puhaste linade ega töötajate riietega
Jätkake nagu on kirjeldatud puhta tühja voodi ülestegemist punktis 3.

VOODIREŽIIMIL OLEVA HAIGE VOODI KORRASTAMINE
Töötatakse võimalusel paaris, ühes rütmis ja püüeldakse sünkroonsusele. Kasutatakse käimis- või harkasendit, kõverdatakse põlvi, mitte selga . Oluline on patsiendiga vestlemine .

Desinfitseerige käed

Võtke valmis vajalikud voodiriided ja ühekordsed kaitselinad

Patsiendi pea alt võetakse ära padjad (erivajadusel jäetakse vaid üks padi)

Keerake teki servad külgedelt ja jalgade poolsest otsast patsiendi peale

Asetage jalalabad üksteise peale nii, et pööramise järel pealmiseks tulev jalg on pealpool. Asetage patsiendi käed rinnale . Üks töötaja võtab ohutu võttega patsiendi seljast ja õlgadest ning pöörab ta enda poole, võimalikult ääre lähedale

Teisel pool olev töötaja rullib aluslina ja kaitselina võimalikult kaugele patsiendi alla.

Aluslina vahetamisel hoiduge kokkurullitud määrdunud lina kokkupuutumist puhta linaga.

Enne, kui patsient pööratakse teisele küljele, kinnitatakse puhas lina ja kaitselina madratsi ääre alla

Patsient pööratakse teisele küljele ja töötajate osad vahetuvad

Teisel pool seisev töötaja tõmbab patsiendi all lina sirgeks ja eemaldab määrdunud

Aluslina tõmmatakse sirgu ja pingutatakse, kohendatakse kaitselina ja ääred pööratakse madratsi alla

Patsient pööratakse selili

Kui on vaja tekikotti vahetada, siis tehakse seda ka võimalusel kahekesi. Esmalt eemaldatakse tekilt määrdunud tekikott jalutsis. Üks töötajatest võtab puhta tekikoti ja asetab selle õmblused väljaspool patsiendi peale. Tekikotile asetatakse tekk. Tekikoti seest võetakse kinni teki ja tekikoti ülemistest nurkadest ja tõmmatakse tekk tekikoti sisse, tekk tõmmatakse sirgu

Üks töötaja võtab padja ja teine toetab patsienti õlgadest ning turja alt. Patja kohendatakse või pannakse uus padjapüür.

Patsiendile antakse mugav asend

Täis pesukott suletakse ühekordse sõlmega.
NB! Kui lina ei taha püsida, võib linaotsad madratsi alla kokku sõlmida!
NAHAHOOLDUS
Nahk ja selle hooldust mõjutavad tegurid
Nahk on kaitsevahendiks väljastpoolt tulevate mikroobide eest. Nahk kaitseb kudesid , osaleb termoregulatsioonis ja ainevahetuses, talub suurt koormust ja hõõrdumist. Nahk on inimkeha suurim organ.
Naha hooldust teostatakse selleks:

et hoolitseda naha seisundi eest
küllaldase vereringe eest
vähendada nahale suunatud survet

Nahk moodustub kolmest kihist , millel kõigil on erinev ehitus ja ülesanne:

EPIDERMIS e. marrasknahk – ülemine miht, kaitseb allpool olevaid kudesid;

DERMIS e. pärisnahk – asuvad nahanärvid ja veresooned, mis osalevad termoregulatsioonis;

NAHAALUNE RASVKUDE
Halb või puudulik hügieen muudab naha vastuvõtlikuks põletikele. Uriin ja väljaheited ärritavad nahka, soodustavad lamatiste teket.
Liigne pesemine aga hävitab nahka kaitsva rasvakihi. Nahk kulub kergelt, eriti kui jääb niiskeks .
Beebi nahk on õrn ja vastuvõtlik igale väiksemalegi ärritusele, lapse kasvades vastuvõtlikkus paraneb .
Vananedes hakkab nahk õhenema, väheneb nahaalune rasvkude, nõrgeneb hormonaalne tegevus – nahk kuivab ja kortsub. Vananemisel ka higi- ja rasunäärmete tegevus väheneb ja naha võime taluda külma ja kuuma nõrgeneb.
Normaalsel tervel nahal ja limaskestadel elab erinevaid mikroobe. Normaalne floora on tähtis heaolule ja tervisele, sest see takistab teiste mikroobide pääsemist samasse piirkonda ja kaitseb nakkuste eest.
Puhtuse abil vähendatakse mikroobide liikumist kohtadesse , kus nad võivad säilida ja paljuneda.
Inimene hoolitseb oma kehapuhtuse eest sotsiaalse kohustuse tõttu ja heaolutunde suurendamise nimel. Pesemisega kaasneb puhas, lõõgastunud ja meeldiv olek. Pesemine ergutab pindmist vereringet.
Haige isikliku hügieeni eest hoolitsemist raskendavad haigus või vigastus , keskkonnamuutus, individuaalsuse ja aktiivsuse minetamine.
Vigastus või haigus võib kas osaliselt või täielikult takistada seda, et patsient ei saa ennast ise pesta.
Oluline on, et haige teaks oma puudusi ja et teda aidatakse ainult siis kui ta ise hakkama ei saa.
Vigastuste või haiguste tagajärjel ei saa osad haiged voodist välja või ei suuda tõusta ja sõltuvad abistajast.
Masenduses haiged aga kaotavad hoopis huvi oma väljanägemise suhtes; halb üldseisund alandab immuunsust ja sellepärast on hügieeni eest hoolitsemine väga oluline.
Pesemise eesmärk:
puhastada ära nahale tekkinud higi ja mustus.
Tuleb jälgida ka seda, et hea enesetunde saavutamiseks oleks ka tahtmine hoolitseda oma puhtuse eest.
Erinevad eluraskused ja sotsiaalsete kontaktide vähesus võivad ilmneda ka puhtuse eest hoolitsemisel. Kuid pesematusest tulev lõhn võib olla takistuseks normaalsete sotsiaalsete suhete loomisel ja püsimisel.
Hooldustöötaja peab jälgima ja ennetama iga haige koha pealt individuaalselt puhtust.
Igal inimesel on omad puhtusega seotud harjumused ja kombed. Eri kultuuritaustaga inimestele puhtus ja intiimsus on väga olulise tähendusega. Olukorrast tuleb üle saada positiivse suhtumise ja avatud olekuga . Haige harjumuste ja kommete kohta tuleks küsida sobival hetkel.
Kindlasti tuleb ka tutvustada patsientidele erinevaid võimalusi hügieeni eest hoolitsemisel.
Sageli ei olegi probleemiks hügieeni madal tase, vaid just liigne pesemine, mille tagajärjel nahk kuivab ja hakkab sügelema.
Tekivad ka allergilised reaktsioonid ja muud nahahäired. Katkise naha kaudu tekib kiiresti infektsioon ja nahahaigused.
Naha kuivamist saab ära hoida, vähendades pesemiskordi, kasutades jahedamat vett.
Naha ja riiete pesemiseks tuleks kasutada vastavat pesuainet, mille ph on sobiv. Nahka tuleb sageli kreemitada.
Kasutada kaitsesalve ärrituse ärahoidmiseks mähkmete piirkonnas, lamatiste ümbruses, stoomikoti ümbruses.
NAHA VAATLUS
Naha välisilme vaatlusel saame täpseid andmeid selle kohta, millises seisukorras on haige ja milline on tema elundite tegevus.
Igal inimesel on temale omane nahatüüp; nt. paarkümmend aastat suitsetanud ja vähese liikumisega inimese nahk on kahvatum kui mittesuitsetava, aktiivse eluviisiga inimesel. Naha välisilme muutused kajastavad ka organite tegevuse muutusi.
Hooldustöötaja vaatleb ja hindab naha olukorda järgmiselt:

punetus
kahvatus
tsüanootilisus
kollasus
verevalumid
tursed
niiskus
kuum
sügelemine
kestendus
haavandid
sünnimärgid ja muud moodustised

Naha vaatlus on eriti oluline siis, kui haige eritamine pole tema kontrolli all. Väljaheide, okse ja uriin söövitavad. Palaviku korral esinev higieritus võib põhjustada naha hellust.
Naha heaolu halvendab see, et haige ei liigu ja tekivad lamatised.
ABISTAMINE PUHTUSE EEST HOOLITSEMISEL
Võime ise oma puhtuse eest hoolitseda nõrgeneb kas üldise liikumisvõime ja jõu nõrgenemisel või raskete operatsioonide või selliste haiguste ajal, mis piiravad liikumist. Ka psüühiline olukord ja masendus nõrgendavad võimet hoolitseda oma isikliku hügieeni eest.
Hooldustöötaja annab kas vajalikke nõuandeid, aitab pesemisel või hoolitseb täielikult haige puhtuse eest.
See kui palju suudab haige ise oma puhtuse eest hoolitseda, tuleks kohe välja selgitada, kas siis haige enda käest küsides või omastega vesteldes. Alati tuleb esmajoones arvestada haige soovidega.
Pesemine tuleb planeerida nii, et haige ei peaks asjatult ootama.
Pesemist saab teostada kas täielikult voodis, osalise pesuna voodis, voodi ääres või pesuruumis.
Nahahooldusele lisaks kuulub isikliku hügieeni teostamise juurde veel: suuhügieen, habemeajamine , juuste pesemine ja hooldus .
Pesemisvõtteid raskendavad haige seisukord ja jõud, protseduurid ja haige oma harjumused.
Eakate inimeste nahk ei taha väga sagedast pesemist (hooldekodudes vannipäev 1 kord nädalas, kuid vajadusel võib ka sagedamini).
Enne pesemist ja selle järgselt tuleb alati desinfitseerida käed. Ära tuleb võtta kell, sõrmused ja ketid.
Jalga kummikud , ette pikk kummipõll.
Kummikindaid kasutada siis kui haigel on mingi nahahaigus , kui hooldustöö tegijal on käsi katki ja kindlasti intiimpesul.
PIDADA KOGU AEG MEELES ERGONOOMILISI TÖÖVÕTTEID!
Oluline on patsiendi intiimsuse tagamine. Alastiolek võib olla sellistele inimestele ületamatu, kes pole kunagi end teiste ees lahti riietanud.
Tuleb hoolitseda ka selle eest, et ei omaksed ega muud inimesed ega personal ei häiriks pesemise ajal.
Hoolikalt panna ette vannikardinad ja sulgeda uksed. Haiget mitte jätta üksinda.
Enne pesemist anda haigele kindlasti võimalus tühjendada põis.
ET NAHK VÄGA ÄRA EI KUIVAKS, PESTA HARVEM JA TEOSTADA ROHKEM OSALIST PESEMIST.
Iga päev pesta neid nahapiirkondi, mis saavad märjaks – nägu, suu, käed, kaenlaalused ja suguelundid.
Pesemiseks kasutada sooja vett (kuum hävitab normaalse floora). Vee soojust mõõdetakse küünarnukiga, sest läbi kinda ei tunne õiget temperatuuri.
Temperatuuri valikul arvestada kindlasti ka haigega , eriti eakatega , sest neil on kuuma ja külma tundlikkus vähenenud. Kõige parem viis on pritsida natuke vett käele ja jalale .
Pesemise järjekord on põhimõttel „ puhtamast mustemani“.
nägu – juuksed – käed – kaenlaalused – rindkere – selg – jalad – suguelundite pesu
Suguelundite pesu teostatakse vastavalt vajadusele, aga vähemalt kord päevas.
Käed ja jalad pestakse laia rahuliku liigutusega, et kiirendada vereringe tegevust. Pindmine vereringe ergastub pesemisele lisaks duši all, kuivatamisel ja kreemitamisel. Pesemine mõjub alati tõhusalt lamatiste profülaktikaks.
Pesuaine määritakse nahale märja pesukindaga. Pesuaine ( seep , geel jms.) peaks olema nõrgemat sorti, allergiliselt testitud ja sobima naha ph-sisaldusega. Nahka võib pesta ka pesuemulsiooniga või selleks ettenähtud määrdega, mis ei vaja enam üleloputamist ega kreemitamist.
Eriti soovitatakse määrdepesu kuiva naha korral. Vett sisaldavat määret on väga hea hõõruda nahale, aga ta ei imendu nii hästi kui rasva sisaldav määre.
Ärritatud nahapinna rahustamiseks kasutatakse nõrgalt antiseptilisi ja desinfitseerivaid aineid; samuti mähkmete piirkonnas, seen - ja bakteripõletike hooldusel (varba, sõrme seenhaigused ).
Nahk kuivatada kohe peale pesemist. Haige ei tohi külmetuda!
Kui haigel pole nakkuslikke nahahaigusi ja kui tal on näo ja suguelundite jaoks oma rätik, siis võib neid kasutada mitu korda.
Kuivatamisel pöörata eriti tähelepanu nahavoltidele, sest niiskes läheb nahk kiiresti hauduma!
Korrapärane kreemitamine hoiab naha niiskena ja pehmena. Kreemitamisvajadust mõjutab sage pesemine, naha vananemine ja pärilik nahakuivus.
Kuiv nahk vajab rasvast kreemi.
Piirkonda, kus on karvad , tuleb määrida karva suunas, et ei tekiks karvanääpsupõletikku.
Õhuke kiht kreemi määritakse puhtale ja kuivale nahale 1-3 korda ööpäevas.
Mitte määrida!

kaenla alla
rindade alla
kubemesse
varvaste vahele

▼
HAUDUMISOHT!
Kui kasutatakse talki või tärklist niiskuse imamiseks, siis igal pesemisel pulber korralikult ära pesta.
Deodorante kasutada ainult puhtale ja kuivale nahale ja haige soovil.
Peale pesemist koristada pesemiskoht, põrand kuivatada.
Panna kirja ja hinnata haige seisukord ja naha seisukord.
OSALINE VOODISPESEMINE JA VOODISPESEMINE
Täielik pesemine voodis on tavaliselt harv nähe. Seda teostatakse tavaliselt siis kui haige vanni viimine on liiga suur ettevõtmine, kui kodus oleval haigel ei olegi vannituba või kui arsti poolt ettekirjutatud protseduurid ja ravi keelavad vannimineku.
Voodis pesemine on lahendus väga raskes seisundis sureva haige puhul, teadvusetu ja operatsioonijärgse haige puhul, intensiivravipalatis, traumahaigete puhul.
Võib teostada kas osalise või piiritletud pesu nn. intiimpesu väljaheite järgselt, palavikuhaige selja ülehõõrumine, juuste pesu oksendamise järel jne.
Juuste kammimine, habeme ajamine ja suuhügieen kuuluvad igapäevase tualeti juurde.
Alati tuleb haigele eelnevalt rääkida, mida tegema hakatakse ja arvestada haige soovidega.
Haigele tuleb ka rääkida võtetest, et ta saaks ise aidata pesemisel.
Voodi ümber tõmmata ette kas kardinad või asetada sirm , et uksest sissetulijaile ja koridoris kõndijatele ei oleks tegevus näha..
VAHENDID:
valmis panna 2 pesukaussi (pesemiseks ja loputamiseks)
pesemiskindad
pesuaine (emulsioon, geel vms.)
kuivatusrätik keha jaoks
väiksemad rätikud näo ja alakeha jaoks
siiber (intiimpesu jaoks)
pesemislapp
Puhtad voodipesud, mähkmed ja ihupesud panna samuti käeulatusse.
Kreemid, kamm , habemeajamisvahendid ja hambahari on tavaliselt isiklikud ja haige kapis.
Pesukott ja prügikott jätta koridori palati ukse taha (kui pole ette nähtud muu korraldus).
Pesud panna toolile või spetsiaalsele lauale, mitte haige öökapile või lauale, sest see on söömiseks.
Kuna vesi jahtub kausis ruttu, siis on tark võtta pisut kuumem vesi, aga mitte üle poole kausi , sest see loksub kandes maha!
Must vesi valada WC-sse või spetsiaalsesse valamusse, mitte kunagi valada kraanikausist alla.
Voodi seada sobivalt, et voodiriided ei saaks märjaks.
Pestakse : nägu – kael – käed – ülakeha – selg – jalad.
Näo pesemisel võib haige ise aidata.
Intiimsuse tagamiseks ja külmetamise vältimiseks võetakse paljaks korraga ainult pestav kehaosa nt. üks käsi, üks jalg.
Teist kätt ja jalga pestes viiakse ka kõik pesemisvahendid sellele poolele voodit.
Haigetele meeldib kui labakäed ja jalad on täielikult vees.
Jälgida, et vesi ümber ei läheks.
Igakordse osalise pesemise järel tuleb ka kuivatada ja kreemitada nahka.
Kui ülakeha on pestud, aidata kohe selga puhas pidžaamajakk või midagi muud, siis alles võtta ära püksid.
Jalgu pestes tuleb katta ülakeha ja teine jalg.
Intiimpesu on kas viimane või sõltuvalt olukorrast ka esimene. Teostada siibril, mähkmel või spetsiaalsel riidel . Pesemisliigutused eest – tahapoole. Kõige puhtam koht on kusitisuue,
sealt alustataksegi; pesemine lõpetatakse mustema koha, päraku suunas.
Kui on pandud uus mähe, siis vajadusel vahetada ka püksid.
Kõige lõpuks korrastatakse voodi ja küsitakse haige enesetunde kohta.
Mustad pesud ja prügi panna kotti , kasutatud pesukausid desinfitseerida.
Võimalusel avada ka aken ja tuulutada ruumi.
Lamamisrežiimil olevad haiged vajavad ka juuste eest hoolitsemist – juuksed lähevad rasvaseks, peanahk on higine ja tekib kõõm.
Hooldatud juuksed mõjuvad hästi ja tõstavad enesetunnet. Haiged naudivad juuste pesemist ja peanaha hõõrumist. Lamamisrežiimil oleval haigel tuleb pesta juukseid voodis, see on aga haigele väsitav tegevus. Kodustes tingimustes teha linast ja kilest renn , ots panna ämbrisse.
Haige pea on voodi serval, õlgade all rullikeeratud rätik. Pikad juuksed kammida enne pesemist sirgeks. Vett valada kannu või kopsikuga. Jälgida, et vesi ei satuks kõrva, vajadusel kasutada kõrvakaitsmeid.
Haige soovil kasutada ka juuste palsamit.
Kui haige jaksab veel olla, siis on kuivatada ja kammida hea selles samas asendis. Juuste kuivatamist võib kiirendada fööniga.
Vajadusel selja alla panna padi, et oleks mugavam asend.
Peatäisid on raske märgata – tingud on väikesed ja läikivad juuksekarva küljes. Täisid võib kahtlustada kui kukal ja kõrvatagused sügelevad ja haige neid sügab.
Juukseid pesta täišampooniga või salvitada. Täide levik tuleb takistada, et ei tekiks epideemiat.
Juustest tulevad lahti ainult surnud täid, kammida tiheda kammida.
Tingudest arenevad täid nädalaga.
PESEMISRAAMIL PESEMINE
Kui haige ei saa või ei jaksa istuda ja voodis pesemine pole võimalik, siis kasutatakse sageli spetsiaalset pesemisraami.
Haige tõstetakse raamile voodist. Voodi ja raam asetatakse kõrvuti, pidurid mõlemil peal, kõrgus nii, et raam oleks madalamal.
Õnnestub hästi ristlina või liugpadja abil või kahekesi libistades.
Haige katta kinni linaga intiimsuse kaitseks ja külma eest.
Pesuruumi uks hoida kinni, et ei külmetuks.
Vesi peab jooksma kehale kogu aeg.
Et haige ei peaks ootama ja külmetama, tuleb enne valmis panna kõik asjad.
Pesemist alustada kas käest või jalast , et veenduda, et vesi on paras. Tuleks pesta ka haige juuksed.
Nägu, kael ja kõrvad pesta kindaga ja hoolega loputada. Käevarred pesta kaenlaaugu suunas. Rusikas sõrmed ettevaatlikult avada ja pesta suure veesurvega. Kui sõrmedevahel on seen , pesta antiseptilise pesemisvahendiga.
Ülakeha ja kõht pesta, loputada; naistel pöörata tähelepanu rinnaalustele.
Enne selja pesemist aidata haige keerata küljele, selg pestakse kuklast allosasse välja.
Uuesti seliliasendis pesta kubemevoldid uue pesukindaga.
Kui mingeid takistusi pole, siis kõverdatakse haige põlved ja viiakse laiali, et oleks paremad pesemistulemused.
Viimasena pestakse jalad uue pesukindaga. Varbavahed pesta ja loputada hoolega, kui on seen, kasutada antiseptilist pesemisvahendit.
Haige hoolikalt kuivatada, pikad juuksed keerata rätikusse. Kuivatamine toimub samas järjekorras, nagu peseminegi.
Ka raami ääred kuivatada, ärajooksutoru ühendada lahti; haigele panna puhtad riided selga pesuruumis.
Iga haige järel tuleb raam pesta ja desinfitseerida spets . vahendiga ning loputada kuuma veega.
Lõpuks kuivatada pesuruumi põrand ja vaadata, et kõik vahendid oleksid omal kohal.
VOODI ÄÄRES PESEMINE
Istumatõusmine on voodis hea, sest see mõjub vereringele ja tasakaalule. Saab pesta siis kui haige jaksab ja saab istuda lühikest aega toolil.
Kodus olevat raskelt haiget inimest saab just nii pesta kui ta ei suuda ise minna vannituppa või seda polegi.
Tool asetatakse voodi kõrvale ja vajaminevad pesemisvahendid pannakse haigele ette teisele toolile või madalale lauale. Patsienti innustatakse võimalikult palju kõike ise tegema.
Aidata tuleb samade põhimõtete järgi nagu voodis pesemiselgi.
DUŠI ALL PESEMINE
Kui haige ei jaksa seista dušši all, tuleb sinna panna spets.tool või pink. Võib kasutada ka WC tooli, kus õnnestub alapesu hästi.
Kui nt. kodusel haigel pole vannitoas tooli või see ei mahu sinna, võib haige juhatada istuma WC potile ja teostada pesemine seal. See eeldab muidugi korralikku äravoolu resti.
Kui haige saab pesta end ise, tuleb teda ikkagi jälgida ja olla lähedal, et kõik laabuks hästi ja vahendid oleksid kättesaadavad.
Juuste, selja ja jalgade pesemisel ja kuivatamisel vajatakse tavaliselt ikkagi abi.
SUU HÜGIEEN
Hea suuhügieen on keskne osa kehapildist.
Suu ja selle ümbrus on kultuuriliselt tähtis kommunikatsioonivahend ; rääkimine, naermine ja hingeõhu hea lõhn aitavad sotsiaalselt suhelda.
Suuhügieen seisneb hammaste, igemete, proteeside, suu limaskestade, keele, huulte ja hingeõhu hooldusel.
EESMÄRK:
Hoida suu ja hambad puhtana ja süljeeritus nii suur, et limaskestad oleksid terved.
Hambaid pestakse nii õhtul kui ka hommikul , õhtul on olulisem. Heale suuhügieenile aitab hästi kaasa ka kiudaineterikas toit, magusa joomise ja söömise vältimine.
Fluorisisaldusega hambapasta , hammaste pesemine ja korrapärane hambaarsti juures käimine kindlustavad hammaste korrashoiu.
Igemed, suu limaskestad ja keel on tervetel inimestel märjad ja roosakad; normaalsed huuled on punased.
Oksendamine ja iiveldus tõstavad suu hoolduse vajadust.
Organismi veepuudus, suu kaudu hingamine , ravimi-, hapniku-, tsütostaat- ja keemiline ravi kuivatavad suud .
Suu kuivamine on tingitud süljeerituse vähenemisest. Ka vananedes väheneb süljeeritus, eakad kaebavad tihti ebameeldiva suu kuivamise üle.
Kui suu kuivab sülje puudumisel, siis on maitsmine häiritud, hingeõhk haiseb, rääkimine ja söömine on raskendatud, proteeside kasutamine muutub võimatuks ja limaskestad on vastuvõtlikud seennakkustele ja hambad lähevad katki.
Kuiva suu esmane hooldusviis on joomine.
Vedelikku tuleb pakkuda sageli ja vähe korraga, isegi siis kui haigel pole janu. Vältida magusaid ja hapusid jooke , värske vesi ja jääkuubikud on kõige paremad.
Süljeeritust suurendavad korralik toidu mälumine ja ksülitooliga tooted. On saada ka süljeeritust suurendavat hambapastat, suuvett, geeli.
Harjamisega eemaldatakse toidujäägid hammastelt, proteesidelt ja suu limaskesta pinnalt. Hooldamata suus kinnitub jääk hammastele bakterimassina, mis põhjustab veritsevat igemepõletikku.
Patsienti tuleb juhendada suuhügieeni juures või seda tema eest ära teha. Patsient ei suuda hoolitseda kui ta on dementsusega või väga raskes seisukorras.
Valmis panna kõik vajaminevad vahendid :

pehmem hambahari või elektrihari
hambapasta
hambatikud
hambaniit

Suu loputamiseks on vaja tilaga kannu või kruusi, lõuapühkimiseks pabersalfrätikuid. Huulte hooldamiseks huulemääret või vaseliini .
Kui haige ei suuda ise midagi teha, siis peab kätte panema endale kindad , ette maski ning et paremini suuõõnde näha, kasutada pliiatstaskulampi.
Kui on väga raskes seisundis haige, piirduda vähema veega loputamisega.
Hambaproteese tuleb puhastada jooksva vee all ja tavalise pesuseebiga või nõudepesuvahendiga. On olemas ka spetsiaalsed vees lahustuvad vahutabletid; jälgige, et patsient ei paneks neid kogemata suhu , ega jooks puhastuslahust!
Proteese ei saa puhtaks ainult veega loputades, neid tuleb harjata jooksva vee all. Pesta veekausis, et kukkudes katki ei läheks. Ka siis kui proteesid on tugevdatud spets. kinnitusainega, tuleb neid pesta iga päev ja samuti suud.
Suus hästiistuvaid proteese võib hoida suus ööpäeva, aga kui võetakse ära, tuleb hoida topsis, kus tuleb vett vahetada iga päev.
Kui patsient ei saa ise proteese suust ära, tuleb aidata – kinnastega!
Kui haige ei kanna proteese, siis tuleb need kõigepealt pesta hoolikalt, leotada 10-14 min. kas kloorheksidiini või mõnes muus vastavas lahuses, panna veenõusse, kus on peale kirjutatud haige nimi või panna niiskesse kilekotti.
Kuivalt proteese mitte hoida!
Hambutu suu puhastamine
Kui on terve ja hammasteta suu, piisab veega loputamisest. Puhastamisel kasutada niisket marlitampooni – kui patsient ei saa ise või ei suuda suud loputada või limaskestadel on katud . Katulist keelt võib samuti pehme harjaga pesta.
Intensiivsemat suuhooldust vajavad teadvusetus, intubeeritud, trahheostoomiga ja raskes seisundis haiged, kellel süljeeritus on vähenenud.
Suus tekib suu pärmseeneinfektsioon, limaskesta haavandid.
Intensiivset hooldust vajavasse suhu ei panda proteese, sest need võivad sattuda hingamisteedesse.
Intensiivsel suuhooldusel peaks 2 hooldajat 4-5 korda ööpäevas järgi kontrollima suu seisukorra, vahepeal niisutama kunstsüljega (või niisutatud vatitampooniga).
Kui patsient on teadvusetu, siis tuleb talle ka alati öelda, mida hakatakse tegema ja mismoodi .
Suuvesi
Hammaste harjamise järel võib suud loputada ja neelu kuristada suuveega – jätab värske tunde. Suuveel pole suuremat tervislikku tähendust. Suud võib efektiivselt desinfitseerida 0,2% kloorheksidiinilahusega – võib kasutada kuu aega peale oper -i, vigastuse või valu tõttu.
Kloorheksidiini kasutamisel võib esineda maovaevusi, hambad ja keel võivad värvuda punaseks.
HABEME HOOLDUS JA AJAMINE
Üldiselt on mehed võimelised ka väga haigena oma habeme eest ise hoolitsema. Kuid kui patsient vajab abi, aetakse tema habe. Igal mehel on habemeajamisel omad traditsioonid ja sellest tuleb nendega kindlasti vestelda . Tuleb kindlasti ka täpsustada, kas kasutab elektripardlit või käsihabemeajamismasinat.
Nahk on harjunud teatud habemeajamismeetoditega ja teistmoodi ajamine võib põhjustada nahakahjustusi. Tavaliselt on habemeajamisvahendid individuaalsed, aga vahel on ka üldkasutatavad. Siis tuleb korralikult desinfitseerida iga kasutuse järgselt, muidu levib infektsioon.
Mees võib istuda toolil kui jaksab, toetatud istumisasendis või olla selili.
Kõik vajaminevad vahendid tuleb kohe kaasa võtta.
Endale võtta ergonoomiline asend – voodi seada parajale kõrgusele või võtta kõrgem iste.
Ühe käega pingutada nahka, et nahavoldid oleksid sirgu ja ajada piki karva kasvusuunda sellises järjekorras:

põsed

ninaalune

lõug

kael
Nahk on kõige õrnem kaelapiirkonnas ja kõige raskem piirkond on ninaalune. Ettevaatlik tuleb olla nahapealsete ekseemidega ja sünnimärkidega.
Lõpuks tuleb ahendada nahapoore külma veega või habemeajamisveega, see aitab nahka desinfitseerides hoida ära põletikureaktsioonid. Tulemust näidata kindlasti ka peeglist.
Käsitsi habemeajamisaparaadiga ajades, tuleb riided kaitsta kaelast alates rätikuga. Enne tuleb pehmendada habemeajamisvahuga, tavalise seebivahuga või kuuma rätikuga.
Habemeajamine teostatakse lühikeste tõmmetega, alustades kõrvast, mööda lõualuud edasi ja nahka pingutades. Vahepeal loputada tera puhtaks.
Nahale jäänud vaht pestakse sooja veega ära. Seejärel desinfitseeritakse. Tera puhastatakse ja kaetakse; vaadata hoolikalt, et saaks turvaliselt ära pandud.
Kui kasutatakse elektripardlit, peab nahk olema täiesti kuiv. Masinat tuleb kogu aeg liigutada, sest kui tera ühe koha peal seisab, siis kahjustab ta nahka (võtab kinni). Masinat ei tohi vajutada tugevalt, see peab sujuvalt liikuma mööda nahka. Peale kasutamist iga kord puhastada hoolikalt prügikasti kohal harjaga. Äravõetavad osad leotada des.aines ja mootoriosa pühkida.
Habet tuleb ka pesta samamoodi nagu juukseid; pestakse seebiga või šampooniga, loputatakse, kuivatatakse ja kammitakse või harjatakse.
Habemeajamisel tuleb jälgida ka naha olukorda ja allergilisi lööbeid. Üks tavalisemaid on punasepõhjaline lööve, mis tekib pardade kohale.
Kasutada kindlasti ühekordseid kindaid . Kasutada ka ühekordset žiletiaparaati, kui elektriline põhjustab nahaärritust või põletikku.
Kahjustatud nahale ei maksa kasutada des.vahendeid, sest nahk hakkab kipitama – kasutada pooride ahendamiseks külma vett.
JALGADE HÜGIEEN
Jalgade igapäevase hügieeni juurde kuulub pesemine, hoolikas kuivatamine ja kreemitamine.
Eriti pöörata tähelepanu küünte korrasolekule!
Jalgade värv, tursed ja soojus sõltuvad alajäsemete vereringest; punetus – lamatiste oht!
Eriti hoolikalt tuleb jälgida varbavahede seisukorda.
Diabeetikute jalgade eest tuleb eriti hoolitseda, sest nad ei tunne valu nt. kui mingi kriimustus või haav tekib.
Varbavahed pesta hoolikalt (seep kuivatab nahka, ei maksa alati kasutada!) ja kuivatada hoolikalt, sest niisked lähevad kiiresti hauduma.
Kui on näha, et nahk hakkab siiski katki minema, kasutada talki, spets. Puudrit, panna kangatükk või ajaleht varvaste vahele. Imab niiskuse sisse, hoiab ära haudumise ja ei lase tekkida varbaseent.
Kangariba tuleb vahetada iga päev ja talk või puuder iga päev ära pesta.
Jala nahk kuivab ja muutub kiiresti kõvaks, ning sellepärast on soovitav määrida rasvasema kreemiga. Kreemitada võib ka küünteümbrust, aga mitte varbavahesid, sest need lähevad siis hauduma.
Kõvadele kohtadele määrida samuti kreemi või mõnda muud spets. määret.
Võib teha ka jalavanni vannisoolaga; umbes 20 min.; see pehmendab ja vähendab jalgade higistamist.
Varbaküüsi on soovitav lõigata vahetult peale pesemist, siis nad on pehmed .
Küüned lõigata otse nii, et nad kaitseksid varba otsa. Niimoodi hoitakse ära ka küüne sissekasvamine, mis on väga valus .
Peale lõikamist, tuleb küüned ka viilida siledaks, et küüneservad ei rebeneks.
Küüntehooldusvahendid peaksid olema isiklikud, kui ei ole, siis kindlasti desinfitseerida peale igat kasutamist.
Jalaseen
Jalaseen saab alguse väikese varba vahest – sügelemisega ja haudumisega, mis areneb edasi kogu jalatallale villidena või ekseemina.
Nakatumine toimub niiskuses – saunas, pesuruumis, rannas jne.
Ennetamiseks vältida paljajalu käimist niisketes ühiskondlikes ruumides ja ujumisbasseinides.
Jalaseene hoolduses on oluline osa pesemises, kuivatamises, igapäevases sokkide ja sukkade vahetamises ja varbavahede tuulutamises.
Varvaste vahele panna kangatükid ja varbaid laiali ajada!
Piisavalt peab olema vahetusjalanõusid ja need peavad olema alati kuivad.
Seene raviks kasutatakse nii seespidiseid kui ka välispidiseid ravimeid; ravi kestab pikka aega.
Kõige tähtsam on see, et seen edasi ei leviks ja inimene, kellel on seen, ei käiks palja jalu!
Sokke – sukki pesta 60° juures, siis seenealged hävivad.
HOOLDAJA PEAB KASUTAMA ÜHEKORDSEID KINDAID!!!
Küüneseen
Kaasneb tavaliselt kroonilise jalaseenega. On varbaküüne haigus, m is muudab küüne paksuks ja hapraks. Küün on mitmekihiline ja võib olla osaliselt ka lahti. Lõikamisel mureneb ja eritab halba lõhna.
Hooldada samamoodi, nagu jalaseentki.
Kõik paksud küüned aga pole seenest põhjustatud, vananedes näiteks muutub varbaküüs kollaseks ja tuhmiks.
Soolatüükad ja konnasilmad – on viiruse poolt põhjustatud karedapinnalised nahapealsed moodustised.
Jalatalla konnasilm kasvab sissepoole ja on kõva. Nakkab samamoodi, nagu jalaseengi.
Konnasilmaplaastreid saab apteegist käsimüügist.
Peale pesemist hõõruda konnasilmasid spets. raspliga, siis panna plaaster peale.
Korrata iga päev. Kui ära ei kao, pöörduda arsti poole.
RIIETUMINE
Kodus riietub igaüks nendesse riietesse, mis meeldib, aga asutusehoolduses (eriti haiglas ) ei ole see alati võimalik.
Head on õhukesed nööbitavad pidžaamad, hommikumantlid, sokid , aluspesu .
Koduoludes pestakse 40 - 60° juures; asutustes on riided tavaliselt tugevamast materjalist, sest suurte pesumasinate kraadid on suuremad ja tsentrifuugi kuumus võib olla kuni 200°.
Hooldekodudes, pansionaatides ja sotsiaalmajades kasutavad inimesed ka põhiliselt oma riideid , siis kindlasti markeerida!
Riided näitavad inimese personaalsust ning võimalusel tuleks seda ikkagi arvestada. Kui riided on kaunid ja mugavad , tunneb inimene ka ennast hästi ja turvaliselt.
Riided peavad olema nahasõbralikud ja kestma lugematuid kordi pesemist.
Riided ei tohi pigistada (nt. kui kõht valutab ja vöökoht on kitsas ).
Riietumist hõlbustavad takjapaelad, tõmblukud, suured nööbid jne.
Abivahendina kasutada tõmblukutõmbajat, nööpijat jne.
Hea sokk peab olema soe ja higi imav. Enamkasutatav materjal on puuvill , aga eakamate inimeste jalad külmetavad, ning neile võib peale panna veel ka villased sokid.
Eriti tuleb hoolitseda tursunud jalgade eest ja jälgida, et õmblused ja sääreosa ei pigistaks, sest kui kumm pigistab, siis arteriaalne vereringe on häiritud.
Kuna sokkide jalgapanek on teatud seisundis raskendatud, tuleb õpetada ja juhendada, et ümber ei kukuks. Panna jalga, kas toolil või voodil istudes , võimalusel kasutada abivahendeid abivahendeid (pikk kingalusikas, suka ja soki jhalgatõmbaja jms).
Ka jalanõud peavad olema turvalised ja varvastel peab piisavalt ruumi ja laiust olema, et pikkus ja kõrgus oleks paras.
Hooldatavatel on hea kanda susse, millel on kannad kinni; liiga sileda tallaga ja kõrgete kontsadega jalanõud on ohtlikud – libisemisoht!
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 82 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

82 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

varba Õppematerjali autor

hügieen hooldus seen patsient pesemise infektsioon pesemist habeme nahka töötaja mikroobid voodis varba tool spets haigel suud tavalise

Sarnased õppematerjalid

doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Erilist tähelepanu tuleb pöörata näo, kaela, kaenlaaluste, naba ja intiimsete kehaosade puhtusele. Käte hügieen on tähtsaim infektsiooni vältimise vahend, mida iga töötaja saab mõjutada. Uuringutega on kindlaks tehtud, et suurem osa kontaktnakkustena levivatest infektsioonidest 7 levib käte kaudu. Igapäevane käte pesemine, käte antiseptika ja hooldus on osa isiklikust hügieenist. Sõrmeküüned tuleb hoida lühikesed, sest küünealusesse piirkonda koguneb hõlpsasti orgaanilist mustust ja mikroobe ning mis raskendab käte desinfitseerimist. Küünte lakkimine ei ole soovitav. Kui seda siiski tehakse, peab laki pind olema terve, sest kulunud pind on soodus kasvupinnas mikroobidele. Hambaid pesta regulaarselt kaks korda päevas ning nende seisundit kontrollida vähemalt kord aastas

Õenduse alused

docx

Haige asendi muutmine

Haige asendi muutmine Haige asendi muutmisel kasutage võimalusel abilist. Ergutage alati haiget omaenda jõuvarusid kasutama ja asendi muutmisel kaasa aitama. Seliliasend · Et nihutada seliliasendis haiget ülespoole, kõverdage tema põlved ning nihutage haiget õlgadest ja puusadest voodis ülespoole. · Õige seliliasendi tagamiseks pange haige pea alla väike padi, mis toetab kukalt. · Ristluu all kasutage polstrina lambanahka. · Toetage jalad voodi jalatugede vastu nii, et jalalaba ja säär moodustavad täisnurga ning varbad on suunatud ülespoole. · Toetage haiget jalalabade alt patjade või lambanahaga. · Haige käed seadke kehast pisut eemale, et asend oleks mugav. · Funktsionaalvoodiga saate kergitada peapoolset voodiotsa istuliasendisse. · Enne voodi peatsi tõstmist nihutage haige puusaliiges voodi murdekohaga kohakuti. · Kõrgendatud asend võib olla umbes 3040 kraadi. · Et haige alla ei libiseks, paigutage voodisse jalatugi. · Ergutage haiget, et ta tõstetud

Sotsiaaltöö

odt

PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL

· EI tohi läheneda selja tagant · Suhelda samal tasandil · Vestluse ajal vaata patsiendile otsa, ei pööra kõrvale ega jaluta minema · Vestelda selgelt, aeglaselt, võimalusel patsiendile sobiva kõrgusega häälega · Seista või istuda tuleb patsiendi paremini kuulva kõrva pool · Kasutada tuleb lühikesi lauseid ja lihtsaid sõnu. Vajalike vihjete andmiseks tuleb kasutada miimikat ja kehakeelt. PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED SEEDETRAKTI HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud · Leia patsiendile mugav ja sobiv asend. seedefermentide liigsest · Jälgi arsti määratud ravimite toimet ja võimalikke aktiivsusest ja mao kõrvatoimeid. limaskesta kaitsevõime · Jälgi toitumist ja toidu mõju seedimisele. nõrgenemisest · Soovita süüa regulaarselt ja rahulikus miljöös, väikseid

Meditsiin

ppt

PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID

PARASITAARSED NAHAHAIGUSED SÜGELISED JA TÄID Ülle Krigulson Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja eriala SÜGELISED Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Haiguse olemus · Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,51 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 46-nädalase eluea vältel käikudesse 4050 muna, millest 34 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Süge

Nahahaigused

doc

PATSIENDI PRE- JA POSTOPERATIIVNE ÕENDUSHOOLDUS

PATSIENDI PRE- JA POSTOPERATIIVNE ÕENDUSHOOLDUS 1. Preoperatiivne õendushooldus Preoperatiivse õendushoolduse eesmärgiks on patsiendi informeeritus ja turvalisustunne tuimastuse, narkoosi, operatsiooni ja järelravi suhtes; patsient on teadlik taastumise ja komplikatsioonide vältimise aspektist olulisematest funktsioonidest nagu hingamine, köhimine, liikumine ja abivahendite kasutamine. Lõikuskomplikatsioonide riski vähendamiseks on oluline patsiendi võimalikult hea üldfüüsiline seisund. 1.1. Jälgimine ja operatsiooniks ettevalmistus Jälgitakse naha, eriti operatsioonipiirkonna naha seisundit, kuna nahavigastused ja lööbed võivad olla takistuseks kogu operatsioonile. Tehakse kindlaks patsiendi emotsionaalne seisund (orienteeritus, rahutus, kartlikkus) ning hinnatakse koostöövalmidust ja võimelisust. Patsiendile tutvustatakse operatsiooni põhjust ja ettevalmistusi, opeatsiooni aega ja kirurgi nime, operatsioonisaalis toimuvat, anesteesiameetodit, opera

Õenduse alused

docx

Ht eksamiküsimused lastehaigustes

Vältida soole motoorikat ärritavaid toite. Vältida pärasoole limaskesta ärritavaid lahuseid. Puhastada õrnalt mähkmepiirkond sooja vee ja lasteseebiga peale igat roojamist. Jälgida, et ei vigasta nahka hooldusega. Mitte kasutada hüdrokortisoonkreemi korral kilemähet, kuna see vähendab ravimi imendumist. Enne salvi peale määrimist teha õhuvanni. Kasutada niisutavaid kreeme. Hoida lapse voodipesu ja riided kuivad. Õpetada vanematele lapse naha hooldust vedelikukao vältimine, anda rohkesti juua (soovitav gaseerimata mineraalvesi, raviteed, lahjendatud mahlad). Haiglatingimustes tilkinfusioon; mineraalsoolade defitsiidi vältimine (spetsiaalsed lahused). dieet, toit peab olema kergesti seeditav, vältida rasvaseid ja vürtsiud toite. Paranemisperioodis valgurikas toit (keedetud tailiha, kohupiim); palaviku korral palavikku alandavaid ravimeid; hügieenireeglite jälgimine, käte

Lastehaigused

docx

Puhastuse konspekt

kivipõrandate suurpuhastuses, keskmise tugevusega kettaid tavalise pesu juures, heledate ketastega poonitakse. Ketaste puhastamine: Kettaid pestakse pehme harjaga või sama värvi kettatükikesega (keskelt võetud). Kettaid ei tohi murda. Neid võib pesta pesumasinas 40 kraadi juures. Kettaid on sobiv pesta survepesuriga, kuid vältida survepesuriga liialt ligidalt pesemist, see võib vanutada ketast. Kettaid tuleb kuivatada sirgetena. Tavalise põrandahooldusmasina puhastus ja hooldus Veoalus pühitakse, vajadusel pestakse. Takjaspinnalist veoalust puhastatakse töövahendi puhastajaga või jäikade harjastega harjaga. Kasutusel olnud harjad puhastatakse, vajadusel pestakse. Veoaluse või harja kinnituskoht puhastatakse. Elektrijuhe pühitakse, samal ajal kontrollides selle korrasolekut. Keritakse oma kohale, alustades masinapoolsest otsast, et võimalikud keerud tuleks lahti. Ettevaatust, et juhet liialt kõvasti ei keri, ühenduskohad võivad viga saada

Puhastusõpetus

doc

Õendus II

KIRURGILISED OPERATSIOONID Kirurgilise operatsiooni all mõistetakse mehhaanilist vahelesegamist organismi kudede ja organite terviklikkusesse, mis on ette võetud ravi või diagnostika eesmärgil. DIAGNOSTILISI OPERATSIOONE kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks. Näiteks kasuatakse diagnostiliste vahelesegamistena biopsiat e. (proovitüki võtmist), proovipunktsiooni e. kehaõõntest või kudedest sekreedi võtmist), proovilaparotoomiat e. kõhuõõne avamist diagnoosi täpsustamiseks, torakotoomiat e. rinnaõõne avamist. RAVIOPERATSIOONE teostatkse: haiguskolde eemaldamiseks patsiendi paranemiseks või tervistumiseks haige seisundi leevendamiseks OPERATSIOONE VÕIB JAOTADA: 1.1 Plaanilised: haiguse iseloom ja patsiendi seisund võimaldavad haigel olla ootelehel e. operatsiooni järjekorras tähtajalised e. operatsiooni kuupäev on määratletud (mõnikord venivad o

Õenduse alused

Rohkem sarnaseid