HOOLDUSTEGEVUSED (1)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

ELAMISTOIMINGUD

ELAMISTOIMINGUD VOODIPESU VAHETAMINE 1. Käte hügieen Enne toimingute teostamist tuleb pesta käed ning teha antiseptika. 2. Kindad kätte ja pindade dekontamineerimine. Pinnad tuleb puhastada suunaga puhtamalt mustemale. 3. Kindad käest + antiseptika. Voodipesu vahetamiseks kaasa võtta: DESINFEKTANT, PAKK KINDAID, PUHASTUSLAPID, PRÜGIKOTT Puhta ja ettevalmistatud voodipesu asetamine ratasraamile: Asetada raami esimesele korrusele: 1. LINA 2. RISTLINA ehk LIBILINA 3. ÜHEKORDNE IMAV LINA 4. TEKIKOTT Asetada raami teisele korrusele: 5. TEKK 6. PADI 7. PADJAPÜÜR VOODIPESU VAHETAMINE PATSIENDI VOODI JUURES 1. Enne voodi korrastamist tuleb sättida paika voodi kõrgus. 2. Tuleb teostada antiseptika ja kätte panna kindad. 3. Must pesu voodilt eemaldada. 4. Voodi dekontamineerimine. 5. Kindad eemaldada +an

Kategoriseerimata

63

doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Erilist tähelepanu tuleb pöörata näo, kaela, kaenlaaluste, naba ja intiimsete kehaosade puhtusele. Käte hügieen on tähtsaim infektsiooni vältimise vahend, mida iga töötaja saab mõjutada. Uuringutega on kindlaks tehtud, et suurem osa kontaktnakkustena levivatest infektsioonidest 7 levib käte kaudu. Igapäevane käte pesemine, käte antiseptika ja hooldus on osa isiklikust hügieenist. Sõrmeküüned tuleb hoida lühikesed, sest küünealusesse piirkonda koguneb hõlpsasti orgaanilist mustust ja mikroobe ning mis raskendab käte desinfitseerimist. Küünte lakkimine ei ole soovitav. Kui seda siiski tehakse, peab laki pind olema terve, sest kulunud pind on soodus kasvupinnas mikroobidele. Hambaid pesta regulaarselt kaks korda päevas ning nende seisundit kontrollida vähemalt kord aastas

Õenduse alused

13

odt

PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL

· EI tohi läheneda selja tagant · Suhelda samal tasandil · Vestluse ajal vaata patsiendile otsa, ei pööra kõrvale ega jaluta minema · Vestelda selgelt, aeglaselt, võimalusel patsiendile sobiva kõrgusega häälega · Seista või istuda tuleb patsiendi paremini kuulva kõrva pool · Kasutada tuleb lühikesi lauseid ja lihtsaid sõnu. Vajalike vihjete andmiseks tuleb kasutada miimikat ja kehakeelt.  PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED SEEDETRAKTI HAIGUSTE KORRAL 1. Valu ­ tingitud · Leia patsiendile mugav ja sobiv asend. seedefermentide liigsest · Jälgi arsti määratud ravimite toimet ja võimalikke aktiivsusest ja mao kõrvatoimeid. limaskesta kaitsevõime · Jälgi toitumist ja toidu mõju seedimisele. nõrgenemisest · Soovita süüa regulaarselt ja rahulikus miljöös, väikseid

Meditsiin

4

docx

Haige asendi muutmine

Haige asendi muutmine Haige asendi muutmisel kasutage võimalusel abilist. Ergutage alati haiget omaenda jõuvarusid kasutama ja asendi muutmisel kaasa aitama. Seliliasend · Et nihutada seliliasendis haiget ülespoole, kõverdage tema põlved ning nihutage haiget õlgadest ja puusadest voodis ülespoole. · Õige seliliasendi tagamiseks pange haige pea alla väike padi, mis toetab kukalt. · Ristluu all kasutage polstrina lambanahka. · Toetage jalad voodi jalatugede vastu nii, et jalalaba ja säär moodustavad täisnurga ning varbad on suunatud ülespoole. · Toetage haiget jalalabade alt patjade või lambanahaga. · Haige käed seadke kehast pisut eemale, et asend oleks mugav. · Funktsionaalvoodiga saate kergitada peapoolset voodiotsa istuliasendisse. · Enne voodi peatsi tõstmist nihutage haige puusaliiges voodi murdekohaga kohakuti. · Kõrgendatud asend võib olla umbes 30­40 kraadi. · Et haige alla ei libiseks, paigutage voodisse jalatugi. · Ergutage haiget, et ta tõstetud

Sotsiaaltöö

24

ppt

PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID

PARASITAARSED NAHAHAIGUSED SÜGELISED JA TÄID Ülle Krigulson Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja eriala SÜGELISED Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Haiguse olemus · Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,5­1 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 4­6-nädalase eluea vältel käikudesse 40­50 muna, millest 3­4 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 3­6 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Süge

Nahahaigused

8

docx

Ht eksamiküsimused lastehaigustes

Vältida soole motoorikat ärritavaid toite. Vältida pärasoole limaskesta ärritavaid lahuseid. Puhastada õrnalt mähkmepiirkond sooja vee ja lasteseebiga peale igat roojamist. Jälgida, et ei vigasta nahka hooldusega. Mitte kasutada hüdrokortisoonkreemi korral kilemähet, kuna see vähendab ravimi imendumist. Enne salvi peale määrimist teha õhuvanni. Kasutada niisutavaid kreeme. Hoida lapse voodipesu ja riided kuivad. Õpetada vanematele lapse naha hooldust vedelikukao vältimine, anda rohkesti juua (soovitav gaseerimata mineraalvesi, raviteed, lahjendatud mahlad). Haiglatingimustes tilkinfusioon; mineraalsoolade defitsiidi vältimine (spetsiaalsed lahused). dieet, toit peab olema kergesti seeditav, vältida rasvaseid ja vürtsiud toite. Paranemisperioodis valgurikas toit (keedetud tailiha, kohupiim); palaviku korral palavikku alandavaid ravimeid; hügieenireeglite jälgimine, käte

Lastehaigused

16

odt

Atoopiline dermatiit

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ATOOPILINE DERMATIIT referaat Koostajad: Malle Lattik Ingel Ilves Tartu 2014 SISUKORD 1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3 2. ETIOLOOGIA........................................................................................................................3 3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3 4. SÜMPTOMID.........................................................................................................................4 4.1 AD imikueas......................................................................................................................4 4.2 AD lapseeas.............................................................................................

Bioloogia

7

doc

Kordamisküsimused

Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees ­ osaline halvatus Pleegia ­ täielik halvatus Tsentraalne halvatus ­ lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus ­ lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ­ ühe jäseme halvatus Hemiparees ­ ühe kehapoole halvatus Tetraparees ­ nii käte kui jalgade halvatus Paraparees ­ kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise kehapoolega.

Närvihaigused

Kommentaarid (1)