· segakiulistena; Lõngad tulevad müügile tokkides, kerades. Lõngadele on kohustuslikus korras markeeritud järgmised näitajad: · kiudaineline koostis · varraste vajalik jämedus; %des; · mitu silma mahub nt 15 cm2le; · kaal grammides; · lõnga nimi; · metraaz; · tootja nimi või logo. Kootud paelad võivad olla: · naturaalsed; · pleegitatud ühevärvilised; · kirjukoelised; TALLINN 2009 2 · karustatud jm. Tarbepaelad · Vitselpael puuvillane v tehissiidist murtud toimse sidusega pael. · Püksipael puuvillane ühevärviline toimse v labase sidusega pael, ühes servas tugevdus.
KÜSIMUSED PUDUKAUP 1. Millisel viisil valmistatakse tekstiilpudukaubad? Kudumise (paelad), punumise (paelad ja nöörid), heegeldamise (pitsid ja paelad), õmblemise, korrutamise teel. 2. Milliseid kiude kasutatakse tekstiilpudukaupade valmistamisel? Kasutatakse lõngakiudude (puuvill, lina, villa, looduslikust-, tehis- ja sünteetilisest siidist aga ka kumminiite ja riiet. 3. Millised andmed peavad olema näidatud niidi markeeringus? Niidi markeeringus peab olema näidatud: koostis, metraaž, tootja logo või nimi, niidi jämedust väljendav number, kaal grammides (tikkimis ja heegelniitide puhul). 4. Millised andmed peavad olema näidatud lõngade markeeringus? Lõngade markeeringus peab olema välja toodud: kiudaineline koostis %- des, kaal grammides, metraaž, varraste vajalik jämedus, mitu silma mahub näiteks 15cm², lõnga nimi, tootja nimi või logo. 5. Mida mõeldakse nimetu...
paberist välja. Siis võtsin lõiked ja asetasin need riide külge nööpnõeldega ning joonistasin kriidiga piirjooned ning lõikasin riidest välja. Seejärel traageldasin küljed omavahel kokku , tegin seljapealt kolm sissevõtet ja kummagi rinna pealt ühe sissevõtte. Kui see oli tehtud siis õmblesin õmlusmasinaga sissevõtted üle ja ooverlokkiga tegin küljed. See järel õmblesin õmlusmasinaga kõik kleidi ääred. Siis lõikasin riidest viis paela välja, keerasin paelad pahupidi traageldasin ja pärast õmblesin õmblusmasinaga üle, võtsin ühe suure varda ja keerasin paelad õiget pidi. Seejärel õmblesin kaks paela, mis ulatuvad kaela taha kokku seotult, siis õmblesin kolm peala mis kinnituvad vöökohalt. Efekti pärast sidusin paela otsa sõlmed. Ja kleit saigi valmis. 5 Kokkuvõte Töö käigus oli põhilisteks vahenditeks õmblusmasin ja ooverlokk. Hõlmikkleidi tegemine oli
puuvillasest lõngast ja need said tuntuks viini heegelgipüürina. Iiri pits koosneb eraldi heegeldatud motiividest, mis hiljem ühendatakse tervikuks võrgu abil. Brügge pits Brügge pits oli tuntud juba 16.sajandil. Kõige rohkem aitasid pitsi populaarsuse levimisele kaasa Belgia linna Brügge elanikud, seepärast hakatigi pitsi linna nime järgi kutsuma. Üks brügge pitsi liik on heegelnõelaga heegeldatud paelad, mis imiteerivad poepitse. Paelad ühendatakse kettkaarekestega ja nii moodustavad omapärased linikute, kraede ,patjade, kardinate mustrid. Päikese pits Päikesepits on alguse saanud Kanaari saartelt Hispaaniast täpsemalt tenerife saarelt. Selle järgi kutsutakse seda tenerife pitsiks. Kolmekümnendatel ja neljakümnendatel oli see pits tuntud kui Polka ämblikuvõrgu pits. Need ümmargused mustrid on tavaliselt
NAISTE MEESTE JALANÕUD KOTID Sügis-Talv 2010-11 Anastassia Smelova Maria Vorobjova RR71 NAISTE JALANÕUD MATERJALID: Suède (seemisnahk) Loomamuster Karusnahk Samet NAISTE JALANÕUD VÄRVID: Punane Punakaspruun Madal, peenike konts Massivne konts Reljeefne Platvorm kummitald + kõrge konts Täistald NAISTE JALANÕUD Rihmad Paelad Nöörid Lühikesed poolsaapad Ülepõlve saapad The Wall Street Journal Ugg saapad NAISTE KOTID Punakaspruun Punane Loomamust er NAISTE KOTID Lühike sang Üleõlarihm Karusnahast elemendid MEESTE JALANÕUD Klassika MEESTE JALANÕUD Casual MEESTE JALANÕUD Vabaaeg Täname tähelepanu eest
Kanna osasse tegin kaks rida väikseid auke. Järgmiseks tõmbasin nina kurdu kahekordse niidiga. Kuna tegin tömbi ninaga pastlaid, siis tegin jalepealse õmbluse kahenõela õmblusega. Seejärel kurrutasin kanna osa. 3 Lõikasin kaks umbes 1cm laiusega naha riba paelteks. Panin paelad läbi salkude nii ,et otstesse jäi 15cm paela, nii saab pastelde suurust reguleerida ja ülejäänud osa ümber jala siduda. Ülejäänud paela osa ümber sidusin lõnga. 4 MUUDATUSED JA LÕPUMULJED Tegin internetis leitud õpetuste järgi, aga kuna on erinevaid mooduseid kuidas pastlaid tehti, siis oma töös kasutasin erinevaid mooduseid valmistamisel
Maskide tüübid ja kasutus on väga lai. Neid kasutatakse jäähokkis (võred näo ees), haiglas (hapnikumaskid) ehitustel (respiraator). 10 Ortodontiline peakate Ortodontilist peakatet kasutatakse, et kontrollida alalõua ja ülalõua luude kasvu ortodontilise ravi ajal. Kõige tavalisem ravipeakatet kasutatakse luulisite lahknemiste korrektiiviks. Peakate kinnitub klambritesse metallkonksudega või nii öelda näokaare abil. Paelad või kinnitus on kaelal või pea taga. Mõnes olukorras kasutatakse mitmeid kinnitusi või paelu. Elastiksidemeid kasutatakse, et lisada survet metall konksudele või kaarele, mis omakorda kantakse üle patsiendi lõuale ja hammastele. 11 Turban Turban on peakate, mida kannavad enamasti mehed, mis on ühes suures tükkis riie/kangas, mida kantakse erinevates varjatsioonides ümber pea mähitult
Mälestuste karp Carmen Tõnisson 8b klass Juhendaja: Maigi Martjak Türi Põhikool 2017 Kuidas tuli mõte teha just see? Soov õppida tegema karpe. Kaunid elemendid toa sisustamiseks. Mulle on juba varem pakkunud huvi karbid, mis on väga head kaunistuselemendid toas kuid samas kasulikud ka iseendale. Ma ei leidnud kuskilt sellist karpi, mis mulle meeldiks ning sobiks ka mu toaga. Sellepärast otsustasin ise ära õppida, kuidas seda teha. Kui hakati rääkima, et nüüd kaheksandas tuleb teha loovtöö oli mu pea mõtetest tühi. Kui ma hakkasin selle karbi tegemise õpetust otsima siis tekkis idee, et miks mitte see loovtööna teha. Vajalikud materjalid. Enne karbi tegema hakkamist tuleb osta muidugi materjal. Mina soetasin oma materjali enamjaolt ühest Tartus asuvast käsitööpoest (Türilt leiab samuti kõik vajalikud asjad). Vaja läheb: tugev papp (2,5mm-3mm), katmiseks/kaunistamiseks paber(id), erinevad liimid (pulgaliim, krist...
Öösärgi tegumood valitakse lihtsalõikeline ja avar, et teda oleks hõlpus triikida ja mugav kasutada. Ööpesu materjalid peaksid olema värvikindlad, heledamates pastelsetes toonides ühevärvilised, täpilised, mummulised, triibulised või lillkirjalised. Häid tulemusi annab ka ühevärvilise ja mustrilise riide kooskasutamine. Ööpesu kaunistamiseks sobivad pitsid, rüüsid, volangid, värvilised kandid, paelad, voldid, tikand jm. Kaunismaterjali valikul tuleb arvestada värvikindlust ja sobivust öösärgi materjaliga ning värvusega. Näiteks puuvillast materjali ei sobi kaunistada kapronpitside ja läikivate siidpaeltega. Furnituur, kaunistamismaterjalid ja õmblusniidid peavad vastama põhimaterjali värvusele või sellega sobima. Rõivad peavad olema valmistatud vastavalt valitud tegumoele ja vastama kandja mõõtudele.
Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökaha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani. Naiste kleit ja vest olid pikad, kuni kandadeni. Vesti kaunistas mõõda põrandat lohisevate otstega pikk lehv. Tolle aja silueti rangust kompenseerisid riiete erksad värvid. XIII sajandil võeti
kantav nelinurkne riidetükk See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad ülesse paremale õlale Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu Nii naised kui mehed kandsid sandaale, mida sai jala külge kinnitada mitmel erineval viisil Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluu ümber Sõdurid, Kütid ja töömehed kandsid tavaliselt sääremarjani ulatuvaid saapaid Mõnedel saabastel olid paelad, teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid Ilu ja hügieen: Valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis oli tervisele väga ohtlik Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust leidsid ka nõgi ja lambitahm Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatuimaid oli kannikeselõhn Näole kanti õhtuti jahumaske mis hommikul piimaga maha pesti
Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest.Taimel on 1-3 õit, tavaliselt on 2. Kõrguseks on tal ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Õis Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.Õis on tolmendavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides. Paljunemine ja levik
uuesti 16. aastase tema enda tööde Helene Fourmeniga, muuseum Hukka mõistetute põrgusse tõukamine u 1620 Bacchus 16381640 Leukip pose tütarde vägista mine Maa ja vee liit u 1618 Venus ja Adonis 1635 Neitsi Maarja taevaminek Jeesuse ristilt mahavõtmine Parise kohus Helena Fourment Varrukate kohevad vormid näivad välja kasvavat keha lopsakusest, suled sulavad kokku käharate juustega. Paelad on daami huultega samas värvitoonis, kaskaadidena langev siid annab figuurile liikumise ja jõu, ehkki naine seisab rahulikult paigal. Tume kleit toonitab roosa naha õrnust ning valged suled ja pitsid ümbritsevad keha otsekui helendav oreool. Autoportree Isabella Brant'iga Maastik Vikerkaarega Kasutatud kirjandus: http://www.peterpaulrubens.org/home19610.html http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens http://www
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ).
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava...
Kihnu rahvarõivastest Pärnu lahe suudmes asteseva Kihnu saare rahvarõivad moodustasid väikse omaette rühma. Põhitüübilt kuulusid Kihnu rahvarõivad küll Lääne-Eestiga kokku, kuid neil oli mitmeid kohalikke erijooni. Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik, vöö, õlarätt, vammus, abielunaistel põll. Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast, millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega. Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele. Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. Pidulikele körtidele pressiti sisse kurrud. 19.sajand teisel poolel levist pikitriibuline seelik. Pikitriibulis...
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus ÕIS Õied on kuldkingal suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paljunemine Putuktolmleja Ø õis, kui lõks tolmlejatele(putukatele) Vegetatiivne paljunemine Ø Risoomiga( maa alune võsu, mis täidab kolme ülesannet: 1)varuainete
pihaosaga kördid. Körtideks nimetati seda tüdrukutel, poistel aga kuueks. Tüdrukute kördi seelikuosa oli triibuline, poistel ühevärviline. Lastekörtide triibustikud olid kohandatud vastavalt, ehk triibud olid tehtud kitsamalt. Lastele oli Kihnus kombeks õmmelda puuvillasest sitsist mütsid. Tüdrukute müts õmmeldi kolmest detailist, poiste oma viiest. Ehted ja jalanõud Jalanõudena kandsid nii mehed, naised kui ka lapsed pastlaid. Pastlad valmistati parkimata hülgenahast. Pastalde paelad on punasest villasest lõngast palmitsetud. Kõigepealt ristati paelad kanna taga, seejärel ees. Naised kannavad seeliku all taskut, mida kutsutakse kullituks. Seda kantakse nii, et kui käsi kördiaugust, mis vasakul pool asetseb sisse panna, on taskust võimalik vajalik kätte saada. Varem tehti tasku vanast tanust kuid 20. sajandi esimesel poolel hakati neid õmbelma sitsriide lappidest. Lisaks kullitule kasutavad tänapäeval Kihnu naised igapäevaselt vardakotti, kus hoitakse sees
halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T- kujuline tuunika. 1.2 Naiste riietus Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem, kui meeste tuunika. Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise. Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika. Naised kandsid jalas sandaale ja saapaid. Soengul olid kaunistuseks juuksenõel, võrgud, pärlid, paelad, kammid ja diedeemid. Juukseid värviti ja pleegitati. Eheteks Kõrvarõngad, kaelapaelad, käevõrud. Kosmeetikaks oli neil huule ja põsepuna, kosmeetilised operat-sioonid. 1.3 Laste riietus Lapsed kandsid vööga tuunikat kaelas oli neil aga amulett mida kutsuti bullaks. Tüdrukud kandsid seda kuni nad abiellusid. 1.4 Jalanõud Üldjalanõu mida kanti vabal ajal mille nimi oli calceus. 1.5 Sõjamehe riietus ja soeng
Autor sai uue idee ning töötles kõik enda pildid veega, mis valikuliselt kustutab või rõhutab kujutletavat. Näitust lihtsalt vaadates võib tunduda, et riided on tänapäevased ja väga moodsad. Kuid keskendudes pildile, võib saada kindla kujutuse, et tegu on klassikaga, mis püsib. Igal 12 pildil on omapära, kuid neid ühendas kindel joon, mis kutsub vaatama. Kõigil kaelaeheteil oli oma ''nägu''. Kümnel ripatsil oli edasi antud ''Põrgu'' olemusest. Ka paelad olid väga ilusad ja tuletas meelde Eesti rahvust tumedates toonides. Kindlasti mulle meeldis selline tehnika, sest varem ma ei ole sellist kohanud. Loomulikult on mu enda tööde peale läinud veepiisku, kuid olen hädaldama hakkanud, et töö on rikutud. Anu Hint on aga avatud uutele vaadetele, ning pani aluse uuele viisile muuta oma pildid huvitavaks. Meeldis ka see, et lisaks piltidele oli seal välja toodud rahvuspärased ehted. Tavaliselt on kuulsustel
Linased riided ja linikud Second level Dolomiidist esemed Third level Kadakast esemed Fourth level Sepistatud nagid, numbrid, naelad Fifth level Merevaik Muhu sussid Eesti lipud, lipuvärvides paelad, prossid Pihlakast ehted Etno kotid, sokid Mida soovitame turistil Eestist kaasa osta Linased linikud (100*40cm 24) Click to edit Master text styles Viltmütsid (27) Second level Kadakast kuumaalused (5,5014) Third level Keraamilised savikruusid (suured 12,
BILANSS I tootmistsükli alguses(tootmistsükkel 1 kuu) AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 2600 eurot Kohustused: 1. Lühiajalised Maksmata üür 200 eurot Elekter 50 eurot 2. Pikaajalised 0 Kauba-ja materjalide varu Omakapital 2350 eurot *nõelad, niidid, paelad 300 eurot Põhivara *Masinad 2000 eurot *Riidepuud 200 eurot *Lauad, toolid 500 eurot Kokku:5600 eurot Kokku 5600 eurot KASUMIARUANNE Müügitulu 1500 eurot Tootmiskulud: 1.Nõelad, niidid, paelad ja muu 1.150 eurot materjal: 50% e 300-st 2.Masinate amortisatsioon 2% 2000-st 2. 100 eurot 3. Mööbli ja riidepuude kulumine 1% 3. 7 eurot 700-st 4.Üür 4. 200 eurot 5
veega ei märgu, isolatsioonimaterjalid, pehme, painduv, kiled, mahutid, ämbrid, vastupidav hapetele ja pudelikastid alustele Propeen Polüpropeen Sarnane polüeteeniga, Voolikud, paelad, karbid, kui tugevam ja seadmedetailid kõrgema pehmenemistemper atuuriga Vinüülkloriid Polüvinüülkloriid Läbipaistev, jäik, Torud, pressitud esemed, termoplastiline, ei isolatsioonimaterjalid,
· mõnedes teostes esineb edvistavat käitumist ja naiivset erootikat · iseloomulik otsitud poosid ja ebakindel jalal seismise · ''Juudit'', ''Veenus'' ja ''Martin Lutheri portree'' HANS HOLBEIN · suurim portreist detailitäpsed, objektiivsed, suur üldistusjõud mitmed kuulsad isikud · 1523 "Rotterdami Erasmuse portree" · just sulgenud endakirjutatud teose ja järelemõtlikult keskendub raamatu sõnumile · kinnisõlmimata rohelised paelad annavad märku, et raamat on just avatud olnud · suu on pisut muigel vaid rahulolev tagasivaade loetule · ''Henry VIII portree'' · kujutab ängistava veenvusega võimukat ja halastamatud valitsejat keskendumine isiklikule heaolule, üleolev poos · ''Cleve Anna'' · üks Henry VIII kuuest naisest naised peavad oma suu kramplikult kinni hoidma · naiste kokkusurutud, vaheliti pandud käed on tõestuseks, et nad on sunnitud kaitsma vähest sõnavabadust ja peavad
1.2 Naiste riietus Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem, kui meeste tuunika. Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise. Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika. Naised kandsid jalas sandaale ja saapaid. Soengul olid kaunistuseks juuksenõel, võrgud, pärlid, paelad, kammid ja diedeemid. Juukseid värviti ja pleegitati. Eheteks Kõrvarõngad, kaelapaelad, käevõrud. Kosmeetikaks oli neil huule ja põsepuna, kosmeetilised operat-sioonid. 1.3 Laste riietus Lapsed kandsid vööga tuunikat kaelas oli neil aga amulett mida kutsuti bullaks. Tüdrukud kandsid seda kuni nad abiellusid. 1.4 Jalanõud
Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium') RIIDED Klassitsismi ajastul muutusid riided tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii kaunistatud Ampiirstiilis riided: vöökoht kõrgel rinna all, avar dekoltee, puhvvarrukad, musliinkleit, värvilised paelad, kindad, sallid. Jalanõud õhukesed Mehed kandsid põlvpükse, pikkade sabadega kuube, veste JOSEPHINE DE BEAUHARNAIS Dikteeris Prantsusmaal moodi JUUKSED NAISED 18. sajandit iseloomustab naistel lopsakas, lahtiste lokkidega soeng. Neoklassitsismist inspireeritud pehmema soengumoe juurde käis 19. sajandil sageli ka juuksevõrk (caul). See oli valmistatud tavalisest või siidniidist ja tihti oli sellel siidist vooder ja kalliskivid kaunistuseks
17. sajandi alguses olid meelismaerjalideks pits, atlass ja samet, kuid keskklass ja alamklass kandsid pigem linast ja villast. Meeste rõivastel kasutati sageli Hispaania ehisnahka. -6- Sajandi lõpuaastatel pitsi populaarsus vähenes ning India musliin tegi võidekäigu. Idamaadest üle võetud kliseetrükk võimaldas kangastele trükkida populaarseid idamaises ja pärsia stiilis mustreid. Lisandid paelad, tressi ja narmad toodi sisse Itaaliast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt. 3.3. Ehted 17.sajandi ehted olid lihtsad ja elegantsed. Jõukas daam valis rõivaste lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja ilu. Nõudmine pärlite järele suurenes 17. sajandil oluliselt. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel ja randmete ümber,
Selle võimlemissüsteemi lõi 1920. aastatel saksa-kreeka päritolu iseõppija Joseph H. Pilates. Juba lapsena tundis ta huvi oma keha arendamise vastu, sest oli sünnipäraselt nõrguke. Teiste lastega mängimise asemel luges ta tundide kaupa anatoomiaatlast ja hulkus metsades. Esimese maailmasõja ajal elas mees Inglismaal ja töötas põetajana raskelt haavatud Briti sõdurite haiglas. Põetajana töötades kinnitas ta liikumatuks jäänud patsientide voodite külge venivad paelad ja niimoodi sündisid uued harjutusmasinad. Pärast I maailmasõda töötas Pilates Hamburgis ja arendas edasi oma "sisemiste lihaste jõu" teooriat, mis 1920. aastate lõpus ilmus trükist "Kontroloogia" nime all. Esimese stuudio avas Pilates 1926. a. New Yorgis ning see sai kohe populaarseks tantsijate hulgas, eesotsas kuulsa koreograafi Martha Grahamiga. Pilatese süsteem koosneb tervikuks ühendatud lihas-, hingamis- ja tasakaaluharjutuste
· nimetab erinevaid värve: punane, sinine, kollane, roheline, must, valge, oran, lilla; · moodustab grammatiliselt õigeid lauseid; · kasutab enamasti õigeid keelevorme (käänded, pöörded); · tunneb ja kirjutab mõningaid tähti. Sotsiaalne areng: · Teab ja nimetab kehaosi (jalg,kõht,käsi) · Teab oma ning teiste lähedaste inimeste nimesid · Tuleb toime riietumisega: nööbid, lukud, paelad, pandlad; · Sööb ise, kasutab õigeid söögiriistu sõltuvalt toidust; · vestleb täiskasvanuga; · suhtleb eakaaslastega, osaleb laste ühistes tegevustes, arvestab mängureegleid ühistes mängudes; ootab mängudes oma järjekorda; · mängib rollimänge, kooskõlastab oma tegevust teiste laste tegevusega; · korrigeerib oma käitumist ja tegevusi, kui täiskasvanu sellele tähelepanu juhib · oskab tegutseda juhendi järgi;
Pilates Joseph Pilatese elulugu Joseph Hubertus Pilates sündis Saksamaal 1880. aastal. Lapsena põdes ta rahhiiti ning astmat. Ta õppis põhjalikult anatoomiat ja bioloogiat ning sai aja jooksul üle oma nõrkusest. Füüsiline tippvorm säilis tema elu 70.-ndate aastateni. I maailmasõjas tekkis tal mõte kinnitada liikumisvõime kaotanud kaasvangidest patsientide vooditele venivad paelad, et taastada lihaste toonust ja liigeste liikuvust. 1923 emigreerus Pilates Ameerika Ühendriikidesse ning asus elama New Yorki, kus ta avas 1926 Manhattani 8. avenüül esimese stuudio. Ta hakkas treenima ja pakkuma taasturavi professionaalsetele tantsijatele, kelle hulka kuulusid balleti suur õpetaja George Balanchine ning moderntanstu diiva Martha Graham. Algselt arendas Pilates välja matiseeria harjutused, mis olid mõeldud kõhulihaste
Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurgal , aga siis ta märkas, et tal olid paelad lahti, kummardas ja sidus need kinni. Kui ta jälle pea püsti tõstis oli kohvik juba kadunud, ja ta paiknes endale täiesti tundmatus kohas, Karina eksis ära. Ta leidis raamatupoe, kus talle suruti peale mingit ennustamisraamatut, kuid mingi ratastoolivend krahmas selle talt käest. Karina hakkas haiglasse liikuma. Ta ei pidanud haiglas kaua vastu ja põgenes sealt, ja läks bussipeale, bussijuht tundus väga imelik, ja õudne
plaadi. See soodustab moodulite laiendamisele ja vahemiku, pilude taandamisele. Füüsilised ja keemilised mooduli omadused samasugused matti omadusega, mis tarbitud nende toodangul. Moodulid on iseloomustatud ühtlase struktuuriga ja ühesuguse tihedusega, , . , , . , , , , , , . - . , , . 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjaalid on valmis kudunud või pununud lõngast, mis koosneb tulepüsiva keraaamikakiudust lisaks orgaanilisekuidust ( mitte rohkem kui 20% ), see tagastab toode painduvuse tõustmist. Metallisulama lõngade arvamine tagastab võimalust saada maksimaalset püsivust kõrge temperatuuris. Klaaskiude lõngade arvamine laseb kasutada meterjalli sellises olukorras, kui on vaja tagastada elektriisolatsiooni
Meie Maardu Maxima on suhteliselt väike kauplus võrreldes nt Ümera keskusega, aga ikkagi siin on mingit asjat, millest mina, nagu klient, tunnen puudust. Esiteks – see on istekohad, kuna nii kaupluses kui ka väljas absoluutselt puuduvad istekohad. Ebamugav see on mitmetel põhjustel: kui sa ootad kedagi (nt leppisid emaga kokku saada kaupluses), siis peab seisma või kõndima edasi-tagasi. Ja ei ole võimalust, kuhu panna kottid või kus peatuda, kui sul nt jalatsi peal läksid paelad lahti. Ning vanadele inimestele ei ole kus puhata. Mõnikord ma tunnen, et oleks tore, kus Maximasse pannakse ekspress-kassad. Seal on sisse ehitatud 14 kassat, aga korraga neist töötab maksimum 5 ja alati on järjekorrad. See tuleneb ebapiisavalt töötajate arvust, ekspresskassadesse on aga vaja maksimum ühte konsultandi, kuid ostude sooritamine oleks palju kiirem. Veel natuke häirib see, et pinna peale, kuhu praegu avatakse apteegi, koguaeg avatakse
Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurgal , aga siis ta märkas, et tal olid paelad lahti, kummardas ja sidus need kinni. Kui ta jälle pea püsti tõstis oli kohvik juba kadunud, ja ta paiknes endale täiesti tundmatus kohas, Karina eksis ära. Ta leidis raamatupoe, kus talle suruti peale mingit ennustamisraamatut, kuid mingi ratastoolivend krahmas selle talt käest. Karina hakkas haiglasse liikuma. Ta ei pidanud haiglas kaua vastu ja põgenes sealt, ja läks bussipeale, bussijuht tundus väga imelik, ja õudne
Pruudikimp võib jaotada: · Ümarkimp üks klassikalisemaid külgvaates meenutab poolpalli. Sellise kimbu võib valmistada kas ainult ühest materjalist, nagu roos ja tulemuseks on ühtlane ümarvorm. Kimpu aitavad huvitavamaks muuta lisandid ja värvivalik. · Langev ehk tilga kujuline Kasutatakse samasid lilli, mis ümarkimbuski, kuid õhulise ja langeva materjaliga antakse edasi kimbu kuju. Selleks on karuhein, sulgaspar, erinevad paelad. Eelistatakse ka kirikliku laulatuse puhul. Selline kimp sobib väiksemat kasvu pruudile. · Fantaasiakimbud Alati ei peagi pruudi kaunistuseks olema kimp, vaid see võib olla ka peaehe, õlakaunistus, taimne kleidikaunistus, rinnaehe jne. Fantaasiakimpude juures kasutatakse erinevaid traadist karkasse, mis kaetakse kas paela või lõngaga ja sellele karkassile saab anda soovitava kuju. Samas on nende teostamine küllaltki keerukas
Naiste seelikud erinesid paikkonniti valmistamisviisi ja värvilahenduste poolest. Põhja-Eestis olid seelikud enamasti pikitriibulised, Lõuna-Eestis kohati ühevärvilised. Saaremaa seelikud olid valdavalt põikitriibulised ning Lääne-Eestis vahel ruudulised. Naisterõivad Tänapäeva mõistes aluspesu talurahvas ei tundnud. Valge linane särk oli otse ihul. Särgile mähiti peale vöö. Jalga pandi põlvini ulatuvad villased sukad ja nende peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla. Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga. Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks. Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla. Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga
kaunistamisel jäi väheseks, soovitati kanda ka peaehteid. Peaehteid hakati kandma Inglismaa eeskujul, kus need kuulusid õhtusoengu juurde. Suurem osa ehteid seoti paelana ümber pea, millest osa meenutas isegi kübara äärt. Soengukaunistustena olid Eestis kasutusel sametseosed. Kitsas must sametpael laubale köidetuna moodustas maitseka kaunistuse õhtusoengule. Õhtusoengute juures kasutati palju lokke ja neid soenguid võisid kaunistada paelad, suled, lilled, ilunõelad, diadeemid. Kõige uuem moeröögatus oli aga värviline juuksetriip tumedajuukselised värvisid endale lahu laiemale poole umbes 5 cm laiuse plaatinavärvi triibu ja blondid musta triibu. Värvilise salgu eesmärgiks oli jätta muljet, nagu kantaks peas paela. Värviline juuksetriip levis Londoni naiste hulgas üsna jõudsalt. Kübaraid võib 1930. aastatel pidada eraldi soengukaunistuseks, peakatte algseks
Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Kui varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökoha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani. Naiste kleit ja vest olid pikad, kuni kandadeni. Vesti kaunistas mõõda põrandat lohisevate otstega pikk lehv. Tolle aja silueti rangust kompenseerisid riiete erksad värvid. XIII sajandil võeti
selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte, siis aga kasutati juba ehteid ja sõlgesid. 17 sajandil aga muutus naiste seelik, see ei olnud enam ühes tükis kangas, mis ümber keha pandi, vaid seelikul oli konkreetne lõige. Mehed hakksid siis kandma põlvpükse ja naised peas liniku aseme tanu. 18 sajandi ilmusid aga riietusse edevad lisandid- paelad, karrad ja nöörid. Seelikutel kasutati pikkitriipe ja pluusidele ilmusid kirevamad tikandid. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. 19 sajandil hakkati kasutama aga vabrikukangaid- riided linnastusid. Uute riietusesemetena levisid meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas ehk vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 20
Seejärel tabas mind üks üllatus - galerii polnud täis maale või fotosid, vaid ruumis oli ainult kaks pilti ja ühel seinal jooksis video. Seejärel asusin esimest pilti uurima. Pilt väga veider, sest pilt ei olnud tüüpilises pildiraamis, vaid pilti ümbritses roheline ronitaim ja pildi ülemis ääres oli lamp, mille sees helendas naljakas roosa valgusega kolju ja silt "DANGER". Pildil oli kujutatud imelik valge kandiline diivan, millel olid mänguasjad ja erinevas pikkuses kahtlased paelad. See oli minu jaoks arusaamatu ja seepärast minegid emotsioone see minus esialgu ei tekitanud. Ma vaatasin seda maali päris tükk aega ning üritasin sellest aru saada. Aru ma sellest kahjuks ei saanud aga mulle hakkas see järsku meeldima. Liikusin seejärel videot vaatama. Video ei olnud nagu multikas või film, vaid videot sai lugeda. Valgetest tähtedest laused mustal taustal tulid ja läksid. Laused moodustasid omavahel ühe loo. Lugu rääkis kunstnikust ja tema perekonnast
Kasutatakse ahjupõrande sillutamiseks, talades ja muudeks liikuvateks osadeks. 3.2 Keraamilised moodulid Keraamilised moodulid valmistamisel pressitakse plokki. Moodulid kindlalt pannakse kahe puit plaadi vahele ja kinnitatakse mitme plastmassist rihmaga. Mooduli alusel on puksid süsteemi kinnitamiseks. Pärast moodulite kinnitamist seinale või võlvidele rihmadega, on vaja nihutada puit plaati. See soodustab moodulite laienemist pilude vahele. 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjalid on valmis kootud või punutud lõngast, mis koosneb tulekindlast keraaamika kiudutest lisaks orgaanilistest kuidudest ( mitte rohkem kui 20% ), see tagab toode painduvuse tõusmist. Metallisulamist lõngade väljaarvamine taastuva suurima stabiilsusega kõrgel temperatuuril. Klaaskiu lõngade kasutamisega saab neid kasutada sellistes kohtades kus on vaja elektrilist stabiilsust. Tekstiil materjale on kasutatud kuni 1250
Kalapüüniste ehitamine 1. Kalapüüniste valmistamiseks kasutatavad materjalid ja nende tehnilised näitajad. Püünistes kasutatavate võrkmaterjalide kvaliteeti iseloomustavad sellised kalapüügi seisukohast tähtsad tehnilised näitajad : -katketugevus N (njuuton = 0,1 kg) -painduvus -venivus ja kokkutõmbumine -vastupidavus valgusele Katkepikkus (ühe meetri pikkuse niidi pikenemine kuni katkemiseni katketugevusega võrdse jõu rakendamisel on üks tavalisi näitajaid niitide võrdlemisel. Polüamiid (nailon), PA –see on peamine tooraine võrkmaterjalide valmistamiseks. Uppuv (erikaal on 1,14) materjal, mis sulab ca +200C juures. Ka madalamatel temperatuuridel võib nailoni kvaliteet muutuda, eelkõige küttekehade läheduses võib noodalina „käharduda“ ja muutuda kasutuskõlbmatuks. Nailon on iseenesest värvitu (särav), kuid valguse murdumisest tingituna näivad värvimata mitmekeermelised niidid valgetena. Katkepikkus 35-40%. Upub, kõrge veniv...
- Rünnata läänekultuuri alustalasid - Rabada ja sokeerida uudsusega - Avaldada põlgust keskmiste kodanike suhtes - Panna inimesi mõtlema teisiti kui seni Traditsiooniliste kunstiteoste loomine oli dadaistidele ebaoluline, dada levis kõige rohkem trükistena. Samas eksponeeriti sageli kunstiteostena juhuslikult ühendatud elemente: trammipiletid, mängukaardid, tikud, juuksed, paelad. Marcel Duchamp skandaalseim dadaist, kes tegutses omapäi. ,,Trepist alla tulev akt" kubismi ja futurismi paroodia Pani aluse ready-made tehnikale (valmis objektide ja igapäevaste esemete eksponeerimine kunstiteostena) nt. ,,Pissuaar" pealkirjaga ,,Purskkaev" signeeritud R.Mutt. 2004.a valisid maailma kunstieksperdid selle töö kõige mõjuvamaks moodsakunsti avalduseks 20.saj esimesel poolel. ,,L.H.O.O.Q" (pr.k ,,tal on kuum tagumik") ,,Mona Lisa" naeruvääristamine klassikalisi
väike õisi loopiv tüdruk, et pruudi tee oleks lilleline ja rõõmus. · Briti pruudid võivad ka õmmelda kleidi serva talismani nagu näiteks head õnne toova hoburaua (seda on kasutanud ka kuninglikud pruudid). · Island: Ehtne Islandi pulmakook on mandliküpsetistest koosnev rõngakuhi kransakaka. · Rõngas on kaunistatud valge tuhksuhkruga ning täidetud keskelt dekoratiivsete sokolaadikommidega. · Itaalia: Pruutpaari maja uksed kaunistatakse pealtega. · Kokkuseotud paelad sümboliseerivad kahte ühendatud elu. · Itaalia pulmakülalised on sajandeid heitnud vastabiellunute suunas suhkrustatud mandleid. · Kreeka: Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. · Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. Kreeka pulmakroon on kas valge või kuldne. · "Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. · Norra: Mõlemale poole noorpaari majaust asetatakse väike kuusk.
raskem ära tunda. Need on sarnased maikellukese ehk piibelehe omadega, kuid leherood on tugevamad ning lehed on servast ja roodude kohalt madaltihedalt karvased. Ka vars on lühikarvane.Õied on aga suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õisi on varrel üks või kaks, väga harva kolm. Õitsva varre kõrgus jääb reeglina 20 ja 60 cm vahele ja õitsemisikka jõuavad taimed 10-15 aastaga.Õitsemisikka jõudnud, õitseb Kaunis kuldking mitu aastakümneid järjest.Õitsemisperioodiks on mai lõpp kuni juuli algus.Kuna taim on putuktolmleja, on kuldkinga õis kaval lõks putukatele. Nad loodavad leida eredast õiest
kõiksugu vana rämpsu. 2. krattil pannakse puukaussidest ******näkid, köntluuad paneb kinsuks, lusika kahad pand rindadeks . 3. vokk ja viht sabaks. 4. niinekera, ahjuluud, vana voki kere ühes rattaga. 5. mustal kassil hing välja, kass vana kuu neljapäeval sauna lavale, kaks vihta tiibadeks, kaks elavat sütt silmadeks. 6. puukausid kannikateks, punased lõngakerad rindadeks, punane lõngakera südameks, voki kruvi suguosaks, ahju luua paelad soolteks, poolikud hobuse rauad. 7. üks nahk (vasika ehk koera), pannakse nahas härja ike selgrooks, vana viht habemeks, soola kivid või päeva kivid (põllult leitud) silmadeks, kaks kardulat neerudeks, kaks muna ****i munadeks, sau aga sabaks. 11) 1530. aastast on Tallinna raekoja tuulelipuks kübaraga mehike, kes hoiab oma metalses käes kramplikult oda. Vana lugu jutustab, et keskaegses Tallinnas toimus iga aasta 1. mail Rannavärava mäel papagoilaskmine,
sphincter ani externus (vöötlihaskoest, tahtele alluv) d) kuidas on kaetud serooskelmega ülalt mesoperitoneaalselt allpool - ekstraperitoneaalselt ! 7. Jämesool a) kuidas nim. peensoole suubumiskohta jämesoolde, kus see asub ostium iliocaecale, projitseerub naba ja spina iliaca ant. sup. - i ühendava joone keskkohal b) nim. käärsoole (colon) osad käärsoole osad – colon ascendence, colon transversum, colon descendence et colon sigmoideum c) missugused paelad moodustuvad käärsoole pikilihastest käärsoole pikilihaskiht – taenia libera, taenia omentalis, taenia mesocolica d) mesocolon transversumi kinnitusjoon algab parema neeru kohalt, ületab duodenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea ning läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule ! 8. Isthmus faucium, kurgukitsus a) mis piirab ülalt pehmesuulagi b) mis piirab külgedelt arcus palatoglossus ja arcus palatopharyngeus, sinus tonsillaris c) mis piirab alt keelejuur
Kõrgemate seisuste rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest ja mida jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi kasutati alussärkidel. Jõukama seisus kaunistas rõivaid soobli-, hermeliini- ja piibrinahkadega Rõivaste kinnitusvahendid (sõled, paelad, vööd, pandlad, pöörad, nööbid, kuljused) rõivaehetena peegeldasid samuti kandja sotsiaalset seisust RIIETUS NAISED Tuunika lõigatakse külgedelt ja seljalt lahti ja nii saab naiste kleidi ülaosa väga tihkelt ümber keha tõmmata. Samuti saab kleiti laiendada taha õmmeldava kiilu e. slepi abil. Slepi saab teha väga pika. Ja et näha oleks, et seljas on ikka kaks kleiti, on alumine kehasse
uskumustega. Rahva pärimuses on vöö pideva kandmise vajadust seletatud sellega, et vöö kinnitab keha, vöötatud keha on kõvem; vööga ei katkestanud ega venitanud end ära. Vööd hakati kandma juba lapsepõlves. Usuti, et vöötatuna kasvab tütarlaps keskelt peenemaks. Vöö oli samuti rahvatraditsioonidega seotud rituaal- ja kinkeesemeks. Igal abiellujal tütarlapsel pidi olema veimevakk ja veimevakas olid tingimata ka vööd. Vanad pulmakombed lubavad oletada , et just vööd ja paelad on 4 kuulunud vanimate andide hulka. Jõuka pruudi veimevakas võis vööde arv ulatuda sajani. Tavaliselt oli veimevakas siiski kümme-kakskümmend vööd. Kuigi naiste vöökudumisoskus oli üldine, tellisid jõukamad pruudid vöid külakäsitöölistelt. Vöökudujate meisterlikkusest annab tunnistust viiekümne nelja erineva kirjaga kirivöö, mis on tehtud Eesti Rahva Muuseumile 1913. aastal. 5
Üks kuulsamaid astraalrännaku juhtumeid leidis aset Harborview haiglas Washingtonis 1997. aastal. Patsient, kes oli viibinud haiglas kolm päeva, koges infarkti ajal kehavälist kogemust ning kirjeldas hiljem, kuidas ta oli hõljunud enda keha kohal kui meedikud teda elustasid, väljunud haiglast ning jälginud õhust haigla kõrval olevat parki ja autoteed. Lisaks kirjeldas patsient haigla kolmanda korruse aknaääre taga olevat hästi kantud tennist, mille paelad olid kinga kanna alla peidetud (Clark, 1984). Üks põhjustest, miks Harborview haigla juhtumi korral kõik kirjeldatu tõele vastas, võis olla asjaolu, et patsient oli alateadlikult tajunud ja meelde jätnud detaile, mida ta hiljem endale uudsetena kirjeldas. (Debner, Jacoby, 1994) Pikalt usuti, et Harborview haigla juhtum on eriline, sest esialgselt juhtumit uurinud Clark kirjeldas, kuidas leitud tennist ei olnud võimalik näha haigla siseruumidest. Samas loodi 1996
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
