Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai KÄTEHÜGIEEN Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Paljude patsientide surma ja kannatusi, mis on tingitud haiglainfektsioonidest, saab ennetada. 20-30% haiglainfektsioonidest peetakse ennetatavateks efektiivse kätehügieeni abil. Haiglainfektsioonid mõjutavad igal aastal sadu miljoneid patsiente üle maailma. Need infektsioonid toovad endaga kaasa mitmeid probleeme. Seetõttu pikeneb patsientide hospitaliseerimise aeg ja töövõimetus ning suurenevad kulutused diagnostikale, põetusele ja ravile. See omakorda toob täiendavat koormust tervishoiusüsteemile. Lisaks eelnevale suureneb ka surmajuhtude arv. Arenenud maades haiglainfektsioone põeb 5-15% patsientidest, arengumaades infektsioonide levik on 2- 20 korda suurem. Euroopas esineb iga aasta umbes 5 miljonit haiglainfekts
KODUNE ÜLESANNE NR 1. Osakonnas on patsient, kellel on õhu kaudu leviv nakkus kuna patsiendil leiti aktiivne tuberkuloos. Patsiendil on abikaasa, kes soovib teda igapäevaselt külastada. Patsiendi menüü on tavaline, kuid ta soovib süüa koos teiste patsientidega söögisaalis. Samuti soovib patsient lugeda osakonnas olevaid ajalehti ja raamatuid ning vaadata koos teiste patsientidega õhtuti televiisorit. Õde peab mõõtma patsiendi vererõhku, temperatuuri ja pulssi. Eluliste näitajate võttes hakkas patsient oksendama. Oksemassid sattusid põrandale. Iseloomusta Tuberkuloosi bakterit - kuidas levib ning kus teda leidub? Tuberkuloositekitaja levib inimeselt inimesele õhu kaudu. Tuberkuloosihaige eritab rääkimisel, köhimisel ja aevastamisel ümbritsevasse õhku sekreedipiisakesi, milles on haigustekitajad. Sekreet kuivab õhus ning kujunevad nn piisktuumad, mis võivad õhus püsida tunde. Sissehingatava õhuga satuvad need inim
Liivi Paris ÕIII-2 LOR PRAKTIKUMI TOIMINGU JUHEND KÕRVASIDEMED Toimingu eesmärk ja näidustused: · Haavainfektsiooni, selle vältimine · Verejooks, selle peatamine Toimingu teostamiseks vajalikud vahendid: · Kandik · Tehaspuhtad kindad; · Neerukauss; · Steriilsed näpitsad · Steriilne rätik · Steriilsed kindad · Steriilne pintsett; · Steriilne sidumismaterjal; · Steriilsed tutikud; · Füsioloogiline lahus või vesinikperoksüüd; · Desinfitseerimisvahend Toimingu teostamise põhimõtted: 1. Identifitseeri patsient, küsides tema ees- ja perekonnanime (Moreau 2001: 245); 2. Selgita protseduuri käiku patsiendile, taga privaatsus, pese käed ja vajadusel pane kindad kätte (Moreau 2001: 245); 3. Anna patsiendile mugav asend, mis võimaldab sidumiseks kõrvale juurdepääsu (Moreau 2001: 248); 4. Taga piisav valgustatus (Moreau 2001: 248); 5. Veendu steriilse sidumiskom
ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist. Kolonisatsioonresistentsus- on mehanismide kogum, mis kindlustab normaalse mikrofloora stabiilsuse ja väldib sellega organi asustamist sinna juhuslikult sattunud mirkoobidega , sealhulgas patonesetega Hügieen tervisehoolduslik puhtus. Tervist ja selle säilitamist käsitlev õpetus. Infektsiooni e. nakkusallikas koht, kust infektsiooni tekitaja üle kantakse. Kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine ning paljunemine inimese nahal või limaskestadel, haigust ei teki. Kontaminatsioon mikroobide sattumine kudedesse või steriilsetele pindadele, kus nad siiski ei paljune. 4 Mikroob e
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo
haigusseisunditega (Reisdorff jt 1993, Tsaikina 2005, Allman 2007). Laste intubatsioonil kehtib järgmine ravimite manustamise järjekord: Atropin, sedatiivsed ravimid, anesteetik ja relaksant (vt Lisa 3 lasteintensiivravis enimkasutatavad ravimid). 4.2.2. Lapse ettevalmistus intubatsiooniks Aspireerimine Enne lapse intubeerimist on vaja lapse ülemised hingamisteed aspireerida, et tagada hingamisteede puhtus ja kergendada intubeerimise protseduuri. Aspireerimiseks piisab 70-100 mmHg suurusest rõhust. See tagab kogu sekreedi eemaldamise, kuid samas ei põhjusta limaskestade kahjustusi. Aspireerimine ei tohi olla jõuline ja kesta rohkem kui 10 sekundit, sest see võib põhjustada hüpoksiat (MacDonald 2002). Hapniku manustamine Enne intubatsiooni tuleb patsient preoksügeniseerida maski ja ambukotiga ventileerides.
Kõik kommentaarid