ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ16
Ilja Škatov

ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS

Referaat uurimis - ja arendustöö metoodikas
Tallinn 2014

SISUKORD

ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. KÄTEHÜGIEEN 4
2.ÕE ISIKLIK RIIETUS 5
3. KAITSEVAHENDID 6
ARUTELU 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8
Parandatud, täiendatud ja muudetud töö esitada hiljemalt 6.01.2015

SISSEJUHATUS

Õe põhitegevus on tervise edendamine ja säilitamine, haiguste ennetamine, tervise taastamine, vaevuste ja kannatuste leevendamine. Eelkõige peab alustama endast, seetõttu peab õde jälgima oma isiklikku puhtust ja riietumist. Isiklik hügieen saab alguse kodust ja on iseenesestmõistetav, et hoolimatus ja valed harjumused võivad põhjustada infektsiooni teket. Palju mikroobe on näol, kaelal , kaenlaalustel, peopesadel, sõrmeotstel ja küüntel, jäsemetel ja lahkliha piirkonnas. Igapäevane pesemine aitab vältida haiguseid. Selles referaadis autor räägib käte hügieenist, õe riietusest ja kaitsevahenditest.

KÄTEHÜGIEEN

Õenduses esineb väga tihti kehalisi kontakte patsiendi ja õendustöötaja vahel. Turvatunde tagamiseks tuleb protseduuride teostamisel kasutada õigeid tööviise. Kätehügieen on kõige lihtsam viis nakkushaiguste ja bakterite ennetamiseks. Käte pesemine ning desinfitseerimine kuuluvad kätehügieeni kõige olulisemate protseduuride alla.
( Remmel jt 2006: 32).
Haiglanakkustega puutuvad kokku kõik tervishoiuasutused üle maailma. Üldised prognoosid näitavad, et enam kui 1,4 miljonit patsienti üle kogu maailma on pidevalt mõjutatud haiglanakkustest. ( Guidelines On… 2009: 6). Haiglanakkused ohustavad patsientide turvalisust, suurendavad nende kannatusi, põhjustades pikaajalist töövõimetust, suurenevad kulutused nii patsientidele, nende peredele kui ka tervishoiule, mistõttu pikeneb haiglas viibimise aeg ning tõuseb suremus . (Sax jt 2007; Guidelines On… 2009). Kätehügieen on eelkõige vajalik selleks, et kaitsta teisi inimesi mikroorganismide levitamise ees, seda ei tohi unustada ning sellele tuleb pöörata suurt tähelepanu.
(Sax jt 2007: 9).
Käsi tuleb pesta selleks, et vähendada transiitmikrofloora ja orgaanilisest mustuse ülekandmist käte kaudu. Käsi ei tohi pesta liiga kaua ja liiga intensiivselt, sest üleliigne käte hõõrumine rikub nahka kaitsva pH (happe-leelise tasakaalu), selle tagajärjel muutuvad käed kuivaks, mis oma korda soodustab ekseemi teket. (Remmel jt 2006: 32).

Kätepesu võib jagada kolmeks: tavaline kätepesu, hügieeniline kätepesu ja kirurgiline kätepesu. Hea kätehügieeni põhimõtted on lühikesed küüned, puhtad küünealused; sõrmustest, käekellast, küünte lakkimisest loobumine; terve käenahk; hoolikas kätepesu; vajadusel desinfitseerimisvahendi kasutamine; kaitsekinnaste kasutamine.
(Remmel jt 2006: 32)

ÕE ISIKLIK RIIETUS

Õe tööriietel on oma nõuded, mida kehtestab tervishoiuasutus. Tööandja vastutab ja hoolitseb riietuse eest. Tööandja väljastab, peseb ja parandab neid. Üldjuhul jalatseid muretseb endale õde ise. Samuti sukad või sokid peavad olema asjakohased . Tööriided peavad alati vastama kehtestatud nõuetele. Materjali jaoks on omad nõuded, eelkõige ta peab taluma korduvat pesemist 85°C juures. Kuna haigla külastajate esmamulje kujuneb töötajate välimusest, tuleb hoolitseda tööriiete puhtusest ja korrektsest väljanägemisest. (Remmel jt 2006: 39).
Vormiriietuse eesmärk on vältida mikroobide ja nakkuste levitamist ühelt inimeselt teisele. Vormielemendid võivad erineda üksteisest, nad ei pea olema tingimata valged kitlid, võivad olla ka eri värvides pükskostüümid. Tööriided pestakse pesumajas ning vahetatakse selleks ettenähtud korras. (Iivanainen jt 2003: 92-93).
Mõtle ja vii tekst pealkirjaga kooskõlla.

KAITSEVAHENDID

Selleks, et takistada patsientide ja töötajate vahelist nakkuste levitamist, on vaja kasutada kaitsevahendeid. Igapäevaselt õed kasutavad oma töös kilepõlle, juustekaitset, maske, kaitseprille ja kaitsekindad. Kilepõllede eesmärk on hoida tööriideid määrdumisest ja märgumisest. Juustekaitse kaitseb aseptilisi piirkondi. Kuigi mask ei anna täielikku kaitset, on see element vajalik enda kaitseks. Selle peamine eesmärk on kaitsta piisk - ja õhklevinakkuste eest, samuti kaitseb see ka puutenakkuse eest, kuna katab suuremat osa näopiirkonnast. Kaitseprillide eesmärk on kaitsta silmi vere- ja eripritsmetel silma sattumist. Kaitsekindad kaitsevad käte saastumisest ja verenakkuste saamise riskist. Kindad jagunevad oma korda ühekordseks kasutamiseks ja korduvkasutatavateks. Ühekordseks kasutamiseks kindad on tehase poolt steriilsed, korduvkasutamiseks mõeldud kindad ei ole tehase poolt steriliseeritud. Enda ohutuse tagamiseks on vaja tunda kaitsevahendite õiget kasutamist. (Iivanainen jt 2003: 93). „Kõik töötajad on varustatud kaasaegsete EU standardile vastavate tööriietega eraldi suviseks ja talviseks perioodiks. Kõigile töötajatele on tulenevalt ameti eripärast ja sellest tulenevatest terviseriskidest vastavad kaitsevahendid“. ( Kruup 2010: 34).

ARUTELU

Selles töös tõi autor välja, kuidas õed peavad hoolitsema enda eest, milliseid peaaspekte peab õde järgima oma isikliku puhtuse ja riietumise kohta. Sellega saab kinnitada, et oma igapäevaelus tuleks pöörata tähelepanu isiklikule puhtusele, kuna hügieeninõuete mittetäitmine võib tekitada tõsiseid kahjustusi terveks ülejäänud eluks. Hügieeni nõuded on väga vajalikud, et hoolimatus ja valed harjumused ei põhjustaks infektsiooni teket.

KASUTATUD KIRJANDUS

Kruup, E. (2010). Kvaliteedi käsiraamat. Mäetaguse: SA Alutaguse Hoolekeskus
http://www.hoolekeskus.ee/img/image/KvaliteediKR.pdf .
(17.11.2014).
Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: AS Medicina.
Remmel, H., Müürsep, T. (2006). Õpi ja Harjuta. Tallinn.
Sax, H., Allegranzi, B., Larson, E., Boyce, J., Pittet, D. (2007). My five moments for hand hygienea user -centred design approach to understand , train, monitor and report hand hygiene . Journal of Hospital Infectio, 67, 9.
http://microbiology.mtsinai.on.ca/coreEducModules/hand-hygiene-aug-2007.pdf . (25.10.14).
Guidelines On Hand Hygiene In Health Care (2009). World Health Organisation . France
http://whqlibdoc.who.int/publications/2009/9789241597906_eng.pdf .
(29.10.14).