Immuunvastus erinevatele antigeenidele Bakterite-, viiruste- ja parasiitidevastane immuunsus Kasvajate-vastane immuunsus. Transplantatsiooni-immuunsus. Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad
hemolüütiline tõbi. K-antigeen võib olla K+ või ei K. IgM MNS-süsteem. Avastati 1947.a. MN- ja Ss-antigeenid päranduvad põlvest põlve (emalt-isalt lastele) muutumatult. IgM P-süsteem. 1927.a avastatud P-antigeen on Parvoviiruse B19 retseptor. IgG Lutheran. 1946.a. IgG Duffy. 1951.a (on Plasmodium Vivax retseptor). IgG Kidd. 1951.a. IgM Lewis. 1946.a. Kudede siirdamisel on erütrotsüütide antigeenide kõrval olulisema tähtsusega nn. transplantatsiooni- ehk koesobivusantigeenid. Kudede individuaalset erinevust uuriti hiirte nahatransplantaatide abil, mis viis suure koesobivuskompleksi MHC (histocompatibility) molekulide avastamiseni. Need molekulid võtavad osa antigeeni esitlemisest T-lümfotsüütidele. Koesobivusgeenid paiknevad pindmiselt rakumembraanidel, moodustades vähem kui ühe protsendi membraanist. Oma keemiliselt koostiselt on nad glükoproteiidid. Koesobivus- ehk transplantatsiooniantigeene leidub organismi rakkudes erinevalt
peale ravi • Süsteemne glükokortikoid hormoonravi rohkem kui 2 nädalat annuses vähemalt 20mg päevas või lastel vähemalt 2mg/kg päevas – ravi ajal ja kuni 3 kuud peale ravi Vastunäidustused • Immuunsupressiivne ravi teiste ravimitega peale glükokortikoid hormoonide – ravi ajal ja kuni 6 kuud peale ravi • Organtransplantatsioon – kuni 6 kuud peale immuunsupressiivset ravi • Luuüdi transplantatsioon – vähemalt 24kuud pärast transplantatsiooni või 12 kuud pärast immuunsupressiivset ravi Vastunäidustused • HIV-positiivsele patsiendile, kui on kujunenud raske immuunpuudulikkus Võimalikud kõrvaltoimed • Pärast vaktsiinisüsti võib süstekoht olla valulik, punetav ja turses • Võib tõusta palavik • Mõne nädala möödudes võib tekkida lühiajaline isemööduv nahalööve või turse kaelapiirkonnas • Harva võib tekkida turse jäsemepiirkonnas kuhu süst tehti • Palavikukrambid palaviku ajal
puhul ? 58. Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse viiruslike nakkushaiguste puhul ? 59.Milliseid immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse ainuraksete poolt põhjustatud nakkushaiguste puhul? 60.Kuidas HIV-1 viirus tungib rakku ja miks tekib immuunpuudulikkus ? 61.Millised signaalid võivad käivitada genoomi integreerunud HIV-1 proviiruse? 62.Mis on onkofetaalsed antigeenid? 63.Võrrelge süngeenset ja allogeenset transplantatsiooni. 63.Graft versus host haiguse olemus. Immunogeneetika Ene M. 1. Antikehade lokaliseerumine organismis. 2 2. Antigeen-antikeha kompleksi affiinsus ja aviidsus. 2 3. B-lümfotsüütide diferentseerumise etapid luuüdis. 4 4. Ig-lookuste organisatsioon antikehi mitteprodutseerivates rakkudes 2 5. Ümberkorraldused Ig-lookustes B-lümfotsüütide diferentseerumisel. 2 6. Antikehade repertuaari genereerimise üldpõhimõtted. Kombinatoorika osatähtsus. 2 7
). Dominant - on mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv (arvukuse või suuruse tõttu[1]) liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli. Ehitusdegradatsioon - mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Elumus - on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite[1], elundi transplantatsiooni või muude meditsiinivõtete rakendamisega juurde võita elueapikendusena võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Emigratsioon - ehk väljaränne on ränne teise riiki. Endeem - on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Sellist piiratud levikut kui nähtust nimetatakse endemismiks. Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
53. Milles seisneb pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje? Tooge näiteid pärilike haiguste mittegeneetilise tõrje meetoditest. Selle all mõistame pärilike haiguste avaldumise mõjutamist või vältimist mittegeneetiliste meetoditega. Siia hulka kuulub mitmesuguste eelsoodumusega seotud keskkonnategurite mõju vältimine või vähendamine, aga samuti mitmete ainevahetuses osalevate metaboliitide puuduse leevendamine nende manustamisega. Näiteks transplantatsiooni- ja korrigeeriv kirurgia. 54. Kuidas mõjutab pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje defektgeeni sagedust populatsioonis, kui ravitud loomi paarituses ei kasutata? Tõstetakse ebasoovitava genotüübi kohastumust raviga ehk populatsioonis tõuseb defektse geeni reaalne sagedus. Muidu LV kõrvaldaks nad. Kui neid paarituses ei kasuta, siis see ei mõjuta geenisagedust tulevas põlvkonnas. 55. Kuidas mõjutab pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje defektgeeni
negatiivne samast soost doonor Redutseeritud intensiivsusega konditsioneerimisskeemiga allogeenne vereloome tüvirakkude siirdamine on alternatiiviks konventsionaalsele allogeensele vereloo- me tüvirakkude siirdamisele olles oluliselt väiksema transplantatsioonist tuleneva surevusega 6.4.3. Doonori lümfotsüütide infusioon Doonori lümfotsüütide infusioon on üheks ravimeetodiks retsidiivide puhul peale allogeenset vereloome tüvirakkude transplantatsiooni Doonori lümfotsüütide infusiooni kasutatakse residuaalse haiguse puhul peale redutseeritud intensiivsusega konditsioneerimisskeemiga allogeenset vereloome tüvirakkude siirdamist 6.5. Säilitav ravi Varasematel aastatel säilitatavat ravi tavaliselt ei kasutatud Seoses „uute ravimite“ kasutuselevõtuga on järjest olulisemaks muutunud esma- liini ravi järel säilitusraviga remissiooni pikendamine
dusiseadmed Pseudomonased, atsinetobakterid kraanid ja kraanikausis Pseudomonased, atsinetobakterid, kraaniveega legionellad, mükobakterid Haiglanakkust mõjutavad tegurid Hospitaalinfektsiooni riskirühmadeks on eakad, enneaegsed vastsündinud, intensiivravi patsiendid, kortikosteroidravi saavad patsiendid (nendega surutakse maha immuunreaktsioon, nt transplantatsiooni korral), pikaajaliselt antibakteriaalset ravi saavad patsiendid ja pikaajaliselt haiglaravil viibijad. Eriti ohtlik on pikaajaline operatsioonieelne hospitaliseerimine. 4 Nakkuse põhjustaja bakterid viirused Nakkusallikas Vastupanuvõime
valku-kodeerivatest geenidest on hulkraksete organismide genoomis esindatud üksikuna; ülejäänud on duplitseerunud. Duplitseerunud geenid kodeerivad mitteidentseid sugulasvalke (näiteks beeta-globiinid, tubuliinid). Duplitseerunud geenid pole enamasti identsed, vaid koosnevad väga sarnastest järjestustest, mis kodeerivad sarnaseid valke. Mõned geeniperekonnad võivad aga sisaldada sadu liikmeid (näiteks immunoglobuliinid, transplantatsiooni antigeenid). Lisaks funktsionaalsetele duplitseerunud geenidele esineb genoomis ka duplitseerunud mittefunktsionaalseid geenikoopiaid e. pseudogeene. · Lookused- DNA lõik , mille sisemised muutused on aluseks alleelsete geenide tekkele · Kromosoomide ja geneetilised kaardid- geenide suhtelise asendi skemaatiline kujutamine aheldusrühmas. Sentimorgan ühik mille alusel pannakse geenid alusel koromosoomide peale ritta.
Ravi Põhjus Täielik voodirežiim Vereelementide säilitamine Steriilne keskkond Kokkupuute vähendamine bakteritega Antibiootikumid Võitlus infektsiooniga Vereülekanded Vereelementide asendamine Intravenoosne toitmine Seedetrakti säästmine 6-8 Gy suuruste dooside puhul on rakendatud ka mõningase eduga luuüdi transplantatsiooni, kuigi surm on nii suurte dooside puhul väga suure tõenäosusega Kiiritus mingile kindlale kehapiirkonnale põhjustab palju väiksemaid kahjustusi ja riski kui kogukeha kiiritus. Kuigi kiiritatud alal võib kahjustus olla tõsine, kompenseerivad selle kahjustamata koed. Naha beetakiiritus e põletus. Suure kogukeha doosi puhul on nahakahjustus tavaliselt ebaoluline. Surmav doos tekitab vaid kerge nahapunetuse ja karvade väljalangemise.
immuunmehhanismide uurimine infektsioonide korral immuunmehhanismide uurimine mitte- infektsioossete haiguste jt. immunoloogiliste seisundite korral (allergia / atoopia; autoimmuunsus ja autoimmuunhaigused; kasvajad; transplantatsioon) Immunoloogia rakendamine teistes teadusharudes: baasimmunoloogia (immunokeemia) meditsiiniline immunoloogia (immunogeneetika) kliiniline immunoloogia (immunoteraapia, transplantatsiooni immunoloogia, immunodermatoloogia, allergoloogia, autoimmunoloogia jne) immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid teistes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondades (põhinevad antigeen-antikeha reaktsioonidel in vitro; harvem in vivo) geneetika füsioloogia molekulaarne bioloogia evolutsiooniõpetus Kaasaegse immunoloogia arengusuunad:
annaabi.ee 
