KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ (0)

MOODULI TÖÖ



Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool


Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE
REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2  Ravimi “6 reegli põhimõte” 8 ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU
TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL 9 4.1 Terviseedendus 9 4.1.1 Füüsiline läbivaatus 10 4.2 Toitumine 10 4.3 Eritamine ja ainevahetus 11 4.4 Aktiivsus ja liikumine 11 4.5 Uni ja puhkus 11 4.6 Taju ja tunnetamine 11 4.7 Enesetaju 12 4.8 Rollisuhted 12 4.9 Toimetulek/pingetaluvus 12 4.10 Elupõhimõtted 12 ÕENDUSPLAAN 12 5.1 Diagnoos: 12 5.2 Diagnoos: 13 5.3 Diagnoos: 14 5.4 Diagnoos: 15 EPIKRIIS (vajadusel kui on lahkunud osakonnast) 16 INFOALLIKATE OTSIMISE KIRJELDUS JA VALIKU PÕHJENDUS 16 ÕENDUSTEGEVUSTE ANALÜÜS 17 KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1


SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta. Haiglas viibimise ajal külastas teda korra tema lapsed. Patsiendi valik toimus praktikandi soovil ning patsiendi enda nõusolekul. Patsiendi valikut soodustas kliiniliste diagnooside vähesus ja nende omavaheline seos. Juhtumi koostamiseks küsiti privaatselt patsiendi ning raviarsti nõusolekut. Eetilisuse tagamiseks, juhtumi koostamisel teostati intervjuu privaatses palatis ning patsiendile selgitati, mis tema andmetega tehakse. Juhtumianalüüsi koostades on kasutatud patsiendi andmeid õdede/arstide poolt koostatud haigusloos. 2


1. KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused Patsiendi põhidiagnoosiks on 20.04.2021 diagnoositud kongestiivne südamepuudulikkus
(I50.0)
Põhihaiguse tüsistusteks on patsiendil diagnoositud: - 20.04.21 Südamekahjustusega hüpertooniatõbi (I11.0) Kaasuvad haigused: - 20.04.21 Kodade virvendus ja laperdus (I48) 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus Kongestiivne südamepuudulikkus (CHF) on tavaliselt eluohtlik progresseeruv haigusseisund,
mille puhul südamelihase kokkutõmbed ei ole piisavalt tugevad selleks, et süda suudaks
vajalikul määral pumbata sellesse jõudvat verd.
Sümptomite hulka kuuluvad väsimus, nõrkus, hingeldamine, jalgade turse ja väike
koormustaluvus. Patsiendi läbivaatusel ilmnevad sageli kiire pulss, hingeldamine (mis viitab
vedeliku kogunemisele kopsus), turse, kägiveeni liigtäitvus, suurenenud süda.
Südamepuudulikkuse kõige levinum põhjus on arterilubjastus, mis põhjustab ummistusi
pärgarterites, mille kaudu liiguv veri südamelihastesse. Sellised ummistused võivad viia
südamelihase infarktini, mille tagajärjeks on südame talitlus häiritud ja tulemuseks on
südamepuudulikkus. Muud põhjused kongestiivseks südamepuudulikkuseks on hüpertoonia,
südameklapihaigused, diabeet, südame viirusnakkused ja tasakaalustamata toitumine ning
liigne alkoholi tarbimine. Kui südamepuudulikkuse põhjused on ebaselged, siis neid
nimetatakse idiopaatilisteks. Kongestiivne südamepuudulikkus võib halvimal juhul lõppeda
patsiendi surmaga.
Kongestiivset südamepuudulikkust saab eristada kahte liiki. Süstoolne südamepuudulikkuse
puhul väheneb südame kokkutõmbevõime. Süda ei jõua pumbata vereringesse piisavat
verehulka ja selle tulemuseks on vasaku vatsakese vähenenud väljutusfraktsioon. Süstoolse
südamepuudulikkuse puhul on tavaliseks sümptomiks kopsuturse. Diastoolne südamepuudulikkus tähendab südame võimetust kokkutõmmete vahel lõdvestuda ja
vatsakestesse ei jõua piisavalt verd. Südame väljutusmahu säilitamiseks on suuremat südame
täitumisrõhku, kuid vasaku vatsakese väljutusfraktsioon järgi mõõtes on kokkutõmbed
normaalsed. Diastoolse südamepuudulikkuse tavaline sümptom on kõhu ja jalgade turse
(Ödeem). Tavaliselt on südamepuudulikkusega inimesel mõningal määral nii diastoolne kui
ka süstoolne südamepuudulikkus. (Patendiamet, 2017)
Tänapäevane ravi ei tegele ainult sümptomite vähendamisega, vaid keskendub sellele, et
vältida asümptomaatilise kardiaalse düsfunktsiooni progresseerumist sümptomaatiliseks
südamepuudulikkuseks, SP sümptomite ja SP-st tingitud piirangute raskenemist ning
vähendada suremust (Eesti Kardioloogide Selts, i.a). 3


2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED Patsiendile teostati haiglas olles erinevaid protseduure. Enne sisehaiguste osakonda tulekut
teostati erakorralise meditsiini osakonnas röntgenülesvõte rindkerest (20.04.2021).
Röntgenülesvõte võeti patsiendilt lamades. Enne sisehaiguste osakonda tulemist teostati
patsiendile ka veel kompuuteranalüüsiga EKG. Elektrokardiograafia (EKG) annab informatsiooni südame löögisageduse ja erinevate
rütmihäirete kohta. Elektrokardiogramm on sageli tehtav uuring, mida tehakse nii
olemasolevae südame-veresoonkonnahaigustega patsientidele kui ka südamehaiguse kahtluse
korral. EKG on kõige informatiivsem südameisheemia, infarkti ja südame rütmihäirete
diagnoosimisel (ITK, i.a). Elektrokardiograafia uuringut tehes leiti, et patsiendil esineb
kodade virvendus ja laperdus. Osakonda tulles pidi patsient 48 tundi olema üksikus palatis kontaktisolatsioonis, enne kui
Covid19 testi tulemus tuli. Patsiendiga tegeledes pidi kandma kilepõlle ja visiiri. Pärast
uuringuid pidi haiglapersonal patsiendil silma peal hoidma ning pidevalt suhtlema temaga,
kuna patsient läks kergelt ärevaks üksi olles. Sisehaiguste osakonda saabudes tehti patsiendile täismahus ehhokardiograafia. Ehhokardiograafia on südame ultraheliuuring, millega saab hinnata: vatsakeste funktsiooni,
südame õõnte suurust, trombide olemasolu, südameklappide ehitust ja funktsiooni ning aordi
haigusi. Ehhokardiograafiat tehakse nii rindkere kui ka söögitoru kaudu. Söögitoru kaudu
uuringut läbi viies ei tohi patsient vähemalt 4 tundi enne süüa ning uuring kestab 60 minutit.
Rindkerel läbi viidud uuring võtab aega 30-40 minutit ja enne seda võib süüa kui ka juua
(Südamekeskus, i.a). Enne uuringule minemist selgitasin patsiendile uuringu näidustustest
ning vajalikkusest. Uuringu objektiivse leiuna on arst leidnud, et vasakul südame vatsakesel
on raske hüpertroofia ja on tekkinud kopsuringe rõhu kerge tõus. Väljavoolutrakti
obstruktsiooni ei esine ja selget segmentaarse kontraktsiooni häiret ei näe. Üldine süstoolne
funktsioon on normis. Diastoolne funktsioon ei ole hinnatav. Aordiklapi servmine
fibroos-kaltsinoos ja kerge kuni keskmine stenoos. Laboratoorsete analüüsidena võeti (20.04.2021) patsiendil kliiniline vereproov. Enne veeni
vere punktsiooni on tähtis, et patsient oleks söömata ja joomata 10-14 tundi ning vähemalt 1
tund ärkvel. Verevõtmise eelselt tuleb vältida suurt füüsilist pingutust, suitsetamist, alkoholi
tarvitamist, liigset kohvi ning rasvase toidu tarbimist. Vereringe stabiliseerumiseks on
patsiendil soovitatav enne protseduuri istuda 15 min rahulikult (SYNLAB, i.a). Laboratoorsete analüüside referentsväärtuste tulemused: (20.04.21) Troponiin T (kõrgtundlik) 17.1 ↑ (<14ng/L) 4


NT-proBNP 3608 ↑ (<125 ng/L)
CRP 17 ↑ (<5mg/L)
Glükoos 6.4 ↑ (<6,0 mmol/L)
eGFR (Crea, CKD-EPI) 78 ↓ (> 90 mL/min/1,73m2) Hemogramm 5-osalise leukogrammiga WBC 10.6 ↑ (4,1 .. 9,7 E9/L)
Hct 46 ↑ (37 .. 45 %)
MCHC 311 ↓ (322 .. 356 g/L)
RDW-CV 17.3 ↑ (12 .. 15%)
RDW-SD 59.0 ↑ (38 .. 48 fL)
Mono 0.89 ↑ (0,24 .. 0,8 E9/L)
Lymph 3.53 ↑ (1,3 .. 3,1 E9/L) 3. RAVIMITE MANUSTAMINE 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid Ravim Näidustus Annustamine Kõrvaltoimed Furosemiid Kiire diureesi vajadus
erakorralistes
olukordades, 2 ml ampull sisaldab 20 mg
furosemiidi.
Patsiendil olid tursed
jalgadel, mis tuleneb
tema diagnoosist. Ravimit manustati 20 mg
i/v. Intravenoosset kaks
korda päevas. furosemiidi
tuleb manustada aeglaselt. Aeg-ajalt tekivad kõrvaltoimetena
trombotsütopeenia, kurtus (mõnikord pöördumatu), sügelus, naha ja limaskestade
reaktsioonid. Harva võib tekkida
iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, anoreksia, maohäired, kõhukinnisus, suukuivus, nägemishäired, paresteesia, vertiigo, pearinglus,
unisus, segasus, vaskuliit, jalalihaste krambid, asteenia, krooniline artriit, rasked anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid. (Ravimiregister 2020) 5


Apiksabaan Antikoagulantravim,
mis aitab vältida verehüübe teket.
Ravimit kasutatakse patsiendil trombi ennetamiseks ning insuldi ennetamiseks
kodade
virvendusarütmia
tõttu. Ravimit manustati suukaudselt tabletina (5
mg) kaks korda päevas.
p/o Sagedasteks kõrvaltoimeteks on
verejooksud, kontusioon, ninaverejooks ja hematoom.
Aeg-ajalt tekkisid patsientidel
trombotsütopeenia, sügelus, hüpotensioon, hematotseesia ja
protseduurijärge verejooks. (Euroopa Ravimiamet, 2021) Torasemiid Torasemiid on
diureetikum, mis on
uriini eritumist
soodustav ravim.
Antud diureetikumi
anti patsiendile tema
tursete pärast jalgadel. Ravimit manustati
suukaudselt tabletina
(50m mg) kaks korda
päevas. p/o Sagedasemad kõrvaltoimed on
Hüpokaleemia, peavalu,
müospasm, seedetrakti häired.
Aeg-ajalt võib tekkida suu
kuivust, surinat kätes ja jalgades
ning urineerimisraskust.
(Ravimiregister, 2020) Metoprolool Metoprolool on ravim,
mis aitab vähendada
hüpertensiooni
kõrgvererõhutõve
korral.
Ravimit anti
patsiendile tema kõrge
vererõhu raviks. Ravimit manustati
suukaudselt tabletina (50
mg) kaks korda päevas.
p/o Sagedasteks kõrvaltoimeteks on:
Väsimus, pearinglus, peavalu,
iiveldus, seedetrakti häired. Aeg-ajalt võib tekkida valu
rinnus, hallutsinatsioone, kesknärvisüsteemi häireid ja allergilisi nahareaktsioone. (Ravimiregister, 2020) Omeprasool Maohappe
moodustumist pärssiv
mao- ja sooleravim,
kuulub prootonpumba
inhibiitorite rühma. Eesmärk kaitsta magu,
kuna patsient tarvitab
erinevaid ravimeid. Ennetab kõrvetiste ja
maohaavandite
tekkimist.
Kuna patsient saab
palju erinevaid ravimeid, siis antud Ravimit manustati suukaudselt kapslina (20
mg) enne hommikusööki.
p/o Sagedastest kõrvaltoimetest tekib peavalu, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine. Aeg-ajalt võib tekkida unetust,
väsimust, unehäireid, pearinglust, vertiigo, dermatiiti
ning nahalöövet. (Ravimiregister, 2020) 6


ravim aitab kaitsta magu. telmisartaan+h
üdroklorotiasii
d MicardisPlus on näidustatud
patsiendile, kellel telmisartaan üksinda ei ole vererõhu langetamiseks
piisavalt efektiivne. (hüpertensiooni ravi) Ravimit manustati suukaudselt tabletina (80/12,5 mg) üks kord
päevas. p/o Sagedastest kõrvaltoimetest võib
tekkida patsiendil: pearinglus,
hüpokaleemia, hüpotensioon, kõhulahtisus. Aeg-ajalt võib tekkida: Sünkoop, arütmiad, düspnoe, lihasspasmid ja valu
rinnus. (Euroopa ravimiamet,
2007) Simvastatiin Simvastatiini
kasutatakse
kolesterooli ja rasvainete taseme alandamiseks veres.
Ravimit anti kõrge riskiga patsiendi südameprobleemide
riski vähendamiseks. Ravimit manustati suukaudselt tabletina (20
mg) üks kord päevas
p/o. Sagedastest kõrvalmõjudest tekivad peavalu, nõrkus, aneemia, respiratoorsed häired,
seedetrakti häired. Aeg-ajalt võib
tekkida nahalööve, liigesevalu ja
lihasvalu. (Ravimiregister, 2020) Spironolaktoon Spirix on kaaliumisäästev
diureetikum, mida kasutatakse astsiidi, maksatsiroosist
tingitud tursete ja primaarse
hüperaldosteronismi
korral ning südameveresoonkonna
puudulikkuse või kõrgvererõhutõve
täiendavaks raviks. Ravimit manustati suukaudselt tabletina (25
mg) üks kord päevas.
p/o Sagedasteks kõrvaltoimeteks on:
hüperkaleemia, nõrkus, segadus,
rütmihäired, iiveldus. Aeg-ajalt
võib tekkida unisust, peavalu ja
nahalöövet. (Ravimiregister, 2018) Isosorbiitmmo
nonitraat Imdurit kasutatakse füüsilisest koormusest
või stressist põhjustatud südame ja
rindkere valude Ravimit manustati suukaudselt tabletina (60
mg) üks kord päevas.
p/o Sagedastest kõrvalmõjudest tekib: peavalu, pearinglus, tahhükardia, iiveldus. Aeg-ajalt
võib tekkida nahalöövet, sügelust, oksendamist ja 7


ärahoidmiseks.
Patsient tuli just rindkerevalu tõttu haiglasse, mis pärast
on talle ka määratud
Imdur. kõhulahtistust. (Ravimiregister,
2017). Duloksetiin Duloxetini kasutatakse
depressiooni ja ärevushäirete raviks.
Patsient on ärevushäiretega ning muutus kergesti ärevaks üksi olles, mis
omakorda aeglustab ravi. Ravimit manustati suukaudselt tabletina (60
mg) üks kord päevas.
p/o Sagedastest kõrvalmõjudest võib
tekkida: vähenenud söögiisu, unetus, ärevus, treemor, hägune
nägemine, seedetrakti häired,
iiveldus. Aeg-ajalt võib tekkida:
larüngiit, hüperglükeemia ja nägemishäireid. (Ravimiregister,
2021) Kvetiapiin Ketipinori kasutatakse
skisofreenia,
bipolaarse häire, ärevuse ja maani raviks.
Patsiendile anti Ketipinori tavaliselt õhtuti ärevuse ja unetuse tõttu. Ravimit manustati suukaudselt tabletina (25
mg) üks kord päevas.
p/o Sagedased kõrvalmõjud on: pearinglus, unisus, iiveldus, kehakaalu tõus, ebaloomulikud
lihasliigutused. Aeg-ajalt võib
tekkida: neutropeenia, ülitundlikkust, krambihood ja
riniiti.(Ravimiregister, 2020). 3.2  Ravimi “6 reegli põhimõte” Patsiendi turvalisuse tagamiseks ravimite manustamisel, tagati ravimi "6 reegli põhimõte": õige ravim, õige manustamiskoht, õige aeg, õige patsient, õige doos, dokumenteerimine. Õige ravimi väljaselgitamiseks tehti kindlaks arsti poolt määratud ravim ning viidi see vastavusse osakonnas oleva ravimiga. Selleks uuriti dokumentatsioonist ravimi nime ja toimeainet ning otsiti õiget ravimit osakonna ravimi ruumist. Ravimi õige manustamiskoha väljaselgitamiseks uuriti patsiendi jälgimislehelt olevaid andmeid ning vajadusel vaadati ka õiget manustamiskohta ravimi pakendi infolehelt. Ravimi õige aegsel manustamisel peeti kinni ajast ning õigetest kellaaegadest. Õige patsiendi väljaselgitamiseks küsiti patsiendi nime, isikukoodi ning veenduti ka selles, kas patsiendil on õige nimega käepael käes. Õige 8


ravimi doosi manustamisel viidi vastavusse patsiendi jälgimislehel kirjutatu ning vastava ravimi pakendil olev ravimi doos. Dokumentatsiooni teostati kohe peale ravimi manustamist. Dokumenteerimine toimus osakonna valveõe laua juures ning privaatselt. Ravimite annustamist dokumenteeriti nii paberkandjal kui ka arvutis, eHL süsteemis. 4. ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL Hindamise kuupäev: 23.04.2021
Sugu: Naine  Vanus: 71
Elupaik (maa või linn): Võru maakond
Amet: Töövõimetuspension 4.1 Terviseedendus Patsient on hospitaliseeritud haiglasse valu rinnus ja õhupuudus tunde pärast. Varasemalt on
naisterahvas viibinud haiglas sarnase murega. Patsiendi põhidiagnoosiks on I50.0
Kongestiivne südamepuudulikkus. Kaasuva haigusena esineb patsiendil I48.0 Kodade
virvendus ja laperdus ning I11.0 Hüpertooniatõbi. Patsiendil on ka alakõhu põletikuline haav
mille tekitas talle tema kass. Samuti on naisterahval jalgadel tursed põlvedeni. Perekondlik anamnees: Patsiendi õde põeb I-tüüpi diabeeti. Teadaolevalt rohkem muresid
peres ei esine. Kodus tarvitatavad igapäevased ravimid: Tbl. Eliquis 5mg x 2, Tbl. Simvastatiin 20mg, Tbl.
Metoprolol ret. 50mg x 2, Tbl. Indur 60mg, Tbl. MicardisPlus 80/12,5 mg, Tbl. Spirix 25mg,
Tbl.Torasemid 50mg, Tbl. Dulsevia 30mg Patsiendi sõnul on pikemat aega olnud kodus raskusi liikumisel. Tunneb rindkeres valu ja
õhupuudus tunnet, mis on viimastel päevadel süvenenud. Külmetusi pole viimase aasta
jooksul olnud. Kergemate tervise probleemide raviks kasutab patsient apteegist
kättesaadavaid käsimüügiravimeid nagu nt: Paracetamol, Ibumetin. Rahvameditsiini kasutab
patsient külmetuste raviks (saialill, kummel, kibuvits). Patsient pole kunagi suitsetanud ega
alkoholi tarbinud. Suuremaid õnnetusi pole viimase aasta jooksul juhtunud. 9


4.1.1 Füüsiline läbivaatus Patsiendi üldine välimus on korras, hoolitsetud ning hügieen on puhas. Orienteeritus ajas ja
ruumis on adekvaatne. Tähelepanu häireid ega keskendumisraskusi ei esine. Patsient mõistab
vestluse käiku ja saab aru kõigist küsimustest. Mõtete ja soovide väljendamisega raskusi ei
esine. Patsiendi suhtluskeeleks on eesti keel. Kõne on arusaadav, konkreetne ning selge.
Kõnetempo on aeglane ja rahulik. Haiglas viibides ei külastanud patsienti ükski
perekonnaliige. Patsient ei kasuta ühtegi abivahendit urineerimisel/roojamisel. Samuti
puudub hügieeni probleemi tõttu esinev uriini või rooja lõhn. Vererõhk 123/79 mmHg; saturatsioon ruumiõhul on 90-91%; pulss 80x'; hingamissagedus on
20 x/min, kahinaid ei esine. Köhimisel ei esine sekreeti/röga. Hingeldab rahuolekus,
rääkimine raskendatud. Kõnelemisel tekib düspnoe. Patsiendi käepigistus on tugev, pliiatsit
suudab kätte võtta, ning haarang on tugev. Lihastoonud tugev. Liigesed sirutatud ja
painduvad. Patsient liigub iseseisvalt, tasakaalu häireid ei esine. 4.2 Toitumine Patsient toitub regulaarselt, süües 3-4 toidukorda päevas. Isutust, allergiaid, raskusi
toiduneelamisega, ning seedimisega ei esine. Taldrikutäiest toidust tarbib patsient 100%.
Kodus eelistab patsient hommikusöögiks süüa neljaviljahelbeputru ilma moosita ja teravilja
leiba juustuga. Kõrvale joob patsient tassi teed meega. Lõunaks ja õhtusöögiks eelistab
patsient süüa enda või tütre valmistatud toitu, millest 1/2 taldrikust moodustab
liha/muna/kana/kala; veerand taldrikust moodustab juur- ja köögiviljad ning 1/2 taldrikust
moodustab kartul/riis/tatar. Patsient tarbib kala kord kvartalis ning peamiselt eelistab süüa
õlis praetud sealiha, kana. Kõrvale valmistab peamiselt kartuleid, erineval kujul. Patsient
armastab süüa valke sisaldavaid tooteid: jogurtid, piim, kohupiim. Magustoiduks püüab
patsient tarbida 1-2 peotäit puuvilju, kuid tihti on magusanälg nii suur, et sööb
piimašokolaadi , küpsiseid ning komme. Toiduained üldiselt ostavad tema lapsed ning
valmistamisega probleeme ei esine. Toidu valikut mõjutavad majanduslikud tegurid. Poes
eelistatakse osta odavamaid tooteid. Tarbitav vedeliku hulk päevas on 1,5- 2 liitrit. Patsiendi
sõnul on jalad pidevalt turses. Üldiselt paraneb patsient hästi, kuid haavad paranevad
aeglaselt. 4.3 Eritamine ja ainevahetus Patsiendi kõht käib läbi 1-2 korda päevas, kuid mõnikord isegi harvemini. Rooja värvus on
helepruun ning konsistents tükkis ja kõva. Patsient urineerib 2-4 korda päevas, vahel ka öösel
ning uriin on selge värvusega. Ebamugavustunnet ei esine, probleeme pidamatusega pole. 10


Kõhukinnisuse korral tarvitab patsient Duphalac'i (lahtisti) kolm korda päevas. Higistamisega
probleeme ei ole. 4.4 Aktiivsus ja liikumine Patsient tunneb, et viimase aasta vältel on väsimuse aste palju suurem, valu tõttu rindkere
piirkonnas. Vajalikeks tegevusteks pole piisavalt energiat. Igapäevaselt liigub patsient 1km,
tavaliselt ümber kodu või naabruskonnas. Vabaajategevustena meeldib patsiendile tegeleda
käsitöö ja aiandusega. Valu tõttu ei saa patsient liigset füüsilist koormust endale lubada ning
eelistab püsida kodus ja tegeleda vähem füüsilist pingutust nõudvate tegevustega. Patsient
saab täielikult ise hakkama toimingutega: söömine, tualetis käimine, liikuvus voodis, enese
välimuse korrastamine, üldine liikuvus, toidu valmistamine, kodu korrashoid, riietumine. 4.5 Uni ja puhkus Patsient magab ööpäevas 5-6 tundi. Peale puhkust tunneb patsient ennast väsinu ning loiuna.
Patsiendil esineb probleeme uinumisega. Tihti ärkab patsient öösel ülesse, valu või
õhupuudus tunde tõttu ning hiljem und ei tule. Kindlad unerituaalid puuduvad. Võõras kohas
magamine tekitab raskusi. Unekvaliteeti mõjutavad müra, valgus, valu ja temperatuur. 4.6 Taju ja tunnetamine Patsiendil on nägemishäired: paremas ja vaskust silmast vaegnägija. Kasutab prille. Patsiendi
lõhna- ega puutetundlikkus pole muutunud. Mäluga probleeme ei esine. Olulisi otsuseid on
raske langetada, kuna patsient tunneb ennast ebakindlalt ega ei usalda iseennast. Uusi asju on
kõige lihtsam õppida läbi praktika. Tavaliselt ei esine õppimisel raskusi. Ebamugavustunde
korral püüab patsient ennast analüüsida ning eneses selgusele jõuda. Patsient hindab oma
rindkere valu skaalal 8 palli. Valu asukoht on rindkere keskel. Esilekutsuvaks teguriks on
raske füüsiline pingutus või stress. Valu iseloom on alati sama, tugev ja näriv. 4.7 Enesetaju Patsient suhtub endasse positiivselt ning tahab olla rõõmsameelne. Hetkel ei tunne haige
ennast oma kehas hästi, valu pärast. Tunneb muret oma laste pärast rohkem kui enda.
Patsiendil esinev depressioon ning masendus on tekitanud temas alaväärsus tunde. Patsient 11


tunneb, et mõnikord on lootus kadunud ning väljapääsu pole olemas. Sellistes olukordades on
patsient saanud abi laste ja sõprade käest. 4.8 Rollisuhted Patsient elab üksi korteris. Abikaasa suri 4 aastat tagasi. Probleemide korral alati suhtleb
lastega ning saab nõu sealt. Patsient sõltub oma lastest, kes temaga arsti visiitidel ning poes
käivad ja sõidutavad. Kuna patsiendil on toetavad naabrid ja palju lähedasi naabruskonnas,
siis koos püütakse probleemid/mured lahendada. 4.9 Toimetulek/pingetaluvus Patsiendil pole viimase kahe aasta jooksul toimunud suuri muudatusi või kriise. Patsient
leiab, et lastest on kõige rohkem kasu olukordade ning otsuste läbirääkimisel. Raskete ning
pingeliste olukordade lahendamisel arutatakse asjad omavahel läbi. Pingete maandamiseks
meeldib patsiendile tegeleda oma hobidega (käsitöö ning aiandus). 4.10 Elupõhimõtted Patsient on rahul sellega, mida ta on hetkel elus saavutanud. Tulevikuplaanidega sooviks
patsient saada järeltulevat põlvkonda. Patsient pole usklik. 5. ÕENDUSPLAAN Juhtumianalüüsi õendusplaanis kajastatakse kõiki patsiendi probleeme ja diagnoose. Nendest
neli olulisemat diagnoosi ja õendusprobleemi kajastatakse koos eesmärkide, õendustegevuste
ja hinnangutega. Probleemid on püstitatud tähtsuse järjekorras ning kuupäevade lõikes. 5.1 Diagnoos: Probleem: Valu rindkere keskosas (20.04.2021)
Diagnoos: Akuutne valu (00132), mis on tingitud võimalikust koekahjustusest südames, mis
väljendub valu kaebamises rindkeres, õhupuudus tundest ja väsimusest. Lähieesmärk: (5.05.2021) Patsient on teadlik ja saab aru, mis on rindkere valu põhjuseks
ning mõistab, et valu tõttu on häiritud tema magamine ja igapäevased toimingud. Patsient on
teadlik efektiivsetest valuvaigistavatest meetoditest ning teab kuidas stressirohketel hetkedel
ennast rahustada. 12


Kaugeesmärk: (21.05.2021) Patsient teeb teadlikke valikuid valuvaigistamise osas ning
oskab ennast stressirohketel hetkedel rahustada. Kuuaja möödudes on patsiendi valu skaalal 3
palli.
Õendustegevused: ● Selgita patsiendile, et rindkere valu on tingitud raskest südamepuudulikkusest.(Kaasik, 2020) (**) ● Valu olemus ja tugevus sõltub ka patsiendi eluviisist ja füüsilisest koormusest. Räägi patsiendile, et valu tõttu peab ta muutma oma igapäeva toiminguid. Valu olemasolul
tuleb jääda rahulikuks ning vajadusel võib pikali visata. (Kaasik, 2020) (**) ● Õde peab selgitama patsiendile ärevuse mõjust ravil ning leidma viisi üheskoos kuidas ennast rahustada hoogude korral. On leitud, et depressioon ja ärevus raskendab südamepuudulikkusega patsiendi ravisoostumust ning suurendavad
hospitaliseerimist. Ärevust alati ei peeta muude sümptomite kõrvalt nii tähtsaks.
Ärevuse või depressiooni tõttu võivad kergemini tekkida hingamisraskused või
õhupuudustunne, mis omakorda tekitavad paanikat ning valu rinnus (Kaasik, 2020) ● Õe esimene samm on patsiendile rõhutada ravirežiimi kinnipidamise tähtsusest. Selleks, et ravi oleks edukas peab patsient järgima ravimeid ja alati käima arsti visiidil
ettenähtud ajal. Andmed on näidanud, et 20%-60% südamepuudulikkusega
patsientidest ei järgi ettenähtud raviplaani. Samuti peab õpetama patsiente:
sümptomite äratundmise, kehakaalu jälgimise, dieedi ja toitumise ning vedeliku
tarbimise kohta. Näiteks kui patsient saab aru, millised sümptomid võivad teda
hoiatada läheneva ägenemise eest, teab ta helistada tervishoiuteenuse osutajale. Muud
teemad, millele peaks patsient tähelepanu pöörama, on alkoholist loobumine,
suitsetamisest loobumine, stressi juhtimine, kehakaalu langus ja kehaline aktiivsus
(Buckler, 2009). (**) ● Õpeta patsiendile kasutama valu hindamise skaalat(0-10palli). Sellega saab õde jälgida valu tugevust ja iseloomu pikaajaliselt. (**) ● Õde peab manustama korralduste kohaselt ettenähtud ravimeid ning jälgima nende toimet. Patsiendile peab ka selgitama ravimiga tekkivaid võimalikke kõrvalmõjusid.
Selle abil saab patsient teavitada õde, kui peaks tekkima mõni kõrvalmõju. (*) ● Haiglas olles peab õde jälgima päeva vältel patsiendi elulisi näitajaid (vererõhk, pulss, temperatuur, hingamissagedus). (*) ● Patsienti peab julgustama teavitama õde igast muutusest või häirivast faktorist. (*) Hinnang: (29.04.2021)
Patsient teab mis põhjustab tema valu ägenemist ning oskab ennast maha rahustada või
hoiduda stressirohketest situatsioonidest. Rindkere valu hindab 3 pall valu skaalal valu
hoogudel. Patsient on teadlik, et ravi soostumiseks tuleb kinni pidada ravist ning igapäevaselt ravimeid võtta ja käima arsti juures kontrollis. Patsient on õendustegevustega ja
õdede poolt pööratud tähelepanu ning raviga rahul. Haiglas olles on patsiendil tekkinud kahel
korral rindkere valu, kus patsient on ise saanud ennast maha rahustada. 13


5.2 Diagnoos: Probleem: Infektsiooni oht alakõhul olevast kassi kriimustuse haavast. (20.04.2021)
Diagnoos: Infektsiooni risk (00004), mis on tingitud ebapiisavast primaarsest kaitsest
(nahavigastus, koetrauma) ning ebapiisavast sekundaarsest kaitsest. (Herdman, 2012). Lähieesmärk:(5.05.2021) Patsiendil ei ole tekkinud infektsiooni tunnuseid (punetus, valu,
temperatuuri tõus, turse, talitlushäire).
Kaugeesmärk: (21.05.2021) Patsiendil on haav paranenud ning ei ole tekkinud muid
tüsistusi.
Õendustegevused: ● Patsiendile tuleb selgitada haava olemusest, põhjusest ning edasisest ravist. (*)
● Enne ning pärast haava sidumist teostada käte antiseptika. (*)
● Jälgida tunnuseid, mis viitavad haavainfektsioonile: mäda, kaua kestev paranemine, haava värvuse muutumine, kergesti veritsev granulatsioonkude, ootamatu valu või
hellus, ebanormaalne lõhn. (**) (Siaw-Sakyi, 2017) ● Kasutada antimikroobseid sidemeid, välja arvatud juhul, kui patsiendil esineb infektsiooni
tunnuseid. (Siaw-Sakyi, 2017) ● Patsienti tuleb julgustada õde teavitama valust või ebamugavusest haava piirkonnas. (*) Hinnang: (29.04.2021)
Eesmärk, mille olime püstitanud sai saavutatud. Alakõhul olev kassikriimustuse haav on
peaaegu paranenud ning infektsiooni tunnused ei tekkinud. Haava puhastati igapäevaselt
Sol.Prontosan lahusega, paigaldati grassolind võrkside, määriti Braunovidon salviga ning
paigladati Mefix plaaster, kuna patsient oli allergiline tava plaastrile. 5.3 Diagnoos: Probleem: Kassi kriimustusest tulenev haav mõõtmetega 3x3cm. (20.04.2021)
Diagnoos: Naha terviklikkuse kahjustus (00046), mis on tingitud mehhaanilistest teguritest ja
tundlikkuse vähenemisest ning, mis väljendub nahakihtide hävimises ja nahaaluste
struktuuride kahjustuses. (Herdman, 2012). Lähieesmärk: (5.05.2021) Haav alakõhul on paranemas, mõõtmetega 1,5x1,5cm.
Kaugeesmärk:(21.05.2021) Kuu aja pärast on kassi kriimustuse haav on täielikult
paranenud.
Õendustegevused: ● Patsiendile selgitada haava olemusest, põhjusest ning edasisest ravist. (*) 14


● Enne ning pärast haava sidumist ja puhastamist teostada käte antiseptika. (*)
● Hinnata naha üldist seisundit vähemalt kaks korda päevas (punetus, tursed). (Lewis jt 2014) ● Kontrollida, kas nahal esineb üldist kuivust, liigset niiskust, naha lõhenemist (**). (Lewis jt 2014) ● Panna tähele haava lõhna ja eritist (**). (Lewis jt 2014)
● Hinnata patsiendi toitumist ning vedeliku tarvitamist. Naha paranemiseks vajab keha spetsiifilisi toitaineid, näiteks C-vitamiini ja mikroelemente (tsink, raud). Oluline on
ka
valgu tarbimine(**). (Lewis jt 2014) ● Haava puhastada Sol.Prontosan lahusega, määrida spaatliga Braunovidon salvi või Prontosan geeli, asetada haavandi peale Grassolind võrkside ning siduda Mefix
plaastriga (*). Hinnang: (29.04.2021)
Alakõhul olev haav on paranemas. 29.aprillil on haava mõõtmed 1,5x2cm. Selle põhjal arvan,
et lähi eesmärk on reaalselt saavutatav. Patsient ei kurtnud kordagi valu haava sidumise ajal
ja on õendustegevustega igati rahul ning ei oska midagi kurta. 5.4 Diagnoos: Probleem: Südamepuudulikkusest tingitud tursed jalgadel. (20.04.2021) Diagnoos: Liigne vedelikukogus (00027) ehk isotoonilise vedeliku peetuse suurenemine, mis tekib vedelikupeetusest kudedes, kui süda ei suuda eri kehaosadest pärit verd vastu võtta ega endast välja pumbata. Lähieesmärk: (5.05.2021) Patsient on teadlik turse olemusest ja põhjustest ning oskab ära hoida tursete tekkimist. Tursed jalgadel on taandunud. Kaugeesmärk: (21.05.2021) Kuu aja pärast on tursed jalgadel täielikult taandunud ning patsient teab kuidas edaspidiselt tuleb hoiduda tursetest. Õendustegevused: ● Patsiendile tuleb selgitada turse olemusest ning selle tekitajast ja põhjustest. (*) ● Tuleb patsiendiga koostöös muuta toitumist tasakaalukamaks ning vähendada soolade tarbimist.(*) ● Turse varajases faasis on soovitatav alustada konservatiivset ravi (nt: kehakaalu langetamine)  ning kompressioonravi.(**) (Simon, E. B. 2014) 15


● Patsient peab edaspidiselt ennast kaaluma igal hommikul, ning tulemused kirja panema (kaalupäevik). Kaalutõus üle 2-3kg viitab liigsele vedeliku kogunemisele kehas. (Teeäär, T. jt, 2019) ● Haiglas olles tuleb haiglapersonalil jälgida patsiendi sissejoodud vedeliku ja diureesi vahet. Võimalusel peab kaasama sellesse ka patsienti ise. (*) ● Koduses ravis tuleb patsiendil ise piirata vedeliku tarbimist kuni 1,5-2l päevas.(Teeäär, T. jt, 2019) ● Võimeldes ja liikudes taastub ning liigub vereringe jalgades ülespoole ja see vähendab venoosseid ummistusi. (**) (Simon, E. B. 2014) Haiglas olles tuleb patsienti motiveerida liikuma rulaatoriga või tuleb kaasata võimlemiseks füsioterapeut. ● Kongestiivse südamepuudulikkusega patsiendile, kellel on kahepoolsed jala tursed, on raviks ka diureetikumid. (Simon, E. B. 2014) (**) Patsiendile tuleb korralduste kohaselt ettenähtud ravimeid õigeaegselt manustada ning tuleb patsienti teavitada ka võimalikest kõrvaltoimetest. Hinnang: (29.04.2021) Patsient on teadlik mis tema turseid jalgadel tekitab ning on valmis haiglast koju saades oma elustiili muutma. Patsient on teadlik, et peab vähendama soolade ja liigse vedeliku kui ka alkoholi tarbimist ning toituma üleüldiselt tervislikumalt. Patsiendile ja tema lähedastele on selgitatud ravi edasisest plaanist ning ka lähedased kaasavad ennast patsiendi edasisse ravisse( nt: käivad patsiendiga rohkem jalutamas ning toidu ostmisel valivad vähe soolast liha ja piimatooteid). Patsiendi tursed on suurem jagu taandunud, kuid iseseisvalt patsient liikuda veel ei saa (liigub rulaatoriga). Patsient on õendustegevustega rahul ning on lubanud ka kodus ravi jätkata. 6. EPIKRIIS (vajadusel kui on lahkunud osakonnast) Patsient ei lahkunud minu praktika jooksul koju ega ka teise osakonda. Põhjus on selles, et
kõhul olev haav vajas igapäevast steriilset sidumist ning patsiendi seisund ei lubanud tal veel
koju naasta, taheti silm peal hoida võimaliku ägenemise tõttu. Seetõttu ei saa koostada
patsiendi kohta epikriisi peatükki. 16


7. INFOALLIKATE OTSIMISE KIRJELDUS JA VALIKU PÕHJENDUS Patsiendil põhidiagnoosi kohta sain esmase informatsiooni tema anamneesi lugedes, raviarsti
ja praktikapoolse juhendajaga arutades, töös kasutasin Tartu ülikooli kliinikumi ja Põhja-
Tallinna regionaalhaigla kodulehel olevat informatsiooni südamepuudulikkuse kohta. Teadusartikleid otsisin erinevatest allikatest. Peamisteks olid EBSCO, PubMed ja Google
Scholar. Otsingusõnadena kasutasin ''nursing'', ''heart failure'', ''oedema'', ''risk for infection'',
''chronic pain'', ''pain management'' ning ''impaired skin integrity''. Veidi keeruliseks tegi
sobivate artiklite otsimise see, et paljud tekstid olid tasulised. Siiski leidsin palju ka tasuta
artikleid, millest otsisin välja nelja diagnoosi jaoks erinevaid õendustegevusi. Lisaks teadusartiklitele kasutasin töös ka erinevaid teaduspõhiseid infoallikaid. Peamisteks
allikateks olid Ravimiameti kogulehekülg, haigekasse Ravijuhend (Kroonilise südamepuudulikkuse diagnoosime ja ravi juhised) ning palju infot leidsin ka raamatust ́ ́
Medical-surgical nursing: assessment and management of clinical problems ́ ́. Valisin just
need allikad, kuna olen neid ka oma varasemates töödes kasutanud ning seal oli palju
informatsiooni minu teema kohta. Õendusdiagnooside leidmisel kasutasin eestikeelset väljaannet NANDA Internationali
õendusdiagnoosid: definitsioonid ja klassifikatsioon 2012–2014 (Heather Herdman 2012). 8. ÕENDUSTEGEVUSTE ANALÜÜS Sooritatud õendustegevused olid suures osas edukad ja tõenduspõhisest kirjandusest leitud
informatsiooni ja soovitustega oli kokkulangevus. Tegevuste edukaks sooritamiseks aitas
palju kaasa patsiendi enda valmisolek koostööks ja positiivne suhtumine. Hailgaravil said
püstitatud eesmärgid enamjaolt saavutatud ning patsiendiõpetus kulges probleemideta. Patsiendil leidsin järgmised õendusdiagnoosid: infektsiooni risk,akuutne valu, liigse
vedelikukoguse risk ja naha terviklikkuse kahjustumise risk. Potentsiaalse infektsiooniriski õnnestus meil vältida ning patsiendil ei tekkinud haava
ümbrusesse punetus, tursed ega muid põletiku tunnused. Küll tekkis patsiendil nahale allergia
esimesel haigla päeval plaastri liimi vastu. Edasi on seotud tema haava Mefix plaastriga,
mille vastu reaktsiooni ei tekkinud. Minu viimase praktika päeval sain viimast korda haava
siduda ning nägin kuidas haav on kenasti paranemas. Igapäevane sidumine, õige käte
antiseptika ning patsiendi enda hea hügieen aitas haava paranemisele kaasa. Haava
puhastasime S.Prontosan lahusega, haavale asetasime vaseliini põhise võrksideme ning 17


sidusime steriilse sidemega. Patsient ise kurtis õdedele, kui side oli lahti tulnud või kui tundis
kuumetust või ebameeldivat tunnet haava lähedal. Selleks, et patsient kuulaks ja saaks aru õest, tuli õdedel ka olla veidi empaatilisem. Olulisem
roll, mida õde saab südamepuudulikkusega patsientide hooldamisel täita, on tegutseda
multidistsiplinaarse meeskonna koordinaatorina. Lisaks peab õde olema kättesaadav, et iga
saadud informatsiooni „tõlgiks” arusaadavasse vormingusse, et patsient oleks teadlik temaga
toimuvast ja saaks seetõttu ravile vastata. (Botha, A. 2020). Patsient oli väga jutukas ning
tema juures viibides tuli alati vastata miljonile küsimusele. Eks selline uurimine oli ka üks
näide ärevusest ning üksinduse tundest. Kogu haiglapersonal oli valmis vastama tema
küsimustele ning teda abistama igal viisil kui võimalik. Patsient ise ka korduvalt kiitis
personali oma tegemistest ning oli väga rahul talle pakutava hoolduse ja ravi suhtes. Põhilised õendustegevused haiglas koosnesid eluliste näitajate jälgimisest, dokumenteerimisest ning ravimite manustamisest. Botha (2020) toob oma artiklis välja, et
olenevalt patsiendi haiguse raskusastmest, on eluliste näitajate mõõtmiste sagedused
erinevad. Jälgida tuleb hingamisraskuste teket, vere hapnikusisaldust, pulsisagedust,
võimalusel/vajadusel teostada EKG monitooringut, vererõhku, üldist enesetunnet. Õde peab
veenduma, et patsiendid võtavad ette nähtud ravimeid raviplaani kohaselt ning jälgima ka
võimalike kõrvaltoimete teket. Tursete korral tuleb jälgida tursete esinemise dünaamikat.
Samuti peab õde jälgima patsiendi organismi sisse ning sealt välja minevaid vedeliku
koguseid ning arvutama vedelikubilansse. Ka on õe ülesandeks patsiendi regulaarne
kaalumine ning selle dokumenteerimine (Botha 2020). Igapäevaselt mõõtsime nii hommikul
kui ka õhtul vererõhku, saturatsiooni, hingamissagedust ning pulssi. Samuti jälgisime sisse
joodud vedeliku hulka ning iga 4h tagant diureesi kogust. Patsient oli ise väga tubli ning alati
kirjutas üles oma joodud vedeliku kogused ning teadis täpselt palju tohib ta päeva jooksul
juua ja kuidas seda kogust päeva peale jagada. Vajadusel janu korral andsime talle jääkuubiku
keele peale mis aitas mõningal määral janu kustutada. Patsiendil polnud haigusloos välja toodud ärevust või depressiooni, kuid haiglaravil oli näha,
et tal olid kõik sümptomid selleks olemas. Patsient pidevalt tundis ärevust, mida ta ka mainis
personalile. Õhtuti oli raskusi magama jäämisega ning pidevalt kurtis halva unenäo või
äkilise ärkamise kohta. Ajal mil oli ta üksikpalatis, helistas ta kutsekella tihedalt kuna tundis
ärevust üksinda olemisest. Isolatsiooni lõppedes paigutasime patsiendi neljasesse palatisse
kus oli veel peale tema kaks naisterahvast. Pärast seda panime personaliga tähele, et vähenes
kutsekella helistamine ning üleüldine kurbus ja üksindus. Palatist oli kuulda pidevalt
jutustamist, isegi naermist ning vahel käis patsient koos teiste naistega koridori peal
rulaatoriga jalutamas. Patsiendi motivatsioon liikumise vastu kasvas ja ravi kulg muutus
kiiresti. Patsient oli kohe rohkem positiivsem ja ärevus oli peaaegu kadunud. Eks selline
käitumine on loomulik eakatele, kes elavad üksinda või hooldekodus, kus ei pöörata talle
piisavalt tähelepanu. Haiglast koju saades, tuleb ka lähedasi kaasata raviplaani. Lähedastele, kellele selline
kohustus langeb, võib pereliikme hooldamisel kaasa tuua liigset kohustus ja osaliselt ka 18


süütunnet või viha. Samuti ka patsient võib ennast tunda üleliigse koormana lähedastele, ning
see omakorda võib tekitada iseseisvuse kaotamise või vabaduse piiramise tunnet. Selliste
probleemide vältimiseks tuleks patsiendi kui ka abistava inimese või perega eelnevalt läbi
arutada (Kaasik, 2020). Haiglaravi ajal käis patsiendil külas ka lapsed, kes temaga pikalt
vestlesid ning kuulasid ema muresid. Lähedastele selgitasime ka koduse ravi tähtsusest ja
andsime nõuandeid kuidas edaspidiselt hakkama saada. Patsiendi lapsed olid väga koostöö
valmid ja olid nõus igal viisil ema aitama. Kodust raviplaani arutasime koos patsiendi ja tema
lastega privaatses ruumis ning patsient ja lapsed said omavahel kokkuleppele kuidas edasi
minna peale haiglast välja saamist. Teppand (2019) rõhutab, et südamepuudulikkusega haigete ravi ja jälgimine on kompleksne
ning pikaajaline, eeldades head koostööd arsti ja patsiendi vahel. Patsienti tuleks igal
võimalusel nõustada, et teda maksimaalselt kaasata. Veel rõhutab ajakirjas ''Eesti Arst''
kardioloog Pille Teppan, et lisaks medikamentoossele ravile on patsientide jaoks välja toodud
ka juhised ning nõuanded, mida peaks kroonilise südamepuudulikkuse puhul kodus järgima.
Soovitatav on jälgida oma kaalu ning seda ka dokumenteerida, et märgata tekkivaid
sümptomeid. Kui esineb kiire/seletamatu kaalutõus (rohkem kui 2 kg kolme päeva jooksul),
hingamisraskused või tursete süvenemine, peaks patsient suurendama ajutisel oma
diureetilise ravimi doosi ning vajadusel suhtlema arstiga (Teppand, 2019). Patsiendile
selgitati diureetikumide vajalikkusest ning lubas koju minnes oma ravirežiimist kinni pidada. 9. KASUTATUD ALLIKAD 1. Botha, A. (2020) Care of patients with chronic heart failure: registered nurses' role. Professional Nursing Today, http://search.ebscohost.com/login.aspx?direct=true&db=rzh&AN=147004703&site=e
host-live. (16.05.2021) 2. Ehhokardiograafia, Südamekeskus, i.a https://www.südamekeskus.ee/ehhokardiograafia (16.05.2021) 3. Herdman, T, H. (2012). NANDA International õendusdiagnoosid. 4. Kaasik, L. (2020) Kroonilise südamepuudulikkusega kaasnev õendus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5. Kroonilise südamepuudulikkuse diagnoosimise ja ravi juhised, i.a, Eesti Kardioloogide Selts, Kroonilise südamepuudulikkuse diagnoosimise ja ravi juhised
(16.05.2021) 6. Krooniline südamepuudulikkus ja ravi juhised, ITK, i.a, https://www.itk.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/haigused/krooniline-sudamepu
udulikkus (16.05.2021) 7. Patendiamet, 2017, https://www1.epa.ee/ep/EPtolked/E012768.pdf (16.05.2021) 19


8. Siaw-Sakyi, V. (2017). Early wound infection identification using the WIRE tool in community health care settings: An audit report. British Journal of Community
Nursing. https://doi.org/10.12968/bjcn.2017.22.Sup12.S20 (16.05.2021) 9. Simon, E. B. (2014). Leg edema assessment and management, MEDSURG Nursing, http://search.ebscohost.com/login.aspx?direct=true&db=rzh&AN=94720047&site=eh
ost-live (16.05.2021) 10. Teeäär, T. jt, Patsiendi info, Kliinikum, https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/krooniline-sudamepuudulikks/
(16.05.2021) 11. Teppand, P. (2019). Kroonilise südamepuudulikkusega patsiendi jälgimine haiglajärgses perioodis ja patsiendi nõustamine. Eesti Arst, Südamepuudulikkus. 12. Treial, K. (2018) 6 asja mida peab teadma enne ja pärast vereproovi andmist, SYNLAB,https://minu.synlab.ee/6-asja-mida-peab-teadma-enne-ja-parast-vereproovi-
andmist(16.05.2021) Ravimid: Pakendi infoleht, Furosemid Nycomed 40 mg, Ravimiregister, https://www.ravimiregister.ee/en/Data/PIL/PIL_1060399.pdf
Ravimi omaduste kokkuvõte, Eliquis, Euroopa ravimiamet, https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/eliquis-epar-product-informati
on_et.pdf
Ravimi omaduste kokkuvõte, Metoprolol-ratiopharm retard 50 mg, Ravimiregister,
https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1282283.pdf
Pakendi infoleht, Omeprazole Sandoz, 40 mg, Ravimiregister, https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1718298.pdf
Ravimi omaduste kokkuvõte, MicardisPlus 80 mg/12,5 mg, Euroopa ravimiamet,
https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/micardisplus-epar-product-inf
ormation_et.pdf
Pakendi infoleht, Simvastatin Accord, 20 mg, Ravimiregister, https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1782514.pdf
Pakendi infoleht, Spirix 25 mg, Ravimiregister, https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1000944.pdf
Ravimi omaduste kokkuvõte, Imdur 60 mg, https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1046786.pdf
Ravimi omaduste kokkuvõte, Duloxetine Accord, 30 mg, https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1
Ravimi omaduste kokkuvõte, Ketipinor, 25 mg, https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1241356.pdf 20


21


10. EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT Autor, aasta,
väljaanne,
riik Pealkiri Uurimisprobleem,
keskne küsimus Eesmärk, ülesanded Uurimistöö
tüüp Valim,
populatsioon Andmete kogumise
meetod Andmete
analüüsimeetod Botha, A.
(2020),
Professional
Nursing
Today,
Lõuna-Aafrik
a Vabariik Care of
patients with
chronic heart
failure:
registered
nurses' role Millised on
õendustegevused
kroonilist
südamepuudulikkus
t põdevate
patsientidega
tegeledes? Uurimuse eesmärk on
anda ülevaade
kroonilise
südamepuudulik kusega
kaanevatest
õendustegevuste st. Kirjanduse
ülevaade - Töö
kokkupanemisel
kasutatud 9
teaduskirjanduse
allikat. Kasutatud
avaldatud artikleid. 22


Siaw-Sakyi,
V. (2017).
British
Journal of
Community
Nursing.
Suurbritannia. Early wound
infection
identificatio
n using the
WIRE tool
in
community
health care
settings: An
audit report. Haavainfektsioon
on osutunud
väljakutseks
tervishoiutöötajatele
Haavainfektsioonig
a võivad kaasneda
tüsistused, mis
võivad lõppeda
surmaga.
Haavainfektsiooni
tuvastamine ja ravi
on hetkel suures
osas subjektiivne
ning põhineb
tervishoiutöötaja
tadmistel. Artikli eesmärk on esile
tõsta WIRE (The
Wound Infection
RiskAssessment and
Evaluation) vahendi
valideerimise protsessi
ning kihistunud
juhtimisprotsessi. Uurimuslik
uuring 1500 patsienti Andmed koguti
kasutades WIRE-
meetodit. Andmed analüüsiti,
kasutades
WIRE-meetodit. Simon, E. B.
(2014),
MEDSURG
nursing,
Ameerika
ühendriigid Leg edema
assessment
and
management
. Artiklis uuritakse
jalgade turse kui
põhiprobleemi
sümptomit. Artikli eesmärk on anda
ülevaade tursete
põhiprobleemile, ning
kuidas ennetada tursete
tekkimist. Kirjanduse
ülevaade - Artikli koostamisel
kasutati 36
teaduskirjanduse
artiklit. Kasutatud
avaldatud artikleid. 23


Teppand, P. (2019), Eesti
Arst, Eesti Kroonilise
südamepuud
ulikkusega
patsiendi
jälgimine
haiglajärgses
perioodis ja
patsiendi
nõustamine. Millised on
nõuanded, mida
anda patsiendile, et
tõhustada kodust
hakkama saamist
ning vähendada
korduvat
hospitaliseerimist? Artikli eesmärk on anda
ülevaade
soovitustest/õpe tustest
patsientidele, et nad
saaksid koduses
keskkonnas kroonilise
südamepuudulik kusega
hakkama. Kirjanduse
ülevaade. - Artikli kirjutamisel
kasutatud 12
teadusallikat. Kasutatud
avaldatud artikleid. Kaasik, L. (2020), Tartu
Tervishoiu
Kõrgkool,
Eesti Kroonilise
südamepuud
ulikkusega
kaasnev
õendus. Uurimistöö annab
referatiivse ülevaate
kroonilise
südamepuudulikkus
ega kaasuvatest
õendustegevustest
haiglas ning
juhistest patsiendile
koduses keskkonnas
toimetulekuks. Uurimistöö eesmärk on
anda ülevaade
kroonilise
südamepuudulikkusega
kaasnevatest
probleemidest.
Kirjeldada
õendustegevusi haigla
keskkonnas kroonilise
südamepuudulikkuse
patsiendiga tegelemisel. Uurimuslik
uuring. - Uurimistöö
koostamisel on
tuginetud 20
teadusallikale. Kasutatud
avaldatud artikleid 24