PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL (1)

PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL
1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest protsessist

• Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid
  
• jälgi muutusi seoses valuga
  
• kata patsient soojalt
  
• kasuta valu vähendavaid asendeid
  

2. Urineerimise häired tingitud vedeliku peetusest organismis

• Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid
  
• jälgi diureesi , taga hügieen
  
• jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett.
  

EI KOHVILE JA KIHISEVATELE JOOKIDELE
3. Halb isu tingitud iiveldusest või oksendamisest.

• Paku meeldivaid toite
  
• arvesta neeruhaige dieeti
  
• jälgi kõhutegevust, korrigeeri dieeti
  

4. Enesehoolduse unarusse jätmine

• Hinda enesehooldust elamistoimingute järgi ja abista elamistoimingute sooritamisel
  

5. Infektsioonioht

• Täida hügieenireegleid
  

SOOVITAVAD MUUTUSED TERVISEKÄITUMISES

• Õige toitumine (vajalik piirata soola ja valgu hulka). Ei alkoholile!
  
• Õige vedeliku tarbimine (põletiku korral rohkem, puudulikkuse korral piirata vedeliku tarbimist)
  
• hoidu külmetamisest
  
• oluline on mõõdukas füüsiline aktiivsus
  
• EI liigsetele ravimitele, alkoholile ja suitsule.
  

HOOLDUSPÕHIMÕTTED NÄGEMISPUUDEGA PATSIENDI PUHUL

• Ruumi sisenemisel alati kõnelda ja ennast tutvustada
  
• Tutvusta ruumis olevaid esemeid
  
• Patsienti tuleb ruumis ringi jalutada ja lasta tal puudutada seal olevaid esemeid
  
• Personali kasutuses olevaid esemeid hoida alati samas kohas
  
• Tutvustada toast kostvaid helisid
  
• Ruumis valitsegu kord
  
• Patsiendiga jalutades tuleb tal lasta toetada kaaslase käsivarrele, kõndides ise temast pool sammu eespool.
  
• Lasta kuulata raadiot ja telerit
  

HOOLDUSPÕHIMÕTTED KUULMISNÕRKUSEGA PATSIENDI PUHUL

• EI tohi läheneda selja tagant
  
• Suhelda samal tasandil
  
• Vestluse ajal vaata patsiendile otsa, ei pööra kõrvale ega jaluta minema
  
• Vestelda selgelt, aeglaselt, võimalusel patsiendile sobiva kõrgusega häälega
  
• Seista või istuda tuleb patsiendi paremini kuulva kõrva pool
  
• Kasutada tuleb lühikesi lauseid ja lihtsaid sõnu. Vajalike vihjete andmiseks tuleb kasutada miimikat ja kehakeelt.
  

PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED SEEDETRAKTI HAIGUSTE KORRAL
1. Valu – tingitud seedefermentide liigsest aktiivsusest ja mao limaskesta kaitsevõime nõrgenemisest

• Leia patsiendile mugav ja sobiv asend.
  
• Jälgi arsti määratud ravimite toimet ja võimalikke kõrvatoimeid.
  
• Jälgi toitumist ja toidu mõju seedimisele.
  
• Soovita süüa regulaarselt ja rahulikus miljöös, väikseid portsjoneid korraga, toitu korralikult mäludes.
  

2. Vedeliku defitsiit on tingitud oksendamisest

• Jälgi tarbitud ja eritunud vedeliku hulka.
  
• Jälgi oksendamise sagedust ja oksemasside värvust, teata muutustest õele.
  
• Paku juua, väldi gaseeritud jooke. Päevane kogus umbes 3 liitrit.
  
• Jälgi joomist ja seost oksendamisega. Kui vesi sees ei püsi, teata õele.
  
• Abista oksendamisel (külili, põse alla neerukauss).
  
• Jälgi, et oksemassid ei satuks hingamisteedesse.
  
• Hoolitse hügieeni eest.
  

3. Kõrvetised on tingitud maomahla happelise sisu sattumisest söögitoru limaskestale.

• Korrigeeri toitumist, väldi ärritavaid toite.
  
• Soovita enne magamaminekut mitte süüa.
  
• Soovita magada kõrgendatud peaalusega.
  
• Väldi ülesöömist – portsjonid väiksed ja 5 x päevas.
  

4. Diarröa e. kõhulahtisus

• Taga siibri või WC kiire kättesaadavus.
  
• Taga privaatsus ja jälgi hügieeni.
  
• Hoolitse naha puhtuse eest.
  
• Õhuta ruumi.
  
• Jälgi vedeliku bilanssi .
  
• Paku joogiks leiget vett või puljongit .
  
• Dokumenteeri kõhu läbikäimine ja vaevused, väljaheite välimus.
  

5. Kõhukinnisus e. obstipatsioon

• Jaga toitumissoovitusi: toit peab olema mitmekülgne ja kiudaineterikas, toitumine regulaarne .
  
• Soovita kindlasti hommikusööki.
  
• Hommikul tühja kõhuga 1 – 2 klaasi leiget vett + päevas piisav kogus vedelikku.
  
• Regulaarne liikumine ja kehalised harjutused.
  

SOOVITATAVAD MUUTUSED TERVISEKÄITUMISES

• Õige toitumine
  
• Loobu suitsetamisest
  
• Mõõdukas füüsiline aktiivsus
  

PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSTE KORRAL
1. Valu rinnaku taga, tingituna süd. lihase verevarustuse häirest, süd. hapnikuvaegusest südamelihases.

• Taga kiiresti rahu ja vajadusel hapnik; kutsu õde või arst
  
• kõrgendatud peaalus
  

2. Raske hingamine ( hingeldus ) tingituna kopsude ebapiisavast ventileerimisest, südame verevarustuse häiretest, diafragma kokkusurumisest või kopsupaisest.

• Äkki tekkinud hingamispuudulikkuse korral kutsu õde või arst.
  
• anna hapnikku
  
• istuv asend
  
• magamine kõrgendatud peaalusega
  
• piira igasugust füüsilist koormust, abista elamistoimingute tegemisel.
  

3. Tursed, tingituna vedeliku peetusest

• Jälgi joodud ja eritunud vedeliku hulka
  
• paku ilma soolata toitu
  
• jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimet
  

4. Nahakahjustuse oht ( lamatised ), tingitud kudede hapnikupuudusest, vähesest liikumisest ja tursetest.

• Asendi muutmine iga 2 tunni tagant
  
• naha hooldus
  
• erguta aktiivsusele, kui patsiendi seisukord seda võimaldab
  

5. Väsimus, tingitud üldisest nõrkusest

• Suurenda aktiivsust (kui see on lubatud). Jälgi füüsilise aktiivsuse ja puhkuse õiget tasakaalu
  
• taga hapnikurikas keskkond
  

SOOVITATAVAD MUUTUSED TERVISEKÄITUMISES

• Alati kaasas nitroglütseriin
  
• regulaarne tervisekontroll
  
• õige toitumine
  
• füüsilise aktiivsuse ja puhkuse õige tasakaal.
  

PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED HINGAMISELUNDKONNA HAIGUSTE KORRAL
1. Hapnikupuudusest tingitud raskendatud hingamine

• Hingamist kergendavasse poolistuvasse asendisse, tõstetud ülakehaga asendisse. ASTMA puhul ettepoole kummargil, toetudes kätega lauale või põlvedele
  
• diafragmaalhingamise õpetamine
  
• väljahingamine vastu rõhu takistust: läbi poolsuletud suu: pudelisse puhumine: küünlaleegi puhumine
  
• kopsupõletiku korral lamab patsient haigel küljel, terve kopsupool üleval
  
• tagada värske õhu juurdevool, niiske ja jahe ruum, vajadusel hapnik
  
• kopsuturse korral piirata tarbitava vedeliku hulka, ägedas faasis keelatud juua
  

2. Hirm, mis on tingitud teadmiste vähesusest oma haiguse kohta

• Ära jäta patsienti üksi. Rahusta, lase patsiendil rääkida ja kuula teda
  

3. Vähesest vedeliku tarbimisest ja higistamisest põhjustatud vedeliku vähesus.

• Manusta piisavalt vedelikku
  
• jälgi tarbitud ja eritunud vedeliku hulka
  
• vaheta voodipesu vastavalt vajadusele
  
• jälgi ruumi temperatuuri, et patsient ei külmetaks
  

4. Köha ja raskendatud rögaeritus, ebaefektiivne hingamisteede läbitavus

• Hinda köha iseloomu
  
• abista köhimisel
  
• hinda röga hulka, koostist, iseloomu
  
• veriköha puhul teavita õde või arsti
  

5. Enesehoolduse puudulikkus seoses väsimuse ja hingeldusega

• Abista elamistoimingute tegemisel
  
• taga hügieen ja vajalikud hügieenitarbed
  
• julgusta aktiivsusele elamistoimingute sooritamisel
  

6. Kõrgenenud temperatuur, tingituna kopsukoe põletikulisest protsessist

• Jälgi hügieeni, vaheta ihu- ja voodipesu
  
• paku juua
  
• kui patsient keeldub söögist, ära sunni
  

SOOVITATAVAD MUUTUSED TERVISEKÄITUMISES

• loobu suitsetamisest
  
• väldi külma niisket õhku
  
• tervislik toit ja õige toitumine
  

PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEUROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL: INSULT
Hooldusprobleemid Hooldustegevus

• Häiritud liikumine
  
• neelamishäired
  
• suhtlemisraskus
  
• võimetus aru saada kõnest ja/või ennast väljendada
  
• põie töö häired
  
• valu
  
• meeleolu langus
  
• enesevigastuse oht
  
• lamatiste tekke oht
  
• alatoitumuse oht
  
• infektsiooni tekkimise oht
  
• kontraktuuride tekkimis oht
  

• Taga patsiendile õige asend – poolistuv või küliliasend
  
• vaheta patsiendi asendit vähemalt iga 2 tunni tagant
  
• julgusta sügavalt hingama ja köhima
  
• rahulda toidu ja vedeliku vajadus
  
• pane paika kommunikatsiooni meetodid
  
• taga hea nahahooldus , enneta lamatisi
  
• kasuta vajadusel abivahendeid
  
• toeta, julgusta ja kiida patsienti
  
• paigalda tugisukad (hoiavad ära trombide tekke jalgades
  
• enneta liigese liikumise vähenemist
  
• kasuta vajadusel voodikaitsmeid
  
• julgusta patsienti nii palju kui võimalik tegema seda, millega ta toime tuleb, vajadusel abista
  

LAMATISTE HOOLDUSTEGEVUS

• Kontrolli 1 – 2 korda päevas nahka
  
• asendiravi
  
• patsienti liigutades kasuta abivahendeid
  
• ratastoolis muuda asendit iga 15 min järgi
  
• vaheta mähkmeid vastavalt vajadusele
  
• jälgi, et voodi oleks puhas, kuiv ja sile
  
• väldi liigset pesemist (säilitad rasu ja higinäärmete kaitsva toime)
  
• nahka kuivata õrnalt tupsutades, nii väldid vigastusi
  
• kreemita patsiendi kuiva nahka sobivate kreemidega – see tagab naha kaitse
  

NEELAMISHÄIRE EHK DÜSGRAAFIA
NB! ASPIRATSIOONI ENNETAMINE

• Taga õige asend: istub sirgelt toolil, toetada patjadega. Neelamise ajal pea kummardada rinnale lähemale.
  
• Vajadusel abista söötmisel.
  
• Kasuta purustatud toite, vajadusel paksendajaid.
  
• Jälgi aspiratsiooni sümptomeid söömise ajal.
  
• Vaata suhu peale iga suutäit.
  
• Pärast iga söögikorda teosta suuhügieen.
  
• Aseta peale sööki vähemalt 1 tunniks poolistuvasse asendisse.
  

NB! Paljudel juhtudel ei tohi kõrrega joota!
KÕNEHÄIRE EHK AFAASIA

• austa patsienti kui indiviidi
  
• kõneta halvatud poolelt
  
• rääkides pööra patsiendi poole ja vaata talle otsa
  
• räägi selgelt, aeglaselt, arusaadavalt
  
• ära kasuta slängi
  
• küsi 1 küsimus korraga, korda infot nii palju kui vaja, kasutades täpselt samu sõnu
  
• ole kannatlik
  
• keskendu ainult patsiendiga vestlemisele, ära räägi samal ajal teistega.
  

KOOMAS OLEVA PATSIENDIGA SUHTEMINE

• koputa enne ruumi sisenemist
  
• tutvusta end – ütle oma nimi, aeg ja koht
  
• selgita, mida hakkad tegema ja selgita iga tegevust
  
• kasuta puudutust, et edasi anda oma hoolivust, muret, toetust
  
• ütle, kui lahkud ruumist
  

HULGISKLEROOS

• füüsiline ja vaimne väsimus
  
• lihasnõrkus või spastilisus
  
• koordinatsioonihäired
  
• suhtlemisprobleemid
  
• tähelepanu alanemine
  
• kõne voolavuse muutused
  
• probleemid mäluga
  
• väljaheite inkontinents
  
• uurinipidamatus
  
• asendiravi
  
• nahahooldus, hügieen
  

PARKINSONI TÕBI

• väsimus – mõjutab elukvaliteeti
  
• mälumis- ja neelamishäired
  
• suurenenud süljevool või suukuivus
  
• põiehäired
  
• unehäired
  
• liikumise piiratus, kontrollitunde puudumine keha üle
  
• häiritud WC kasutus
  
• enesehoolduse defitsiit, häiritud riietumine
  
• suhtlemisraskused
  
• mäluhäired
  
• kukkumisoht
  

• Vajadusel taga asendiravi voodis või ratastoolis
  
• taga voodile , toolile, WC potile õige kõrgus, käetoed
  
• ei põrandavaipadele
  
• anna piisavalt aega söömiseks
  
• soovita patsiendile sobivaid söögiriistu
  
• vajadusel abista söömisel, jälgi, et patsient sööks tihti ja väikeste portsjonite kaupa
  
• taga hea suuhügieen
  
• vajadusel abista elamistoimingutes.
  

HOOLDUTEGEVUS EPILEPSIA KORRAL

• fikseeri hoo alguskellaaeg
  
• taga patsiendi ohutus hoo ajal
  
• taga vabad hingamisteed
  
• taga privaatsus ja väärikus
  
• peale hoogu keera külili
  
• tutvusta ettevaatlikult keskkonda, kus ta viibib
  
• jälgi, kuni teadvus täielikult taastub (ei tohi jätta järelvalveta), kata soojalt ja võimalda puhata
  
• edasta info hoo kohta
  
• toeta patsienti ja tema lähedasi
  

Keelatud on:

• hoida inimest kinni
  
• panna midagi suhu
  
• liigutada, kui ei ole just ohtu
  
• anda süüa või juua kuni täieliku taastumiseni
  

Kiirabi vaja, kui:

• kramp kauem kui 5 min
  
• järjest kaks või enam krambihoogu
  
• vigastus hoo ajal
  
• tunned muret tema hingamise pärast
  

KIRURGILISED HAIGUSED

OP- iks ettevalmistus

• keha hügieen: erakorralisel opil, kui seisund lubab, ainult alakeha, intiimpesu. Plaanilisel opil soovitav dušš.
  
• Vajadusel raseerida kõhu- ja kubemepiirkond
  
• op. riided (särk, müts, vaj. antiembol sukad)
  
• 0 dieet , keelatud joomine, suitsetamine , nätsu närimine. Proteesid eemaldada.
  

• rahusta patsienti
  
• iivelduse, oksendamise korral tõsta pea kõrgemale (aspiratsioonioht)
  
• vajadusel abista õde nasogastraalsondi, põiekateetri paigaldamisel
  
• transport opi tuppa voodi või raamiga
  

OP järgselt

• jälgida haava eritist (värvus, kogus)
  
• jälgida dreenide eritist (värvus, kogus)
  
• jälgida turseid (jäsemed, kõht)
  
• jälgida enesetunnet (rahutu, uimane ),peale narkoosi tihti oksendamine , nõrkus
  
• jälgida sooletegevust (gaasid, väljaheide)
  
• jälgida diureesi, vajadusel põiekateetri hooldus
  
• jälgida kehatemperatuuri, higistamist
  
• julgusta ja rahusta patsienti
  
• probleemidest teavita alati õde või arsti
  
• peale oppi söömine, joomine keelatud. Huuli niisutada spetsiaalse tampooniga. Edasi tee → puljong → vedel toit → tavaline toit. Tuleb veenduda, et pakutav toit on just sellele patsiendile.
  

LIIGESE PROTEESIGA PATSIENDI HOOLDUS

• ei tohi jalgu ristata
  
• külili olles pannakse padi jalgade vahele
  
• ei tohi jalga sissepoole keerata
  
• tualetis poti kõrgendus, istudes spetsiaalne padi
  
• ei tohi sügavalt kummardada
  
• liikumisel kasutada abivahendeid
  
• oluline on õppida opi järgsed taastusraviharjutused ja karkudega käimine selgeks enne oppi
  
• pesta võib kohe pärast karkudega käima hakkamist (3-ndast päevast). Vältida kukkumist duširuumi põrandal. Saun lubatud 3. nädalal (peale õmbluste eemaldamist). Vannis käies kasutada spetsiaalset vanniistet.
  

Opi järgne aktiveerimine

• kuni spiraalanesteesia mõõdumiseni patsient lamab selili, padi jalgade vahel
  
• jalad üle voodi ääre istuma opile järgneval päeval → püsti
  
• liikumise alustamiseks esimene abivahend rulaator (kits) → kargud 6 nädalat
  

AMPUTATSIOONIJÄRGNE HOOLDUS

• leida aega ära kuulamaks patsiendi mured ja hirmud , rahustada
  
• jälgida valu ( fantoomvalu ) esinemist
  
• tagada normaalne uni, vajadusel valuvaigistid ja unerohi (arst määrab)
  
• tagada, et patsient sööks
  
• jälgida vedeliku bilanssi
  
• abistada enesehooldustoimingutel
  
• seisundi paranemisel julgusta kasutama abivahendeid – ratastool → kargud.
  

HOOLDUSPROBLEEMID NAKKUSHAIGUSTE KORRAL

Sooleinfektsioon

• dehüdratsioon tingitud vedeliku defitsiidist
  
• kõhulahtisus
  
• oksendus, iiveldus
  
• temperatuuri tõus
  
• kõhuvalud
  
• nõrkus, jõuetus, isutus
  

Viirushepatiit

• oksendus, iiveldus
  
• temperatuuri tõus
  
• valulikkus maksa piirkonnas
  
• nõrkus, jõuetus, isutus, halb enesetunne
  
• naha sügelemine
  
• uriini värvumine tumedaks, rooja värvumine valkjashallikaks
  

HIV/AIDS

• temperatuuri tõus, peavalu, lööve
  
• higistamine, hingamisraskus
  

• nõrkus, jõuetus, isutus, halb enesetunne, kaalulangus
  
• enesehooldusdefitsiit
  
• oksendus, iiveldus, kõhulahtisus, vedeliku defitsiit
  
• hingeline stress , hirm, paanika
  
• teadmiste defitsiit
  
• suur infektsioonioht, kuna immuunsussüsteem nõrgenenud
  

Tuberkuloos

• kehatemperatuuri tõus
  
• higistamine
  
• hingeldus ja hingamisel tekkivad valud rindkeres
  
• köha
  
• röga eritus
  

• nõrkus, jõuetus, isutus, halb enesetunne
  

HOOLDUSTOIMINGUD NAKKUSHAIGUSTE KORRAL
Universaalsed ettevaatusabinõud

• käte pesemine ja antiseptika
  
• kindad
  
• teised kaitsevahendid (suu-ninamaskid, kaitseprillid, kaitsekitlid, kaitsepõlled).
  Kasutamine on vajalik, kui on oht potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelike pritsmete tekkeks.
  
• Teravate, torkavate vahendite käsitsemine
  Rangelt on keelatud visata kasutatud nõelu, skalpelle ja teisi teravaid esemeid jäätmekottidesse.
  
• Pesu. Kogu haigla pesu pesta masinates detergendiga ja vähemalt 71 kraadise veega
  

Kontaktnakkuse abinõud – levik otsese või kaudse kontakti teel

• patsiendi paigutamine – soovitav eraldi palat
  
• käte pesemine – rangelt jälgida käte pesu ja des. nõudeid
  
• kindad – igal palatisse sisenemise korral. Eemaldada enne palatist lahkumist , käed pesta ja dressida.
  
• Kittel – patsiendi hoodamisel, voodilinade vahetamisel, kui patsiendil kõhulahtisus. Eemaldada enne palatist lahkumist: ühekordsed jäätmekotti, korduvkasutused pesukotti.
  
• Patsiendi hoolduse vahendid.
  - Võimaluse piires varustatakse palat vajaminevate uuringu- ja põetusvahenditega.
  - Korduvkasutusega protseduurivahendid: esmane desinfit. palatis → saadetakse edasiseks töötluseks.
  
• Toitlustamine
  - Piisav masinaga nõudepesu kuuma vee ja des. vahendiga.
  - Serveerimiskandik – alkoholiga
  - Ühekordsed toidunõud – jäätmekotti
  - Tahked toidujäägid – jäätmekotti, vedelikud – kanalisatsiooni.
  
• Pesu
  - Pakitakse palatis kilekotti
  - Piisab tavaliselt haigla masinapesust
  
• Patsiendi vedu
  Võimalusel kõik protseduurid palatis, transportimisel rakendada kõiki kontaktisolatsiooni puhul kehtivaid nõudeid.
  
• Eritised , jäätmed
  - Ekskremendid otse kanalisatsiooni
  - Igal patsiendil oma uriinipudel ja siiber – kaitstult osakonna desinfetsiooni pesumasinasse, seejärel tagasi patsiendile.
  - Jäätmed kilekotti – jäätmekotti.
  - Teravad, torkivad vahendid – torkekindlasse anumasse.
  
• Külastamine
  Külastajal vajalik teavitada õde, külastajad peavad teadma nakkusohust ja nõutavatest kaitsevahendidest, käte hügieenist.
  
• Koristamine
  - Igapäevane koristamine viimasena, kasutatakse kaitseriietust
  - Tavalised puhastusvahendid, ühekordsed tolmulapid.
  - Kõik pinnad puhastada sooja vee ja des.ainega – desinfitseerida.
  

PIISKNAKKUS
Nakkus levib õhu kaudu suurte piiskadega aerosooli kujul.
Tekivad nakkusallika köhimisel, aevastamisel, rääkimisel ja teatud protseduuridega (aspireerimine, bronhoskoopia).

• patsiendi paigutamine – soovitav eraldi palat, uks võib lahti olla
  
• käte pesemine
  
• kindad
  
• suu-ninamask vajalik lähikontakti puhul (alla 1 m). Eemaldada enne palatist lahkumist ja kohe käte antiseptika.
  
• Patsiendi vedu – võimalusel kõik protseduurid palatis. Patsienti transportides vajalik talle suu-ninamask.
  
• Külastamine – külastaja teavitab õde ja õde selgitab külastajale külastamise nõudeid.
  
• Koristamine – igapäevane koristus tavaline. Patsiendi lahkudes põhjalik niiske koristus + desinfektsioon .
  

ÕHKLEVINAKKUS
Piiskade aurumisel tekivad tahked osised , mis jäävad pikemat aega õhku hõljuma. Vajalik spetsiaalne õhu käitlemine ja ventilatsioon . Tuberkuloos, leetrid , tuulerõuged.

• patsiendi paigutamine – ühevoodilisse palatisse. Uks kinni ja patsient peab viibima ainult palatis.
  
• Käed, kindad, kaitseriietus
  
• Maskid – mask eemaldatakse pärast palatist lahkumist
  
• Pesu – kõikide tegevuste juures kanda maski. Pesu isesulavasse pesukotti – masinasse.
  
• Patsiendi vedu – püütakse vältida. Vajaduse korral tuleb kogu tegevus enne läbi mõelda, et ei tekiks viivitusi. Patsiendil suu-ninamask.
  
• Külastamine – tuleb piirata
  
• Koristamine – koristajal suu-ninamask. Ainult niiske koristus. Patsiendi lahkudes lõpp-koristus.