Eesti Avalik Haldus konspekt (2)

1. SISSEJUHATUS
EV Põhiseadus
Sissejuhatav loeng:

• Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President , 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik , 6) üksikisik.
  
• Põhiseaduslikud institutsioonid : 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank , 4) Riigikontroll , 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus
  
• Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel)
  
• Valitsusasutused: 1) ministeeriumid , 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei , 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi „osalusega“ eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud)
  

+ TUTVUDA: Eesti riigi koduleht ( http://www.eesti.ee )
2. Valitsus ja valitsuse hallatav asutus, Eesti halduskorraldus
Vabariigi Valitsuse seadus (3. peatükk: täidesaatva riigivõimu asutused) Valitsuse hallatavad asutused, mis minsiteeriumi alla kuulub.

• Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused, 2) valitsuse hallatavad asutused
  
• Valitsusasutus: riigieelarvest finantseeritavad, põhiülesandeks TS võimu teostamine .
  
• Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.
  

Siseministeeriumi infotehnoloogia - ja arenduskeskuse põhimäärus ( http://www.smit.ee/pohimaarus.html )

• SM hallatav riigiasutus . Ametlik lühend SMIT
  
• Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teenuste osutamine ja selleks vajalike arendus- ning haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine .
  

• Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon ; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon.
  

Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus ( https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715 )

• SM valitsemialas, täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet, kohaldab riiklikku sundi.
  
• Ameti tegevusvaldkond on politsei juhtimine ja arendamine, riiklikku järelevalve teostamine ja sunni kohaldamine ning politseile pandud ülesannete üleriigiline täitmine.
  

Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 (TPPS) ( http://www.siseministeerium.ee/31926 )

• Rõhutatud on viite turvalisuspoliitika põhimõtet: igaühe vastutus, kaasamine, koostöö, ennetus ja pikaajaline planeerimine .
  
• Põhimõtete ellurakendamiseks on seatud kaheksa turvalisuspoliitika põhisuunda: turvalisem tunne, ohutum liiklus, tuleohutum elukeskkond, kaitstum vara, vähem õnnetusi, turvalisem riik, kiirem abi ning tõhusam turvalisuspoliitika.
  

Eesti regionaalarengustrateegia ( http://www.siseministeerium.ee/public/EESTI_REGIONAALARENGU_STRATEEGIA_2005___2015.doc ) Essee: põhimõtted, suunad, ohud.

• Mõjutab palju kuulumine EL. Tagasihoidlik transpordiühendus teiste liikmesriikidega, hõre asutus, vähenev rahvastik; majandusväikese mastaabiga ja vähe arenenud, innovatsiooni alane ja oskustööjõu mahajäämus. Eelis: puutumata looduskeskkond , äritegevuseks soodne markomajanduskeskkond, suurte avanevate turgude lähedus. EL poliitika NEGATIIVSED mõjud: 1) kaupade, teenuste jms vaba liikumine soosib pigem juba arenenud piirkondi; 2) infrastruktuuri arendamine ei soosi perifeersemaid piirkondi. EL poliitika POSITIIVSED mõjud: 1) põllumajandus-poliitika meetmete rakendamine suurendab põllumaj tootmist ja seeläbi parandab maapiirkondade tööhõivet, sissetulekut ja arengut; 2) EL tööhõivepoliitika – tööturg muutub paindlikumaks, mobiilsemaks, tõuseb tööjõu kvaliteet.
  
• Piirkondlikud erinevused märkimisväärsed. Piirkondi pole suudetud arendada samaväärselt.
  
• Põhimõtted: 1) rakendamise algatus peaks tulema eelkõige kohalikult ja regionaalselt tasandilt ; 2)
  
• Hinnang senisele regionaalpoliitikale: piiratud rahaliste vahendite nappus, harukondlike poliitikate tagasihoidlik koostöö ja koordineeritus. Regionaalsed erinevused pigem KASVANUD! Probleempiirkonnad jäänud endisteks. Arendus-projektide vähene seotus kohalike ja regionaalsete pikemaajaliste arengustrateegiatega. Siiski on paranenud teatud alade sotsiaal-majanduslik olukord ja mahajäämus; samuti on ka häid arendusideid, projektide juhtimisoskus paranenud;
  
• Majanduslikult aktiivse rahvastiku osakaal väheneb pea igas maakonnas ja see on seotus rahvastiku vananemisega.
  
• Piirkondliku erinevused sissetulekutes suured, maakondlikud erinevused ligi kahekordsed. Erinevuste põhjused: aktiivse rahvastiku osatähtsus ja tootlikkus, töösaamise võimalus.
  
• Tulevik: Tulevikuvisioonid peavad tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele.
  
• Regionaalarengu visiooni põhijooned aastaks 2015: 1) maakonnad on tasakaalustatud arenenud; 2) kohalike eelduste oskuslik ja uuenduslik ärakasutamine: 3) rahvastik, töökohad, teenused tänasest enam kohanenud maakonnakeskuste ja teiste asulate ümbrusesse; 4) maapiirkonnad on muutunud elujõuliseks; 5) paranenud infrastruktuurvõrgustik ja ühistransport.
  
• Riigi regionaalpoliitika meetmestiku üldeesmärk aastani 2015 on kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine, tuginedes piirkondade sisestele arengueeldustele ja eripäradele ning pealinnaregiooni ja teiste linnapiirkondade konkurentsivõime kvalitatiivsele arendamisele.
  
• Alaeesmärgid: 1) inimeste põhivajaduste parem tagamine igas Eesti paigas; 2) eri piirkondade püsiv konkurentsivõime; 3) Eesti piirkondade tugevad sidumine ülepiiri regioonidega ja muu Euroopaga.
  

Nendeni liigutakse läbi...: 1) rahvastik ja ränne; 2) tööhõive olukord; 3) majandusareng; 4) inimressursi kvaliteet; 5)elanike heaolu; 6) koostöö ja sidusus

• Regionaalpoliitika elluviimise põhimõtted: 1) riigi keskvalitsuse , maakondliku tasandi ning kohalike omavalitsuste koostöö; 2) arvestada tuleb jätkusuutlikkuse ja uuenduslikkuse põhimõtteid; 3) harukondlike poliitikate seotus regionaalarengu suunamisega vajab tugevdamist; 4) arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus; 5) käivitada integreeritud arendustegevus;
  

Schöber, P. (2003) Kohalik omavalitsus . Tänapäevase kohaliku omavalitsuse idee, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 23-53. (ÕIS)

• Linn või vald ei tugine ainult mitte enesele, vaid see on ka kõrgema organismi organ. Seega allub nii esene kui ka võõrale (riigi) tahtele.
  
• Ruum, milles on piiratud valla või linna eriareng, on piiratud.
  
• Kohaliku omavalitsuse idee tegelikkuses eksisteerib seega linnade ja valdade, maakondade ja kõrgemate omavalitsus-liitudena.
  

Tuleb eristada sisemist ja välist KOV (põhiseaduslikku) õigust.

• Riigilt lähtub KOV osaline autonoomia .
  
• KOV idee – G. F. W. Hegel – KOV idee kui vabaduseidee õitselepuhkemise moment ja seega ka mõistuse osa inimajaloos.
  
• „Kõlbeline olmine“ kui institutsioon on seega ühelt poolt subjektides endis olemas teadmise ja tahte kujul, teiselt poolt aga vastandub see subjektidele millegi objektiive ja võimukana.
  
• Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks.
  
• Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea.
  

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid?

• KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond
  
• Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu;
  2) sihtotstarbeliste eraldistena.
  
• Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel.
  

Mari Pedak , Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor „powerpoint“

• Haldus vs arendusorganisatsioon: Haldusorganisatsioon : stabiilne organisatsioon ; täpselt formuleeritud ülesanded; mängureeglid on kõik paigas; hierarhiline juhtimine; individuaalne vastutus. Arendusorganisatsioon: arenev, muutuv, pidevalt õppiv organisatsioon; osa reegleid kujuneb töö käigus; projektiorganisatsioon; meeskonnatöö – meeskonnavastutus; protsessipõhine juhtimine; pakub lisarahuldust ametnikele, kellel tavaline süsteem jääks kitsaks
  
• Eelarvemudel: 1) avaliku sektori eelarve on suunatud liiga suures ulatuses tarbimisele ; 2) arengule suunatud eelarve edendaks investeerimist (innovatsiooni) ja teadlikku arendustegevust.
  
• Eelarve seisukohalt sobiks arendusorganisatsioonile sihtasutuse või äriühingu vorm.
  
• SMIT on Siseministeeriumi hallatav asutus, mille...
  

Visioon on: sisejulgeolek läbi avatuse, koostöö ja innovatsiooni.
Missioon on: luua arenduskeskkond, mille kaudu oleks tagatud SM IKT keskne koordineerimine ja ühetaolised arendusprotsessid.
Loeng: KOV + Kokkuvõte kohaliku omavalitsuse olemusest (ÕIS)

• Subsidiaarsuse põhimõttel (otsustamine võimalikult kodanikulähedaselt), kohalik demokraatia
  
• Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem.
  
• EV põhiseaduse XIV peatükk
  
• KOV korralduse aktid :
  

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) – ühtsed aluspõhimõtted;
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) – ülesanded, vastutus, korraldus;
Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995);
Riigieelarve seadus (1999) – sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele;
Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) – eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine;
Kohalike maksude seadus (1994);
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002);
Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002);
Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002);
Avaliku teenistuse seadus (1995).

• Järelevalvet teostavad institutsioonid: 1) Maavalitsus , 2) Ametid ja inspektsioonid, 3) Õiguskantlser, 4) Riigikontroll
  

Riikliku järelevalve teostamine: 1) õigus seda teha peab tulenema konkreetsetest õigusaktidest; 2) kontrolli teostatakse kohtu kontrolli all (st et hiljem või otsuse edasikaebamiseks kohtusse pöörduda).

• Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda.
  
• Eesti haldusterritoriaalses korralduses esineb Pärnumaal üks omavalitsusüksus, mis kannab alevi nime, kuid on staatuselt vald - Vändra.
  
• KOV ülesehitus: Volikogu (7-63 liiget), Valitsus, Administratsioon , Linnaosad ja osavallad
  
• KOV põhimõtted: kohaliku elu korraldamine, igaühe õiguste ja vabaduste tagamine, avaliku teenuse osutamine soodsamatel tingumustel jms.
  
• Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi , osaleda äriühingutes ja olla SA/MTÜ liikmeks.
  
• KOV ülesanded: haridus (alg-, põhi- ja keskkool), kultuur ja sport , tervishoid, sotsiaalhoolekanne , kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, planeerimis- ja ehitustegevus, keskkonnakaitse ja päästeteenistus, muud riigifunktsioonid (vastutab omandi- ja maareformis läbiviimise eest).
  
• Kohalikud maksud : 1) müügimaks; 2) paadimaks ; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5) mootorsõidukimaks; 6) loomapidamismaks ; 7) lõbustusmaks; 8) parkimistasu.
  
• Omavalitsusliidud: Eestis on 2 üleriigilist  ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite , teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
  
• Üleriigiliste omavalitsusliitude eesmärgiks on:
  

• liikmeks olevate kohalike omavalitsuste ühishuvide esindamine ja kaitsmine;
  
• kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine;
  
• kohalikku omavalitsust puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine;
  
• liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahelise koostöö edendamine ja korraldamine;
  
• liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.
  

• Maakondliku omavalitsusliidu eesmärgiks on:
  

• liikmete ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine;
  
• maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine;
  
• maakonna ja oma liikmete esindamine ning liikmete ühiste huvide kaitsmine; 
  
• liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahelise koostöö edendamine ja korraldamine;
  
• liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.
  

• Seaduste ja teiste õigusaktidega on maakondlikele omavalitsusliitudele pandud ülesanneteks:
  

• maakonna omavalitsusüksuste kõrgemate ametnike atesteerimine - Avaliku teenistuse seadus
  
• üleriigilise planeeringu koostamises osalemine ja selle kooskõlastamine - Planeerimisseadus
  
• Tervishoiu korraldamine kohaliku omavalitsuse tasandil - Tervishoiukorralduse seadus
  
• ettepanekute esitamine haridusministeeriumile riikliku koolitustellimuse osas - Ülikooliseadus
  
• maakondliku ühistranspordi korraldamine - Ühistranspordiseadus
  
• maakonnale määratud riigieelarveliste eraldiste jaotamine - Vabariigi Valitsuse iga-aastane määrus valla- ja linnaeelarvetele.
  

• Küsimusi eksamiks: 1) KOV tulubaas, eelarve (kuidas toimib tasandusfond, hariduskulude toetus, sotsiaalhoolekande kulude toetus – uurige RM-i veebist) ja ülesanded; 2) Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid? 3) Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle? 4) Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? 5) Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt? 6) Millised võimalused on elanikel osaleda linna/valla kohaliku elu kujundamisel?
  

+ TUTVUDA:
EV Siseministeeriumi valitsemisala arengukava 2010-2013 ( http://www.siseministeerium.ee/valitsemisala-arengukava-2010-2013 )
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse koduleht ( http://www.smit.ee )
Politsei- ja Piirivalveameti koduleht ( http://www.politsei.ee – alates 01.01.2010)
EV Siseministeeriumi koduleht ( http://www.siseministeerium.ee/ )
3. VALITSUS, MINISTER, MINISTEERIUM, MINISTEERIUMI JUHTIMINE
Vabariigi Valitsuse seadus
Tippjuhtide konkurentsimudel ( http://www.avalikteenistus.ee/public/Kompetentsimudel.pdf ) Nimeta 5 kompetentsi, mis tippjuhil kindlasti olemas peaks olema

Usaldusväärsus: teenib rahvast, austab avaliku teenistuse eetikat, austab õigusriigi põhimõtteid.

Visiooni omamine : kujundab visiooni, selgitab strateegilisi valikuid , seab eesmärgid.

Innovaatilisus: arendab ennast, arendab organisatsiooni ja rakendab uuendusi .

Eestvedamine : kujundab ja innustab meeskonda, arendab koostöövõrgustikku.

Tulemusele orienteeritud: otsustab ja vastutab, saavutab tulemused, tegutseb heaperemehelikult, järgib ja arendab õigust.
EV Kultuuriministeeriumi põhimäärus

• Ministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri -, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamises ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
  
• Osakonnad: 1) kunstide osakond ; 2) meedia ja autoriõiguste osakond; 3) spordiosakond; 4) eelarve- ja majandus-osakond, arendusosakond; 5) üldosakond; 6) välissuhete osakond, kultuurilise mitmekesisuse osakond; 7) kultuuri-väärtuste osakond; 8) siseauditi osakond; 10) avalike suhete osakond.
  

Anne-Ly Reimaa, EV kultuuriministeeriumi asekantsler „powerpoint“

• Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet.
  

+ TUTVUDA:
Eesti Linnade Liidu koduleht ( http://www.ell.ee )
Maaomavalitsuste Liidu veebileht (www.emovl.ee)
Valla- ja linnaeelarve seadus
Vabariigi Valitsuse koduleht ( http://www.valitsus.ee )
EV Kultuuriministeeriumi koduleht ( http://www.kul.ee )
4. AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK
Kalle Merusk “Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis”, Juridica IV / 1996, lk. 174-178 (ÕIS) Millistet korporatsioonidest räägiti? Mis asutus on avalik-õiguslik juriidiline isik?

• Seotud detsentraliseerimise ja demokraatia elementidega.
  
• Ehk teiste sõnadega öeldes, riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks.
  
• Avalik huvi on riigi kui kogukonna liikmete huvi. Nt haridus, kultuur, tervishoid, õiguskord ja muud valdkonnad.
  
• Avalik-õiguslike juriidiliste isikute õiguslik seisund:
  

Õiguste ja kohustuste maht avalik-õiguslikes suhetes;

Tsiviilõiguslikes suhetes

• Tunnused: 1) õigus varale; 2) iseseisev õigussubjekt; 3) osutavad teatud teenust.
  
• Seevastu on eraõiguslik juriidiline isik loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit.
  
• Avalik-õiguslik korporatsioon (tunnuseks liikmeskond, mille vahetumisest korporatsiooni staatus ei muutu, on sellest sõltumatu):
  

Territoriaalkorporatsioonid – liikmeskond määratletud territoriaalse põhimõtte alusel.

Personaalkorporatsioonid – kutseala ühendus või vabatahtlikkuse alusel teatud huvi põhimõttel.

Reaalkorporatsioonid – liikmeskond muutub kas omandi või ettevõtte asukoha järgi.

Liitkorporatsioonid – liikmeteks juriidilised isikud. Eestis sellised ei ole.

• Avalik-õiguslikud asutused ei rajane liikmeskonnal.
  
• Enamasti teostab järelevalvet Riigikontroll.
  

Eesti Rahvusringhäälingu seadus

• Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio ühendatakse käesoleva seaduse alusel, asutades avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Rahvusringhääling, mis on Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio õigusjärglane.
  
• Avalik-õiguslik juriidiline isik.
  
• Saadete , programmide ja muude meediateenuste tootmisel sõltumatu.
  
• ERR eesmärk: loob programme , toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis:
  

1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut;
2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist;
3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule;
4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule;
5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele;
6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust;
7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit;
8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele;
9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.

• Programmid peavad olema mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab olema tasakaalustatud.
  
• Juhatus koostab eelarve. Tulud: eraldised riigieelarvest, saadete ja meediateenuste ülekande ja levitamisõiguse eest, arhiivimaterjalide kasutamine, ERR varade müük, kingitused ja annetused, intressid, sihtotstarbelised toetusprojektid jms.
  
• Ühiskondliku nõukoja ülesanne on nõustada juhatust: 1) saadete ja teiste meediatoodete sisuga ja programmi struktuuriga seotud küsimustes; 2) Rahvusringhäälingu arengukava projekti koostamisel.
  
• Eetikanõunik jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi Rahvusringhäälingu saate või programmi sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust.
  
• Riiklik järelevalve: 1) Riigikontroll – majandustegevus ; 2) Tehnilise Järelevalve Amet teeb järelevalvet elektroonilise side seaduse täitmise üle elektroonilise side seaduse kohaselt; 3) Kultuuriministeerium teeb järelevalvet meediateenuste nõuete täitmise üle.
  

Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2009-2012 (ÕIS)

• Tegevuskeskkond : 1) rahvusringhääling avaliku huvi kaitsjana; 2) Eesti ringhäälingupoliitika ja digitaliseerumine;
  

3) Rahvusringhäälingu positsioon Eesti ringhäälingukeskkonnas;

• Visioon: olla usaldusväärseim ja mõjukaim meediaorganisatsioon Eestis.
  
• Missioon: arendada ja hoida Eestit.
  
• Väärtused: sisu loomine, professionaalsus , loominguline jätkusuutlikkus, uuenduslikkus, kvaliteetne sisu, läbipaistvus ja avatus , vastutus.
  
• Eesti riik ja rahvas: ööpäevaringe uudistematerjal, venekeelsed uudised, programmid lastele ja vaegkuuljatele jms.
  

Programmid aitavad kaasa demokraatliku riigikorra edendamisele, luua arutelusi demokraatia väärtuste, osalus-demokraatia, võimukandjate vastutuse ja kodanikuaktiivsuse üle.

• Eesti kultuur ja mälu: keele ja kutluuri arengu toetamine , tunnetada kultuuri pidevust, rahvuslikku koosmeelt kujundavad sündmused, valdavalt eesti keel. ERR kaasabil jõuab eesti kultuur ka Eestist väljaspoole.
  
• Eesti kui elukeskkond: toetada Eesti kultuurigruppide üksteise mõistmist ja sallivust, kodanikuühiskonna toimimist; tähelepanu erinevate põlvkondade elule ja suhetele. Samuti pakkuda igapäeva uudiseid ka vene keeles. Väärtustatakse perekonnal põhinevat perekonnamudelit. Luua kodumaiseid lastesaateid. Tagatakse igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamine. ERR programm püüab kaasa aidata majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule. Selgitada looduskeskkonna säästlikku kasutamist ja jätkusuutliku arendu vajadust.
  

Margus Allikmaa, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees „powerpoint“

• ERR-i programmid: ETV, ETV2, Vikerraadio, Klassikaraadio , Raadio 2, Raadio 4, Raadio Tallinn.
  
• 1,1 milj unikaalset kontakti nädalas, sellest vene auditoorium ~ 220 000.
  
• 750 000 kontrakti päevas. 400 000 raadiokuulajat, 500 000 televaatajat, 100 000 internetikülastajat.
  
• Tegevusalused: 1) ERRi seadus, 2) Arengukava 2011-2014, 2012-2015, 3) Hea Tava; 4) Eelarve seletuskiri .
  
• Hea Tava: põhimõtete kogum; standardid , mis o täitmiseks kohustuslikud; hõlmab ka soovitusi; taunib teatud põhimõtteid, mida EER oma tegevuses püüab vältida.
  
• „Hea Tava“ ja „Arengukava“ üldised väärtused: usaldusväärsus, sõltumatus, vastutus, meisterlikkus , hea maitse, avatus, tõhusus.
  
• Toetada eesti keele ja kultuuri arengut
  
• ERR-i rollid: 1) demokraatia kaitsja ja edendaja
  

2) kunsti vahendaja ja kultuuri edendaja
3) ühiskonna mõjutaja

• Erinevus teistest AÕJI-st: 1) nõukogu liikmed nimetatakse Riigikogus, 2) põhikiri puudub, 3) rahastamise alus ebaselgem (puudub), 4) poliitiline sõltumatus oluline, 5) avatud konkurentsile , 6) turureeglid ei kehti.
  

Avalik-õiguslik
Äriühing
Hallatav asutus
Avaliku teenuse osutamise alus
Seadus
Leping riigiga
Põhikiri, põhimäärus
Teenuste mahu ja rahastamise suhe
Ebaselge , puudub
Selge, läbipaistev
Ebaselge, puudub
Käivitav jõud
Missioon
Kasum
Kohustus
Olulise mõjuga otsused teeb
Riigikogu/nõukogu
Üldkoosolek/minister
Minister
Poliitiline sõltuvus
Nõrk, tasakaalustatud
Suur, tellimusega mõjutatav
Suur
Vastutus
Avalik
Piiratud
Poliitiline
Otsustusvõime
Vaba
Äriline
Piiratud
+ TUTVUDA:
Eesti Rahvusringhäälingu koduleht ( http://www.err.ee )
5. KOLMAS SEKTOR JA KODANIKEÜHENDUSED
USAID NGO Sustainability Index (Eesti kohta käiv raport 2009) (www.ngo.ee/indeks) Mis kriteeriumite alusel hinnatakse kodanikeühendusi?

• Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse (7 pallisel skaalal: 1 – konsolideerunud; 7 – varajane üleminek):
  
• 1) Kodanikeühenduste jätkusuutlikkus 2.0: majanduskriisi mõjusi oli tunda, kuid mõned ütlesid, et on ka hullemaid aegu olnud. Suurte tegevuste ja väikese eelarve koosmõju võib halvendada pikemas perspektiivis III sektori jätkusuutlikkust. Kuid majanduskriisi ajal suurenes inimeste aktiivsus ning avalikus elus osalejate arv kasvas.
  
• 2) Juriidiline keskkond 1,7: soodustab KÜ tegevust, ei sea ebademokraatlikke piiranguid. Mittetulunduslike ühingute aruanded tekitavad III sektori läbipaistvust ja usaldust. Siiski on III sektor arenenud kiiremini kui seaduslik keskkond: rahastamine pole selge ja seadused kohasti segased.
  
• 3) Organisatsioonide liikmeskond 2,3: majanduskriisi ajal tuli liikmeskonda vähendada. Samal ajal aga on vabatahtlike arv kasvanud.
  
• 4) Majanduslik võimelisus 2,4: hasartmängumaks kui peamine III sektori rahastamise allikas, kuid see vähenes majanduskriisi ajal ligi 30%. Samuti on probleemiks kehv finantsjuhtumine, mis ilmes eriti majanduskriisi ajal. Teisest küljest, majanduskriisi ajal kasvas toodete ja teenuste pakkumine, mistõttu peab tagama nende parema kvaliteedi, et konkurentsis ellu jääda.
  
• 5) Propageerimine 1,8: osalemine valitsuse tegevuses, avaldada oma seisukohti,
  
• 6) Teenuste osutamine 2,3: aitavad KOV-del pakkuda teenuseid, mida nad ise ei suuda. Kõike populaarsemad : sport, sotsiaalteenused ja kultuur.
  
• 7) Infrastruktuur 1,6: NGO-d toimivad hästi kindlakskujunenud raamide sees. Suurenenud maakondlike ühenduste osatähtsus läbi „Minu Eesti“ kampaania ja ideede.
  
• 8) Maine 1,9: ehk kõige kiiremini arenev aspekt. Majanduskriisi tagajärjel on inimestes enam huvi tekkinud sotsiaalteemade üle. Meedia on hakanud otsima positiivseid uudiseid, et tasakaalustada majanduskriisi negatiivseid tagajärgi ja uudiseid. NGOd on muutunud avalikes suhetes profesionaalsemaks: kasutatakse palju veebilehti.
  

Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon (www.ngo.ee/ ekak )

• Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (edaspidi EKAK) on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel.
  
• Kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö eesmärkideks EKAKi raames on:
  

1. kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine;
2. vabatahtliku tegevuse kui kodanikuksolemise olulise tunnuse väärtustamine;
3. kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine;
4. kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike, kodukoha, riigi ja maailma ees;
5. kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete teadvustamine ning vastastikuste kohustuste, õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemine;
6. kodanikeühenduste kui demokraatia arengu vältimatu teguri toimimiseks ja tugevnemiseks soodsa keskkonna loomine;
7. kodanikualgatuse tugisüsteemi arendamine;
8. heade koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine;
9. kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine;
10. ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamine ja arvessevõtt avaliku elu korraldamisel;
11. heategevust ja filantroopiat soodustava keskkonna loomine ning ärisektori kaasamine.

• Põhimõtted ja väärtused: 1) kodanikuaktiivsus , 2) osalus, 3) austus , 4) partnerlus , 5) vastutus ja aruandmiskohustus, 6) kodanikualgatuse poliitiline sõltumatus, 7) korruptiivsuse vältimine, 8) säästev ja tasakaalustatud areng, 9) võrdne kohtlemine.
  
• Eesmärkide saavutamise teed: 1) tunnustamine ja esindamine, 2) partnerlus, 3) poliitikate väljatöötamine
  

+ TUTVUDA:
Kaasamise hea tava (www.ngo.ee/kaasamine)

• Kaasamine - ühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamine või aktiveerimine oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel ; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel.
  
• Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmise mõjutab meid ja meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste .
  
• Kaasamise hea tava on põhimõtete kogum, millest lähtuvalt teevad koostööd kodanikuühendused, huvigrupid , avalikkus ja avalik sektor. Kaasamise hea tava on mõeldud soovituslikuna nii avalikule sektorile kui ka kodanikuühendustele. Ka kodanikuühendustel on vajadus oma liikmeid kaasata. Kokkuleppeid täidetakse alati kahepoolselt ja see tava on seeläbi lähtekohaks mõlemale osapoolele.
  

Avalike teenuste üleandmise hea tava (www.ngo.ee/teenused)
Rahastamise hea tava tööversioon (www.ngo.ee/rahastamine)
Tallinna Ülikooli Kodanikuühiskonna Uurimis- ja Arenduskeskuse ülevaade “Kolmas sektor arvupeeglis” (www.ngo.ee/uuringud)
Ajakiri “Hea Kodanik” (www.ngo.ee/heakodanik)
Mikko Lagerspetz “Kodanikuühiskonna lühisõnastik” (www.ngo.ee/ sonastik )

• Avalik huvi
  
• Jätkusuutlikkus. Tõenäosus, et organisatsioon või tegevus suudab täita oma otstarvet tulevikus, kui arvesse on võetud organisatsiooni seesmised ressursid ning tegevuskeskkonna oletatavad või võimalikud muutused.
  
• Kaasamine.
  
• Kaasamise hea tava. Kaasamine peab võimaldama osalust viisil, mis võtab arvesse nende inimeste huve, keda ettevalmistamisel olev otsus puudutab. See peab olema kooskõlas eetika ja demokraatia üldiste põhimõtetega.
  

Loeng:

• Olulised mõisted:
  

• Avalik huvi - avalikkuse seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne.
  
• Avalik hüve
  
• Avalik teenus
  
• Kaasamine - 1) Ühenduse tegevus, mille sihiks on paremini rakendada ja aktiveerida liikmeskonda, sihtrühma või tagalat oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel. Mõnikord vastab ingliskeelsele terminile mobilisation. 2) Avaliku võimu või äriettevõtte tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh. õigusloomes.
  
• Eestkoste (ka huvikaitse). Ühenduse liikmete ja teiste selle sihtrühma kuuluvate inimeste huvide ja väärtuste kaitsmine suhetes avaliku võimu, ärisektori ning avaliku arvamusega. Ingliskeelse termini advocacy vaste.
  
• Kodanikualgatus - 1) Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt. avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse). Tavalised k.-e vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega , avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid , survegruppide ja liikumiste moodustamine. Mõnes riigis, nt. Lätis, on kehtestatud seadusandlik mehhanism , mis kohustab parlamenti menetlema eelnõu, mida oma allkirjaga toetab piisav arv kodanikke ; samalaadne mehhanism on esitatud Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe eelnõus. Ingliskeelse termini civic initiative vaste. Vt. ka osalusdemokraatia. 2) Laiemalt võttes on k. igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. Väljend „k. korras” viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele.
  
• Kolmas sektor - Ühiskonna see osa, mis ei kuulu avaliku võimu ega ka kasumit taotleva ärisektori alla. See sisaldab mittetulundusühendusi, mida Eestis oli 1. septembril 2007 registreeritud 25 853. Nendest moodustasid poole korteri-, garaaži- ja aiandusühistud. K.-s töötab umbes 4-5% tööjõust. Sõnu mittetulundussektor ja kodanikuühiskond (kodanikeühiskond) kasutatakse tihti samas tähenduses kui k.. Ingliskeelse termini third sector sõnasõnaline vaste.
  

• Mittetulundusühenduste ja sihtasutuste registrisse on kantud 1. juuni 2010 seisuga 30 973 ühendust, millest 30 166 on MTÜ-d ja SA-d;
  
• Ca. poole (u. 14 tuhat) ühendustest moodustavad korteriühistud;
  
• Hinnanguliselt 6 tuhat ühendust on selles registris passiivsed, ühenduste keskmine eluiga on 8 aastat;
  
• Oluline on eristada teistest ühendustest avalikes huvides tegutsevaid ühendusi ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt asutatud või selle valitseva mõju all olevaid ühendusi.
  
• Kolmanda sektori rollid:
  

• Avaliku võimu ja poliitilise süsteemi täiendaja – tuues võimu ja riigi rahvale lähemale ning hoides sidet rahvaga valimiste vahelisel ajal
  
• ‘Demokraatliku vahikoera’ roll – vaadeldes avaliku võimu teostajaid, hinnates nende tegutsemise õiguspärasust ning võimu kasutamist
  
• Poliitilise kultuuri täiendaja ja looja – kolmas sektor on hea kasvulava uutele poliitilistele liidritele ning kolmanda sektori eetikakoodeks eeskujuks ka poliitikutele
  
• Uute teemade tutvustaja ning probleemide tõstataja – kolmanda sektori eesmärgiks on tõsta avalikkuse ning otsustajate teadlikkust uutest probleemidest ning ühiskonna valukohtadest
  

• Avalik huvi ja avalikes huvides tegutsemine:
  

• Avalikkuse seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne.;
  
• Eesti seadustest viitavad avalikule huvile mh. Avaliku teenistuse seadus ja Tulumaksuseadus ,
  
• aga mõiste ise ei ole ühegi seadusega üheselt defineeritud;
  
• Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike osa lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikes huvides tegutsevate tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja.
  

• MKM-i kaasamise hea tava
  

• MKM konsulteerib õigusakte ja strateegilisi dokumente koostades KÕIGI
  

• huvi avaldanud
  
• koostööpõhimõtetega nõustunud
  
• üle-eestiliste organisatsioonidega, mis esindavad oma liikmete huve suhetes avaliku võimuga
  
• lisaks vajadusel teiste organisatsioonide ja ekspertidega
  

• Konsulteerimine (suuline ja kirjalik) toimub poliitikate planeerimisel ja eelnõude koostamisel kogu eelnõu väljatöötamise kestel ning sellega alustatakse eelnõu koostamise võimalikult varajases faasis
  
• Konsulteerimine on AVALIK ja LÄBIPAISTEV
  
• Ministeerium teavitab huvi avaldanud ühendusi ja avalikkust kavandatavatest eelnõudest, mille osas soovitakse ühenduste seisukohti ning vastavatest konsulteerimise aegadest
  
• Pidevalt saadaval MKM, EL õigusloome plaanid
  
• Konsulteerimise algatamisel
  

• Eelnõu
  
• Seletuskiri
  
• Ülesandepüstitus
  
• Ajaraamistik (k.a. millal tagasiside)
  
• Info sellest, mis ettepanekust edasi saab
  
• Kaasatud isikud
  

• Konsulteerimise käigus ja lõppedes
  

• Arvamused, ettepanekud + info ettepanekute esitajate kohta
  
• Tagasiside/kokkuvõtted
  

• MKM teavitab kavandatavatest eelnõudest, aegadest
  
• Kirjaliku arvamuse avaldamiseks ühendustel üldjuhul aega 10 - 30 päeva, kokkuvõtete tegemiseks/tagasiside andmiseks ministeeriumil üldjuhul aega 30 päeva.
  
• Selgelt väljendada ootusi ühenduste ja nende poolt saadava sisendi suhtes
  
• Konsultatsiooni algatamisel: edasine tegevuskava ühenduste kommentaaridega ning eelnõuga.
  
• Kõik kirjaliku konsultatsiooni käigus esitatud ettepanekud ja seisukohad saavad ministeeriumilt ühise ja avaliku kirjaliku vastuse
  

• Eestkoste - on õiglase ja hästitoimiva ühiskonnakorralduse loomisele suunatud organiseeritud tegevus, mis kasutab demokraatliku ühiskonna instrumente seaduste ja poliitikate loomiseks ning rakendamiseks. Instrumendid:
  

• Valimised
  
• Kodanikualgatus
  
• Kampaaniad
  
• Lobi
  
• Läbirääkimised
  
• Kohtuskäik
  

Teostamise võimalused:

• Mittetulundusühingud, seltsid, liidud
  
• Tuttav mõjukas kohaliku elu tegelane (nt. inimene, kes kuulub mõnda erakonda)
  
• Kodukandist valitud Riigikogu liige
  
• Sobilik meeldiva või võimul oleva erakonna büroo maakonnas
  
• Nõupidamine kohalikus omavalitsuses, kiri KOV-le
  
• Nõupidamine maavalitsuses, ettepanek maavanemale
  
• Ettepanek ministeeriumile või selle allasutusele
  
• Ettepanek peaministrile
  
• Ettepanek Riigikogu liikmele või fraktsioonile
  
• Ettepanekud Riigikogu vastavale komisjonile, kelle pädevusse küsimus jääb
  
• Ümarlaud Riigikogu liikmetega
  
• Artikkel, pressiteade, raadiosaade vm. pöördumine meedia poole
  
• Meeleavaldus Toompeal, ministeeriumi ees vmt.
  
• Pöördumine rahvusvaheliste organisatsioonide poole (rahvusvahelised võrgustikud, Euroopa Inimõiguste Kohus jm.)
  

6. RIIGIKONTROLL JA RIIGIEELARVE
Riigikontrolli seadus

• Kulud kaetakse riigieelarvest.
  
• Konkreetselt kontrollitakse: Riigikogu Kantselei , Vabariigi Presidendi Kantselei, kohtud, Eesti Pank, Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantselei;
  
• Riigikontrollil on õigus teha Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja ministrile, samuti kohaliku omavalitsuse organile ettepanekuid seaduste, määruste ning muude õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks.
  
• Riigikontroll suhtleb iseseisvalt välisriikide kõrgemate kontrolliasutustega ja osaleb nende asutuste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. Riigikontroll teeb koostööd Euroopa Kontrollikojaga.
  
• Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus sõnaõigusega osa võtta Vabariigi Valitsuse istungitest.
  

Lühiülevaade: Mis on Riigikontroll? (ÕIS)

• Sõltumatu institutsioon; uurib, kuidas riik ja KOV on makusmaksja raha kasutanud.
  
• Riigikontroll on riigi audiitor. Vaatab, kas avaliku sektori raha ona kasutatud tulemuslikul - säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt – ja õiguspäraselt.
  
• Riigikontrolli soovitustest lähtudes saavad Riigikogu ja Valitsus teha parandusi riigi paremaks toimimiseks.
  
• Valib ise auditeerimisülesanded. Keegi ei saa kohustuslikke ülesandeid peale panna.
  
• Väärtused: objektiivsus ja sõltumatus, kompetentsus ja hoolikus, koostöö ja avatus, ausus ja väärikus.
  
• Viis auditiosakonda: neli osakonda teevad nii tulemus- kui ka finantsauditeid valdkondade kaupa nagu rahandus , haridus, sotsiaalhoolekanne, riigikaitse jm. Viies auditiosakond auditeerib piiratud ulatuses KOVde rahakasutust, kuid mitte tulemuslikkust; piirang ei kehti nendes valdkondades, mida rahastab riik, või siis, kui riik on andnud
  
• omavalitsusele kasutada oma vara või raha.
  
• Lisaks eelnevatele saab Riigikontroll auditeerida äriühinguid, kes on saanud riigilt laene või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist riik tagab, samuti on Riigikontrollil õigus auditeerida riigivara kasutamist ja säilimist isikute juures, kelle valdusesse see on antud.
  
• Seoses Euroopa Liidust saadud rahaga on Riigikontrollil õigus auditeerida riigi ja kohalike omavalitsuste vahendusel eraldatud Euroopa Liidu raha kasutamist ja sellega seoses Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmist.
  
• Riigikontrolöri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidenti ettepanekul viieks aastaks. õigus võtta osa valitsuse istungitest, esitada oma ülesandeisse puutuvais asjus Riigikontrolli seisukoha.
  
• Sõltumatuse tagamiseks ei tohi riigikontrolör ametisoleku ajal
  

• olla mõnes teises riigiametis, kohaliku omavalitsuse ametis jm;
  
• kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse;
  
• kuuluda parteisse ja osaleda erakondlikus tegevuses;
  
• kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;
  
• osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt
  
• tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine.
  

• Riigikontroll auditeerib riigiasutusi, aga ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid
  

• Finantsaudit : Finantsauditi käigus hindab Riigikontroll, kas asutuste finantsaruanded kajastavad nende majanduslikku olukorda õigesti ja usaldusväärselt. Lihtsustatult öeldes – me vaatame, kas raamatupidamine on korrektne ja kas raha kuritarvituse võimalused on kõrvaldatud. Finantsaudit vaatleb ka tehingute seaduslikkust.
  
• Tulemusaudit: Tulemusauditi puhul uurib Riigikontroll, kas avaliku sektori rahakasutus on säästlik, tõhus ja mõjus. Tulemusauditit võib ka defineerida kui protsessi, mille käigus uuritakse, kas auditeeritavad asutused tegelevad õige asjaga ning kas nad teevad seda õigesti ja kõige väiksemate kulutustega. Tulemusauditis hinnatakse avaliku sektori tegevust strateegilise tasandi probleemide lahendamisel, analüüsitakse süvitsi probleemide põhjusi ning pakutakse ideid nende ületamiseks. Samuti on tulemusauditite eesmärgiks tuvastada parimat halduspraktikat ja aidata kaasa selle levimisele.
  
• Peamised aruanded:
  

• Riigikontrolli aastaaruanne parlamendile
  
• Hinnang riigi majandusaasta aruandele
  
• Aruanne Riigikontrolli töö kohta
  

• Riigikontroll kui mõttekoda:
  

• Riigikontrolli info peamisteks tarbijateks on parlament , valitsus ja avalikkus. Parlament annab välja seadusi, väljendades valijate tahet; valitsus kulutab parlamendi tahet ellu viies maksumaksjate raha ja annab kulutamise kohta aru; Riigikontroll uurib, kuidas valitsus on Riigikogu tahet järginud.
  
• Riigikontrolli otsene partner parlamendis on spetsiaalne auditikomisjon, kellele saadetakse kõik aruanded. Komisjoni istungid on avalikud. Ka parlamendi muud komisjonid arutavad vajaduse korral auditiaruandeid koos Riigikontrolli ja auditeeritud asutuste esindajatega ning võivad selle tulemusel esitada järelepärimisi valitsusele.
  
• Parlamendi kõrval peab Riigikontroll tähtsaks ka oma töö tulemuste pidevat tutvustamist avalikkusele: et riigi raha on alati maksumaksja raha, siis peavad avalikkuseni jõudma ka selle kasutamist kajastavad auditiaruanded.
  

Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. Aastal (ÕIS)
Tarmo Olgo, EV riigikontrolli peakontrolör „powerpoint“

• Riigikontrolli rolliks: 1) anda tõeline pilt; 2) juhtide probleemidele tähelepanu; 3) parandada riigi haldust.
  
• Avaliku sektori ressursse tuleb kasutada parimal võimalikul viisil. Ehk otsustajad peavad olema veendunud mitte ainult otsuste seaduslikkuses ja eetilisuses, vaid ka otsuste säästlikkuses, tõhususes ja mõjususes
  
• Avalike ressursside kasutajad peavad andma aru, et vahendeid on kulutatud vastutustundlikult ja tulemuslikult.
  
• Põhipartneriks Riigikogus on riigieelarve komisjon .
  
• Põhiseaduslikust positsioonist tulenevalt on riigikontrollil vaba valik, mida, mis ulatuses ja millal auditeerida.
  
• Auditeid valitakse pideva seire ja valdkonna tundmise põhjal.
  
• Eelkõige tehakse auditeid teemadel , mis hõlmavad suurt raha ja/või mõjutavad paljusid inimesi.
  
• Aastatel 2011–2013 keskendub riigikontroll tulemusauditites riigi jätkusuutlikkusele ja pikaajalise majandusarengu eelduste loomisele.
  
• Auditi protsess
  

• Planning is everything, plans are nothing .
  
• Auditi kolm etappi:
  

− eelselgitus – lõpeb auditiplaaniga,
− nn põllutöö – lõpeb tähelepanekute kokkuvõttega,
− auditiaruande koostamine – lõpeb aruande avalikustamise ja teadvustamisega.

• Audit kestab tavaliselt 9−12 kuud.
  

• Suhtlemine auditeeritavaga:
  

• Auditeeritav teab, mida, kuidas ja millal auditeeritakse.
  
• Auditi tulemused räägitakse auditeeritavaga läbi.
  
• Nn lehmakauplemist ei toimu.
  
• Auditeeritaval on lõpparuanne teada ca üks kuu enne selle avalikustamist.
  
• Aruanne avalikustatakse koos auditeeritava(te) vastus(te)ega.
  
• “Varsti saab see läbi,” ütles rebane , kui tal nahka nüliti.
  

• Kes kontrollib kontrollijaid?
  

• Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor.
  
• Iga nelja aasta tagant hindab riigikontrolli tööd teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste spetsialistidest koosnev töörühm.
  
• Üks viga kontrolliaruandes muudab terve aruande ebausutavaks.
  

Loeng:

• Riigikontroll teostab põhiseaduse järgi ‘majanduskontrolli’. Riigikontrolli sisuline tegevus sarnaneb rahvusvaheliselt tunnustatud mõistele ‘audit’. Audit ei puuduta sealjuures vaid finantsaruande õigsuse kontrolli, vaid hinnatakse mh. ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust.
  
• Kõige mahukam rahvusvaheliselt tunnustatud Riigikontrolli ülesanne on aga tulemuskontroll, mille käigus hinnatakse riigiasutuste tegevuse tulemusi
  
• Majanduskontroll ja ka ’audit’ (finantsaruande õigsus ja riigiasutuste raamatupidamise ja aruande õigsus).
  
• Tulemuskontroll – hinnatakse riigiasutuste tegevuse tulemusi
  
• Auditi protsess:
  

• Auditi planeerimine
  
• Tähelepanekute kogumine ja analüüs
  
• Kooskõlastamine auditeeritavatega
  
• Ministri vastus
  
• Kontrolliaruanne
  
• Selle avalikustamine koos ministri vastustega
  
• Tulemuste arutelu Riigikogus
  
• Aruanne Riigikogule
  
• Ettepanekute täitmise jälgimine
  

+ TUTVUDA:
Riigikontrolli 2009. aasta majandusaasta aruanne. (www.riigikontroll.ee Riigikontroll kui asutus -> tegevusaruanded)
Riigikontrolli koduleht ( http://www.riigikontroll.ee )
Ülevaade Euroopa Liidu toetuse taotlemisest ja kasutamisest valdades ja linnades ( http://www.riigikontroll.ee )
7. ÕIGUSKANTSLER
Õiguskantsleri seadus. Mis kuulub õiguskantsleri pädevuse alla, millistel istungitel osaleb jne.

• Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle.
  
• Õiguskantsler on piinamise ning muu julma , ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus.
  
• Õiguskantsler täidab tulenevalt lapse õiguste konventsiooni artiklist 4 lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid.
  
• Õiguskantsler võib sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest.
  
• Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.
  
• Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt. Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist .
  
• Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.
  
• Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia.
  
• Kui õigustloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks.
  
• Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, väljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusse või registreerimiskeskusse, psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodusse, asenduskodusse, noortekodusse või muusse järelevalvealusesse asutusse.
  
• Õiguskantsleri soovituse või ettepaneku saanud asutus teatab õiguskantslerile tema määratud tähtaja jooksul, kuidas on soovitust või ettepanekut järgitud. Õiguskantsleril on õigus esitada oma soovituse või ettepaneku täitmise kohta järelepärimisi. Kui õiguskantsleri soovitust või ettepanekut ei täideta või järelepärimisele ei vastata, võib õiguskantsler teha selle kohta ettekande asutuse üle järelevalvavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule.
  
• Õiguskantsleri Kantselei on õiguskantslerit kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav asutus.
  
• Õiguskantsleri Kantselei eelarve kinnitab õiguskantsler, lähtudes riigieelarvest.
  

Õiguskantsleri arengukava 2008-2013 ( http://www.oiguskantsler.ee/index.php?menuID=182 )

• Loodi 1993. aastal. Esmalt oli õiguskantsleri põhiülesanne järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
  
• 1999. aastal lisandus sellele ombudsmani ehk õigusvahemehe ülesanne, et kontrollida kas riigiasutus järgib isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning hea halduse tava.
  
• 2004. aastal viimatinimetatud ülesanne laienes veelgi – kontrollitavate hulka lisandusid kohalikud omavalitsused , avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud isikud.
  
• Alates 2007. aastast on õiguskantsler riigi ennetusasutus piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases tegevuses.
  
• Õiguskantslerile esitatakse aastas keskmiselt 2000 avaldust
  
• Missioon: Õiguskantsler on sõltumatu igaühe põhiõiguste kaitsja ning põhiseaduse aluspõhimõtete hoidja ja arendaja .
  
• Visioon: 1. Õiguskantslerit peetakse demokraatia idee kandjaks ja tutvustajaks, kes seisab hea, et demokraatliku tahtekujunduse protsess oleks aus ja läbipaistev; 2. Õiguskantsler on aidanud oma tegevusega suurendada riigi ja kodaniku vahelist usaldust,  sotsiaalset kindlustunnet ning kodanikuteadvust; 3. Õiguskantsleri Kantselei on tõhus, avaldajakeskne, ajakohase töökeskkonnaga ning hea mainega ametkond, millel on oluline roll Eesti õigusloome ja halduskultuuri kujundamisel ning akadeemilises õigusmõtlemises.
  

Jõks, Allar. „Õiguskantsler kaitseb õigussüsteemi legitiimsust“. Riigikogu Toimetised 4 (2001), kättesaadav ( http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito4/artiklid/09joks.ht m) Mis probleeme nimetab Jõks artiklis Eesti õigusloome kohta.

• Põhiseadust peaks muutma vaid siis, kui selleks on tõsine praktiline vajadus ja kui on olemas ühiskondlik kokkulepe. Põhiseadust ei ole vaja muuta, kui probleemi on võimalik lahendada tõlgendamisega.
  
• On avaldatud arvamust, et põhiseaduse esimest paragrahvi muutmata pole võimalik Euroopa Liiduga ühineda. Kordan veel kord: põhiseaduse § 1 ei takista Euroopa Liiduga ühinemist.
  
• Oma tegevuse tulemusena olen jõudnud veendumusele, et tulevikus tuleb pöörata rohkem tähelepanu õigusloome kvaliteedile ja regulatsioonide mõju analüüsile.
  
• Seega peab õiguslik regulatsioon olema optimaalne ja inimestele arusaadav ning nende alusel toimuv menetlus lihtne.
  
• Ülereguleerimine ja õigusaktide rohkus ähmastab õiguskorra selgust.
  
• Olulisemad puudujäägid õigusloomes
  

• Seletuskirjad kui olulised teabeallikad ei vasta kehtestatud nõuetele. Neis esineb eksitavaid vigu või ebatäpsusi küsimustes, millel on oluline tähtsus seadusest arusaamisel . Seaduseelnõudele lisatud seletuskirjad ei kajasta alati, mis eesmärgil piiranguid sätestatakse, põhjendusi piirangute vajalikkuse, sobivuse ja proportsionaalsuse kohta.
  
• Seaduste muutmise ettepanekutes ei suudeta piisavalt tuvastada kõiki süstemaatilisi seoseid, mida muudatus tegelikkuses kaasa toob. Seetõttu saavad võimalikuks mitmeti mõistetavad seadusesätted ja ka lüngad seadustes.
  
• Seadusandlus on tervikuna muutunud märgatavalt komplitseeritumaks, seaduste keel ja sätete sõnastus erialaseks ja keerukaks. Uueks probleemiks on kujunenud rohked seosed teiste seadustega (nt telekommunikatsiooniseadus, riigihangete seadus).
  
• Õigusloomes on probleemiks seaduste mittepiisav regulatiivsus ja volitusnormide rohkus. Volitusnormide rohkusega käib kaasas kohati liialdatud optimism, et seaduse jõustumise ajaks on vastu võetud ka kõik rakendusmäärused. 1. veebruaril 2001 jõustunud uue liiklusseaduse puhul aga seda ülesannet ei täidetud, seetõttu ei võetud liikluseeskirja ja mitmeid teisi määrusi vastu õigeaegselt.
  
• Jätkuvalt on probleemiks paljude legaaldefinitsioonide puudumine ja seaduste mitmeti mõistetavus, puudulik või arusaamatu regulatsioon. See põhjustab pöördumisi õiguskantsleri poole seaduste tõlgendamiseks ja arvamuse saamiseks. Selleks, et oleks võimalik täita seadusega pandud ülesandeid, on minu poole pöördunud nii ametid, inspektsioonid kui ka valitsusasutuste hallatavad asutused. Pöördumise sisu võib üldistatult kokku võtta järgmiselt: aidake üles leida seaduse mõte.
  

• Ettepanekud paremaks õigusloomeks:
  

• Seaduseelnõudele lisatud seletuskirjad peaksid kajastama, mis eesmärgil piiranguid sätestatakse, milline on kavandatava seaduse mõju.
  
• Avaliku halduse seaduslikkuse nõudest tulenevalt peavad avaliku võimu teostaja pädevus ja volitused suhetes kolmandate isikutega olema määratud seadusega ning piisavalt selged.
  
• Seaduse kohaldajal peab olema võimalus kaaluda, kas õiguste ja vabaduste piiramine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, kusjuures seaduse kohaldaja peaks saama kaaluda erinevaid põhiseaduslikke väärtusi.
  
• Põhiõiguse riivet saab lugeda põhiseadusega kooskõlas olevaks vaid siis, kui riivel on legitiimne eesmärk. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema soovitud eesmärgiga proportsionaalsed . Nimetatut peab arvestama nii seadusandja kui ka õiguse kohaldaja.
  
• Kohalikele omavalitsustele kohustuse panemisel peavad täpselt olema sätestatud nii finantseerimise allikad kui ka kohalike omavalitsuste eelarvesse sihtotstarbeliste summade eraldamise kord.
  
• Seaduse vastuvõtmisele peab järgnema seaduse rakendajate koolitamine ja seaduse selgitamine avalikkusele kui üks osa rakendamisest.
  

Indrek Teder , EV õiguskantsler „loengukonspekt“
Loeng:

• Sõltumatu ametiisik, kelle peamiseks ülesandeks on õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve.
  
• Ülesandeks kontrollida õigusnorme, ei tee ettekirjutisi vaid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks
  
• Eesti mudeli eripära:
  

• Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järele valvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne. Põhiseadus käsitab õiguskantslerit ennekõike kui oma tegevuses sõltumatut ametiisikut, kes valvab , et seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovad aktid oleksid põhiseaduse ja seadustega kooskõlas. 
  
• Teise olulise põhiseadusliku ülesandena täidab õiguskantsler talle 25. veebruaril 1999 vastuvõetud õiguskantsleri seadusega pandud ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsiooni. Ombudsmani funktsiooni kohaselt kontrollib õiguskantsler, kas riigiasutus järgib isiku põhiõigusi ja vabadusi ning hea halduse tava. 1. jaanuaril 2004 jõustunud seadusemuudatustega on Riigikogu ombudsmani ülesandeid veelgi laiendanud – nüüd kontrollib õiguskantsler ka kohalikke omavalitsusi , avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid. 
  

• Õiguskantsler kui...
  

• Põhiseaduslikkuse järelevalvaja
  
• Ombudsman
  
• Diskrimineerimisvaidluste lahendaja
  
• Alandava kohtlemise ennetaja
  

+ TUTVUDA:
Allar Jõks „Valimised kui hinnang võimu kvaliteedile.” Riigikogu Toimetised 14/2006 ( http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10956&op=archive2 )
Õiguskantsleri koduleht ( http://www.oiguskantsler.ee ).
8. EUROOPA LIIT
Riigikantselei kodulehelt: Euroopa Liidu asjade koordineerimine Eestis ( http://www.riigikantselei.ee/euroopa )
EL asjade siseriiklik koordineerimine

• Vabariigi Valitsus: Määratleb Eesti poliitilised prioriteedid (Valitsuse poliitika EL-is) ning lühemajalised eesmärgid nende elluviimiseks (tavaliselt igaks eesistumisperioodiks). Nendest lähtuvalt kiidetakse valitsuse istungitel heaks kõik Eesti seisukohad olulisemate Euroopa Komisjoni algatuste osas ning samuti Eesti positsioonid ELi nõukogudes.
  
• Ministeeriumid: Koostavad lähtuvalt oma valitsemisalast Eesti seisukohti ELi algatuste ja eelnõude kohta. Sealjuures on ministeeriumide ülesandeks korraldada seisukohtade kaitsmine ELi institutsioonides ning jõustunud ELi õigusaktide rakendamine.
  
• Peaminister :Juhib ELi küsimuste siseriikliku koordineerimist.
  
• Riigikantselei ELi sekretariaat (ELS): Nõustab valitsust ja peaministrit, teenindab ametkondadevahelist koordinatsioonikogu, korraldab ELi dokumendihaldust, osaleb valitsuse ELi alaste seisukohtade kujundamises ning seirab ELi õigusloome rakendamist.
  
• Ametkondadevaheline koordinatsioonikogu (KOK): Ülesandeks on tagada ministeeriumidevaheline kooskõla valitsuse positsioonide osas, vaidlus-küsimuste lahendamine, infovahetus ning kõikvõimalike muude Euroopa Liiduga seotud probleemide kaardistamine ja lahenduste leidmine. KOK sõelub välja algatused, mille osas on vajalik positsiooni kinnitamine valitsuses ning määratleb vastuvõetud ELi õigusaktide siseriikliku rakendamise eest vastutavad ministeeriumid. KOK-i koosseisu kuuluvad kõikide ministeeriumide ja Eesti Panga esindajad, kellele lisanduvad vaatlejastaatuses Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ja presidendi kantselei esindajad.
  
• Välisministeerium ja Eesti alaline esindus ELi juures: Välisministeeriumi ELi osakond koordineerib juhiste koostamist ELi Nõukogu suursaadikute ( COREPER ) kohtumisteks ning vastutab ministeeriumide juhiste õigeaegse valmimise eest COREPERi iganädalasteks koosolekuteks. Esinduse ülesandeks on vahendada ELi otsustusprotsessiga seonduvate teavet pealinna ning esindada valitsuse poolt määratletud huve Brüsselis.
  
• Riigikogu alaline EL asjade komisjon (ELAK): Jälgib süstemaatiliselt valitsuse EL-suunalist poliitikat, kujundab koostöös teiste Riigikogu alaliste komisjonidega Riigikogu seisukohti olulisemate EL õigusaktide eelnõude suhtes ning annab arvamusi muude Riigikogule huvipakkuvate küsimuste kohta (v.a välis- ja julgeolekupoliitika ).
  
• Komisjon annab tema pädevuses olevate EL õigusaktide eelnõude osas vajadusel valitsusele mandaadi Eesti positsioonide kaitsmiseks nõukogus. Ministrid on kutsutud komisoni istungile reeglina nõukogu istungile eelneva nädala reedel.
  

Info Euroopa Liidu institutsioonide kohta ( http://europa.eu/institutions/index_en.ht m) Institutsionaalne kolmnurk, mis institutsioonid on ELi seadusloome või lihtsalt kujundamisel olulised
Gert Antsu, EV alalise esinduse Euroopa Liidu juures asejuht
Loeng:

• 1951. aastal kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland , Belgia, Luksemburg )
  
• 1957. aastal Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus
  
• 1992. aastal Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit (jõustus 1993. a)
  
• Euroopa missioon 21. Sajandil:
  

• tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus;
  
• ühendada Euroopa maailmajagu;
  
• tagada inimestele turvaline elu;
  
• soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut;
  
• lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus;
  
• toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus .
  

• Kopenhaageni kriteeriumid: Ühinemise ajaks peavad uuel liikmel olema:
  

• Ühinemise ajaks peavad uuel liikmel olema:
  
• stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse;
  
• toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga;
  
• võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas ELi eesmärkide järgimisele kaasa aitamine . Kandidaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku.
  

• Olulisemad poliitikavaldkonnad:
  

• Ühisturg (kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine)
  
• Majandus- ja rahaliit
  
• Isikute vaba liikumine
  
• Majandus- ja konkurentsipoliitika
  
• Justiits - ja siseküsimused
  
• Ühine põllumajanduspoliitika
  
• Keskkonnapoliitika
  
• Regionaalpoliitika
  
• Innovatsioonipoliitika
  
• Kaitse- ja välispoliitika
  
• Arengupoliitika ja inimõigused
  

• Euroopa Komisjon: Euroopa Komisjon (European Commission) – täidesaatev võim; Seadusandluse algatamine ja hiljem täideviimise tagamine; 36 peadirektoraati; Volinikud liikmesriikide määratud, Eesti poolt määratud volinik Siim Kallas (Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordi volinik);
  
• Euroopa Parlament: Euroopa Parlament (European Parliament ) – jagab Ministrite Nõukoguga seadusandliku võimu pädevust ja teostab järelevalvet ELi tegevuse üle, samuti vastutab eelarve vastuvõtmise eest; Üle-euroopalised fraktsioonid; Koosneb rahvaesindajatest; Eesti saadikuid 6 - Tunne Kelam (Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsioon); Ivari Padar (Sotsiaaldemokraatide fraktsioon); Vilja Savisaar-Toomast, Siiri Oviir , Kristiina Ojuland (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon), Indrek Tarand (Roheliste/ Euroopa Vabaliidu fraktsioon).
  
• Ministrite Nõukogu/Euroopa Liidu Nõukogu ( Council of Ministers/Council of the European Union) – seadusandlik võim, mis langetab otsuseid ning võtab vastu seadusandlust, koosneb vastava valdkonna liikmesriikide ministritest
  
•  Euroopa Ülemkogu (European Council) – liikmesriikide valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine , mis määratleb liidu peamised poliitilised suunad, 2 korda eesistumisaja jooksul
  
• Euroopa Kohus ( Court of Justice) – kohtuvõim, tagab Euroopa Liidu seaduste täitmise, koosneb liikmesriikide kohtunikest, Uno Lõhmus (Euroopa Kohtu kohtunik)
  
• Regioonide Komitee ( Committee of the Regions ) – koosneb regioonide ja kohalike omavalitsuste esindajatest ning on nõuandev organ Komisjonile ja Nõukogule küsimustes, mis puudutavad regionaalseid asju
  
• Majandus- ja Sotsiaalkomitee (European Economic and Social Committee) – kodanikeühenduste esindajatest koosnev nõuandev kogu, millega Komisjon ja Nõukogu konsulteerivad sotsiaalmajanduslikke küsimusi puudutavates otsustes;
  
• Kontrollikoda;
  
• Euroopa Investeerimispank;
  
• Euroopa Keskpank ;
  
• Euroopa Ombudsman
  

+ TUTVUDA:
Valitsuse eesmärgid Euroopa Liidus eesistumisperioodiks ( http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/euroopa-liit/eesti-eesmargid-ja-poliitika/valitsuse-eesmargid-euroopa-liidus-eesistumisperioodiks )
„A secure Europe in a changing world – the European Security Strategy “ ( http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cmsUpload/78367.pdf )
„The National Security Strategy of the United States of America“ ( http://www.whitehouse.gov/nsc/nss/2006/nss2006.pdf )
„The Difference Between Words and Deeds: A Critical Look at the EU’s Relations with Maghreb and How They Measure Up To Its Eastern Policies.” (ÕIS)
9. RIIGIEELARVE
Eesti riigieelarve (Rahandusministeeriumi kodulehekülg)
Millest koosnevad riigieelarve kulud?
 Riigieelarve kulud jagunevad laias laastus oma sisu alusel neljaks : investeeringud – riigiasutuste endi toimimiseks vajaminevad investeeringud (näiteks hoonete ehitus remont , erinevate tööks vajaminevate seadmete soetamine jne); eraldised – kõik kulud mis eraldatakse teistele asutustele/eraisikutele (näiteks pensionide kulud, ravikindlustuse kulu), siin sisalduvad ka riigiasutustest väljapoole suunatud investeeringutoetused (näiteks erinevatele mittetulundusühingutele suunatud toetused hoonete renoveerimiseks või seadmete soetamiseks); tegevuskulud, mis jagunevad personali- ja majandamiskuludeks – personalikuludes sisalduvad kõikide riigiasutuste töötajate palgad ning nendelt makstavad maksud, majandamiskulud sisaldavad põhiliselt asutuste toimimiseks vajaminevaid kulusid (näiteks hoonete küttekulud, paberi ja muu kontoritarvete soetamise kulud), samas sisalduvad majandamiskuludes ka need kulud mis ei ole otseselt asutuste endi toimimisega seotud (näiteks Kaitseministeeriumis katseotstarbelise varustuse soetamise kulud, Maanteeametis teehoiu kulud, samuti sisalduvad siin erinevate uuringute tellimise kulud jne); muud kulud – põhilise osa moodustavad riigisaladustega seotud asutuste kulud (nt. Kaitsepolitseiamet), teiste asutuste osas sisalduvad siin põhiliselt maamaksukulud.
 Suurima osa eelarvekuludest moodustavad reeglina eraldised – viimastel aastatel 70-80% eelarvemahust, tegevuskulude maht jääb reeglina 20% juurde (alates 2009. aastast seoses kärbetega ca 16%) ning investeeringute osakaal on reeglina 8% ligiduses (alates 2009. aastast ca 5%, kuna järjest enam riigiasutuste investeeringuid tehakse läbi Riigi Kinnisvara ASi).
 Kuidas riigieelarvet koostatakse?
 Riigieelarve koostamine kestab enam kui aasta. Valitsusasutused alustavad järgmise aasta eelarve koostamist hiljemalt eelneva aasta alguses, koostades valitsemisala arengukava. Valitsemisala arengukavad on üheks aluseks riigi eelarvestrateegia koostamiseks .
 Kui riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks, siis riigi eelarvestrateegia on dokument, kus arvestades majandusprognoose ja maailma majanduse arengutrende seatakse eelarvepoliitilised põhimõtted, eesmärgid, prioriteedid ja üldised rahastamismahud nelja aasta peale ette. Riigi eelarvestrateegia põhineb märtsikuu lõpus avalikustataval Rahandusministeeriumi kevadisel majandusprognoosil.
 Riigi nelja aastane plaan ehk riigi eelarvestrateegia viiakse ellu läbi iga- aastaste riigieelarvete, mille koostamisega alustatakse koheselt peale riigi eelarvestrateegia vastuvõtmist Vabariigi Valitsuses maikuu lõpuks.
 Juuni- ja juulikuu jooksul kogub Rahandusministeerium ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei riigi eelarvestrateegiast lähtudes koostatud järgmise aasta eelarveprojektid kokku. Peale eelarveprojektide esitamist analüüsitakse neid Rahandusministeeriumis ning alustatakse ametnike tasandil läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks.
Augusti lõpus valmib Rahandusministeeriumis igal aastal suvine majandusprognoos, mis annab eelarvele lõplikud piirid. Prognoosi valmimise ja ministeeriumide vaheliste läbirääkimiste järel leiavad augusti lõpul-septembri algul aset ka rahandusministri juhtimisel toimuvad ministrite tasandi läbirääkimised.
 Peale ministrite tasandi läbirääkimisi esitab Rahandusministeerium esialgse nägemuse riigieelarvest valitsuskabinetile, kes arutab riigieelarve eelnõusse jõudnud tegevusi ja rahasummasid ning võimalikke lahendamist vajavaid küsimusi.
 Septembri lõpus esitab Vabariigi Valitsus riigieelarve Riigikogule.
 Riigikogus läbib riigieelarve kolm põhjalikku arutelu ning vajadusel tehakse nende käigus riigieelarves parandusi ja muudatusi. Üldjuhul võtab Riigikogu riigieelarve vastu ja Vabariigi President kuulutab riigieelarve seaduse välja detsembrikuus ning riigieelarve jõustub järgmise eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril.
 Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega.
Mida nimetatakse riigieelarves arvestuslikeks kuludeks?
 Riigieelarves planeeritud riigituludest arvestuslikke kulusid on kahte liiki – kulud mis sõltuvad konkreetsete tulude laekumistest ning kulud mille suurus tuleneb erinevatest seadustest.
 Riigieelarves planeeritud arvestuslikke kulusid võib ületada st. kui tulusid, millega kulu tegemine on seotud laekub rohkem kui planeeritud või teiste seadustega sätestatud kulude osas toimub muudatusi planeerimise alustes (nt. vanemahüvitise saajaid on rohkem kui planeeriti) võib väljamakseid teha suuremas mahus kui eelarves on planeeritud.
 Arvestuslike kulude väljamaksed kuude lõikes ei ole kõigi kululiikide osas kuiselt võrreldavad. Näiteks Euroopa Liidu makse osas on esimese kolme kuu kulud suuremad kui järgnevatel
Mõisted „kassapõhine-„ ja „tekkepõhine arvestus“
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
Kassapõhist arvestust kasutame me näiteks eraisikutena igal aastal, kui märtsikuu lõpuks esitame üksikisiku tuludeklaratsioonid. Seal on asi selge – tulu tekib siis, kui oleme raha saanud ning kulu on tekkinud arve tasumise hetkest. Ostes kaupa maksetähtajaga seitse päeva, tekib kulu alles siis, kui tegelikult on ka kauba eest tasutud. Sama müügiga – kui müüd kauba maha, aga saad raha nende eest alles kahe kuu pärast, siis tulu kassapõhisel arvestusmeetodil tekibki alles kahe kuu pärast, kui ostjalt on raha laekunud.
 Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
Selle meetodi korral on tulud ja kulud tekkinud kohe kui tehing on sõlmitud ning asjaolu, et raha ei ole veel laekunud, ei puutu asjasse. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Seega – kui oled ostnud kaupa maksetähtajaga seitse päeva, on tekkinud koheselt ka kulu kauba ostuhinna suuruses summas. Sama ka vastupidi – kui müüd need kümme jalgratast maha 10-päevase maksetähtajaga, on tulu juba tekkinud, arvestamata seda, kas reaalselt on raha laekunud või mitte.
 Riigieelarve koostamine toimub riigieelarve seaduse kohaselt kassapõhiselt, raamatupidamine ja aruandlus valitsussektori tasakaalu kohta toimub aga tekkepõhise metoodika alusel.
Seetõttu ei ole võimalik otseselt seostada riigieelarve tulude ja kulude mahtusid valitsussektori tasakaalu tekkepõhise arvestusega.
Riigieelarve seadus

• Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ning Riigikohus (edaspidi põhiseaduslik institutsioon) liigendab riigieelarves toodud kulud täiendavalt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. Põhiseaduslik institutsioon esitab oma eelarve Rahandusministeeriumile nelja nädala jooksul pärast Riigikogu vastuvõetud riigieelarve avaldamist Riigi Teatajas.
  
• Eelarvestrateegias esitatakse:
  

1) eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes;
2) Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid;
3) majandusolukorra analüüs;
4) majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos;
5) muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.

• Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulusid kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve vastavast kulust.
  
• Ministril ei ole õigust muuta riigieelarves ettenähtud kulude otstarvet. Muutused võimalikud vaid riigieelarvet muutes.
  
• Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koondaruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30.  juuniks .
  

Riigi raha raamat lk. 6-20; 80-84 (ÕIS)
Riigi eelarvestrateegia:

• Riigi eelarvestrateegia (RES) abil kavandavad valitsusasutused koostöös oma partneritega riigi raha kasutamist järgmiseks neljaks aastaks. Seekordne RES on eriline selle poolest, et planeeritavad aastad kattuvad pea täielikult valitsusliidu võimuloleku perioodiga. Sestap sarnaneb strateegia tänavu ülesehituselt mõneti koalitsioonileppele ja arvestab valitsuse olulisemate plaanidega järgnevaks neljaks aastaks.
  
• Strateegia hõlmab kõiki riigi tulusid, kulusid ning finantseerimistehinguid, samuti on seal kirjas valitsuse olulisemad majandus- ja eelarvepoliitilised põhimõtted.
  
• Strateegia koostamises osalevad kõik ministeeriumid, riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid. Ministeeriumide kaudu annavad oma panuse strateegia koostamisse mitmed huvirühmad – näiteks kohalike omavalitsuste liidud, sotsiaal-majanduslikud partnerid ja vabaühendused.
  
• Eesotsas Rahandusministeerium, juhib eelarveosakond
  

Eesti majandus aastal 2008:

• Rekordiliselt madal tööpuudus
  
• Kiirelt kasvavad sissetulekud
  
• Jooksevkonto puudujääk
  
• Hinnad ühtlustuvad Euroopa hindadega
  
• Maksukoormus väike ja riig säästud kasvavad
  
• Valitsusektori võlakoormus EL väiksemaid
  

Majandus- ja eelarvepoliitika alused:

• stabiilse majanduskeskkonna tagamine
  

• riikliku arengu edendamine eelarvepoliitika abil,
  

• pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.
  

Valitsuse prioriteedid:

• eesti rahva püsimine
  
• hea hariduse ja teadmiste loomine
  
• inimeste jõukus ja heaolu
  
• täisväärtuslik elu ning paremad ja uued töökohad kõikjal Eestis
  
• kodurahu ja rahvusvahelise turvalisuse kindlustamine
  

Riigi rahandus – kuhu edasi

• tähtis on olla tulemuslik
  
• rohkem ja täpsemat infot
  
• vastutustundlikum planeerimine ja asjalik aruandlus
  

Kuidas riigi eelarvestrateegiat ellu viiakse ja kes seda teevad?

• Riigi eelarvestrateegia rakendamisel osalevad kõik Eesti riigiasutused ning kohalikud omavalitsused, samuti mitmed era- ja kolmanda sektori organisatsioonid , kellele on antud riigi ülesandeid.
  

Aare Järvan, EV peaministri nõunik

• Eelarve tasakaal majanduspoliitikas
  

• Majandustsükli eri faasides võib riigi rahandus olla kord ülejäägis, kord puudujäägis
  
• Eelarvepoliitikaga püütakse sageli majanduse tsüklilist arengut tasandada – väikestes ja avatud majandustes õnnestub see reeglina vähem, suurtes ja suletumates rohkem
  
• Vältida tuleb majandustsüklite võimendamist ehk päritsüklilist poliitikat – tsüklilise positsiooni ex-ante hindamine ise on aga ebakindel, samuti võib majanduskriisis tekkida probleeme finantseerimisega (n €-ala võlakriis praegu)
  
• Eelarvepoliitika eesmärk peaks olema paigas nö mitmeaastase keskmisena ( EL kõnepruugis medium -term objective – MTO)
  
• Eestis on keskpika perioodi eesmärgiks võetud valitsemissektori struktuurne ülejääk (Riigi eelarvestrateegia 2012-15)
  

• Eelarveprotsess on kaheastmeline
  

• Riigi eelarvestrateegia
  

• Prioriteedid, üldisemad piirangud ministeeriumide tegevusvaldkondadele ja tähtsamatele projektidele
  
• Kinnitab Valitsus hiljemalt 31.maiks (2011.a 28.04)
  
• 4 aasta perspektiiv , uuendatakse igal aastal
  

• Iga-aastane riigieelarve
  

• Annab Valitsusele õiguse kulusid teha
  
• Sisult detailsem tegevuste ja kulude planeerimine
  
• Valitsus esitab Riigikogule hiljemalt 30.september
  
• Riigikogu kinnitab reeglina aasta lõpuks
  

• Rahandusministeerium riigi eelarvestrateegia koostajana
  

• Eelarvestrateegia koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust.
  
• Eelarvestrateegia koostamiseks on Rahandusministeeriumil õigus saada andmeid riigiasutustelt ja valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt.
  

• Riigi eelarvestrateegia
  

• Koondab kõik riigi tegevused, eesmärgid ja maksumused neljaks järgnevaks aastaks
  
• Koostatakse 11 ministeeriumi ja Riigikantselei strateegiate ning RM kevadprognoosi põhjal
  
• RES koostamisel teeb Valitsus valiku ministrite pakutud uute algatuste vahel ja otsustab olemasolevate lõpetamise
  
• RES on sisendiks ministeeriumide iga-aastase eelarve ja tegevuskava projektidele
  

• Eesti eelarvedistsipliin on alati olnud üks Euroopa parimaid (väike riigivõlg ja eelarvedefitsiit, reservide olemasolu, suutlikkus vajadusel eelarvet konsolideerida)
  
• Riigieelarve tegevuste planeerimise ja juhtimise raamistik on paigas, kuid vajab sissetöötamist ja arendamist (Tegevus- ja tulemuspõhisus, Valdkondade mitme-aastased kulupiirangud RES-i, Euroopa semester ja RES, Riigikogu roll).
  

+ TUTVUDA:
Riigi Raha Veeb ( http://riigieelarve.fin.ee/ )
Riigi eelarvestrateegia (www.fin.ee/failid/RES_2008-2011.doc) 2011.a riigieelarve (eelkõige ülesehitus)
Rahvusvaheline eelarve läbipaistvuse hea tava ( http://www.imf.org/external/np/pp/2007/eng/051507c.pdf )

• Rollide selgus ja vastutus
  

• Valitsemissektor peaks olema eritatav teistest sektoritest ja ülejäänud majandustegevusest. Avaliku sektori tegevus peaks olema selge ja avalik.
  
• Peab olema selge, avatud, seaduslik, reguleeritud ja juhtimisstruktuur fiskaalküsimustega tegelemiseks.
  

• Avatud eelarveprotsess
  

• Eelarve ettevalmistamine peab järgima ajakava ja juhinduma selgelt määratletud makromajandus ja fiskaalpoliitika eesmärkidega.
  
• Peavad olema selget protsessid eelarve täitmise, järelevalve ja aruandluse üle.
  

• Teabe kättesaadavus avalikkusele
  

• Üldsusele tuleks anda põhjalikku teavet mineviku, oleviku ja prognoositava eelarve ja suurte majanduslike riskide kohta.
  
• Teave peab olema edastatud viisil, mis soodustaks poliitilist analüüsi ja edendaks vastutust.
  
• Fiskaalpoliitika õigeaegne avaldamine
  

• Tagatiste terviklikkus
  

• Andmed peaksid vastama tunnustatud kvaliteedinõuetele
  
• Tegevus peaks olema suunatud siseriiklikule järelevalvele ja kaitsemeetmetele.
  
• Fiskaalinfo peaks olema kontrollitud
  

10. AVALIK TEENISTUS
Avaliku teenistuse seadus, sh selle lisas olev avaliku teenistuse eetikakoodeks. Avaliku teenistuse seaduse eelnõu, seletuskiri, seletuskirja lisad ja ekspertide arvamused. ( http://www.riigikogu.ee/?page=en_etapid&op=ems&eid=673179&u=20100119115649 ) Avaliku teenistuse eetika kujundamine. Kuidas riik saaks aidata seda propageerida ja juurutada, mis dokumendid sellega seostuvad.
Avaliku teenistuse eetikakoodeks:
1. Ametnik on kodanik rahva teenistuses.
2. Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.
3. Ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet.
4. Avalikku võimu tohib kasutada ainult avalikes huvides.
5. Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel.
6. Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus.
7. Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus.
8. Ametnik peab avalikes huvides valmis olema ka ebapopulaarsete otsuste tegemiseks.
9. Avaliku võimu teostaja püüdleb võimalikult laia kodanike osavõtu poole võimu teostamisest.
10. Ametnik allutab oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele.
11. Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu.
12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest.
13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.
14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult.
15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides.
16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu.
17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis.
18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik.
19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses.
20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule.
Avaliku teenistuse aastaraamat 2009 – Avalik teenistus 2009. aastal ( http://www.avalikteenistus.ee/?id=11199 )
Cardona, Francisco. „Väljakutsed Eesti avaliku teenistuse jätkusuutlikus arengus“,Avaliku teenistuse aastaraamat 2006, lk 9-13 ( http://www.avalikteenistus.ee/?id=11199 )

• Kas Eesti põhiseadus sätestab avaliku teenistuse kui riikliku institutsiooni olemasolu? Kuidas kajastuvad Eesti avalikus teenistuses standardid ja põhimõtted, mis enne 2004. aastat valitsesid Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide avalikes teenistustes ? Milline juhtimiskorraldus tagaks sellistest standarditest ja põhimõtetest kinnipidamise Eesti avalikus teenistuses?
  

• Sigma analüüsist järeldub, et Eesti avalik teenistus ei vasta Euroopa Liidu standarditele ega täida liikmesriigile esitatud nõudeid mitmel põhjusel, mis kokkuvõttes taanduvad avaliku teenistuse institutsionaalsele nõrkusele.
  
• Avalikul teenistusel on ühiskonna silmis ka mõningaid legitiimsusega seonduvaid, peamiselt kompetentsusel põhineva avaliku teenistuse süsteemi ( merit system)2 ebamäärasest rakendamisest tulenevaid probleeme.
  
• Avaliku teenistuse õiguslikus raamistikus on palju n-ö möödahiilimisvõimalusi, mis ei ole kooskõlas Euroopa standarditega. Eelkõige ilmnevad ebakõlad teenistusse võtmise ja edutamise küsimustes: kompetentsusel põhinev konkurents ei ole kohustuslikuks eelduseks kõigi ametnike ametisse nimetamisel, edutamise puhul aga puudub konkurentsinõue sootuks.
  
• Palgasüsteem on liiga killustatud ja läbipaistmatu. Eesti 71 keskvalitsuse ametiasutuse suured palgavahed ei ole õigustatud: fikseeritud ja varieeruvate palgaosade vahe on ülemäära suur ning juhtide otsustusõiguse osakaal ametniku palga määramisel liiga kõrge.
  
• Avaliku teenistuse horisontaalse juhtimise mehhanismid on ebapiisavad – soovides tagada avalikus teenistuses teatud süsteemiüleste standardite järgimist, on võtmetähtsusega just selle probleemi lahendamine.
  
• Sigma hinnangul tähendab kirjeldatud olukord soodsat pinnast avaliku teenistuse politiseerumiseks ja patronaažiks, samuti korruptsiooniks.
  
• Soovides läbi viia avaliku teenistuse reformi tuleb alustada avalikule teenistusele sobiva õigusliku raamistiku loomisest. Selles raamistikus tuleb määratleda, kuidas avalikku teenistust juhitakse, kuidas toimub avalikku huvi puudutavate otsuste langetamine ja kuidas sõltumatud administratiiv- ja kohtuorganid avalikku huvi puudutavat tegevust kontrollivad.
  

Järeldused:
1) Eesti põhiseadus näeb ette riigi ja avaliku halduse mudeli, mis põhineb teatud põhiseaduslikel väärtustel nagu erapooletus, objektiivsus, demokraatia ja õigusriiklus. Põhiseadus osutab, et need väärtused peavad kujundama ka avalikku teenistust. Samas ei ole põhiseaduses selgelt sätestatud, et avalik teenistus peab olema üles ehitatud kompetentsusel põhineva süsteemina. Sellegipoolest võib eeldada, et erapooletuse, objektiivsuse ja õigusriigi põhimõtted viitavad ka kompetentsusel põhinevale avalikule teenistusele.
2) Rahvusvahelised konventsioonid – eelkõige need, mis puudutavad Eesti EL-i liikmesust – toetuvad eeldusele, et rahvusriigi administratsioon on piisavalt professionaalne osalemaks Euroopa poliitikakujundamise protsessides ning täitmaks oma liikmekohustusi. Professionaalne ning selgete ja ühtsete ametialaste tunnuste alusel tegutsev avalik teenistus ei ole aga mõeldav kompetentsusel põhineva süsteemi rakendamiseta. Kui avalikult teenistuselt oodatakse erapooletuse, objektiivsuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete teenimist, tuleb avalikku teenistust arendada kui spetsiifilist riiklikku institutsiooni, mitte käsitada avaliku teenistuse arendamise küsimusi pelgalt personalijuhtimisele keskendunud reeglikogumi võtmes.
3) Avaliku teenistuse sisemise ühtsuse, sidususe ja järjepidevuse säilitamiseks on vaja, et süsteemi horisontaalse juhtimise eest vastutaks selge pädevuse ning piisava võimuga keskne organ. Seeläbi saab tagada ühtsete juhtimisstandardite rakendamise kogu administratsioonis, ametnikukandidaatide võrdsed võimalused avalikku teenistusse astumisel ning avalike teenistujate töötingimuste paketi ja palgakorralduse sisemise õigluse.
4) Tööseadused ei suuda tagada erapooletuse ja objektiivsuse põhimõtete rakendamist avalikus teenistuses. Seda iseäranis selliste ametikohtade puhul, millega kaasneb avaliku võimu teostamine. Avaliku teenistuse teenistussuhte reguleerimine peab toimuma tavalistest töösuhetest erinevatel alustel, spetsiaalsete õigusaktidega.
5) Eestil tuleb üles ehitada Euroopa traditsioonidega paremini kooskõlas olev avaliku teenistuse süsteem. See eeldab loobumist nii nõukogulikule juhtimisele iseloomulikust kui ka NPM-i ideoloogias varjatud kujul eksisteerivast ülemäärasest, kohati lausa omavolini ulatuvat vabadusest juhtimisotsuste tegemisel.
Kaido Paabusk, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja

• Saavutada riigi ja kohaliku omavalitsuste teenistujate, eriti ametnikkonna stabiilsus, erialane asjatundlikkus, poliitiline neutraalsus ja äraostmatus, samuti väärtustada teenistus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes
  
• 28. juuni 1992 – PS § 30
  
• 25. jaanuar 1995 – Avaliku teenistuse seadus (ATS)
  
• 1. jaanuar 1996 – ATSi jõustumine
  
• 28. veebruar 1999 – AT eetikakoodeks
  
• ATSi muutmine:
  

• Uus regulatsioon peab tagama, et ametnikud oleksid motiveeritud ja oleks tagatud piisav ametnike järelkasv ning liikumine era- ja avaliku sektori vahel.
  
• tagama efektiivse, paindliku, avatud, läbipaistva ja jätkusuutliku avaliku teenistuse ning kompetentsed, usaldusväärsed, tulemustele orienteeritud ja motiveeritud ametnikud.
  
• Uue avaliku teenistuse regulatsiooni koostamisel on arvestatud ka uue töölepingu seaduse põhimõtteid
  

• Eesmärgid ATS-ile
  

2010

• Vajame ametnikkonda, mis:
  

• kindlustab avaliku võimu teostamise usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse
  
• on ahvatlev talentidele nii Eestist kui ka teistest EL riikidest
  
• oskab väärtustada ja hoida oma juhte ja spetsialiste
  
• loob võimalused ametnike mobiilsuseks
  
• aitab tagada avaliku teenistuse ( teenistuja ) arengu
  
• 1993
  

Saavutada teenistujate:

• stabiilsus,
  
• erialane asjatundlikkus
  
• poliitiline neutraalsus ja äraostmatus,
  
• väärtustada teenistus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes
  

• Uue ATS-i eesmärgid:
  

• moderniseerida Eesti avalikku teenistust;
  
• kehtestada uus, funktsioonipõhine ametniku definitsioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring;
  
• tagada kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele, kehtestades konkursside kohustuslikkuse;
  
• luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem;
  
• luua läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust;
  
• kehtestada ametiasutustele kohustuslik ametikohtade hindamine, et tagada võrreldavad ja õiglased palgad;
  
• määrata avaliku teenistuse eest vastutav institutsioon.
  

+ TUTVUDA:
Avaliku teenistuse koduleht (www. avalikteenistus .ee)
Lipp, Angeelika. "Ülevaade Eesti ametnikkonnast 2008. aastal", lk 41-49
Avaliku teenistuse aastaraamatus 2008; avaliku teenistuse veebilehel: ( http://www.avalikteenistus.ee/public/statistika/ATAR_2008.pdf )
Viks , Külli. „Avaliku teenistuse kronoloogia 1991-2006”. lk 12-19 Avaliku teenistuse aastaraamatus 2005, kättesaadav ( http://www.avalikteenistus.ee/?id=11199
24