Avalik haldus, eksami kordamiseks (0)

Q: Millised on koostööd soosivad toetavad asjaolud ?

Vastus leiad õppematerjalist: Avalik haldus, eksami kordamiseks

Tartu Ülikool - Ühiskond - Avalik haldus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on koostööd soosivad toetavad asjaolud ?

TEEMA 1

Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos
1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted.
Avaliku sektori funktsioonid-
1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse ; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine.
Lisaks: keskkonnakaitse ; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur.
Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega.
Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll , vabariigi president , valitsus, kohalik omavalitsus , kohus, õiguskantsler , eesti pank .
Seos ärisektoriga:

poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine.

Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine)
Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse
Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks.

Seos kodanikuühiskonnaga:

Töökohtade loomine

Avalike hüvede pakkumine: haridus , transport, tervishoid, kultuur jm teenused
Kontroll ja kaitse: politsei
Poliitilise, õigusliku ja majandusliku keskkonna loomine

2) Erasektor - eraettevõtted. Erasektori eesmärgiks kasumi taotlemine ja eraomandus
Struktuur: Eraõiguslikud juriidilised isikud: OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ
Seos avaliku sektoriga:

Maksude maksmine riigikassasse
Innovatsioon , ühiskonna arendamine
Keskkonna arengu suunamine

Seos kodanikuühiskonnaga:

Hüvede loomine
Heaolukasv : tehnoloogia arendamine
Töökohtade loomine

3) Kodanikuühiskond- kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Eesmärgiks kõrvaldada avaliku ja erasektori puudujäägid.
Struktuur: Professionaalsed ning ametlikud organisatsioonid: MTÜ, SA
Mitteprofessionaalsed ning -ametlikud ühendused.
Seos avaliku sektoriga:

Tööjõu pakkumine
Teadmiste ning oskuste rakendamine
Maksude maksmine

Seos erasektoriga: tööjõud , teadmised-oskused, müügitulu

Põhiseaduslikud institutsioonid
1)Riigikogu- EV parlament, millele kuulub seadusandlik võim. Kõrgeim riigiorgan , valitud rahva poolt. Volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest.
Pädevus : Võtab vastu seadusi ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib presidendi, ratifitseerib välislepinguid, annab peaministrikandidaadile volitused, võtab vastu riigieelarve , nimetab ametisse riigikohtu esimehe ning liikmed, eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja
Otsustab riigilaenude tegemise üle, umbusaldus valitsusele ja ministritele, riiklikud autasud.
Lahendab riigielu küsimusi .
2) Vabariigi President- esindusfunktsioon rahvusvahelises suhtlemises.
Nimetab ametisse ning vabastab diplomaatilised esindajad.
Kuulutab välja Riigikogu valimised. Kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu.
Kuulutab välja seadused. Algatab põhiseaduse muutmise.
Annab seadlusi.
Määrab peaministrikandidaadi.
Nimetab ametisse ja vabastab valitsuse liikmed, Eesti Panga presidendi, kohtunikud , kaitseväe juhtkonna.
Riigikaitse kõrgeim juht. Teeb ettepaneku sõjaseisukorra väljakuulutamiseks.
Annab armu süüdimõistetuile nende palvel .
Algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise.
3) Vabariigi Valitsus: viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat,
korraldab valitsusasutuste tegevust
korraldab seaduste täitmist
esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning välislepinguid ratifitseerimiseks,
koostab riigieelarve eelnõu, korraldab riigieelarve täitmist
Annab määrusi ja korraldusi
korraldab suhtlemist teiste riikidega.
4) Riigikontroll- sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, ametis 5 aastat.
Kontrollib: riigiasutuste, ettevõtete jt riiklike organisatsioonide majandustegevust.
riigi vara kasutamist ja säilimist
kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist
riigiettevõtete majandustegevust
Riigikontrolör esitab Riigikogule aruande riigi vara kasutamise kohta.
5) Õiguskantsler- sõltumatu ametiisik , teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu ning KOV põhiseadusele vastavuse üle.'
Ametis 7 aastat. Esitab kord aastat Riigikogule aruande.
6) Kohus- sõltumatu, ametis eluaegsetena. Saab tagandada kohtuotsusega.
1. astme kohus- halduskohus
2. astme- ringkonnakohus
3. riigikohus
7) Kohalik omavalitsus- kohaliku elu küsimusi korraldav organ. Tegutseb iseseisvalt.
Seadusega pandud kohustused kaetakse riigieelarvest.
Struktuur: vallad ja linnad
Volikogu ametis 4 aastat.
Iseseisev eelarve, õigus koguda makse ning moodustada liite teise KOV-ga
8) Eesti Pank- eesti raha emissiooni ainuõigus. Korraldab raharinglust
Annab aru Riigikogule.

Avalik huvi
Ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju. Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Tegutsetakse ühiskonna kui terviku eesmärkide ja huvide täitmise ehk riigi huvides, aidates neid ühiskonna vaesemaid rühmi, kes ei suuda ise toime tulla.
Avaliku võimu ülesanneteks on:

ametiasutuste juhtimine
riikliku järelvalve teostamine, siseaudit
riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine
süütegude menetlemine

Avaliku võimu organisatsioon toimib võimude lahususe printsiibi alusel, võimud on seatud üksteist kontrollima, et oleks tagatud avaliku huvi põhieesmärk.
Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium
Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna „enamuse arvamus“.
Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada,
keskendutakse olulisemale.
Avalikku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent).
TEEMA 2.

Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis
Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus.
Avaliku halduse tunnused:
I. Lähtutakse avalikust huvist „enamuse arvamus“
II. Tegevus on tulevikku suunatud ja sotsiaalselt kujundav
III. Ulatuslik kontroll haldustegevuse üle
IV. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel
Avaliku halduse ülesanded:
I. Juhtida ja arendada kultuuri, majandust ja sotsiaalvaldkonda
II. Avaliku korra, julgeoleku ning personali ja vahendite tagamine haldusülesannete
täitmiseks
III. Toetada üksikisikut
IV. Kindlustada riigi rahalised vahendid
Avaliku halduse funktsioonid:
1) Prognoosimine ja planeerimine
2) Täitmine
3) Kontroll
Detsentralisatsioon – suurendab paindlikkust, on iseseisvaid halduskandjaid, võimu hajutamine iseseisvate üksuste vahel
Tsentralisatsioon – kiirendab otsustamist, ei ole iseseisvaid halduskandjaid
Eesti haldusorganisatsioon on detsentraliseeritud :
Võim on hajutatud 3 iseseisva halduskandja vahel, kes on üksteisega koostöösuhetes,
mitte alluvussuhetes.
Mida rohkem on iseseisvaid halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse
organisatsioon on.
5. Avaliku halduse organisatsioon
Riigil ei ole alati võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma asutuste kaudu (valitsusasutuste või valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste kaudu). Seepärast antakse osa avalik-õiguslikke haldusülesandeid seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks. Seda protsessi nimetatakse detsentraliseerimiseks. Avalik-õiguslikke haldusülesandeid võib seadusega või selle alusel halduslepinguga või haldusaktiga üle anda ka eraõiguslikele isikutele, nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne).
Otsene ehk vahetu riigihaldus ehk riik
Üldkompetentsiga haldusorganid:
Vabariigi President
Vabariigi Valitsus
Valitsusasutused ( alluvad Vabariigi Valitsusele):
Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega)
Inspektsioonid – allub ministeeriumile
Ministeeriumid
Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega)
Ametid – allub ministeeriumile
Kaudne ehk delegeeritud riigihaldus- loodud riigi poolt iseseisva seaduse alusel
* Avalik-õiguslik asutus – põhiline eesmärk pakkuda kindlaid avalikke
teenuseid
* Avalik-õiguslik sihtasutus – põhiline eesmärk ümberjaotada riigi ressursse (nt.
Eesti Kultuurkapital )
* Avalik-õiguslik ühendus ( korporatsioon ), sel on oma liikmeskond, pakub ka
teenuseid
Üks uuemaid delegeerituid halduskandjaid on Eesti Töötukassa .
Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja
tingimused:
• volitamine ei tohi alandada haldusülessanete täitmise kvaliteeti
• ei tohi kahjustada avalikku huvi
Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja
*Vallad: volikogu, valitsus
*Linnad: volikogu, valitsus
Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garandiit:
* Õigus moodustada liite teiste KOV-dega
* Õigus moodustada volikogu ja valitsus
*Õigus võtta vastu määrusi, volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi
*Õigus kehtestada makse
TEEMA 3.
6.

Vabariigi Presidendi pädevus:
1) rahvusvahelises suhtlemises-

Aktiivne saatkonnaõigus – president nimetab ametisse valitsuse
ettepanekul diplomaatilised esindajad
Passiivne saatkonnaõigus – president lubab teiste maade diplomaatilistel esindajatel jääda Eestisse, võttes vastu nende volitused
Riigi esindamine
rahvusvahelistele lepingutele allakirjutamine

2) siseriiklik pädevus:

kuulutab välja Riigikogu korralised valimised
kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu
kuulutab välja seadused
annab seadlusi
algatab põhiseaduse muutmist ;
määrab peaministrikandidaad
nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed
nimetab ametisse Eesti Panga presidendi;
nimetab kohtunikud
annab riiklikke autasusid
Eesti riigikaitse kõrgeim juht;
kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra
vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistusest
algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise

Vabariigi Valitsuse koosseis ja ülesanded
Koosseis: peaminister ja ministrid
Iga valitsuse liige juhib ühte poliitika valdkonda (v.a. peaminister)
Peaministri ülesandeks on integreerida erinevaid valitsemisalasid
Valitsuse ülesanded on:
a. Sise –ja välispoliitika elluviimine läbi valitsusasutuste
b. Korralduste ja määruste vastuvõtmine ning rakendamine (poolthäälte
enamusega)

Valitsusasutuste liigid, pädevuse alused
Valitsus realiseerib oma võimu läbi valitsusasutuste.
Valitsusasutused:

Ministeeriumid
Inpektsioonid
Ametid
Riigikantselei
Maavalitusused

Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas
Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
Ministeeriumi staatus:

Täidab Vabariigi Valitsuse ülesandeid
Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.
Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvuse määrab minister.

Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

Ministri pädevus ministeeriumi juhina ja ministri õigusaktid. Ministeeriumi kantsleri pädevus ministeeriumi juhtimisel. Ministri ja kantsleri koostöö ministeeriumi juhtimisel
Ministri pädevus:

juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle
nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid
kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved
Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks.

Ministeeriumi kantsler :

juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.
valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud.
õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid
annab kaasallkirja ministri määrusele

Riigikantselei staatus valitsusasutuste süsteemis ja riigisekretäri pädevus
Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
Riigisekretäri pädevus:

Riigikantseleid juhib riigisekretär , kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.
Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
Riigisekretär on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees

Maavanema pädevuse alused ja maavalitsuse ülesanded.
Maavanem :

esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest;
juhib maavalitsuse tööd;
annab oma tegevusest aru regionaalministrile;
koordineerib ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas;
valdab , kasutab ja käsutab riigivara oma volituste piirides vastavalt seadusele;
kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist;

Maavalitsus : 

korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist; 
valmistab ette maavanema korralduste eelnõusid või muid maavanema poolt nõutavate dokumentide projekte; 
korraldab ja kontrollib maavanema korralduste täitmist; 
korraldab maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust;
korraldab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist;
korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega; 
täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga.

Omavalitsusüksuse ( vald/linn) ülesanded. Omavalitsusorganid ( volikogu ja valitsus ) ja nende pädevuse alused.
Omavalitsusüksuse ülesanded:

korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses . Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
Korraldada muid kohaliku elu küsimusi

 Volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel
Volikogu pädevus:

valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 
kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 
valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
koormiste määramine;
toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 
valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;
laenude võtmine

Valitsus- volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
Vallavalitsuse pädevus:

valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi,
lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
lahendab küsimusi, mis on delegeeritud valitsusele.

16. Järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle (õiguskantsler, maavanem ja riigikontroll)
Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras.
Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.
Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele.
TEEMA 4.

Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused.
Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani- valitsusasutuse, volikogu vms tegevus:

Määruse või haldusakti andmine
Halduslepingu sõlmimine
Toimingu sooritamine

Haldustoimingute liigid:
1) Õigustoimingud – toimingud , millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ
annab norme
2) Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õiguskorras,
sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õiguslikku suhet
Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus , käskkiri või muu õigusakt .
Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks
Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks.
Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.
Haldusakt on õiguspärane kui:
I. See on antud pädeva haldusorgani poolt
II. See on antud seaduse alusel
III. See on seadusega kooskõlas
IV. See on proportsioonaalne
V. See on ilma kaalutlusvigadeta
VI. See on vorminõuetekohane
Haldusakt kehtib kuni:
• Kehtetuks tunnistamiseni
• Või kuni kehtivusaja lõppemiseni
Määrus on õiguspärane kui:
I. See on kooskõlas kehtiva õigusega
II. See on vorminõuetekohane
III. On olemas volitusnorm (v.a. KOV väljaantava määruse puhul)
Määrus kehtib kuni:
• Tunnistatakse kehtetuks haldusorgani või Riigikohtu poolt
• Kehtivusaja lõpuni
• ...hakkab kehtima 3. päeval peale avaldamist

Riigivastutuse mõiste ja riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise alused.
Riigivastutus – vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõiglusest. Kui riik
haldusmenetluse käigus rikub kodaniku õigusi, siis ta peab selles eest vastutama. Riik pole
võimu positsioonil kodaniku suhtes.
Hüvitamise alused:
• Riigi kahju hüvitamise eesmärk on taastada olukord enne kahju tekitamist (ei ole
alati rahaline hüvitamine ).
• Isik, kes haldusülesannet täidab ei ole vastutav , vaid riigiorgan on
• Arvestatakse ainult otsest kahju (juhuslike asjaolude tõttu tekkinud kahju eest riik
ei vastuta)
• Alati hüvitatakse kahju kõige odavamal viisil
TEEMA 5

Haldussunni kohaldamise alused. Väärteomenetlus .
• Haldussund – karistusõigus – isiku õiguste kitsendamine (ntks vabaduse ja
valimisõiguse piiramine), sund on õiguslik ja seadusega määratletud.
Haldussunni kohaldamise alused:
• Rakendatakse seadusega sätestatud korras, alustel ja mahus
• Kohaldatakse ühiskonna halduskorra kaitseks
• Eesmärk lõpetada/takistada/ära hoida õigusvastane käitumine ja selle kahjulikud
tagajärjed.
Klassikalised sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud.
Väärteomenetlus:
• Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta
• Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon)
• Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu

Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha .
Väärtegu – kergem õigusrikkumine
Arest
Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut)
Kuritegu – raskem õigusrikkumine
Vangistus
Rahaline karistus
Põhikaristusele võib määrata lisakaristusi:
Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld)
Riigist väljasaatmine
Sunnivahendid (mõjutusvahendid) – ei ole käsitletud karistusena:
Asendustäitmine – pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi
kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud.
Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui
ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud
tähtaja jooksul ei täida
TEEMA 6
21. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid . Väline kontroll ( Riigikogu, Õiguskantsler, Riigikontroll, kohus) ja sisemine kontroll ( maavanema järelevalve kohaliku omavalitsuse üle; teenistuslik järelevalve)
Halduse kontroll – järelvalve, mida teostatakse avaliku halduse üle, eesmärgiks teha kindlaks
haldusorganite kvaliteet ja seda parandada.
Halduskontroll jaguneb kaheks:
1) Sisemine kontroll- kontroll, mida haldusorgan teostab ise:

Teenistuslik järelevalve- kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
- Võib teha ettekirjutisi või tunnistada kehtetuks

Riiklik järelevalve- haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku tegevuse õiguspärasuse üle teostatav kontroll. Puudub alluvussuhe.
- Kontrollitakse haldustoimingute õiguspärasust
- toimub kohtu kontrolli all
- teostavad ametid ja inspektsioonid
- VV kontrollib ministeeriumit, riigikantseleid, maavalitsusi
- Minister kontrollib oma struktuuriüksusi, valitsusasutusi

Enesekontroll - kontrollsüsteem, mida iga haldusasutus endasiseselt rakendab

2) Väline kontroll- ametiasutused ja ametnikud teostavad väljaspool haldusorgnisatsiooni

Poliitiline kontroll – teostavad kodanikud, ajakirjandus , erakonnad
- ühiskondlik kontroll (meedia)
- parlamendi kontroll
  - Riigikogu liikmete arupärimised Valitsuse liikmetelt
  - õigus moodustada uurimiskomisjonid
  - umbusaldusõigus

Majanduskontroll - teostab riigikontrolör, vastutab peakontrolör
- riigikontrolör kontrollib riigi vara kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust
- kontrollib kõiki riigiasutusi

Õiguskantsleri järelevalve- õiguskantsler kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele
- ennetav kontroll
- järelkontroll
- ettepaneku tegemine Riigikogu liikmete kriminaalvastutusele võtmiseks
- ombudsmani funktsioon- kaitseb inimeste õigusi, kui riik neid riivanud

Kohtukontroll- teostab kontrolli, kui kohtu poole pöördutakse

Teenistusliku järelevalve olemus ja ülesanded
Teenistuslik järelevalve- korraldatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks.

Vabariigi Valitsuse teenistusliku järelevalve pädevus, ministri teenistusliku järelevalve pädevus, maavanema teenistusliku järelevalve pädevus
Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
Maavanem teostab teenistuslikku järelevalvet maavalitsuse ametiisikute ning maavalitsuse hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle.

Riigikontrolli staatus ja järelevalve pädevus
Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan.
Ülesanded:

kontrollib, et avaliku sektori rahade kasutamine oleks seaduslik ja tulemuslik

25. Õiguskantsleri järelevalve pädevus
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik

teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide seadustele vastavuse üle.
analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid
lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel.

TEEMA 7

Riik, maakond ja kohaliku omavalitsuse üksus (vald, linn ) kui ettevõtluskeskkond ning milliste vahendite / meetmetega saavad antud institutsioonid osaleda antud ettevõtluskeskkonna kujundamisel.

Avaliku ja erasektori koostöö alused, valdkonnad ja vormid.
Avaliku ja erasektori koostöö vormid:

Erastamine – riigi vara müümine/võõrandamine, kauba/teenuse pakkumise kontrolli
loovutamine eraettevõttele, et elavdada turgu

Lepinguline delegeerimine – parema teenuse osutamiseks delegeeritakse
eraettevõttele selle osutamine, säilitades samas teenuse järelvalve ja
finantseerimisfunktsiooni

Avaliku ja erassektori partnerlus – avaliku sektori ja erasektori
organisatsiooni koostöö hühiste huvide nimel

Valdkonnad: haridus, sotsiaalhoolekanne, transport jm avalikud teenused

Milles seisneb avaliku sektori ja erasektori organisatsioonide huvi koostööprojektide käivitamisel ja rakendamisel ning millised on koostööd soosivad/ toetavad asjaolud ?

Millised on raskused, kitsaskohad ja ohud nii avaliku sektori kui erasektori organisatsioonidele koostööprojektide käivitamisel ja rakendamisel?

Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja tingimused ( Halduskoostöö seadus, seminari materjalid )

Millised on Teie arvates avaliku halduse arendamisel lahendusi nõudvad aktuaalsed probleemid käesoleval ajal? Mis on teie arvates nende probleemide tekkepõhjused ning võimalikud lahendused?

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 77 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cass1 Õppematerjali autor

AVALIK HALDUS
Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel

Riik ja ühiskond Avalik haldus avaliku halduse organisatsioon Haldusorganid avalik teenistus Avalik- õiguslikud haldustoimingud riigivastutus Haldussund Halduse kontroll Põhiseaduslikud institutsioonid Avalik huvi Tsentralisatsioon detsentralisatsioon Vahetu riigihaldus Kaudne riigihaldus

Sarnased õppematerjalid

doc

AVALIK HALDUS 2016 kevad

Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga

Avalik haldus

doc

Avaliku halduse konspekt

AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8

Avalik haldus

pdf

Avaliku halduse eksamiks kordamine

puhkusetoetus, õ igus sõ idukulude hü vitamisele jne. Erinevused: avs- koosseisu nimestik ja palga astmestik on paika pandud, töölepingut ei ole – nimetamine/vabastamine ametist, kindlad nõuded, et saad tööd avs: vanus, teovõime, keel, haridus, kodakondsus, mujal ei või teenida tulu, peab deklareerima enda kui ka lähendaste majandusike tulusid, pikem puhkus, teise koefitsiendiga pension. Ers – eesmärk teenida tulu, omaniku huvi avs- avalik huvi, ühiskonna ühtlase arengu tagamine, etteplaneerimine, tegutsetakse poliitiselt kui turuvajaduste järgi. Avalikus teenistuses ja erasektoris töötamise erinevus ATS- avaliku teenistuse seadus Eesti avaliku teenistujad on mitmes mõ ttes priviligeeritumad kui tö ö tajad, sest neil on suuremad sotsiaalsed õ igused ja tagatised. Samal ajal sä testab ATS ametnikele seoses avalikes huvides tegutsemise ja avaliku võ imu teostamisega hoopis rohkem kitsendusi ja kohustusi.

Haldusjuhtimine

docx

Valitsemine

Vabariigi Valitsuse seadus- VV ja ministri nimetab ametisse ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle esitanud talle tähendatud valitsuskoosseisu.VV on nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri ettepanekul. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab vähemalt pool valitsuse koosseisust. Istungi aja ja päevakorra seadusest tulenevaid

Ühiskond

docx

Avalik haldus

füüsiline isik Toomas Hendrik Ilves.") Asutuse käsutajad on seotud asutusega kas teenistusse võtmise otsusega või töölepinguga. Seega saame öelda, et asutuste käsutajad on selle teenistujad (ametnikud ja töötajad) või töötajad olenevalt sellest, kas tegu on ametiasutusega või hallatava asutusega ja kas ametiasutuses teenistuskohuseid täitev isik on avaliku võimu pädevusega või mitte. Täpsemalt vt vasakul menüüs Ametiasutused ja hallatavad asutused; Ametnikud ja avalik võim. Ametiasutustes on teenistuses ametnikud ja töötajad, ametiasutuste hallatavates asutustes on asutuse käsutajaks reeglina töötajad. Töötamine ametiasutustes hõlmab eelkõige järgmised tegevused: raamatupidamine; personalitöö; asjaajamistöö; hankespetsialistide tegevus; haldustöötajate tegevus; infotehnoloogide tegevus; muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd. Asutus on ka sisemiselt määratletud kindla struktuuri ja hierarhiaga institutsioon. Vastavalt

Avalik õigus

doc

RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAM

institutsiooni poolt õiguspäraselt kehtestatud ning vajadusel on selle täitmine tagatud riigi sunnijõuga. kaalutlused, millest ta valiku tegemisel lähtus. Riigi peamine vahend õiguse subjektide korrastamiseks, suunamiseks ning käskimiseks. Valekasutus: kui ametiasutus ei lähtu diskretsiooninormi eesmärgist. 3. Mis on avalik õigus? Kui haldusorgan teeb otsuse õigusliku tagajärje kohta, mis võib olla iseenesest lubatav, see tee aga, Avaliku võimu teostamisega seonduv õigus: riigiõigus, haldusõigus, rahvusvaheline avalik õigus. kuidas ta selle tulemuseni jõudis, ei ole õiguspärane. 4. Selgita huviteooriat, subjektiteooriat ja suhteteooriat

Haldusmenetlus

docx

Halduskorraldus

erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt on avalik haldus materiaalses mõttes

Ettevõtluskeskkond

doc

Avalik haldus konspekt

o Paindlik eelarvetsükkel (raha ei lähe aasta lõpus kaduma) o Äriühingu eesmärk on raha teenida  Riigiasutus: hallatav asutus o Käsutatav o Aastane eelarvetsükkel o Eesmärk ei ole raha teenida, võimalus teenida omatulu ja suunata see ettenähtud valdkonda o Seotus või läbipõimumine teiste asutuste põhitegevusega Viies loeng. Testidest, Avalik õiguslik juriidiline isik jne. Testidest  Selgita lühidalt, mis on avalik hüve (public good), mis on avaliku hüve 2 olulisemat tunnist, too näide avalikust hüvest  Avalik hüve – mitterivaliteetne (non-rivalrous) ning mittevälistatav (non- excludable)  Teine küsimus – põhiseaduse üle normikontrolli teostavad institutsioonid Põhiseaduse järelvalve:

Avalik haldus

Rohkem sarnaseid