Avalik haldus konspekt (0)

Avalik haldus

Põhiseadus :

• Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas
  
• Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema
  
• Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted
  
• Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt
  

Põhiseaduse järelvalve :

• Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli.
  
• Normikontrolli teostavad institutsioonid :
  
  • Riigikogu
    
  • Vabariigi President
    
  • Õiguskantsler
    
  • Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium )
    
  • Ametnik
    
  • Üksikisik
    

Põhiseaduslikud institutsioonid:

• Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus)
  
• Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega)
  
• Vabariigi Valitsus
  
• Eesti Pank
  
• Riigikontroll
  
• Õiguskantsler
  
• Kohus
  
• KOV
  

Õigusriigi printsiibid:

• Seaduslikkuse printsiip
  
• Võimude lahusus
  
• Põhiõiguste tagamine
  
• Õiguskindlus
  
  • Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip);
    
  • Õiguse arusaadavus (ennustatavus)
    
  • Avaldamiskohustus
    
• Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile )
  

Täidesaatev võim:

• Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus
  

• Täidesaatva riigivõimu asutused on:
  
  • valitsusasutused;
    
  • valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumi valitsemisalas, Riigikantselei või maavalitsuse haldamisel)
    

Valitsusasutused on:

• ministeeriumid ;
  
• kaitsevägi ;
  
• Riigikantselei;
  
• maavalitsused;
  
• ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused
  

Ning lisaks:

• Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa , ülikoolid jt.)
  
• Riigi “osalusega” eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud )
  

Riigikontroll:

• Riigikontroll teostab põhiseaduse järgi ‘majanduskontrolli’. Riigikontrolli sisuline tegevus sarnaneb rahvusvaheliselt tunnustatud mõistele ‘ audit ’. Audit ei puuduta sealjuures vaid finantsaruande õigsuse kontrolli, vaid hinnatakse mh. ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust.
  
• Kõige mahukam rahvusvaheliselt tunnustatud Riigikontrolli ülesanne on aga tulemuskontroll, mille käigus hinnatakse riigiasutuste tegevuse tulemusi
  

Õiguskantsler:

• Õiguskantsleri puhul on tegemist sõltumatu ametiisikuga (personaalorgan), kes on sõltumatu nii Riigikogust kui Valitsusest
  
• Õiguskantsleri ülesandeks on õigusnormide kontroll – õiguskantsler ei tee ettekirjutusi, vaid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks
  
• Õiguskantsleri põhiliseks funktsiooniks on õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsler teostab “kontrolli riigiasutuste tegevuse üle, sealhulgas põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise üle”
  

Külalisloeng: Valitsus, ministeerium ja minister. Anne-Ly Reimann kultuuriministeeriumi asekantsler.
Minister ja kantsler :

• Kantsler kui järjepidavuse hoidj
  
• Kantsler kui haldusjuht
  
• Minister kui poliitik
  
• Minister kui uute ideede tooja
  
• Minister kui ekspert
  

Eelnõude ja määruste elluviimine:

• Kooskõlastusringid
  
• Lobbytöö – suhtlemine
  
• Huvigrupid
  
• Populism vs. Vajadus
  

Minister ja valitsus:

• Erakondlikud koosolekud
  
• Kabineti istungid
  
• Valitsuse istungid
  
• Riigikogu komisjonid
  

Asekantsler:

• Ametisse nimetab minister
  
• Asendab kantslerit tema äraolekul
  
• Tööülesanded sätestatakse ministeeriumi põhimääruses
  

Kultuuriministeerium:
Kultuuriministeerium seab eesmärke ja planeerib tegevusi neljas tegevusvaldkonnas, nendeks on kultuur, sport , meedia ja lõimumine
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel, integratsioonivaldkonna koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet
Tegutsemise põhimõtted:
Kultuuriministeerium on avatud
*parimad tulemused sünnivad koostööst oma partneritega;

• Tahame olla oma haldusala jaoks nõustajad, mitte nõudjad
  

Kultuuriministeerium on kaalutlev
* täna langetatavad otsused võivad mõju avaldada alles aastate pärast, seetõttu oleme pühendunud ja vastutustundlikud
Kultuuriministeerium hoolib
* tunnetame oma vastutust kultuuri hoidmisel, peame tähtsaks tulevikku suunatud pilku
Fakte:

• Ministeeriumis töötab 56 inimest;
  
• Kultuuriministeeriumi valitsemisalas töötab kokku 3 895 inimest;
  
• Keskmine palk valitsemisalas oli 31.10.2011 seisuga 808,59 € (sh riigiasutustes 698,60 €);
  
• Kultuuritöötajate arvu üldine trend näitab pigem kahanemist:
  
• 2005 a oli kultuuritöötajate osatähtsus tööhõives 3,2 %, mis oli üks EL suurimaid;
  
• 2009 a seisuga on kultuurisektoris tööl 2,7 % hõivatuist.
  

Kolmas loeng. Halduskorraldus
Kohalik Omavalitsus (KOV)

• EV põhiseaduse XIV peatükk
  
  • Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
    
  • Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
    
  • Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus.
    
  • Õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
    
  • Üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata.
    
  • On õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi.
    
• Eesmärk:
  

• Eesti territooriumil pika ajaloolise traditsiooniga (keskaegsed linnad);
  
• Subsidiaarsuse põhimõte: otsustamine nii kodanikulähedaselt kui võimalik, meetmed on õigustatud regiooni või kohaliku tasandi võimalusi arvestades;
  
• Kodanike motivatsioon ise kohalikku elu korraldada, kogukonda kujundada. Kohalik demokraatia, mis tagab ka aktiivse osaluse;
  
• KOV on tihti esimene tasand, milles riik kodaniku jaoks väljendub ( haridus , kultuur, sport, sotsiaalia jm.).
  

• KOV korralduse
  

• Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994);
  
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993);
  
• Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995);
  
• Riigieelarve seadus (1999);
  
• Valla- ja linnaeelarve seadus (1993);
  
• Kohalike maksude seadus (1994);
  
• Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002);
  
• Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002);
  
• Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002);
  
• Avaliku teenistuse seadus (1995).
  

• KOV riiklik järelevalve
  

• Riikliku järelevalve sisuks on kontroll kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate haldustoimingute õiguspärasuse (seaduslikkuse) üle;
  
• Järelevalvet teostavad institutsioonid: Maavanemad; Ametid ja inspektsioonid; Õiguskantsler; Riigikontroll
  

KOV ülesehitus

• Volikogu
  
  • Vähemalt 7 liiget
    
  • üle 2000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 13-liikmeline
    
  • üle 5000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 17-liikmeline
    
  • üle 10 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 21- liikmeline   
    
  • üle 50 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 31- liikmeline
    
  • üle 300 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 63-liikmeline
    
• Valitsus
  
• Administratsioon
  
• Linnaosad ja osavallad
  

KOV Põhimõtted:

• kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
  
• igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
  
• seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
  
• valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
  
• vastutus oma ülesannete täitmise eest;
  
• tegevuse avalikkus ;
  
• avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
  

KOV funktsioonid:

• Iseloomult kogukondlikud funktsioonid, subsidiaarsusprintsiip;
  
• Ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga;
  
• Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi , osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks.
  

KOV ülesanded:

• Iseloomult kogukondlikud funktsioonid, subsidiaarsusprintsiip;
  
• Ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga;
  
• Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks.
  

Teemasid eksamiks:

• KOV tulubaas, eelarve (kuidas toimib tasandusfond, hariduskulude toetus, sotsiaalhoolekande kulude toetus – uurige RM-i veebist) ja ülesanded;
  
• Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid?
  
• Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle?
  
• Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid?
  
• Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt?
  
• Millised võimalused on elanikel osaleda linna/valla kohaliku elu kujundamisel?
  

Neljas Loeng Täidesaatev võim

• VV seadus § 38 ja § 39
  
• Valitsusasutused
  
  • Ministeeriumid
    
  • Riigikantselei
    
  • Eesti Kaitsevägi (kuni 01.01.2009 oli iseseisev täidesaatva riigivõimu asutuse liik)
    
  • Maavalitsused
    
  • Ametid
    
  • Inspektsioonid
    
  • Nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused
    
  • Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi
    
• Valitsusasutuste hallatavad asutused
  

Siseministeeriumi näite põhjal täidesaatva riigivõimu asutused:

• Valitsusasutused
  
  • Siseministeerium
    
  • 3 ametit
    
  • 15 maavalitsust
    
• Valitsusasutuste hallatavad asutused
  
  • SMIT ehk Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
    
  • Eesti Siseturvalisuse Muuseum
    
• Rakenduskõrgkool
  
  • Sisekaitseakadeemia
    

Ametite loomise põhjused:

• Tagamaks teatud valdkondades kiirem areng
  
• Ministeeriumid olid arengujärgus ja nõrgad või kandsid endas nõukogude pärandit
  
• Nad olid juba loomuliku arengu käigus tekkinud, alternatiiv oleks olnud likvideerimine
  

Ametite tunnused:

• Täidesaatva riigivõimu asutus, § 38
  
• Valitsusasutus , § 39 lg 3
  
• Teostab täidesaatvat riigivõimu § 39 lg 1
  
• Luuakse jms seaduse alusel, § 40 lg 1
  
• Aruandekohuslane ministri ees, § 41 lg 1
  
• Põhimäärus, eelarve, pitsat , sümboolika , § 41 lg 2
  
• Ainujuhtimine – peadirektor § 41 lg 4, allub ministrile § 73
  
• Pädevus seaduses või põhimääruses, § 42
  
• Peadirektoril õigus anda teenistusalastes küsimustes käskkirju, § 74
  

Miks ameteid moodustatakse, ümber korraldatakse, lõpetatakse?

• Uus tegevusvaldkond
  
• Vajadus mingit tegevusvaldkonda eelisarendada
  
• Järelevalve funktsiooni täitmiseks
  
• Tegevusvaldkond ja ülesanded kattuvad
  
• Koostöö korraldamise asemel on lihtsam ühte liita
  
• Pole (enam) iseseisvat tegevusvaldkonda
  
• Liiga väikesed – mõttetud juhtimiskulud
  
• Liiga suured – juhtimisahel liiga pikk ja kohmakas jms
  

Ametite mudelid:

• Rootsi mudel:
  
  • tugev amet – nõrk ministeerium
    
• Soome mudel:
  
  • tugev ministeerium – nõrk amet
    
• Portugali mudel:
  
  • Tugev ministeerium – tugev amet
    
• Vene uus mudel:
  
  • Ministeerium-amet
    
• Eesti mudel?
  
  • Suur/väike/tugev/nõrk/? amet
    

Valitsusasutuse hallatava asutuse tunnused:

• Täidesaatva riigivõimu asutus (VVS § 38)
  
• Ei ole valitsusasutus, sest ei teosta täidesaatvat riigivõimu. Seaduse alusel võivad teostada ka täidesaatvat riigivõimu (VVS § 43 lg 1)
  
• Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid (§ VVS 43 lg 2)
  
• Ministeeriumi hallatava asutuse moodustab kantsleri ettepanekul (VVM p 10) ja kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga (VVM p 16) minister käskkirjaga (VVS §43 lg 5)
  

Põhimäärusest tulenevad:

• Aruandekohuslus ministri ees
  
• Asutusel on põhimäärus, eelarve, pitsat, sümboolika
  
• Juhib direktor , allub ministrile
  
• Tegevust koordineerib ministeeriumi kantsler või tema poolt määratud asekantsler
  
• Pädevus ära toodud põhimääruses
  
• Direktoril õigus anda käskkirju ning suulisi või kirjalikke korralduslikke ülesandeid
  
• Töötajad ei ole avalikus teenistuses, vaid töötavad töölepingute alusel
  

Asutuse vormi valiku kriteeriumid:

• Kas on vaja teostada täidesaatvat riigivõimu (või teenindada)?
  
• Kas on vajalik ministeeriumi, riigikantselei, kaitseväe, maavalitsuse, ameti või inspektsiooni vorm?
  
• Kas sobib valitsusasutuse hallatava asutuse, sihtasutuse või äriühingu (aktsiaseltsi) vorm?
  

Juhtimismudelid: asutus vs eraõiguslik vorm

• Eraõiguslikud juriidilised isikud: sihtasutused ja äriühingud
  

• Juhtimine läbi nõukogu, käsutada on:
  

• lihtsam kui omavalitsusi
  
• raskem kui riigiasutusi
  

• Paindlik eelarvetsükkel (raha ei lähe aasta lõpus kaduma)
  
• Äriühingu eesmärk on raha teenida
  

• Riigiasutus : hallatav asutus
  

• Käsutatav
  
• Aastane eelarvetsükkel
  
• Eesmärk ei ole raha teenida, võimalus teenida omatulu ja suunata see ettenähtud valdkonda
  
• Seotus või läbipõimumine teiste asutuste põhitegevusega
  

Viies loeng. Testidest , Avalik õiguslik juriidiline isik jne.
Testidest

• Selgita lühidalt, mis on avalik hüve (public good ), mis on avaliku hüve 2 olulisemat tunnist , too näide avalikust hüvest
  
• Avalik hüve – mitterivaliteetne (non-rivalrous) ning mittevälistatav (non-excludable)
  
• Teine küsimus – põhiseaduse üle normikontrolli teostavad institutsioonid
  

Põhiseaduse järelvalve:

• Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli.
  
• Normikontrolli teostavad institutsioonid:
  
  • Riigikogu
    
  • Vabariigi President
    
  • Õiguskantsler
    
  • Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium)
    
  • Ametnik
    
  • Üksikisik
    

Kolmas küsimus: KOV pädevus ja ainupäedevus

• valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine;
  
• kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine;
  
• valla või linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine;
  
• valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine;
  
• teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine;
  
• volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine.
  

Neljas küsimus: Valitsuasutuste liigid

• §38 Täidesaatva riigivõimu asutuste liigid
  
  • Täidesaatva riigivõimu asutused on:
    
    • Valitsusasutused
      
    • Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
      
    • Eesti kaitsevägi
      
• §39 Valitsusasutuste mõiste ja liigid
  
  • (3) Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi.
    

Õigusriigi printsiipe :

• Seaduslikkuse printsiip
  
• Võimude lahusus
  
• Põhiõiguste tagamine
  
• Õiguskindlus
  
  • Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip);
    
  • Õiguse arusaadavus (ennustatavus)
    
  • Avaldamiskohustus
    
• Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile)
  

Avalik-Õiguslik Juriidiline Isik
Avalik-õiguslik juriidiline isik on selline jur. isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskondlikes huvides).

• On asutatud omaette seadusega (siinkohal nt. erandiks mõned avalik-õiguslikud ülikoolid);
  
• Organisatsioonil selged eesmärgid, mis aitavad saavutada avalikke huve;
  
• Tal ei või olla tsiviilõigusi ja –kohustusi, mis on vastuolus eesmärkidega;
  
• Sageli vormilt unikaalsed – st. avalik-õigusliku juriidilise isiku vorme pole otseselt määratletud;
  
• Ainuvastutava administratsiooni printsiip.
  

Avalik-õiguslik juriidilise isiku asutamisega on tegemist sisuliselt detsentraliseerimisega, mille käigus riik loob iseseisva õigussubjekti, millele antakse üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmine, tunnustades neid riigi kõrval võrdväärse õigussubjektina.
Õigus ja teovõime:

• AÕJI-l võivad olla sisuliselt kõik tsiviilõigusest tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud sellised õigused ja kohustused, mis on omased vaid inimestele;
  
• Samuti ei või olla AÕJI-tel selliseid õiguseid ja kohustusi, mis on vastuolus selle eesmärkidega, seetõttu on hüpoteetiliselt AÕJI-te õigused ja kohustused piiratumad eraõiguslike juriidiliste isikutega võrreldes.
  

Järelevalve:

• Riik teostab üldiselt järelevalvet kõikide juriidiliste isikute üle sh. AÕJI üle, erisus järelevalvest võrreldes muude juriidiliste isikutega ilmneb järelevalve ulatuses;
  
• AÕJI järelevalve vorm ja järelevalvet teostava institutsioon AÕJI sisulise tegevuse üle määratletakse reeglina konkreetse AÕJI alusseaduses.
  

AÕJI. Rahvusringhäälingu näide 03.04.12

Rahvusringhääling on AÕIJ. Igal riigil on kohustused oma kodanike ees ning riik loob seadusega juriidilised isikud (AÕJI) ja panes seadsega neile kohustused, mida nad peavad täitma ning delegeerib selge vastutuse AÕ juhtorganitele. Rahvusringhäälingul, rahvus ooperil, Tartu ülikoolil oma seadused, lisaks veel üldseadused, mille all on palju ülikoole.
Rahvusringhäälingu programmid :
ETV, ETV2, vikerraadio, klassikaraadio , Raadio 2, Raadio 4, Raadio Tallinn. Min ülesanne on 2 tele ja 4 raadio programmi.
Seis tänapäeval: ringhäälingud on pandud surve alla, eestis on see suur surveperiood ära olnud, mil püüti kõiksuguseid negatiivseid asju RRV kaela ajada, et neid nõrgastada ja et kommertskanalid saaksid rohkem võimu. Survet võis tagasi võtta, see et ei näita enam reklaami, mis jätab reklaamiraha kommertsettevõtetele.
Praegu pööratakse tähelepanu internetilehekülgede arendamisele, pakkuda võimalikult palju teenuseid. Nt: uudised.err.ee, ilm.err.ee, etv.err.ee, teadus.err.ee, valmised .err.ee, ylikool.ee jne.
Tegevuse alused:

ERR seadus

Arengukava 2012-2015; 2013-2016

Hea Tava, ühiselt sõnastatud väärtused

Eelarve seletuskiri - sisaldab konkreetseid lubadusi, eesmärke
Üldjuhul on kõigil asutustel põhikiri, ERRil see aga puudub. Ta on Eestis ainus, kelle eesmärgid ning asjad on kirjas kõik seaduses.
RRHS eesmärgid:

Toetavad eesti keele ja kultuuri arengut

Väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad ajaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist

Aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule
RRHS ülesanded:

Toodab vähemalt 2 teleprogrammi ja 4 ööpäevaringset raadioprogrammi.

......
Hea Tava: põhimõtete kogum, millest RR töötajad (ERR) lähtuvad oma tegevuses.On eesmärgiks ja järgimiseks ka ERRi koostööpartneritele, kui nad osalevad ERRi saadete ning sarjade loomisel.
Hea tava alla kuuluvad standardid , mis ERRis on kohustuslikud ja mida peavad järgima ka sõltumatud sisuloojad, kes teevad ERRi jaoks tööd.
Hea Tava ja Arengukava kirjeldavad professionaalse loominguga seotud ning ka ERRi üldise toimimisega seotud väärtused:

Usaldusväärsus (objektiivsus, ausus, täpsus)

Sõltumatus (erapooletus, tasakaalustatus )

Vastutus (operatiivsus, empaatia, täpsus)

Meisterlikkus (proffessionaalsus, loomingulisus)

Hea Maitse (taktitunne, kombekas keelekasutus)

Avatus (läbipaistvus, korrektsus , viisakus)

Tõhusus (säästlikkus, efektiivsus)
Rahvusringhäälingu missioon on arendada ja hoida Eestit.
Rahvusringhäälingu visioon on usaldusväärseim ja mõjukaim meediaorganisatsioon Eestis.
ERRi rollid:

Demokraatia kaitsja ja edendaja- uudiste ja informatsiooni vahendmaine; arutelu juhtimine ja elanikkonna kaasamine

Kunsti vahendaja ja kultuuri edendaja- kõrgkultuuri väärtustamine; rahvakultuuri unikaalsuse rõhutamine- kujundada hoiakuid ja sõnastada

Ühiskona mõjutaja
Erinevused teistest AÕJIst:

Nõukogu liikmed nimetatakse riigikogus, teistel tekivad veidi erinevalt osad ministri, osad riigikogu, osad töökollektiivi poolt

Põhikiri puudub, teistel on

Rahastamise alus ebaselgem,

Poliitiline sõltumatus oluline

Avatud konkurentsile

Turureeglid ei kehti st. Tee mis tahad otsesed tulemused tulemustele puuduvad
RIIGIEELARVE

• Riigieelarve on keskvalitsuse eelarve, riigieelarve ei sisalda nt. kohalike omavalitsuste eelarveid
  
• Riigieelarve seadus - sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra
  
• Riigi eelarvestrateegia - aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel ( neljaks aastaks, täiendatakse igal aastal, toimub tegevuste ja rahastamise perspektiivi “edasi rullumine”)
  
• 2012. a riigieelarve seadus - plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha 2012. aastal.
  

Seadusandlik taust:

• Põhiseadus (§115, §118, §119);
  
• Riigieelarve seadus;
  
• Strateegilise planeerimise määrus;
  
• Riigi eelarvestrateegia;
  
• Iga-aastane riigieelarve seadus;
  
• Eelarveklassifikaator (rahandusministri määrus).
  

Iga-aastane riigieelarve seadus:

• Kassapõhine;
  
• Hõlmab kõiki riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid;
  
• Majandusliku sisu põhine administratiivse liigenduse järgi;
  
• Lisaks riigieelarve seletuskiri, mis seob omavahel tervikuks Riigieelarve seaduse ja eelarve enda
  

Kuues loeng Riigieelarve:
Riigieelarve põhimõtted:

• Ühtsuse põhimõte – ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves;
  
• Reaalsuse põhimõte – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele;
  
• Selguse põhimõte – nõuab tulude ja kulude niisugust liigendust, et kõikide eelarve tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks selgelt määratletud;
  
• Eelnevuse põhimõte – riigieelarve võetakse vastu enne eelarveaasta algust.
  
• Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning finantseerimistehinguid;
  
• Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on;
  
• Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud.
  

Riigieelarve tulud:

• Maksutulud:
  
  • Tulumaks (füüsilise isiku tulumaksu suurem osa kantakse KOVidele);
    
  • Sotsiaalmaks
    
  • Käibemaks
    
  • Aktsiisid
    
  • Hasartmängumaks
    
  • Tollimaks (75% - ELi eelarvesse)
    
  • Raskeveokimaks
    
  • Maamaks (100% KOVidele)
    
• Mittemaksulised tulud:
  
  • Kaupade ja teenuste müük, tulud varadelt jms.
    

Riigieelarve kulud:

• Aastati struktuur pisut erinev, kuid üldjoontes järgmised proportsioonid:
  
  • Investeeringud ca. 8-10% eelarvest;
    
  • Eraldised 70-75% eelarvest;
    
  • Tegevuskulud 18-20% eelarvest;
    
  • Muud kulud (riigisaladusega seotud asutuste kulud)
    
• Ligikaudu 80-85% kulusid kaetakse maksutulude arvelt. Välisvahendite puhul domineerib EL-ilt saadav abi (osakaal eelarvest ca. 15%).
  

Riigieelarve ja valitsussektori eelarve:

• Maastrichti kriteeriumid „eurokõlblikkuse” hindamisel kehtestatud kogu valitsussektori eelarvepositsioonile ja võlakoormusele
  
• Institutsioone jagatakse kolmeks tasandiks:
  
  • Keskvalitsus (tuludest ca. ¾)
    
  • sotsiaalkindlustusfondid (Haigekassa ja Töötukassa)
    
  • kohalikud omavalitsused (s.h allasutused ning sihtasutused)
    
• Valitsussektorisse kuulub ligikaudu 3100 institutsiooni, KOV-ide tasandile ca. 2700
  

Avalik haldus 17.04.2012. Riigieelarve. Aare Järvan

Riigi funktsioone täidab 3 valitsemissektori tasandit
Keskvalitsus:

• Vabariigi Valitsus, Riigikantselei, Põhiseaduslikud inst .
  
• Põhiseaduslikud institutsioonid( Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus )
  
• Keskvalitsuse rahastataavad avalikes funktsioonides....
  

Kohalik omavalitsus
Sotsiaalkindlustusfondid
Kui need 3 tasandit kokku panna siis saab rääkida eelarve.. tulud+kulud=netolaen (üle või puudujääk)
Laenud: intressitasemest sõltub võlast väljakasvamine või võlaspiraali teke. Saksamaad usaldavad pangad kige rohkem probleemsed riigid: Kreeka, Iirimaa , Portugal, Itaalia ja lisandumas on ka Hispaania .
Struktuurne eelarvepositsioon.

• Vajalik eelarvepoliitika makromajandusliku mõju hindamiseks
  
• Majandustsükkel mõjutab eelarvepositsiooni- kriisis on maksude laekumine kehvem, sotsiaaltoetused suuremad jms
  
• Riik peaks tsükleid siluma, kindlasti ei tohi neid võimendada
  
• Ühekordsed tulud ja kulud( Kyoto ühikute müük, II samba pensionimaksete peatmine) tuleb eelarve positsiooni püsivama mõju hindamisel samuti välja jätta
  

Strukuutrne eelarvepositsioon= nominaalne eelarvepositsioon- majandustsükli mõju- ühekordsed meetmed. (Tulude kulude vahe, kust on maha võetud majandustsükli võim)
Eelarve positsioon peab olema paigas enne eelarve koostamist.
Majanduspoliitika koordinatsioon EL-s

• Tuleneb EL aluslepetest
  
• Ühine raha eeldab sarnast eelarvepoliitikat :
  

• Stabiilsus- ja Kasvupakt olemas ühisraha algusets;
  
• Pole olnud piisav abinõu eelarvepoliitika ohjamisel, eriti pärast Saksa-Prantsuse vastuhakku 2003 a.
  

• Nüüd ka konkurentsivõime üha tähtsam
  
• Kriisi tõttu reeglistikus palju muudatusi.’
  

Aluslepetest:

• EL toimimise lepingu artikkle 121. Liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui hüvise huvi küsimust ning kooskõlastavad selle
  
• ELTL artikkle 126: liikmesriigid hoiduvad ülemäärasest eelarve puudujäägist
  
• Stabiilsus-Ja Kasvupakt hõlmab artikleid ja protokolli aluslepetes...........
  

Euroopa Semester : alates 2011 peaks siduma EL siseriikliku omaga

• Aasta lõpus avaldab Komisjon majanduskasvu analüüsi
  
• Märtsis kiidetakse EL majanduspoliitika üldsuunised heaks Ülemkogul
  
• Aprillis koostavad liikmesriigid oma stabiilsus või lähenemisprogrammid ning reformikavad
  
• Juunis kiidab komisjoni koosatatud riigikopõhised soovitused heaks Ülemkogu ja Ecofin
  
• Soovitustest tuleb lähtuda järgmise aasta eelarve koostamisel
  

Six- pack , fiscal compact, two-pack...

• Sturktuurne eelarve positsioon keskse ennetusabinõuna seadustesse (põhi)
  
• Järgmise aasta eelarveplaan Komisjonile ja Eurogrupile hiljemalt 15 okt.
  
• Sõltumatud eelarveinstitutsioonid (prognoos, seire )
  
• Ülemäärase defitsiidi protseduuri (EDP) sanktsioonid pööratud häälteenamusega (RQVM)
  
• 60% võlakriteeriumi elustamine, lisaks 3% defitsiidile
  
• Uus makromajanduslike tasakaalustamatse protseduur 10 indikaatorit, sanktsioonid
  
• Euroala tippkohtumised vähemat 2x aastas
  

Riigieelarve koostamine:
Põhiseadus paragrahv 115

• Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve
  
• VV esitab riigi eelarve eelnõu Riigikogulse hiljemalt 3 kuud enne eelarveaasta algust
  
• Valitsuse ettepanekul võib riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve.
  

Lisaeelarveid on 2 sorti.1 kus ei muutu midagi ja teine kus tõstab või kahandab riigi eelarvet .
Riigieelarve ja VS seos on kirju
Keskvalitsus:

• Riigieelarves sisalduvad kõigi riigiasutuste kõik tulud ja kulud
  
• Ülejäänud KV üksuste puhul on riigieelarves reeglina vaid neile riigieelarvest tehtavad eraldised
  

KOV:

• Riigieelarves on eraldised KOV-le riiklike ja kohalike ülesannete täitmiseks, eelkõige KOV eelarvete tasandusfond
  

Sotsiaalkindlustused:

• Haigekassa- riigieelarves on sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja muud eraldised haigekassale
  
• Töötukassea- töötuskindlustusmakse riigieelarves ei kajastu
  

Riigi võimalused VS eri tasandite eelarvepositsiooni juhtimiseks
Keskvalitsus:

• Riiklikud maksud ja riigiasutuste kulud on küllalt otse kontrollitavad
  
• Keskvalitsuse ülejäänud üksustele on lähenemine kaudsem: eraldiste suurus, üldised laenupiirangud, riigi esindajad
  

Kohalikud omavalitsused:

• KOV üksuste finantsjuhtimise seadus (sh laenupiirang 60% (100%tuludest); ühine defitsiidipiirang)
  

Sotsiaalkindlustusfondid:

• Haigekassa- riigi esindajad nõukogus , läbirääkimised
  
• Töötukassa- riigi esindajad nõukogus, läbirääkismised, töötuskindlustusmakse määr.
  

Riigieelarve protsess on kaheastmeline:
Riigi eelarvestrateegia (RES)

• Prioriteedid , üldisemad piirangud ministeeriumide tegevusvaldkondadele ja tähtsamatele projektidele
  
• Kinnitab valitsus hiljemalt 31 maiks (seaduses), tegelikult aprilli lõpus
  
• 4 a perspektiiv , uuendatakse igal aastav
  
• RES baasil valmib samaaegselt ka Eesti stabiilsusprogramm
  

Iga-aastane riigieelarve

• Annab Valitsusele õiguse kulusid teha
  
• Sisult detailsem tegevuste ja kulude planeerimine
  
• Valitsus esitab riigikogule hiljemalt 30 sept.
  
• Riigikogu kinnitab reegline aasta lõpuks
  

RES: valdkondlikud aarengukavad, ministeeriumide arengukavad, rahandusministeeriumi kevadprognoos
Valdkondlikud arengukavad. Hetkel kehtib üle 60 erineva arengukava. Selle koostamisse kaasatakse asjaomassed huvitatud isikiud ja asutused. Koostamise ettepanekud ja hakskiitmised toimuvad Valituses. Olulisemad kinnitatakse ka riigikogus. Eelarve strateegiasse pääsevad valdkondlikud kavad koondatuna läbi ministeeriumide arengukavade.
RES
RES projekti koostab rahandusministeerium kogu VS sisendite põhjal. Koondab kõik riigi tegevused, eesmärgid ja maksumused 4 järgmiseks aastaks. RES menetlemisel otustab Valitsus miinistrite pakutud uute algatuste käivitamise ja seniste lõpetamise s.t muutused võrreldes nn baasiba. RES on sisendiks ministeeriumide igaastase eelarve ja tegevuskava prjektidele
Riigi eelarve eelnõu:
Sisenditeks on RES, eelarvete ja tegevuskavade projektid ministeerimudelt, rahandusministeeriumi suvine prognoos
Rahandusministeeriumi roll:

• Ministeeriumide eelarve projekti koostamise tingimused kehtestab rahandusminister
  
• Kulude ja tulude üle peetakse läbirääkimisi rahandusministeeriumiga
  
• Kui minister ei nõustu eelarveläbirääkimiste tulemustega, lahendab vaidluse VV
  
• Rahandusministeerium koostab riigieelarve eelnõu ning esitab koos seletuskirjaga VV-le
  

Riigieelarve osad:

Tulud: maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, kaupade ja teenuste müük (riigilõivud), toetused, muud tulud

Kulud: eraldised, toetused

Finantseerimistehingud
Eelarve kulude klassifitseerimine:

Valitsemisfunktsioon- sotsiaalkaitse , haridus, kaitsekulud jms

Majanduslik sisu- tegevukulud, investeeringud, eralidsed-toetused

Administratiivne jaotus- ministeeriumid, riigikantselei, ps inst., ametid

Programmid- rahva ja eluruumide loendud jne
Riigieelarve jõustumine

• Riigikogu menetleb riigieelarvet kolmel lugemisel ja peab kinnitama märtsi alguseks, vastasel juhul tulevad erakorralised valimised.
  
• Kui aasta alguseks pole eelarvet vastu võetud võib kuus kulutada kuni 1/12 eelmisest aastast
  
• Kinnitatud riigieelrave alusel detailiseerib...
  

Riigieelarve täitmine

• Toimub tsentraliseeritult läbi riigikassa
  
• Kulusid võib teha reegline vaid jooksva eelarveaasta jooksul.
  
• Eelraves näidatud arvetsulikke e. Eotse teistest seadustest tulenevaid kulusid võib ületada
  

Aruandlus :

• Ministeeriumi majandusaasta aruanne
  
• Riigi majandusaasta koondaruanne
  
• Aasta aruandes tuleb kajastada kaj pikemaajaliste eesmärkide täitmine
  

Seitsmes loeng. Riigikontroll
RIIGIKONTROLL

• Teostab põhiseaduse järgi majanduskontrolli. Riigikontrolli siusline tegevus sarnaneb rahvusvahelisele mõistele audit. Audit ei puuduta seejuures vaid finantsaruande õigsuse kontrolli, vaid hinnatakse mh. ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust.
  
• Kõige mahukam Riigikontrolli ülesanne on aga tulemuskontroll, mille käigus hinnatakse mh. riigiasutuste tegevuse tulemusi
  

Riigikontrolli auditi protsess:

Auditi planeerimine

Tähelepanekute kogumine ja analüüs

Kooskõlastamine auditeeritavatega

Ministri vastus

Kontrolliaruanne

Selle avalikustamine ministri vastusega

Tulemuste arutelu riigikogus

Aruanne riigikogule

Ettepanekute täitmise jälgimine
ÕIGUSKANTSLER
Õiguskantsleri puhul on tegemist sõltumatu ametiisikuga (personaalorgan), kes on sõltumatu nii Riiigikogust kui Valitsusest- ei ole SA, TV ega kohtuvõimu osa. Ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus
Õiguskantsleri institutsioon on loodud põhiseadusega
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 7ks aastaks.
Õiguskantsleri roll ja ülesanded:

Õigusnormide kontroll- ei tee ettekirjutusi, vaid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks

Lähtub oma tegevuses vaid põhiseadusest ning oma südametunnistusest

Põhiliseks funktsiooniks on õigustloovate aktide Põhiseaduslikkuse järelvalve.

Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle (normikontroll)

Järelevalve põhiõiguste ja- vabaduste järgimise üle (ombudsmani roll)

Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine
Õiguskantslerile saadetakse kõigi seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide, jõustumata välislepingute ning kõigi Riigikohtu põhiseaduslikke vaidlusi käsitlevate jõustunud kohtuotsuste, samuti rahvahääletuse korraldamise otsuste ärakirjad kümne päeva jooksul vastavalt nende väljakuulutamisest, vastuvõtmisest, allakirjutamisest või jõustumisest arvates.
Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.
(2) Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud:
1) soo,
2) rassi,
3) rahvuse (etnilise kuuluvuse),
4) nahavärvuse,
5) keele,
6) päritolu,
7) usutunnistuse või usulise veendumuse,
8) poliitilise või muu veendumuse,
9) varalise või sotsiaalse seisundi,
10) vanuse,
11) puude,
12) seksuaalse suundumuse või
13) muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu
Mis on riigikontroll?
Riigikontroll on 1 7-st PS institutsioonist. See ei ole täitvõimu osa ning meie tegevus ei sõltu parteipoliitikast. Riigikontroll on parim koht, kus näeb, kuidas avalik haldus tegelikult toimetab.
Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal teguvtsev välisaudiitor, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksja raha kultanud ning mida selle eest meile kõigile pakkunud.
Riigikontroll ei ole repressiivorgan . Ei ole õigust kedagi karistada , me saame anda ainult soovitusi ja nõu, kuidas asju paremini korraldada.
Riigikontrolli roll haldussüsteemis:
INTOSAI Mexico deklaratsioon ja Riigikontrolli sõltumatuse põhimõtted:

• Sõltumatuse seaduslik alus
  
• RK juht on sõltumatu
  
• Piisav auditipädevus
  
• Valikuvabadus ülesannete täitmisel
  
• Organisatsiooniline sõltumatus
  
• Auditiaruannete koostamise ja avalikustamise vabadus
  
• Tõhusad meetmed soovituste täitmise kontrolliks
  
• Finantsiline ja majanduslik sõltumatus
  

Riigikontrolli peamised kliendid on Riigikogu, maksumaksjad ja valitsus e. Poliitikud ja avalikkus
Riigikontroll on sõltumatu hindaja, kelle põhirolliks on anda tõene pilt, juhtida probleemidele tähelepanu, parandada riigi haldust.
Riigikontroll teeb eri liiki auditeid (tulemus-, finants- ja KOVi audit), kuid neil on sarnane ülesanne.
Avaliku sektori auditeerimise lähtekoht

• Avaliku sektori ressursse tuleb kasutada parimal võimalikul viisil. Ehk otsustajad peavad olema veendunud mitte ainult otsuste seaduslikkuses ja eetilisuses, vaid ka otsuste säästlikkuses, tõhususes ja mõjususes
  
• Avalike ressursside kasutajad peavad andma aru, et vahendeid on kulutatud vastutustundlikult ja tulemuslikult.
  

Auditi liigid:

• Finantsaudit – kas riigi finantsarvestus on korras ja õige ning avaliku sektori üksuse sisekontrollisüsteem tagab, et asutuse tegevus on seaduslik, säästlik, ja suudab vältida olulisi riske, vigasid ja/või väärkasutamisi.
  
• Tulemusaudit – kui tulemuslikult (säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt) on riik maksumaksja raha kulutanud ehk mida on kodanikud raha eest saanud.
  
• KOVi audit – kas KOVi finantsarvestus on korras, tegevus seaduslik ning sisekontrollisüsteemid toimivad .
  

Riigikontrolli suhe Riigikoguga:

• Riigikontrolli põhipartneriks Riigikogus on riigieelarve kontrolli komisjon.
  
• Enamikku tulemusaudititest arutatakse ka valdkondlikes komisjonides.
  
• Riigikogu poliitiline kultuur on arenenud, kuid pikk tee on veel käia
  
• Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest (RVKS).
  
• Hinnang riigi majandusaasta aruandele.
  
• Riigikogu liikmete arupärimised ja kirjalikud küsimused riigikontrolörile.
  
• Kas Riigikontrollilt saab auditeid tellida?
  

Kuidas Riigikontroll valib auditeerimiseks teemasid?

• Põhiseaduslikust positsioonist tulenevalt on riigikontrollil vaba valik, mida, mis ulatuses ja millal auditeerida.
  
• Auditeid valitakse pideva seire ja valdkonna tundmise põhjal.
  
• Eelkõige tehakse auditeid teemadel , mis hõlmavad suurt raha ja/või mõjutavad paljusid inimesi.
  
• Valdkonnapõhine käsitlus
  
• Kolme-aastane planeerimistsükkel
  
• Aastatel 2011–2013 keskendub riigikontroll tulemusauditites riigi jätkusuutlikkusele ja pikaajalise majandusarengu eelduste loomisele.
  

2011 valik auditeerimisteemasid

• Teadus- ja arendustegevuse suunamine riiklike programmide kaudu
  
• Perearstiabi korraldus
  
• Riigi tegevus tööturuolukorra parandamisel
  
• Valitsuse tegevus oma töö mõjude hindamisel ja tulemustest aruandmisel
  
• Maaelu arengukava meetmete mõju väiketootjatele
  
• Teehooldetööd ja järelevalve nende üle
  
• Avaliku ja erasektori partnerlusprojektide korraldus valdades ja linnades
  
• Riigi tegevus spordi toetamisel
  

Auditi protsess:

• Planning is everything, plans are nothing .
  
• Auditi kolm etappi:
  
  • eelselgitus – lõpeb auditiplaaniga,
    
  • nn põllutöö – lõpeb tähelepanekute kokkuvõttega ,
    
  • auditiaruande koostamine – lõpeb aruande avalikustamise ja teadvustamisega.
    
• Audit kestab tavaliselt 9−12 kuud.
  

Kes kontrollib kontrollijaid?

• Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor.
  
• Iga nelja aasta tagant hindab riigikontrolli tööd teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste spetsialistidest koosnev töörühm.
  
• Üks viga kontrolliaruandes muudab terve aruande ebausutavaks.