Halduskorraldus (2)

HALDUSKORRALDUS
Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor –haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta).
Ärisektor – AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE
Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) – Mittetulundusühing, sihtasutus ,seltsing
Avaliksektor – Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud, president , keskpank , riigikontroll ,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum ,Rahvusringhääling, Kultuurkapital.
Avalik haldus:
Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus
c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks
...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt on avalik haldus materiaalses mõttes mitmekesine ,konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud,üldist huvi silmas pidav ja vastutav ,plaaniline ning kujundav tegevus ühikonna asjade lahendamisel. c)tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust.
...Organisatsioonilises mõttes a)riik b)avalik-õiguslikud korporatsioonid (KOVid,TÜ) c)avalik-õiguslik asutus (RRR,Eesti Pank) d)avalik-õiguslik sihtasutus (kultuurkapital) e) osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar,kohtutäitur,EE)
Avaliku halduse liigid a)halduse objekti järgi (turismihaldus,sotshaldus) b)halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav
...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi
Kokkuvõte Weberi bürokraatiast *Hierarhia – pädevus ja aruandlus *Järjepidavus – elukutse ja karjääristruktuur * Erapooletus -reeglid ja registreerimine *Asjatundlikkus – kindel tegevus ja kontroll teabe üle
Avalik teenistus – 1)on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses 2)riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku,täidesaatvat või kohtuvõimu,riikliku järelvalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetaval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.
Riigi ametiasutused: 1)Riigikogu Kantselei 2)Vabariigi Presidendi Kantselei 3)Õiguskantsleri Kantselei 4)kohtud 5)valitsusasutused 6)Kaitsejõudude Peastaap 7)kaitsejõudude väeosad 8)Kaitseliidu peastaap 9)Riigikontroll
Kohaliku omavalitsuse ametiasutused: 1)valla- ja linnavolikogu kantselei 2)valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega 3)osavalla ja linnaosavalitsused 4)linnavalitsuse ametid 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood
Avalike teenistujate liigid: 1)ametnikud 2)abiteenistujad 3)koosseisuvälised teenistujad
Haldusõigus:
Haldusõigus on avalikuõiguse haru,mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõigus on õigusnormide kogum,mis kehtib halduse suhtes,määrates muuhulgas kindlaks võimusalase tegevuse sfääri ja piirid ning sellega koosmõjus oleva üksikisiku vabadussfääri,samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad.
Kirjalikud õigusallikad: 1)põhiseadus – rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord 2)rahvusvahelised lepingud 3)Formaalne seadus 4)Seadlused 5)määrused 6)käskkirjad 7)kohaliku omavlitsuse määrused(statuudid)
Sekundaarsed õigusallikad: 1)haldusõiguse põhiprintiibid,mis tulenevad põhiseadusest,teistest seadustest ja lepingutest 2) kohtulahendid 3)täiendavad allikad-õigusteaduslik arvamus ja vastused riigikohtu järelepärimisele
Õigusriigi põhimõte: *eeldab isikute põhiõiguste,vabaduste ja kohustuse süsteemi olemasolu *võimudelahuses põhimõte(PS paragraf 4) *õigusnormi täpne kujunemine *proportsionaalsuse põhimõte (mõõdupärasus) *õiguskindluse ehk usalduse kaitse põhimõte *halduse üle teostatava kontrolli olemaolu *isikute õigusliku kaitse lai ulatus (§15)
Sotsiaalriigi põhimõte: *normaalsete elamistingimuste tagamine *sotsiaalse julgeoleku tagamine *üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (õppimisvõimaluste tagamine,tervisekaitse süsteemi kujundamine) * keskkonnakaitse *riigi ja majanduse teatud põimumine,mis väljendub nii riigipoolses interventsioonis kui ka subventsioonis *planeerimine
Demokraatia põhimõte: *legitimatsioon (rahvas valib,teeb ja toimetab) *legitimatsioon ei ole tähtajatu,pidevalt käib selle uuendamine *enamuse õigus otsustada *avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega *kodanike arvamusega arvestamine .Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. *informatsiooni tagaminehaldustegevuse kohta (§44)
Õiguspärasuse põhimõte: *seadusandlikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte * seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte * egaalsus ehk võrdsuse põhimõte
Õigust loovad aktid jõustuvad kehtivas õiguses järgmiselt: 1)õigusaktis ettenähtud ajal 2)kolmandal päeval pärast õigusakti RTs avaldamisele 3)õigusakti avaldamisest massiteabevahendites 4)valla ja linna PM sätestatud ajal 4)PS või seaduste subsidiaarsete sätete jõul 10. Päeval pärast RTs avaldamist või vastavas kohas avalikustamist.
Juriidiline isik
...on seaduse alusel loodud õigussubjekt ... on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. On täisühing,usaldusühing,osaühing,AS,tulundusühistu,sihtasutus ja MTÜ. Õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. On põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. Organid on üldkoosolek ja juhatus,kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhtorgan on juhatus,kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu siis on juhtorganiks nõukogu.Isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.
Avalik-õiguslik juriilidilineisik on riik,kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik,mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi,mis on vastuolus tema eesmärgiga. Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. On põhikiri,kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga.Organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.Organid ja nende pädevused nähakse ette seadusega.Juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras.
Riigi äriühing – AS,mille kõik aktsiad kuuluvad riigile,või OÜ,mille ainuke osa kuulub riigile.
Riigi osalusega äriühing- AS või OÜ,milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa.
Riigi asutatud sihtasutus – riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus
Riigi sihtasutus – sihtasutus,mille ainuosutaja on riik
Riigi osalusel asutatud sihtasutus-sihtasutus,mille üks asutaja mitmest on riik
Kohalik halduskorraldus
Maavanema järelevalve pädevus * Maavanem teostab järelvalvet omavalitsusorgani üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. *Kui maavanem leiab,üksikakt ei vasta põhiseadusele,seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile,võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul õigusaktiga vastavusse.Kui volikogu või valitsus seda ei tee,pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. 2! *maavanem pöördub avaldusega õiguskantsleri poole omavalitsusorgani üldakti või selle sätte põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks *kui maavanem avastab,et kohalik omavalitsus on vallanud,kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt,teeb ta Riigikontrollile või uurimis - või muule pädevalt asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja materjalid.
Kohalik omavalitsus 1)on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või –demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus,võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu,lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus - ja võimuorganite kaudu,samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
Kohaliku omavalitsuse põhimõtted: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine 2)igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas 3)seaduste järgimine oma ülessanete ja kohustuste täitmisel 4)valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel 5)vastutus oma ülesannete täitmise eest 6)tegevuse avalikkus 7)avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel
Omavalitsus organid: 1)volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu,mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2)valitsus-volikogu poolt moodustatav täiteorgan.
Volikogu ja valitsuse õigusaktid: 1)volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi 2)volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid,valitsusel anda korraldusi 3)volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.
***Mis on üld- ja üksikakti vahe? Üldakt –õigustloov akt = normatiivakt .Sellega reguleeritakse abstaktset hulka juhtumeid. Üksikakt-õigust rakendav akt.Sellega reguleeritakse üksikjuhte,ei sisalda õigusnorme.
Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja –teenuseid,vanurite hoolekannet,noorsootööd,elamu- ja kommunaalmajandust,veevarustust ja kanalisatsiooni,heakorda, jäätmehooldust,territoriaalplaneerimist,valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linna tänavate korrashoidu,juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
Õiguskaitse
Õigusnormide kogum on õigus.Õiglus on selle täiustamine mõtetega,mis meile parim ja kasulikum võiks olla.
Õiguskaitsesüsteem Kohus –kohtutäitur, Advokatuur –notariaat, Prokuratuur -politsei, Õiguskantsler-riigikontroll.
Põhiseaduse §147 * kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena *kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega *kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitsevas ega nimetavas ametis.
Kohtusüsteem 1)maa- ja linnakohus ning halduskohus ( I astme kohtud) 2)ringkonnakohtud (II astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimeseastme kohtu lahendeid 3) Riigikohus (riigi kõrgeim kohus,kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.
Maakohus *arutab esimese astme kohtuna tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju *Harju Maakohus,Viru Maakohus,Pärnu Maakohus,Tartu Maakohus *Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas
Halduskohus *arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju *Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus *Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas,mille teenindus piirkonda jääb koht,mis määrab haldusasja kohtualluvuse
Ringkonnakohus *teise astme kohus,kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid *Tallinna Ringkonnakohus,Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus
Riigikohus *riigi kõrgeim kohus *asub Tartus *19 riigikohtunikku *otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt 3-e liikmelises koosseisus *tsiviil-,kriminaal- ja halduskolleegium *
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik ,kes jälgib,et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist.Pole seotud Justiitsministeeriumiga,vaid on põhiseaduslik instutsioon.Parteiliselt sõltumatu jurist .Nimetatakse ametisse 7meks aastaks Riigikogu poolt,tagandada saab vaid kohtuotsusega.
Õiguskantsleri pädevus *teostab õiguslikku järelevalvet annab õigusloome kvaliteedist aru Riigikogu ees *lahendab väärhalduse juhtumeid,võttes endale ombudsmani funktsiooni (usaldusmees),aitab lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte.
Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus.Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset kriminaalmenetlust; esindab kohtus riiklikku süüdistust.Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist.
(Vande) advokaat on pädev: 1)esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis 2)koguma tõendeid 3) vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel 4)saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid,kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud 5)töötlema lepingu või seaduse alusel saadud muu isiku kui kliendi isikuandmeid,sealhulgas delikaatseid isikuandmeid nende isikute nõusolekuta,kui see on vajalik õigusteenuse osutamiseks 6)kinnitama kliendile tema osutatava õigusteenuse raames kohtule ja teistele ameriasutustele esitavate dokumentide ärakirju ja allkirju 7)tegutsema vahekohtuniku ja lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana 8)tegutsema pankrotihaldurina,kui ta on koja liige
Eesti Euroopa Liidus
Eesti prioriteedis EL-s *tugevam EL *konkurentsivõimeline majandus *energeetika ja kliimamuutused *tõhus otsustusprotsess *paremini suunatud eelarveraha kasutamine *täieliku lõimumise suunas *avatud liit
Eli õigusaktide rakendamine*direktiivide õlevõtmine eeldab reeglina siseriiklike õigusaktide muutmist või vastu võtmist *direktiivi ülevõtvate õigusaktide koostamise eest vastutab reglina ministeerium ,kes eelnevalt oli peavastutajaks direktiivi eelnõu menetluse eest EL Nõukogus *direktiivi vastuvõtmisel tagab vastutav ministeerium selle ülevõtmiseks vajalike siseriiklike õigusaktide kajastamise ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse tööplaanis ning korraldab eelnõude koostamise.
Kuidas Eesti osaleb EL otsustusprotsessis *Eesti riigi huvide edendamiseks ja kaitsmiseks EL-s on vajalik efektiivse siseriikliku EL-iga seotud küsimuste koordinatsioonistruktuuri olemasolu.Toimiva koordinatsioonisüsteemi kujundamine on eriti oluline väikeriikide puhul,kelle mõjukus otsustusprotsessis sõltub paljuski positsioonide kvaliteetsest,siseriiklikult kooskõlastatud ja mõtstatud ettevalmistamisest. *kui Eesti ei suuda oma seisukohti tulemuslikult kaitsta,võib tekkida olukord,kus EL tasandil vastu võetud õigusaktid panevad riigi administratsioonile,eelarvele ja kodanikele kohustusi,mida ei suudeta täita.
Täidesaatev võim *Vabariigi Valitsus määratleb Eesti poliitilised prioriteedid ning lühemajalised eesmärgid nende elluviimiseks *Eesti seisukohti Eli algatuste ning eelnõude kohtakoostavad ministeeriumid *siseriiklikku koordineerimist juhib peaminister *nõustab Riigikantselei EL sekretariaat *koostöö tagab koordinatsioonikoku (KOK)
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitline ühendus,millel on 27 liikmesriiki.
Parlament ,valitsus ja president
Demokraatiad : Parlamentaarne (rahvas valib parlamendi,parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse) Presidentaalne (rahvas valib presidendi ja parlamendi,president nimetab valitsuse)
Peamised valmissüsteemid 1.Mojaritaarsed a)lihthäälteenamus-võidab enim hääli saanud kandidaat b)absoluuthäälteenamus-valituks osutub kandidaat,kes saab 50% plus 1 häältest 2.Proportsionaalsed a)nimekirjasüsteemid-kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas b)süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule c)mitmetasandilised valimisreligioonid 3.Hübriidsed-ühendatakse kaks eelmist valimissüsteemi
Valitsuse peamised ülesanded *viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust
Valitsuse istungid *korralised istungid toimuvad tavaliselt üks kord nädalas,neljapäeviti algusega kell 10 Tallinnas Stenbocki majas *valitsus on otsustusvõimeline,kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust *istungist võtab lisaks ministrile sõnaõigusega osa riigisekretär,sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvaid asjus riigikontrolör
Riigikantselei *toetab valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel *toetab ministri,kes ei juhi ministeeriumi,tegevust *arendab Eesti avalikku teenistust *arendab dokumendihaldust ja korraldab arhiivindust *korraldab Riigi Teataja avaldamist
Vabariigi Valitsuse liikmed peaminister, haridus -ja teadusminister,justiitsminister, kaitseminister , keskkonnaminister,kultuuriminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumjanadusminister,rahandusminister,regionaalminister,siseminister, sotsiaalminister, välisminister,ministrid
Vabariigi Valitsuse õigusaktid *VV annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi *VV määrus on õigusttoov akt *korraldus on üksikakt,millega võidakse anda valitsusasutusele ülesandeid
Ministeeriumid *minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks *abiminister juhib ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes poliitika kujundamisega tegelevaid * kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd,koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist
Vabariigi presidendi pädevus esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises,riigikaitse kõrgeim juht,pädevus Riigikogu suhtes,määrab peaministri kandidaadi,kuulutab välja vastuvõetud seadused,riigiametnike nimetamise pädevus,riiklike autasude andmine,ainõigus vabastada süüdimõistetud,algatav õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise
Rahandus
Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes
Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus,mis teostab riiklikku järelvalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade,kindlustusseltside, kindlustusvahendajate,investeemisühingute,fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle.
Riigieelarve võib käsitada riigi majandusplaanina eesolevaks aastaks.Riigieelarvet menetletakse nagu seadust,mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks,kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule hiljemalt 1.oktoobriks.
Tulude artikligrupid on maksud ,kaupade ja teenuste müük ning lõivud,materiaalse ja immateriaalse vara müül,tulud varadelt,toetused ja sealhulgas välisabi,muud tulud ja selhulgas trahvid .
Kulude artikligrupid on tegevuskulud, eraldised ,materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine,muud kulud.
Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed.Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid.Puudujäägi korral ületavad kulud tulusid.
Kassareserv on riigieelarve vahenditest moodustatav likviidreserv. Võib kasutada: finantseerimistehingute tegemiseks ning välisabi sildfinantseerimiseks,eelarveaastasiseselt riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimiseks,potentsiaalsetest kohustustest,riigi kohustuste ja potentsiaalsete kohustustega seotud riskide ja seal hulgas finantsriskide maandamiseks.
Riigikontroll on oma tegevuse sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan . Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne,et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu poolt rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor,kellel on Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks samasugused õigused nagu Riigikontrollil kontrollimiste läbiviimiseks.
Rahapoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta.
Rahanduspoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest.