Riigieelarve protsessiskeem Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid. Õiguslikud alused: Põhiseadus, Riigieelarve seadus, Riigi eelarve strateegia ja valitsemisalade arengukavad. Koostab Vabariigi Valitsus, võtab vastu Riigikogu, kuulutab välja Vabariigi president . Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess Eelnõ Valitsu Riigikog Vabarii
1) Eesti piimanduse strateegia 2012-2020 Antud dokument on tähtis, sest Eestile on piimandus oluline. Iga kolmas euro põllumajanduses tuleb piimast. Piimatootmine võimaldab säilitada asustust suurel osal Eesti territooriumist. Olen ka ise suur piimatoodete tarbija. Antud dokument on leitav Põllumajandusministeeriumi kodulehelt: http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/ARENDUSTEGEVUS/piimandusstrateegi a-2012-2020.pdf 2) Riigi eelarvestrateegia 2015-2018 Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Antud dokument mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi. Antud dokument on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt: http://www.fin.ee/riigi-eelarvestrateegia 3) Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 Selle tervisepoliitika koostamine kui ka seatud eesmärgid on olnud suunanäitajaks edasistele
5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks 2008- 2011. Rahandusministeerium viib eelarvestrateegia koostamiseks läbi mitmeid erinevaid analüüse, näiteks eelseisvate aastate finantsvõimaluste, ministeeriumide rahataotluste koondpildi jms osas. Eelarvestrateegia koostamisel võetakse arvesse ka eelmiste aastate riigieelarve elluviimise tulemusi, sealhulgas analüüsides riigiasutuste aruandeid raha kasutamise kohta. Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega koostab riigi hetkeolukorra analüüsi, millele toetutakse ministeeriumide taotluste läbivaatamisel
panganduses hea tava (RAHVUSVAHELINE SEKKUMINE) – PIGEM VIITAB POLIITIKA KUJUNDAMISE TASANDILE KUI KONKREETSELE INSTRUMENDILE Milliseid instrumente kasutatakse järgnevate probleemide lahendamiseks? • Narkootikumide tarbimine -regulatiivne • Keskkonnasaaste - majanduslik • Halvad tervisekäitumise harjumused - informatiivsed • Vaesus – otsene, majanduslik • Ettevõtluse edendamine 2. Milline väide on vale? a. RIIGI eelarvestrateegia seob omavahel riigi vajadused prioriteedid ning rahalised võimalused Õ b. Riigi eelarvestrateegia kehtestab eemärgid majanduskasvu kohta c. Riigi eelarvestrateegia kehtestatakse järgnevalt eelarveaastaks ning veel ... aastaks d. Riigi eelarvestrateegia määrab ministeeriumide valitsemisalade kulutused järgmisekd neljaks aastaks Õ 3
sobimatuid. Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmine mõjutab meid ja meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste. Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Eelarvestrateegias esitatakse eelarvepoliitilised eesmärgid, valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja
Rahandusministeeriumi tõlgendus- Valitsussektor hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. 8. Riigi eelarvestrateegia mõiste (RES §-d 21-25) Riigieelarve strateegia eelnõu koostamise aluseks on riigieelarvestrateegia. Eelarvestrateegia esitatakse: 1. Eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes. 2. Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid. 3. Majanduolukorra analüüs. 4. Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos. 5. Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.
aastast seoses kärbetega ca 16%) ning investeeringute osakaal on reeglina 8% ligiduses (alates 2009. aastast ca 5%, kuna järjest enam riigiasutuste investeeringuid tehakse läbi Riigi Kinnisvara ASi). Kuidas riigieelarvet koostatakse? Riigieelarve koostamine kestab enam kui aasta. Valitsusasutused alustavad järgmise aasta eelarve koostamist hiljemalt eelneva aasta alguses, koostades valitsemisala arengukava. Valitsemisala arengukavad on üheks aluseks riigi eelarvestrateegia koostamiseks. Kui riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks, siis riigi eelarvestrateegia on dokument, kus arvestades majandusprognoose ja maailma majanduse arengutrende seatakse eelarvepoliitilised põhimõtted, eesmärgid, prioriteedid ja üldised rahastamismahud nelja aasta peale ette. Riigi eelarvestrateegia põhineb märtsikuu lõpus avalikustataval Rahandusministeeriumi kevadisel majandusprognoosil.
7,99 miljardile eurole ja saadavad toetused 16,1 protsenti 979 miljonile eurole. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,2 protsenti prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole. Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Mida tähendab „tulemuseelarvestamine“ ning kuidas see seostub halduspoliitikate elluviimisega
Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad.Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised
riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahanduse põhisõnumid 2015 • Säilib valitsussektori struktuurne ülejääk, 2015. a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud
31.12.04 31.12.05 31.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 1 Sularaha -8 895 052 -10 101 719 -11 763 153 -11 -11 -9 5 ringluses 604 121 029 762 996 777 Kokkuvõte Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad, mis omakorda koondavad mitmesuguseid valdkondlikke arengukavasid. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud
suured riigivõlad, eelarvedefitsiidid jne. Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Elustandardi kasv Täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas Stabiilsed hinnad Madal inflatsioon Riigieelarve ja selle koostamine. Riigivõlg. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika ning riigi areng. Riigivõlg: eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa. Maksusüsteemid ja nende olemus (proportsionaalne, progressiivne, regressiivne) Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne: Maksumäär alaneb tulude suurenendes. Maksud
raskeveokimaks Kohalikud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu 13. Mis on riigieelarve? Riigieelarve riigi rahaline plaan kõigi eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. 14. Mis on riigieelarve koostamise aluseks? Riigieelarve koostamise aluseks on: eelmise aasta riigieelarve, majandusarengu näitajad, valitsuse eesmärgid, riigi eelarvestrateegia. 15. Mis institutsioon koostab, mis institutsioon võtab vastu riigieelarve? Eesti riigieelarve koostab Vabariigi Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. 16. Kuidas toimub riigieelarve koostamise protsess? Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. Toimub ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid.
Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. 5. Maksukoormus Näitajana kautatakse riigi poolt maksudena kokkukogutava tulu suhet SKP-sse 2014. a. eelarves planeeritud 32,1 %, 2015.a. 32,7 %
Stabiilsusprogramm tuleb esitada, et Euroopa Komisjon ja Nõukogu saaksid anda riikidele 3 vajadusel soovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste osas. Seda kas Eesti peab oma eelarvest kinni, kontrollib sõltumatu Eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu annab hinnangu riigi maksromajanduse- ja rahandusprognooside, valitsusektori eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise ning eelarvestrateegia kohta. Minu arvates peab selline kontroll olemas olemas, sest siis saavad kõik kindlad olla, et eelarvest peetakse kinni ning sellest ei vaadata mööda. Sest kui keegi seda ei kontrolliks, siis võiksid riigid võimalusel teha oma eelarves muudatusi, mis pikemas perspektiivis võivad riigile kahjulikud olla. Eelarvepoliitilised otsused on Eestis jätkusuutlikud, otsuste tegemisel on mõeldud pikemas
kus keskendutakse tulemuste asemel järjepidevusele. · Lihtne, näitab ära iga kuluartikli hinna, sobib organisatsiooni madalamatele tasemetele. · Ajalooliselt leidnud laialdaselt kasutust, kuid puudusi palju (olulisim ehk tulemus- aruandluse võimaluse puudumine). Tulemuspõhine eelarvestamine · Eelarvestamise meetod, mis seob ressursside eraldamise mõõdetavate tulemustega. · Sisenditeks on mitmeaastane eelarvestrateegia ja eelmise eelarveperioodi tulemused. · Süsteemi edukuse eelduseks on kolme riigijuhtimise ahela (juhtimis-, aruandlus- ja auditeerimisahel) toimimine. Tekkepõhine eelarvestamine · Uusim meetod, on välja arenenud tulemuspõhisest eelarvestamisest. · Eelarve kulud ja tulud (nii plaan kui täitmine) tekivad siis kui tehin toimub. · Eelised: o Tegevuste täielik ja täpne maksumuse arvestamine o Varade ja võõrkapitali tedlik juhtimine
pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. (2) Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. 16.03.2010 15 5 16.03.2010 Riigi eelarvestrateegia 1) eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes; 2) Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid; 3) majandusolukorra analüüs; 4) majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos; 5) muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. 16.03.2010 16 Kassareserv (1) Riigieelarve kassareserv on riigieelarve vahenditest
2. Põhikiri puudub, teistel on 3. Rahastamise alus ebaselgem, 4. Poliitiline sõltumatus oluline 5. Avatud konkurentsile 6. Turureeglid ei kehti st. Tee mis tahad otsesed tulemused tulemustele puuduvad RIIGIEELARVE Riigieelarve on keskvalitsuse eelarve, riigieelarve ei sisalda nt. kohalike omavalitsuste eelarveid Riigieelarve seadus - sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra Riigi eelarvestrateegia - aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel (neljaks aastaks, täiendatakse igal aastal, toimub tegevuste ja rahastamise perspektiivi “edasi rullumine”) 2012. a riigieelarve seadus - plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha 2012. aastal. Seadusandlik taust: Põhiseadus (§115, §118, §119); Riigieelarve seadus; Strateegilise planeerimise määrus; Riigi eelarvestrateegia;
urbaniseerumine; maapiirkondade tööhõive struktuuri muutused; fossiilsete kütuste süvenev defitsiit; bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Struktuuripoliitika liikmesriikide sisene Ühtekuuluvuspoliitika liikmesriikide vaheline Regionaalpoliitika vahendite paigutamine rikkamatest piirkondadest vasematesse; lähendada uute liikmesriikide elustandardit võimalikult kiiresti EL keskmisele. Aluseks on solidaarsus ja ühtekuuluvus. Eesti riigi eelarvestrateegia RES koostatakse igal aastal riigieelarve seaduse alusel. Määratakse ära Eesti strateegiline lähenemine struktuurivahendite kasutamiseks EL järgmise eelarveperioodi jooksul. Koosneb analüüsidest, strateegilisest osast, finantsilisest osast. Struktuurivahendite strateegia põhjal koostatakse strateegia elluviimiseks valdkondlikud rakenduskavad. Eesti kolm rakenduskava inimressursi rakendamise rakenduskava (Haridus- ja Teadusministeerium);
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve ...
aasta suvises majandusprognoosis, kuid silmas tuleb pidada, et tegemist pole riigieelarve, vaid valitsussektori kuludega. Andmetest nähtub, et võrreldes aastaga 2016 on osakaaluna SKPst riigi tegevusvaldkondadest ainsana lootus lisaraha saada vaid sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonnal. Prioriteetne on ka riigikaitse rahastamine. (Vt tabel 6.) Välistoetuste osakaal riigieelarve kulude katmises jääb aastatel 20162020 prognoosi kohaselt vahemikku 8,411,3%. Riigi eelarvestrateegia 20172020 kohaselt kavandati valitsussektori 2016. aasta investeeringuteks ca miljard eurot, millest 369 miljonit eurot ehk 36% tuleb välisvahenditest. Aastatel 20172019 suureneb ELi toetuste osakaal investeeringute rahastamisel seoses ELi toetuste suurema kasutuselevõtuga veelgi (vt joonis 3). Valitsussektori investeerimisplaanidest nähtub, et riigi omatulud kuluvad valdavas osas fikseeritud kulude katmiseks ning riigi pikaajalisse arengusse panustavad investeeringud
aastani stabiilselt allpool 32 protsenti, kuid kasvas 2009. aastal seoses majanduskriisi mõjudega. Peamisteks põhjustajateks olid ekspordi kiire langus, II pensionisamba maksete peatamine ning kriisiaegsed maksutõusud. Alates 2010. aastast on Eesti maksukoormus langenud ning rahandusministeeriumi prognoosi järgi jõuab 31,4 protsendini SKPst 2017. aastaks. Aastal 2011 hakkas Eesti maksukoormus jällegi vähenema, seda täna ekspordi kasvule, mis tõi endada kaasa ka majanduse kasvu. Riigi eelarvestrateegia kohaselt on peamine eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust. Samas ka, et eelarve kulutamisvõimalused oleksid stabiilsed ega sõltuks nii palju tarbimisest. Eesmärgiks on maksustada rohkem just tarbimist ja ressursikasutust ning vähem teenimist. Ka uuendatud konvergentsiprogramm näeb ette, et ligi pool maksutulust (vähemalt 46%) tuleks tarbimismaksudest. Tarbimise suurem maksustamine jälle seob eelarve kulutamisvõimalused just tarbimisega
töökoormus (Riigikontroll,2015). Tegu on väga vastutusrikka ja pingelise tööga ning õpetajad väärivad kõrgemat palka. Õpetajate nappus toob meile pikemas perspektiivis vaid kahju. Rahvusvahelises võrdluses oleme hariduskulude poolest keskmiste seas. Meiega sarnase osa rahvuslikust rikkusest suunavad haridusse veel Hispaania ja Portugal, kuid ka rikkad Kesk- Euroopa riigid Austria ja Šveits. Riigi eelarvestrateegia 2015–2018 kohaselt peaks hariduskulude osakaal riigieelarves järgmistel aastatel veidi vähenema ja jõudma 2018. aastaks 8,2%-ni (Riigikontroll, 2015). Sellel aastal on haridusele tehtavatest kulutuste osakaal 8,8% riigieealarvest, eelneva aastaga on näitaja lanegnud ligi 0,7 %. Säärane otsus tuleneb ilmselt sellest, et viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv Eesti üldhariduskoolides
SKPst( võrdlusesks: erasektori võlg kokku on 110 protsenti SKPst, millest poole võib kanda ettevõtete ja poole eraisikute komtosse). 16 KASUTATUD ALLIKAD 1. Hundimägi, A., Ruus, K. 2008. Võitlusse majanduslangusega. Äriplaan 2009. Äripäeva raamat. 2. Kilvits, K. 2008 TTÜ Kirjastus. Majanduspoliitika. 3. Nõmmann, T., Luiker, L., Eliste, P. 2002 Tallinn. Eesti arengu alternatiivne hindamine-jätkusuutlikkuse näitajad. 4. Riigi Eelarvestrateegia 2011-2014. Eesti Vabariigi Valitsus. [http://www.valitsus.ee/failid/RES_2011_2014.pdf] 10.11.2010 5. Savisaar, E. 2008 Tallinn. Majanduspoliitika. 6. Tiits, M., Kattel, R., Kalvet, T., Kaarli, R. 2003. Teadus- ja Arendusnõukogu Sekretariaat. 7. , .., , ..., .. 2004 «». . 17 18
Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu). Ülekantav kulu võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (investeeringud) 49. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi! Etapid: *eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande koostamine, *kinnitamise protsess. Kevad - alustatakse riigieelarve koostamist. Eelarve strateegia koostamine. Eelarvestrateegia koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. (1.juuni) Mai- juuni - Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarvetaotlused Juuli -august - esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi, täiendusi. 1.oktoober - valitsus esitab selle Riigikogule, kus läbib kolm põhjalikku arutelu. 1
eelarved kasvavad võimaldab mittevajalikke tegevusi muutuvad üha vähem ülevaatlikuks valitsused kulutavad üha enam raha Nullmeetod - igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest. Meetodi puudused: nõuab palju aega; kokkuhoid võib jääda saavutamata 46. Riigieelarve menetluse etapid Kevad - alustatakse riigieelarve koostamist. Eelarve strateegia koostamine. Eelarvestrateegia koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. (1.juuni) Mai- juuni - Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarvetaotlused Juuli -august - esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi, täiendusi. 1.oktoober - valitsus esitab selle Riigikogule, kus läbib kolm põhjalikku arutelu. 1
0 ,2 1 ,8 0 ,5 1 ,6 1 ,4 m iljo n it k r o o n i 1 ,2 Joonis 1 0 ,8 1 Esimene eelarvestrateegia. 1 ,5 1 ,8 1 ,9 2 1 ,9 6 8 1 ,9 8 7 2 Joonisel 0 ,6 0 ,4 kujutatu tuleb kas joonise piirkonnas
2 0,2 1,8 0,5 1,6 1,4 miljonit krooni 1,2 Joonis 1 0,8 1,5 1 Esimene eelarvestrateegia. 1,8 1,92 1,968 1,9872 Joonisel 0,6 0,4 kujutatu tuleb kas joonise piirkonnas või 0,2 tekstis selgitada. Koordinaattelgi 0 1
institutsioon, mis jälgiks eelarvepoliitika vastavust arvulistele eelarvereeglitele ning hindaks vajaduse korral tarvidust rakendada raamistikus toodud korrigeerimismeetmeid. Kui liikmeriigis puudub sõltumatu asutus, mis tegeleb riigi eelarvepoliitika aluseks olevate makroprognooside koostamise või kinnitamisega, kuulub ka see eelarvenõukogu ülesannete hulka. Nii on võimalik vältida seda, et eelarvestrateegia tugineb liiga optimistlikele kasvuprognoosidele. 2014. aasta alguse seisuga oli eelarvenõukogu moodustatud 26 Euroopa Liidu liikmesriigis. Erandid olid üksnes Tsehhi ja Poola, kus polnud tegutsevat eelarvenõukogu või kus selle loomist ei kavandatudki. Eelarvenõukogu peab oma ülesannete täitmiseks vastama teatud tingimustele. Eelarvenõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui viis korda aastas
Seetõttu on oluline, et keskkonnamõjud oleksid õigesti arvestatud ja turusignaalid peegeldaksid tegelikke keskkonnakulusid. See hõlmab põhimõtte „saastaja maksab“ süstemaatilisemat kohaldamist, keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist, tööjõu maksustamiselt saastamise maksustamisele üleminekut ning keskkonnakaupade ja teenuste turu laiendamist. Konkurentsivõime kava „Riigi eelarvestrateegia 2015-2018“ Esmatähtis eesmärk nr 7-Edendada keskkonnaküsimuste lõimimist ja tagada poliitika sidusus. Tegevusvaldkond hõlmab keskkonnaküsimuste tõhusamat lõimimist muude vadlkondade poliitikaga, nagu regionaal-, põllumajandus-, kalandus-, energia- ja transpordipoliitikaga. Poliitiliste algatuste keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku mõju süstemaatiline hindamine ning keskkonnamõju hindamise õigusaktide rakendamine kindlustab paremate otsuste vastuvõtmise ja
tööandja 1,4%. Teiseks oluliseks maksuks on käibemaks, mille tavaline määr on Eestis 20%, lisaks veel erinevad aktsiisid ning isiku ja ettevõtte tulumaks. Viimasel paaril aastal on Eesti väga tagasihoidlikku tulu saanud ka tolli- ja hasartmängumaksudest. Eesti riigi erinevad strateegiad, arengukavad ja tegevuskavad annavad meile päris hea pildi Eesti maksusüsteemi peamiste eesmärkide kohta. Riigi 2010-2013 eelarvestrateegia kohaselt on Eesti eelarvepoliitika peamine eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust. Mida suuremad on inimeste sissetulekud, seda suuremad on ka maksud. Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Soomes maksud küllaltki kõrged. Soome elama asuja peaks endale varakult selgeks tegema Soome maksusüsteemi, ELi seadusaktid ja muud tähtsad küsimused, näiteks välismaal oleva vara ja kapitalitulude haldamisega seotud asjaolud
kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; 61) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel; 7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine; 8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
