Eesti avalik haldus - mõisted (0)

Mõisted
EKAK – dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel.
Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset. Mida tähendab kaasamine? Kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime , et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid.
Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmine mõjutab meid ja meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste .
Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Eelarvestrateegias esitatakse eelarvepoliitilised eesmärgid, valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas tulude prognoos ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel.
Avalik haldus on haldus avaliku võimu teostamisel
Avaliku halduse ülesanded
Avaliku korra ja julgeoleku kaitse • Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine • Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine • Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine • Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid , töötajaskond, töövahendid
Põhiseadus
Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema
Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik õiguslikus teenistusja usaldussuhtes
Töötaja on isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd
Kodanikuühiskonna all mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.
Põhiseaduslikud institutsioonid
Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus)
Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega)
Vabariigi Valitsus
Eesti Pank
Riigikontroll
Õiguskantsler
Kohus
KOV
Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus
Täidesaatva riigivõimu asutused on:

• valitsusasutused;
  
• valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
  

Valitsusasutused
• ministeeriumid;
• kaitsevägi ;
• Riigikantselei ;
• maavalitsused;
Mittetulundusühingud
•Kõige olulisemaks reguleerivaks õigusaktiks Mittetulundusühingute seadus
• Asutajaks võivad olla nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud (sh. ka alaealised, välismaalased jm.) •MTÜ puhul peab asutajaid olema vähemalt 2, maksimaalsel asutajate hulgal piiranguid ei ole
Sihtasutus
• Seadusest tulenevalt luuakse sihtasutus vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning SA võib asutada ka märkimisväärse varata, kui liikmeskond ei annaks SA eesmärkide saavutamiseks midagi olulist juurde. Samuti on sihtasutuste loomise taotluseks sageli suurema läbipaistvuse saavutamine tegevuste osas ning parem kontroll organisatsiooni tegevuste üle.
Sihtasutuse olulised erinevused MTÜ-st
• Erinevalt MTÜ-st on SA puhul kohustuslik lisaks juhatusele nõukogu loomine, mis teostab eelkõige järelevalve funktsiooni
• Samuti on SA-l erinevalt MTÜ-st audiitorkontrolli kohustus (kuigi seda võib omal soovil teha ka MTÜ)
• Asutajate roll SA-s – omavad selgemat kontrolli SA tegevuse lõpetamise üle
Sihtasutuse loomine
•Kõige olulisemaks reguleerivaks õigusaktiks Sihtasutuste seadus
•Asutajaks võivad olla sarnaselt MTÜ-ga nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud
•Erinevalt MTÜ-st ei saa asutajad aga SA liikmeteks, vaid teostavad põhikirja ulatuses lihtsalt asutajaõigusi
Eestkoste on õiglase ja hästitoimiva ühiskonnakorralduse loomisele suunatud organiseeritud tegevus, mis kasutab demokraatliku ühiskonna instrumente seaduste ja poliitikate loomiseks ning rakendamiseks
Kaasamise meetodid
• Informeerimine - avaliku teabe seadused, teabematerjalide otsepostitused, teabekeskused, infotelefonid, info edastamine meedia või avalike reklaamide kaudu
• Konsulteerimine - arvamusuuringud, avalik kommentaaride ja tagasiside periood, nõuandvad kogud, avalikud kuulamised, fookusgrupid, kodanike “paneelid”, töörühmad
• Osalemine - kodanike foorumid, konsensuskonverentsid, kodanike “kohtud”
Lepinguline delegeerimine ( contracting out ) on avaliku teenuse täideviimise üleandmine erafirmale, kodanikeühendusele või mõnele teisele organisatsioonile, kus avalik võim säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle ning võib võtta kohustuse seda finantseerida.
Teenuste koosloome ( co-production ) – koosloome korral viivad mingi osa teenuse pakkumisest ellu teenuse kasutajad ise. Kodanikud on kaasatud avalike teenuste pakkumisse ning tulemused sõltuvad vähemalt osaliselt sihtrühmade endi panusest.
Sotsiaalne ettevõtlus ( social entrepreneurship ) – sotsiaalne ettevõtlus seob ärilise tegevuse (tulu teenimise) ühiskondliku eesmärgiga, kus toodete/teenuste müügiga pakutakse lahendusi ühiskondlikele probleemidele.
Valitsuse moodustamine
• President määrab peaministri kandidaadi (kuni 14 päeva jooksul pärast eelmise valitsuse taandumist) • Peaminister paneb kokku valitsuskabineti
• Parlamentaarse riigi tava näeb ette valitsuse moodustamise võimaluse andmise valimistel enim hääli saanud erakonna liidrile (või valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet üles näidanud erakondadest enim hääli saanud erakonna liidri)
Vabariigi Valitsus
• Täidesaatev riigivõim
• Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (kokku täna 15) – Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3)
• Mõned ministrid on nn. ‘ portfellita ministrid’
• VV suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust
Vabariigi valitsus läheb laiali kui:
–On kokku tulnud uus Riigikogu koosseis;
–Kui läheb läbi umbusaldusavaldus peaministrile või kogu valitsusele;
–Peaministri surma puhul;
–Valitsus astub ise tagasi.
Maavanema nimetab ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus.
Riigikantselei
• Toetab Vabariigi Valitsust ning peaministri tööd
• Juhib Riigisekretär (mh. korraldab ka VV tööd)
• Riigikantselei koostab valitsuse tegevusprogrammi ning koordineerib selle elluviimist, korraldab VV istungeid, tagab VV aktide põhiseadusele jt. seadustele vastavuse, koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ja nõustab peaministrit EL-i asjades, korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist ja arendamist jne.
Riigikogu – seadusandlik võim
Vabariigi valitsus – täidesaatev võim
Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid? KOV-idele saab seaduse alusel määrata täitmiseks riiklikke ülesandeid, kuid ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga.
Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle? Riikliku järelevalve sisuks on kontroll kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate haldustoimingute õiguspärasuse ( seaduslikkuse ) üle;
• Järelevalvet teostavad institutsioonid:
Maavanemad
Ametid ja inspektsioonid
Õiguskantsler
Riigikontroll
Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? Omavalitsuste ühistöö üks olulisemaid vorme on omavalitsusliidud, mis töötavad kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel.
Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt? Elanike kogumit
Avalik-õiguslik juriidiline isik (AÕJI) on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (Tartu Ülikool)
Riik teostab üldiselt järelevalvet kõikide juriidiliste isikute üle.
Eraõiguslik juriidiline isik (EÕJI) on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing , osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
Riigieelarvet võib defineerida kui riigi kulude ja tulude plaani mingi eelarveperioodi (tavaliselt aasta) kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahandamisel
Riigieelarve on keskvalitsuse eelarve, riigieelarve ei sisalda nt. kohalike omavalitsuste eelarveid.
Riigieelarve seadus - sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra.
Riigi eelarvestrateegia - aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel ( neljaks aastaks, täiendatakse igal aastal, toimub tegevuste ja rahastamise perspektiivi “edasi rullumine”)
Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning finantseerimistehinguid;
Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on;
Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud.
Normikontrolli teostavad:
1) Riigikogu,
2) Vabariigi President ,
3) Õiguskantlser,
4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ),
5) ametnik ,
6) üksikisik .
Põhiseaduslikud institutsioonid :
1) Riigikogu,
2) Vabariigi President ,
3) Eesti Pank ,
4) Riigikontroll ,
5) Õiguskantlser,
6) KOV ja
7) Kohus
Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel)
Valitsusasutused: 1) ministeeriumid , 2) kaitsevägi , 3) Riigikantselei , 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa , ülikoolid jt), 7) Riigi „osalusega“ eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud )