Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

AVALIK HALDUS 2016 kevad (0)

Estonian Business School - Ühiskond - Avalik haldus
1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

  • Millised on koostööd soosivad toetavad asjaolud?

Estonian Business School
20152016 õppeaasta kevadsemester
AVALIK HALDUS
Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel
aineprogrammi teemade osas
Teema 1. Riik ja ühiskond

  • Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal)
    I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus  monetaar  - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaal­sest  aspektist  lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -  fondid  ja –ettevõtted. 
    Avaliku sektori funktsioonid:
    1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine
    2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine
    3) riigikaitse
    4) avaliku korra tagamine
    5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine
    6) riigi kodanikkonna määratlemine
    Avaliku sektori struktuur:
    1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    2) Riik
    3) Põhiseaduslikud  institutsioonid : riigikogu,  riigikontroll , president , valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti  pank .
    II Erasektori olemus (ehk tulundussektor ) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, OÜ-d, AS-d jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on aga kasumitaotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetatakse E/S-i ka ärisektoriks.

    Erasektori funktsioon- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu.
    Erasektori struktuur: Eraõiguslikud juriidilised isikud: OÜ, AS, FIE, UÜ (usaldusühing), TÜ (tulundusühing)
    III Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskond olemus (mittetulundussektor)- kodanikuühis­­­konna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid , ühendused ja liikumised. Iseorganiseerumisvõime!
    Kodanikuühiskonna funktsioon:
    Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas. Eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet
    Kodanikuühiskonna institutsioonid on:
    1)     usuorganisatsioonid;
    2)     kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid;
    3)     isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid);
    4)     mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne).
    Sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses:
    A/S- rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine.
    E/S- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu
    Kod. ühiskond- edendab kohalikku elu ja tugevdab inimeste ühtekuuluvustunnet.

  • Põhiseaduslikud institutsioonid ( Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikohus , Õiguskantsler, Riigikontroll, Eesti Pank, kohalik omavalitsus ) ja nende pädevuse alused ( Põhiseadus)
    RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus.
    Riigikogu:
    1) võtab vastu seadusi ja otsuseid;
    2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;
    3) valib VP
    4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid
    5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks;
    6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
    7) nimetab VP ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK;
    8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
    9) nimetab EP nõukogu liikmed;
    10) otsustab VV ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
    11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
    12) kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed ;
    13) otsustab umbusalduse avaldamise VV, peaministrile või ministrile;
    14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt PÕS;
    15) kuulutab VP ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;
    16) lahendab muid riigielu küsimusi , mis ei ole põhiseadusega antud VP, VV, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada;
    17) moodustab komisjone
    VP- Eesti riigipea . Valib RK salajasel hääletusel. Ametis 5.a.
    1) esindab EV rahvusvahelises suhtlemises;
    2) nimetab ja kutsub tagasi VV ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad;
    3) kuulutab vastavalt PÕS välja RK korralised valimised ja RK erakorralised valimised;
    4) kutsub kokku RK uue koosseisu vastavalt PÕS ja avab selle esimese istungi;
    5) teeb RK esimehele ettepaneku RK erak istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt PÕS;
    6) kuulutab välja seadused vastavalt PÕS ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
    7) annab seadlusi vastavalt PÕS;
    8) algatab PÕS muutmist ;
    9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt PÕS;
    10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt PÕS;
    11) teeb RK ettepaneku Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK ametissenimetamiseks;
    12) nimetab EP nõukogu ettepanekul ametisse EP presidendi;
    13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud ;
    15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
    16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht;
    17) teeb RK ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt PÕS erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks;
    18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt PÕS;
    19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;
    20) algatab ÕK kriminaalvastutusele võtmise vastavalt PÕS.
    VV- Täidesaatev riigivõim. Kuuluvad peaminister ja ministrid .
    1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
    2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
    3) korraldab seaduste, RK otsuste ja VP aktide täitmist;
    4) esitab RK seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
    5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle RK, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab RK riigieelarve täitmise aruande;
    6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
    7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
    8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
    9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud VV otsustada.
    Riigikohus- tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas PÕS-i ja seadustega. Kohtuni­kud nimet ametisse eluaegsetena.
     
    Kohtusüsteem koosneb:
    1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; (I astme kohtud)
    2) ringkonnakohtutest; ( Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid )
    3) Riigikohtust. (Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus)
    ÕK- tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. ÕK nimetab ametisse RK VP ettepanekul 7 aastaks. ÕK saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega
      
  • ÕK analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral RK ettekande.
  • ÕK teeb RK PÕS ettenähtud juhtudel ettepaneku RK liikme, VP, VV liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks.
  • ÕK võib sõnaõigusega osa võtta RK ja VV istungitest.
  • Kui ÕK leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või KOV õigustloov akt on PÕS või seadusega vastuolus , teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see 20 päeva jooksul PÕS või seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole 20 päeva jooksul PÕS või seadusega kooskõlla viidud , teeb ÕK Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks.
  • ÕK esitab kord aastas RK ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning KOV õigustloovate aktide kooskõlast PÕS ja seadustega.
    Riigikontroll- tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan . Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist RK VP ettepanekul. Riigikontrolöri volituste kestus on 5 aastat.
    Riigikontroll kontrollib:
    1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust;
    2) riigi vara kasutamist ja säilimist;
    3) KOV valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist;
    4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.
    EP- Eesti raha emissiooni ainuõigus on EP-l. EP korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. EP tegutseb seaduse alusel ja annab aru RK-le.
    KOV- Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-d, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. KOV-le võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seadusega KOV-le pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. KOV üksused on vallad ja linnad. KOV-l on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
  • Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium . Kuidas saab avalikku huvi tunda, järgida ja arvestada avaliku võimu teostamisel? ( Loengu materjal)
    Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium.
    Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna „enamuse arvamus“.
    Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa , kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale.
    Avaliku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent).
    (Samas on avalik huvi ka riigi julgeolek mida avalik võim saab parendada läbi õppuste ja militaarrahastusega. Lihtsam on arvestada üldiselt teadaolevate avaliku huvidega nagu nt meditsiini kättesaadavus, julgeolek, haridussüsteem ja toetused.)


    Teema 2. Avalik haldus ja avaliku halduse organisatsioon

  • Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis. ( Loengu materjal)
    AH- AH on riik oma igapäeva toimingutes. AH on täidesaatva riigivõimu tegevus. AH keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile.
    AH tunnused:
  • Ühiskondlik, inimestevaheline tegevus
  • Suunitletus avalikele huvidele
  • Aktiivne, sageli tulevikku suunatud
  • Sisuks kindlate abinõude rakendamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja tegevus­kavade teostamine
  • Ulatusliku järelevalve olemasolu
  • Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel
  • Üldtegevusvahendid ennustamine - kavandamine, täitmine ja järelevalve
    AH ülesanded:
  • Avaliku korra ja julgeoleku kaitse
  • Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine
  • Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine
  • Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine
  • Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid
    Tsentralisatsioon – otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite ülaosas. Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Vastavalt organitele on astendatud nende poolt antavad haldusaktid. See tähendab, et kogu süsteem on hierarhiline, kus alamal astmel seisev haldusorgan võib väljastada vaid akte , mis on kooskõlas kõrgemal astmel asuvaga. Tegemist on pädevuse vertikaalse jaotumisega erinevate organite vahel. 
    Detsentralisatsioon – otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite alaosas. Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted, kus üksused on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonil on ka piirid.
  • Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus:

    • Vahetu riigihaldus- riik kui halduskandja . Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ( Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus) ja valitsusasutused ( ministeeriumid , ametid ja inspektsioonid, riigikantselei , maavalitsused, ametite ja inspektsioonide kohalikud/regionaalsed asutused, kaitsevägi ( Vabariigi Valitsuse seadus)

    VP- Eesti riigipea
    VV- teostab täidesaatvat riigivõimu EV PÕS ja seaduste alusel.
    Ministeeriumid- on valitsusasutus , mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
    Ametid- on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
    Inspektsioon- on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
    Riigikantselei- VV juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
    Maavalitsus - on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus.
    Kaitsevägi- on VV alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja.
    • Kaudse riigihalduse kandjad . ( Avalik- õiguslikud asutused, sihtasutused, fondid)

    Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    Audiitorkogu
    Eesti Advokatuur
    Eesti Arengufond
    Eesti Haigekassa
    Eesti Kultuurkapital
    Eesti Kunstiakadeemia
    Eesti Maaülikool
    Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia
    Eesti Pank
    Eesti Rahvusraamatukogu
    Eesti Rahvusringhääling
    Eesti Teaduste Akadeemia
    Eesti Töötukassa
    Finantsinspektsioon
    Kaitseliit
    Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
    Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
    Notarite Koda
    Rahvusooper Estonia
    Tagatisfond
    Tallinna Tehnikaülikool
    Tallinna Ülikool
    Tartu Ülikool
    • Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid . (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus )

    KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
    Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus:
    (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
    (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste , põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva - ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
    (21) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldab omavalitsusüksus lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.
    (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1.–21. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:
    1) mis on talle pandud teiste seadustega;
    2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
    (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:
    1) mis on talle pandud seadusega;
    2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.
    (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
    Teema 3. Haldusorganid ja avalik teenistus

  • Haldusorganite pädevuse alused ( Loengu materjal)
    HO tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. HO tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse HO pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui HO ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega. HO on tavaliselt täidesaatva riigivõimu asutused või nende hallatavad asutused.
    Riigi keskhaldusorganid: VP, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid
    Riigi kohahaldusorganid: maavanem
    Kohaliku omavalitsuse organid : volikogu, valitsus
  • Vabariigi President: ( Põhiseadus)

    • Vabariigi Presidendi pädevus rahvusvahelises suhtlemises:

    1) esindab EV rahvusvahelises suhtlemises;
    2) nimetab ja kutsub tagasi VV ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad;
    • Vabariigi Presidendi siseriiklik pädevus:

    3) kuulutab välja RK korralised valimised ja vastavalt PÕS RK erakorralised valimised;
    4) kutsub kokku RK uue koosseisu vastavalt PÕS ja avab selle esimese istungi;
    5) teeb RK esimehele ettepaneku RK erak istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt PÕS;
    6) kuulutab välja seadused vastavalt PÕS ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
    7) annab seadlusi vastavalt PÕS;
    8) algatab PÕS muutmist;
    9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt PÕS;
    10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt PÕS;
    11) teeb RK ettepaneku Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK ametissenimetamiseks;
    12) nimetab EP nõukogu ettepanekul ametisse EP presidendi;
    13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud;
    15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
    16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht;
    17) teeb RK ettep sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt PÕS erak seisukorra väljakuulutamiseks;
    18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt PÕS;
    19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;
    20) algatab ÕK kriminaalvastutusele võtmise vastavalt PÕS.
  • Vabariigi Valitsuse koosseis ja ülesanded ( Põhiseadus, Vabariigi Valitsuse seadus)
    VV koosseis- peaminister ja ministrid.
    VV ülesanded:
     VV teostab täidesaatvat riigivõimu EV PÕS ja seaduste alusel.
     VV teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.
  • viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
    2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
    3) korraldab seaduste, RK otsuste ja VP aktide täitmist;
    4) esitab RK-le seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
    5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle RK-le, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab RK-le riigieelarve täitmise aruande;
    6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
    7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
    8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
    9) täidab muid ülesandeid, mis PÕS ja seadustega on antud VV otsustada.
    Muudatused VV-s:
    1) VP määrab peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
    2) Peaministrikandidaat peab saama RK-lt volituse valitsuse moodustamiseks.
    3) Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu VP-le, kes nimetab valitsuse ametisse.
    4) Muudatusi ametisse nimetatud VV koosseisus teeb VP peaministri ettepanekul.
    Muudatuste kohta veel: https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv
    https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007?leiaKehtiv
  • Valitsusasutuste liigid ( ministeerium , amet/inspektsioon ministeeriumi valitsemisalas ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad ametiasutused, riigikantselei, maavalitsus). Valitsusasutuse pädevuse alused ( Vabariigi Valitsuse seadus)
    Valitsusasutuste pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping .
  • Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas (Vabariigi Valitsuse seadus)

    • Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
    • Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.

     1)  Haridus - ja Teadusministeerium:
    • Riigi haridus -, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
    • Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv.
     2) Justiitsministeerium:
    • Õigusloome koordineerimine , õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri , kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine, konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja konkurentsijärelevalve korraldamine, andmekaitsealased küsimused ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome.
    • Justiitsministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:

     3) Kaitseministeerium:
    • Riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine , rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
    • Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet.

     4) Keskkonnaministeerium:
    • Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
    • Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
      • Maa-amet
      • Keskkonnaamet
      • Keskkonnainspektsioon

     5) Kultuuriministeerium:
    • Riigi kultuuri-, kehakultuuri -, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
    • Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet.

     6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:
    • Riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika , elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur , veondus, transiit , logistika ja ühistransport ), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; meediateenuste osutamise riiklik korraldamine ja riiklik järelevalve meediateenuste osutamise üle; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon ; metroloogia, standardiseerimise , sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite , tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused; vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
    • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid:
      • Lennuamet
      • Maanteeamet
      • Tarbijakaitseamet
      • Veeteede Amet
      • Tehnilise Järelevalve Amet
      • Riigi Infosüsteemi Amet

     7) Maaeluministeerium:
    • Maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
    • Maaeluministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid:
      • Põllumajandusamet
      • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
      • Veterinaar - ja Toiduamet

     8) Rahandusministeerium:
    • Riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo juhtimine, välisvahendite kasutamise korraldamine, riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamine, kohalike omavalitsuste arendamine, regionaalarengu, riigi- ja regionaalhalduse kavandamine ja koordineerimine ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
    • Rahandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:

     9)  Siseministeerium :
    • Riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
    • Siseministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
      • Kaitsepolitseiamet
      • Politsei- ja Piirivalveamet
      • Päästeamet
      • Siseministeeriumi valitsemisalas on Häirekeskus

     10) Sotsiaalministeerium:
    • Riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive , tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
    • Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:

     12) Välisministeerium:
    • Ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti seisukohtade kaitsmise tagamine EL Nõukogu alaliste esindajate komitees ning kohtumenetluses Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus, EV suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.


  • Ministri pädevus ministeeriumi juhina ja ministri õigusaktid. Ministeeriumi kantsleri pädevus ministeeriumi juhtimisel. Ministri ja kantsleri koostöö ministeeriumi juhtimisel (Vabariigi Valitsuse seadus)
    Minister vastava ministeeriumi juhina:
    1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi temale käesoleva seaduse lõikes nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires;
    2) vastutab PÕS, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, RK otsuste, VP seadluste, VV määruste ja korralduste täitmise eest;
    3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või VV määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
    31) vastutab EL õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires;
    32) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest EL otsustusprotsessis ning esindab Eestit EL Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
    33) korraldab Eesti esindamise EL Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
    34) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale EL institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse;
    4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle käesoleva seadus sätestatud korras;
    5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
    6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja, Välisministeeriumis peadirektori või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile;
    7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu;
    8) esitab VV ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning EL poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
    9) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved , lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
    10) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, välja arvatud juhud, kui see on sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;
    11) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistuskohtade koosseisud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
    12) esitab ettenähtud korras VV-le ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;
    13) annab VV-le aru ministeeriumi tegevusest;
    131) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes;
    14) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse või VV määruse, korralduse või peaministri korraldusega.
    (2) Kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel teiste ministritega, kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks VV-le.
    (3) Ministeeriumi struktuuriüksused, samuti tema valitsemisalas olevad asutused pöörduvad VV poole ministri kaudu.
    (4) Minister vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega.
    Ministri õigusaktid:
    (1) Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks.
    (2) Minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei anna määrusi ega käskkirju.
    (4) Määruse andnud minister vastutab määruse seaduslikkuse ning otstarbekuse eest.
    Ministri määrus:
    (1) Ministri määrus on õigustloov akt.
    (2) Ministri määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel on määrus antud. Kui VV on seaduse kohaselt volitatud andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata ka VV määruse sellekohasele sättele.
    (3) Ministri määrus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele.
    (4) Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler . Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes».
    (5) Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras.
    Ministri käskkiri:
    (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
    (2) Ministri käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele.
    (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes».
    (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele.
    Kantsleri pädevus:
    (1) Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.
    (2) Kantsleril on õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid.
    (3) Kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud.
    (5) Kantsler nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister.
    (6) Kantsler annab kaasallkirja ministri määrusele. Kui kantsler ei saa haiguse või muu takistuse tõttu oma ülesandeid täita, annab ministri määrusele kaasallkirja asekantsler või kantslerit asendama määratud ametnik .
    (7) Kantsler keeldub kaasallkirja andmisest, kui määrus ei ole kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Sel juhul esitab kantsler viivitamata ministrile kirjalikult motiveeritud seisukoha. Kui minister jääb endise otsuse juurde, annab kantsler oma kaasallkirja. Kantsleri kirjalik seisukoht lisatakse määrusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile.
    (8) Kantsler hoiab ministeeriumi vapipitsatit.
    (9) Kantsler korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega.
    (10) Kantsleri täpsemad tööülesanded ja nende täitmise kord sätestatakse ministeeriumi põhimääruses.
    Ministri ja kantsleri koostöö ministeeriumi juhtimisel:

    Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras.
    Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.
    Kantsler keeldub kaasallkirja andmisest, kui määrus ei ole kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Sel juhul esitab kantsler viivitamata ministrile kirjalikult motiveeritud seisukoha. Kui minister jääb endise otsuse juurde, annab kantsler oma kaasallkirja. Kantsleri kirjalik seisukoht lisatakse määrusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile.
  • Riigikantselei staatus valitsusasutuste süsteemis ja riigisekretäri pädevus ( Vabariigi Valitsuse seadus)
    Riigikantselei staatus: VV juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
    Riigisekretär:
    (1) Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister
    Riigisekretäri ülesanded Vabariigi Valitsuse töö korraldamisel:
    (1) Riigisekretär korraldab VV istungite ettevalmistamist ja protokollimist, VV määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas.
    (11) Riigisekretär edastab üksikjuhtumit reguleeriva ning isiku õigusi tekitava, muutva või lõpetava VV korralduse vastava menetluse algatanud haldusorganile , kes teeb korralduse isikule teatavaks.
    (2) Riigisekretär koostab VV istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega kinnitamiseks peaministrile. Riigisekretär jälgib, et VV õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses PÕS ja muude seadustega.
    (3) Riigisekretär annab kaasallkirja VV määrustele ja korraldustele ning VV istungi protokollidele.
    (4) Riigisekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui VV määrus või korraldus ei vasta PÕS või seadustele. Keeldumise esitab riigisekretär VV kirjalikult motiveerituna ja see lisatakse VV istungi protokollile. Kui VV jääb endise otsuse juurde, annab riigisekretär oma kaasallkirja. Riigisekretäri kirjalik seisukoht lisatakse VV määrusele või korraldusele ja see saadetakse viivitamata ÕK.
    (5) Riigisekretär teeb peaministrile ettepanekuid VV töökorralduse küsimustes.
    (6) Riigisekretär teeb peaministrile ettepanekuid ministri õigusaktide peatamise ja kehtetuks tunnistamise küsimuste VV istungi päevakorda kinnitamiseks vastavalt käesolevale seadusele.
    (7) Riigisekretär esindab seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ning edastamist §-s 441 sätestatud korras.
    Riigisekretäri muud ülesanded:
    (1) Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist vastavalt seadusele ja VV poolt kinnitatud vormile.
    (3) Riigisekretär täidab muid talle seaduse või VV õigusaktiga pandud ülesandeid.
    14. Maavanema pädevuse alused ja maavalitsuse ülesanded ( Vabariigi Valitsuse seadus)
    Maavanem: Maavanema nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse VV. Maavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal.
    Maavanema pädevus:
    1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest;
    2) juhib maavalitsuse tööd;
    3) annab oma tegevusest aru valdkonna eest vastutavale ministrile;
    4) koordineerib ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas;
    5) annab arvamuse ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste maakonnas asuvate kohalike asutuste juhtide ametisse nimetamise ja vabastamise kohta;
    6) informeerib valdkonna eest vastutavat ministrit ja kohalikke omavalitsusi regionaalpoliitika, samuti muudes täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste suhete küsimustes;
    7) teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu VV ja ministeeriumidele ettepanekuid valitsusasutuste kohalike ametiasutuste ning muude maakonnas asuvate riigiasutuste töö korraldamiseks;
    8) valdab, kasutab ja käsutab riigivara oma volituste piirides vastavalt seadusele;
    9) sõlmib VV volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks;
    10) teostab käesoleva VV seaduse sätestatud alustel ja korras haldusjärelevalvet KOV tegevuse üle, samuti täidab teenistusliku järelevalve ülesandeid vastavalt VV seadusele;
    11) suunab ja koordineerib maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tegevust;
    111) esindab seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist §-s 441 sätestatud korras;
    12) kinnitab maavalitsuse teenistuskohtade koosseisu kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud maavalitsuse struktuuri alusel;
    13) sõlmib ja lõpetab maavalitsuse töötajatega töölepingud, nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad ametnikud, samuti maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste juhid, kui seaduses või seaduse alusel kehtestatud VV määruses ei ole sätestatud teisiti;
    131) korraldab EL seonduvat riigisisest teavitustegevust maakonnas;
    14) esitab VV valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekud maavalitsuse kulude ja tulude eelarve eelnõu ning vajadusel lisaeelarve eelnõu kohta, valvab eelarve otstarbeka täitmise järele, tagab EL poolt eraldatud vahendite, abi ja toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise;
    15) kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist;
    151) kuulutab välja KOV volikogu täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu;
    152) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise maavalitsuses ja maavalitsuse haldamisel olevates riigiasutustes;
    16) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga.
    Maavalitsuse staatus ja ülesanded:
    (1) Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus.
    (2) Maavalitsus:
    1) korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist;
    2) valmistab ette maavanema korralduste eelnõusid või muid maavanema poolt nõutavate dokumentide projekte;
    3) korraldab ja kontrollib maavanema korralduste täitmist;
    4) korraldab maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust;
    5) korraldab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist;
    6) korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
    7) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga.
    (3) Maavanema poolt volitatud maavalitsuse ametnikel on õigus maavanema pädevuses olevates küsimustes saada maakonnas asuvatelt valitsusasutustelt ja muudelt riigiasutustelt ning KOV vajalikke dokumente ja muud informatsiooni.
    (4) Maavalitsus, selle struktuuriüksused ja ametnikud omavad teenistusväliste isikute suhtes võimuvolitusi vaid seaduses ettenähtud juhtudel.
    (5) Maavalitsuse kantselei, osakonnad ja ametiisikud suhtlevad VV, ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega maavanema kaudu.
    (6) Maakonnal võivad olla VV poolt kehtestatud korras kooskõlastatud sümboolika ja teenetemärgid. Maakonna sümboolika ja teenetemärgid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
    15. Omavalitsusüksuse ( vald/linn) ülesanded Omavalitsusorganid ( volikogu ja valitsus ) ja nende pädevuse alused ( Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus)
    Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus:
    (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
    (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
    (21) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldab omavalitsusüksus lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.
    (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1.–21. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:
    1) mis on talle pandud teiste seadustega;
    2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
    (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:
    1) mis on talle pandud seadusega;
    2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.
    (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
    Volikogu pädevus:
    (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
    1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
    2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
    3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
    4) koormiste määramine;
    5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
    6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;
    61) kinnisasja koormamine , kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;
    7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;
    8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine , kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;
    81) KOV üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;
    9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
    10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
    11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine , tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
    12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
    13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud juhul;
    14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
    15) vallavanema või linnapea valimine;
    16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
    17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
    18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
    19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu , lisatasu , hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
    20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
    21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
    22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
    23) valla või linna esindamise korra kehtestamine;
    24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
    25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
    251) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
    26) rahvakohtunikukandidaatide valimine;
    27) VP valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
    271) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;
    30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
    31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
    32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
    33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;
    34) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
    35) valla- või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
    36) valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;
    361) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
    362) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
    364) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
    365) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
    366) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;
    37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.
    (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.
    (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.
    Valla- ja linnavalitsuse pädevus:
    1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
    2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
    3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
    4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 2. lõike alusel delegeeritud valitsusele.
    (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
    (3) Valla- või linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.
    (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.
    16. Järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle (õiguskantsler, maavanem ja riigikontroll)
    (Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Õiguskantsleri seadus, Riigikontrolli seadus)
    KOV üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll:
    (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras.
    (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.
    (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle EV PÕS ja seadustele teostab ÕK.
    Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus

    17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt , määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti , määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused (Haldusmenetluse seadus).

    Haldustoimingud peavad olema:
  • Õiguspärased:
  • Kaalutlusõiguslikud
  • Vormivabadus ja eesmärgipärasusele lähtuvad
  • Uurimispõhimõtest lähtuvad
    Haldustoimingute liigid:
  • Reaaltoiming- nt riigihange, liikluse ümberkorraldus. Oluline, et ei kaasneks muutusi õiguskeskkonnas.
  • Õigustoiming- haldusakt ehk üksikakt, määrus, haldusleping
    Haldusakti õiguspärasuse eeldused: Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
    Kehtivuse eeldused:
    (1) Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist.
    (2) Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.
    Määruse õiguspärasus:
    (1) Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan .
    (2) Määruse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse 1. osas sätestatut, välja arvatud 1. peatüki 1. ja 2. jao ning 3. peatüki sätted.
    Määruse kehtivuse tingimused:
    (1) Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.
    (2) Määrus hakkab kehtima (jõustub) 3 päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seaduses ettenähtud juhul jõustub määrus käesolevas lõikes sätestatust varem.
    (3) Kui määrus on antud volitusnormi alusel, mis sisaldub VP poolt väljakuulutatud, kuid veel jõustumata seaduses, ei jõustu määrus enne seaduse jõustumist.
    Halduslepingu õiguspärasus: Haldusleping on õiguspärane, kui ta vastab käesoleva seaduse §-des 54–57 või §-des 89–91 ja § 92 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Nimetatud nõudeid kohaldatakse halduslepingule niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus halduslepingu olemusega.
    Halduslepingu kehtivus:
    Halduslepingu jõustumine:
    (1) Üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping jõustub tsiviilõiguslike lepingute jõustumiseks ettenähtud korras.
    (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusleping piirab kolmanda isiku õigusi, jõustub leping alates kolmanda isiku poolt sellekohase kirjaliku nõusoleku andmisest.
    (3) Kui teise haldusorgani nõusolekul antava haldusakti andmise asemel sõlmitakse haldusleping, ei jõustu see enne teise haldusorgani nõusoleku saamist.
    (4) Piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping jõustub määruse jõustumiseks ettenähtud korras.
    Halduslepingu muutmine ja lõpetamine:
    (1) Halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis kehtestatud erisusi.
    (2) Haldusorgan võib halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist.
    (3) Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab haldusorgan halduslepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral peab haldusorgan hüvitama lepingu teisele poolele sellega tekitatud varalise kahju.
    (4) Kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud, nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega.
    18. Riigivastutuse mõiste ja riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise alused. (Riigivastutuse seadus).
    Riigivastutus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus).
    Vastutuse alused:
    (1) Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
    (2) Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
    (21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib isik nõuda avaliku võimu kandja tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomase avaliku võimu kandja poolt, isiku õigusi rikuti oluliselt ning isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Kahju hüvitamist võib nõuda ka isik, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.
    (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
    (4) Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.
    • Varalise kahju hüvitamine
    • Mittevaraline kahju hüvitatamine

    Teema 5. Haldussund

    19. Haldussunni kohaldamise alused. Väärteomenetlus. (Loengu materjal)
    Haldussund ehk õiguslik sund (karistusõigus)- isiku õigusi võib piirata vaid seaduses ettenähtud korras ja seaduse poolt määratud ametnikuõiguse korral.
    Haldussundi:
    1) kohaldatakse eelkõige avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitseks
    2) kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid
    3) kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid
    4) kasutamise konkreetseteks eesmärkideks võib olla õigusvastase käitumise lõpetamine ja kahjulike tagajärgede ärahoidmine jne
    5) kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel
    6) põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel
    Väärteomenetlus:
    Süü
    Tahtlus Ettevaatamatus
    Hooletus Kergemeelsus
    20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha . Loengu materjal, Karistusseadustik , asendustäitmise ja sunniraha seadus)
    Väärteo eest kohaldatavad karistused:
  • Rahatrahv
  • Arest
  • Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine põhikaristusena
    Asendustäitmine:
    (1) Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine).
    (2) Kui asendustäitmist viib läbi kolmas isik, võib haldusorgan kohustada adressaati hoiduma asendustäitmise takistamisest. Haldusorgan annab asendustäitmist läbiviivale kolmandale isikule täitekorralduse.
    Sunniraha:
    (1) Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.
    (2) Sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus.
    (3) Adressaadil on õigus saada sunniraha tasumise kohta tasumist tõendav kviitung .
    Teema 6. Halduse kontroll
    21. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid Väline kontroll ( Riigikogu, Õiguskantsler, Riigikontroll, kohus) ja sisemine kontroll ( maavanema järelevalve kohaliku omavalitsuse üle; teenistuslik järelevalve) ( Loengu materjal)
    Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille
    eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine
    ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit.
    Internset ehk sisemist kontrolli teostavad halduse enda ametiasutused ja haldusametnikud.
    Selline kontroll võib omakorda jaguneda:
    1. Teenistuslik järelevalve esineb tsentralisatsioonisüsteemile rajatud ametkonnas ja põhineb
    subordinatsiooni- ehk alluvussuhetel. Seda liiki järelevalve sisuks on kontroll, mida teostavad
    kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse suhtes. Tee­nistus­likku järelevalvet korraldavad VV, minister, ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor, riigisekretär ja maavanem.
    2. Riiklikuks järelevalveks nimet internset halduse kontrolli, mis seisneb asutuste, amet­ nike ja teiste institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega alluvus- ehk subordinatsioonisuhetes. Riiklikku järelevalvet teostavad meie õiguskorras maavanemad, ministeeriumid seaduses ettenähtud juhtudel ja selleks otstarbeks loodud institutsioonid ning nende ametiisikud. Riiklik järelevalve on ministeeriumide valitsemisalas tegutsevate inspektsioonide põhiülesandeks ja ametite ülesandeks. Nt võib nimetada Keskkonnainspektsiooni, Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni, Tööinspektsiooni, Tervisekaitseinspektsiooni, Muinsuskaitseinspektsiooni, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Maa-ametit, Metsaametit, Patendiametit, Tarbijakaitseametit, Konkurentsiametit, Tolliametit, Maksuametit, Kodakondsus- ja Migratsiooniametit jt. Riiklikku järelevalvet teostavad institutsioonid ja nende ametiisikute järelevalvepädevus ning vastutus peab olema sätestatud seaduses.
    3. Enesekontroll ehk sisekontoll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees (samuti tema organi sees) ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli.
    Eksternset ehk välist kontrolli teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad
    ametiasutused, ametiisikud ja teised subjektid. Seda liiki kontrolli alaliikidana on käsitletud
    1. Poliitilist kontrolli avaliku haldusorganisatsiooni üle teostavad nn poliitilised institutsioonid, nagu parlament , erakonnad (parteid), ühendused, ajakirjandus ja kodanikud. Seda liiki kontrolli on tinglikult jaotatud kaheks: parlamendikontrolliks ja ühiskondlikuks kontrolliks
    2. Arvestuskontroll seisneb halduse majandusliku tegevuse nii õiguspärasuse kui ka otstarbekuse kontrollimises haldusorganisatsioonist väljaspool asuva organi poolt. PÕS kohaselt teostab meil arvestuskontrolli Riigikontroll, mis on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan.
    3. Õiguskantsleri järelvale- ÕK põhiülesandeks on PÕS ja õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse alusel teostada järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
    KOV õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
    4. Kohtukontrolli. Kohtulikku kontrolli teostavad sõltumatud ja professionaalsed kohtunikud, kes on vastava kõrgema juriidilise ettevalmistusega. Kohtuliku kontrolli mehhanismi käivitamiseks on vaja esitada protest või kaebus ( taotlus ) ja kontrolli ei algata kohus kunagi omal initsiatiivil.
    22. Teenistusliku järelevalve olemus ja ülesanded ( Vabariigi Valitsuse seadus)
    Teenistuslik järelevalve esineb tsentralisatsioonisüsteemile rajatud ametkonnas ja põhineb
    subordinatsiooni- ehk alluvussuhetel. Seda liiki järelevalve sisuks on kontroll, mida teostavad
    kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse suhtes. Tee­nistus­likku järelevalvet korraldavad VV, minister, ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor, riigisekretär ja maavanem.
    23. Vabariigi Valitsuse teenistusliku järelevalve pädevus, ministri teenistusliku järelevalve pädevus, maavanema teenistusliku järelevalve pädevus (Vabariigi Valitsuse seadus)
    Vabariigi Valitsuse järelevalvepädevus:
    (1) VV valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
    (2) VV tunnistab kehtetuks ministri määrusi ja käskkirju ning riigisekretäri käskkirju, mis ei ole vastavuses PÕS ja muude seaduste ning VV määruste ja korraldustega.
    (3) VV tunnistab kehtetuks ministri määrusi ja käskkirju ning riigisekretäri käskkirju nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt käesoleva seaduse §-le 100.
    (4) VV järelevalvepädevus laieneb ka käesolevas paragrahvis nimetatud ametiisikute toimingutele.
    Ministri teenistusliku järelevalve pädevus:
    (1) Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
    (2) Minister tunnistab kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid , mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega.
    (3) Ministril on õigus tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ametiisikute ja hallatavate riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt käesoleva seaduse §-le 100.
    (4) Teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametiisikute toimingute üle võib minister panna ministeeriumi kantslerile.
    § 96. Ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektori teenistusliku järelevalve pädevus
    (1) Ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor teostavad teenistuslikku järelevalvet ameti ja inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle ministri poolt määratud ulatuses ja korras.
    (2) Ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektori järelevalvepädevus ameti ja inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute antud riikliku järelevalve aktide ja toimingute üle sätestatakse eraldi seadustega.
    Maavanema teenistusliku järelevalve pädevus:
    (1) Maavanem teostab teenistuslikku järelevalvet maavalitsuse ametiisikute ning maavalitsuse hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle.
    (2) Maavanem tunnistab kehtetuks maavalitsuse ametiisikute ja maavalitsuse hallatavate riigiasutuste juhtide ebaseaduslikud aktid ning toimingud , välja arvatud aktid ja toimingud, mis on nimetatud isikute poolt antud riikliku järelevalve teostamisel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
    (3) Maavanem võib tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikute akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse tõttu vastavalt käesoleva seaduse §-le 100.
    24. Riigikontrolli staatus ja järelevalve pädevus ( Põhiseadus, Riigikontrolli seadus)
    Riigikontrolli staatus: Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan.
    Riigikontroll kontrollib:
    1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust;
    2) riigi vara kasutamist ja säilimist;
    3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist;
    4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.
    25. Õiguskantsleri järelevalve pädevus ( Põhiseadus, Õiguskantsleri seadus)
    Õiguskantsleri ülesanded:
    (1) ÕK on tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning KOV õigustloovate aktide EV PÕS ja seadustele vastavuse üle.
    (2) ÕK analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral RK ettekande.
    (3) ÕK teeb RK ettepaneku RK liikme, VP, VV, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele.
    (31) ÕK teeb Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud immuniteedi võtmiseks.
    (4) ÕK teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada VP kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.
    (6) ÕK teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle.
    (9) Õiguskantsler teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel.
    Teema 7. Avaliku ja erasektori koostöö alused ja korraldus
    26. Riik, maakond ja kohaliku omavalitsuse üksus (vald, linn ) kui ettevõtluskeskkond ning milliste vahendite / meetmetega saavad antud institutsioonid osaleda antud ettevõtluskeskkonna kujundamisel. ( Loengu ja seminari materjalid)
    Riik:
  • Soodsam maksusüsteem. Ettevõtluskeskkonna jaoks on äärmiselt olulised soodsad tingimused äritegevuseks. Kui riik määrab ettevõtetele liialt suure maksukoormuse, siis ei ole ettevõtjate jaoks atraktiivne ja kasumlik antud riigis ettevõtlusega tegeleda. Kui ettevõtja otsustab siiski äritegevusega alustada, siis võib ta ettevõtte registreerida teises riigis ja riigil jääb maksude näol tulu ikkagi teenimata ja samas peaks riik ka propageerima ettevõtluse arendut riigisiseselt. Probleemi oleks võimalik lahendada nt sellega, et alustava ettevõtte maksukoormust vähendada teatud perioodini või teatud kasumlikkuse tekkimiseni. Eeskuju võiks võtta Lätist kus on alustavatele ettevõtjatele väikesm käibemaksu- ja tööjõu kohustus, mis annab alustavatele ettevõtjatele võimaluse kasvada. Antud muudatused tuleks kasutusele võtul sätestada ka Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses.
  • Tööjõud . Probleemiks on kvalifitseeritud spetsialistide ning oskustööliste suurenev puudus. Haridussüsteemi väljund peaks olema paremas kooskõlas ettevõtete vajadustega, täna on ettevõtjate hinnangul kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus võrdlemisi halb. Eestit ees ootavad demograafilised arengud seavad tööjõu pakkumisele täiendavad ulatuslikud piirangud.
  • Haridus. Haridussüsteemi parandamine vastavuses ettevõtete vajadustele.
  • Maine parandamine rahvusvaheliselt
  • Halduskoormuse vähendamine
    Maakond:
  • Maakondlikud arenduskeskused- ettevõtjate nõustamine ja vajadusel ka finantstoe pakkumine äritegevuse alustamisel.
  • Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks. Enamus suuremaid ärisid asub Tallinna või selle lähiümbruses. Kuna aina enam toimub migratsioon suurlinnadesse, siis seoses sellega kaob väiksematest maakondades ja KOV- ides tööealisi inimesi, siis on ettevõtlus väiksemates maakondades päristud. Teatud maakondades võib tekkida probleem sellega, et tööjõudu ei ole ja teenuse pakkumine klientidele on kulukam eraldatuse (transpordikulud jms) tõttu.
  • Töötukassa, haridusasutuste algatused
    KOV:
  • Piirkonna arendus
  • Projekti (ettevõtetega koostöös)
  • Tööjõu leidmine
  • Transport
    27. Avaliku ja erasektori koostöö alused, valdkonnad ja vormid. ( Loengu ja seminari materjalid)
    AE koostöö alused:
  • Tegevuse läbipaistvus
  • Tegevuse sätestuseks oleva seadustiku puudumine
    Peamised avaliku- ja erasektori koostöövaldkonnad on:
    • Transport ja side – (teed, lennuliiklus, sadama infrastruktuur, ühistransport)
    • Haridus – ( eelkool , üld- ning rakendusharidusasutused, spordihallid ning kõrgharidusasutused)
    • Kommunaal- ja avalikud teenused (jäätmekäitlus, koostootmine ja küte, heitveed ja kanalisatsioon )
    • Ehitus (munitsipaal- ja sotsiaaleluruumid ning üürikorterid).
    AE vormid:
    1) Erastamine- riigi vara müümine/võõrandamine, kauba/teenuse pakkumise kontrolli loovutamine eraettevõttele, et elavdada turgu
    2) Lepingupõhine partnerlus - parema teenuse osutamiseks delegeeritakse eraettevõttele selle osutamine, säilitades samas teenuse järelvalve ja finantseerimisfunktsiooni
    3) Avaliku ja erassektori partnerlus (PPP) – avaliku sektori ja erasektori organisatsiooni koostöö hühiste huvide nimel
    27. Milles seisneb avaliku sektori ja erasektori organisatsioonide huvi koostööprojektide käivitamisel ja rakendamisel ning millised on koostööd soosivad/ toetavad asjaolud ?
    Olukorras, kus kapital on sisuliselt turult kadunud ning krediidivõime nõrk, on see üks võimalik viis majanduse elavdamiseks. Aitab kindlasti riigi rolli majanduses suurendada ning võib mõjuda positiivselt riigirahandusele. Lisaks võimaldab koostöö EL fondide raha kiiremini ja paremini kasutada ning võimaldab luua uusi töökohti.
    Avaliku sektor loodab tänu koostööle erasektoriga kaasata erakapitali investeeringuid (sageli selleks, et täiendada riiklike vahendeid või vabastada seda muuks otstarbeks), suurendada efektiivsust kasutades olemasolevaid resursse tõhusamalt ning reformida sektoreid tänu rollide, toetuste ja vastutuse ümberjaotamisega. Rahvusvahelised uurimused on näidanud, et partnerluse puhul on avaliku sektori ü ksus võimeline kokku hoidma ligi 15-20% projekti kuludest võrreldes traditsioonilise hankega.
    Kui arvestada viimaste aastate ehitushindade ülikiiret tõusu, on avalikul sektoril majanduslikult märgatavalt otstarbekam lasta erasektoril ehitada valmis nii mõnigi kool, haigla või tänav praegu, kui rahastada neid oma eelarvest mõne aasta pärast millal ehitamine võib maksta juba tunduvalt rohkem. PPP projektid pakuvad seega võ imaluse omavalitsustel viia ellu oma arengukava märgatavalt efektiivsemalt ja kiiremini, samas pakkudes erainvestoritele võimaluse jätta oma kapital Eestisse, investeerides selle avaliku sektori projektidesse.
    Koostöö ettevõtjadega tõstab teenuse kvaliteet ja tänu sellele saavad paljud haiglad ja koolid ehitatud.Koostööle erasektoriga võib etteheita, et partnerlus on enamasti läbipaistmatu ja kulukam kui tavaline riigihange ehk liialt ärimehi soosiv. Kui erasektoris on buum, siis riik ei ole enam atraktiivne
    Levinud probleem on see, et erainvestorid saavad suuremat kasumit, kui seda on valitsuse võlakirjade määr, kuigi enamik või kogu tuluga seotud riskid kannab avalik
    PPP projektides on reeglina avaliku ja erasektori vahel vastandlikud vajadused ning eesmärgid, mis kokkuvõttes täiustavad ü ksteist . Avaliku sektori vajadusteks ning eesmärgiks on enamasti pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ning sealjuures raha otstarbekamalt kasutada. Erasektori partneri vajadusteks on tulu teenimine tehtud investeeringutelt ning projektiga kaasnevate riskide kandmisest.
    Koostööläbi on võimalik luua uusi töökohti
    28. Millised on raskused, kitsaskohad ja ohud nii avaliku sektori kui erasektori organisatsioonidele koostööprojektide käivitamisel ja rakendamisel?
  • Riskijaotuse tõttu nõuab erasektor suuremat tasu, mis muudab projekti oluliselt kallimaks.
  • Puudub pädev kontroll projekti üle seadusandluse seiduskohalt.
  • Tihtipeale ei ole kulud raamatupidamlikult korrektselt kajastatud
  • Läbinähtavuse puudumine
  • Korruptsioonioht
  • Ebapiisav määratlus maksumuse osas (kulud peab kandma tulevane põlkond)
  • Teatud projektide puhul perioodi pikkus ja keskkonnamõjud
  • Võimu vahetus, kitsaskoht lepinguga
    29. Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja tingimused ( Halduskoostöö seadus, seminari materjalid )
    Haldusülesannet täitva füüsilise isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku usaldusväärsus :
    (1) Kui füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi käesolevas jaos isik) volitatakse täitma haldusülesannet, kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ isiku usaldusväärsust.
    (2) Isiku usaldusväärsust kinnitavad muu hulgas järgmised asjaolud:
    1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks;
    2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;
    3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise;
    4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris;
    5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid;
    6) tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust.
    Isikuga halduslepingu sõlmimise kord:
    (1) Isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
    (11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata järgmiste halduslepingute suhtes:
    1) kohaliku omavalitsuse üksuste liidule riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping;
    11) mittetulundusühingule, mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused, riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping;
    2) ülikooliseaduse § 501 lõikes 4 nimetatud haldusleping;
    21) ülikooliseaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud haldusleping;
    3) erakooliseaduse § 22 lõigete 21 ja 22 alusel sõlmitud halduslepingud;
    31) kohtute seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud haldusleping;
    4) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses tervishoiuteenuste ja kiirabiteenuste tellimiseks sõlmitav haldusleping;
    5) planeerimisseaduse §-s 130 nimetatud leping;
    6) perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 3 ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 11 lõikes 2, § 20 lõikes 3, § 36 lõigetes 3 ja 4 ning § 38 lõikes 1 nimetatud haldusleping;
    7) sotsiaalhoolekande seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud haldusleping;
    8) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 15 lõikes 2, § 16 lõikes 3, § 22 lõikes 2 ja § 23 lõikes 2 nimetatud halduslepingud;
    9) taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 82 lõikes 1 ja § 90 lõikes 1 nimetatud halduslepingud;
    91) taimekaitseseaduse § 874 lõikes 1 nimetatud haldusleping;
    10) veterinaarkorralduse seaduse § 13 lõikes 4 nimetatud haldusleping;
    12) tervise infosüsteemi volitatud töötlejaga sõlmitav haldusleping;
    13) kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud haldusleping;
    14) maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 8 ja § 19 lõikes 2 nimetatud haldusleping;
    16) jahiseaduse § 29 lõikes 2, § 36 lõikes 2 ja § 45 lõikes 2 nimetatud halduslepingud;
    18) tervislikku seisundit kajastavate registrite volitatud töötlejatega sõlmitavad halduslepingud;
    19) spordiseaduse § 61 lõike 1 alusel asutatud spordi andmekogu volitatud töötlejaga ja § 91 lõike 4 alusel sõlmitav haldusleping;
    20) asendusteenistuse läbiviimiseks sõlmitud haldusleping;
    21) muuseumiseaduse § 9 lõike 2 alusel riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks sõlmitav haldusleping;
    22) metsaseaduse § 6 lõikes 3 nimetatud haldusleping;
    23) liikluskindlustuse seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud haldusleping;
    24) ühistranspordiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud haldusleping.
    (2) Riigihanke hankemenetluse korraldamiseks ettenähtud kord kehtib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitava halduslepingu kohta, sõltumata halduslepingus ettenähtud haldusülesande täitmise tellimise maksumusest.
    (3) Pakkujate kvalifitseerimisel on hankemenetluse korraldaja kohustatud kontrollima pakkujate vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
    (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingute suhtes ei kohaldata riigihangete seaduse §-sid 107–114 ja 117–129.
    (5) Riigihanke hankemenetluse korraldamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitava halduslepingu sõlmimiseks ei rakendata riigihangete seaduse hanketeate, eelteate ja riigihanke aruande riiklikule riigihangete registrile esitamise korda. Hanketeade halduslepingu sõlmimiseks ja sellele vastav aruanne ning vajaduse korral aruande lisa avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, arvestades riigihangete seaduses sätestatud tähtaegu.
    Haldusülesande täitmine riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega eraõigusliku juriidilise isiku kaudu:
    (1) Vabariigi Valitsuse otsusega volitatakse haldusülesanne täitmiseks riigi äriühingule, riigi sihtasutusele või äriühingule, milles riigil on enamusotsustusõigus.
    (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatakse haldusülesanne täitmiseks äriühingule, mille ainus osanik või aktsionär on vastav kohalik omavalitsus või milles vastaval kohalikul omavalitsusel on enamusotsustusõigus, või sihtasutusele, mille ainuasutaja on vastav kohalik omavalitsus.
    (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut. Halduslepingu sõlmimisel rakendatakse riigihangete seaduses sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korda.
    Üldine teema:
    30. Millised on Teie arvates avaliku halduse arendamisel lahendusi nõudvad aktuaalsed probleemid käesoleval ajal? Mis on teie arvates nende probleemide tekkepõhjused ning võimalikud lahendused? ( Vt. ka Abimaterjal ÕISis – Teemapaber riigivalitsemise reformist)
  • Suutmatus tagada kodanikele neile PÕS-is lubatud tervisekaitse. Tervishoid on viimastel aastatel kvaliteedis langenud. Arstiabi ei ole rahvale kättesaadav riigi suutmatuse tõttu tagada töötajaskonnale piisav tasu ja hea töökeskkond, mis tagaks selle, et arstid EST ära ei läheks (teisele riigile tulu teenima ). Vähendada RK, VV, VP palkasid ja saadud kasud suunata kasulikumalt.
  • Vavanev rahvastik ja vähene pealesünd
    – finantsiline jätkusuutlikkus: ohjata ja vajaduse korral kärpida eelarvekulusid, et vähendada eelarvepuudujääki ja valitsusvõlga;
    – valitsuse töö efektiivsus: tõhustada riigivalitsemist, et vähendada kodanikel ja ettevõtetel riigiga asjaajamisele kuluvat aega ja raha;
    – õiguslik keskkond: luua soodne ettevõtlus- ja ärikeskkond
    31
    • .DOC Laadi alla originaalfail 31 lk · .doc · 15 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    AVALIK HALDUS 2016 kevad #1 AVALIK HALDUS 2016 kevad #2 AVALIK HALDUS 2016 kevad #3 AVALIK HALDUS 2016 kevad #4 AVALIK HALDUS 2016 kevad #5 AVALIK HALDUS 2016 kevad #6 AVALIK HALDUS 2016 kevad #7 AVALIK HALDUS 2016 kevad #8 AVALIK HALDUS 2016 kevad #9 AVALIK HALDUS 2016 kevad #10 AVALIK HALDUS 2016 kevad #11 AVALIK HALDUS 2016 kevad #12 AVALIK HALDUS 2016 kevad #13 AVALIK HALDUS 2016 kevad #14 AVALIK HALDUS 2016 kevad #15 AVALIK HALDUS 2016 kevad #16 AVALIK HALDUS 2016 kevad #17 AVALIK HALDUS 2016 kevad #18 AVALIK HALDUS 2016 kevad #19 AVALIK HALDUS 2016 kevad #20 AVALIK HALDUS 2016 kevad #21 AVALIK HALDUS 2016 kevad #22 AVALIK HALDUS 2016 kevad #23 AVALIK HALDUS 2016 kevad #24 AVALIK HALDUS 2016 kevad #25 AVALIK HALDUS 2016 kevad #26 AVALIK HALDUS 2016 kevad #27 AVALIK HALDUS 2016 kevad #28 AVALIK HALDUS 2016 kevad #29 AVALIK HALDUS 2016 kevad #30 AVALIK HALDUS 2016 kevad #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kerliriisman Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    AVALIK HALDUS
    Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel
    aineprogrammi teemade osas
    Avaliksektor erasektor kodanikuühiskonna olemus struktuur sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses põhiseaduslikud institutsioonid Riigikogu Vabariigi President Vabariigi Valitsus Riigikohus Õiguskantsler Riigikontroll Eesti Pank kohalik omavalitsus

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Avalik haldus-eksami kordamiseks
    36
    doc

    Avalik haldus, eksami kordamiseks

    TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine;

    Avalik haldus
    Valitsemine
    3
    docx

    Valitsemine

    sunniga), õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldamisel. Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme liikmeteks on 2016. aasta seisuga 27 Eesti linna, 15 valda ja 1 ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. alev. Riiklikud Omavalitsuste üleriigiline nõupäev 11. veebruar 1994 maksud:tulumaks;sotsiaalmaks;maamaks;hasartmängumaks;kä Nõupäeva otsus: Pidada otstarbekaks Eesti Linnade Liidu, Eesti ibemaks;tollimaks;aktsiisid;raskeveokimaks. Maamaks on riiklik

    Ühiskond
    Eesti valitsemissüsteemid
    20
    pdf

    Eesti valitsemissüsteemid

    14. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. Osalejad: RK liikmed, President, valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, riigikontrolör, teenindav/administratiivne personal (kõik, kellel on soovi). Ettekanded 20 min, esinevad juhtivkomisjon ja eelnõu algataja. Sõnavõtt mõeldud fraktsioonidele 2.5 min. Küsimus 1 min. Kõne 5 min. 15. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus. Erakorraline istungjärk+ täiendav istung, kvooruminõue; komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamist juhiste andmiseks. Salajane: Isikuvalimised ja nimetamised (mitte poliitilised/mitte erakondlikud ametikohad). 16. Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi. Komisjonide ettepanekul, moodustavad RK juhatus ning hääletamine istungi alguses (päevakorra vastuvõtmine). Muudatusi

    Eesti valitsemissüsteem
    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
    19
    doc

    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

    KOORDINEERIB istungite ajakava, tagab istungi KORRA, KIRJUTAB ALLA vastuvõetud seadustele ja otsustele SAADAB eelnõud VALITSUSELE Täidab PRESIDNEDI ÜLESANDEID 9. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. RK analüüsiasutus - tagab sõltumatu ekspertiisi Juriidiline nõustaja - kuidas koostada seaduseelnõu tegeleb asjaajamistega ehk stenogrammid, materjalid, arhiivid, registrid jms valimiskomisjonide teenindamine + rutiinsed funkts: haldus, tehnika jne. 10. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus. ALATISED KOMISJONID - tegelevad kindla valdkonnaga, kõige tähtsamad, seadusandluse arutamine ja ettevalmistamine, poliitikate, otsuste kujundamine. KONTROLLIB VALDKONNA 3 PIIRES TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU TEOSTAMIST. nt. keskkonna, kultuuri maaelu majanduse, välis, õiguse, riigikaitse komisjonid

    Eesti valitsemissüsteem
    Avaliku halduse eksamiks kordamine
    32
    pdf

    Avaliku halduse eksamiks kordamine

    puhkusetoetus, õ igus sõ idukulude hü vitamisele jne. Erinevused: avs- koosseisu nimestik ja palga astmestik on paika pandud, töölepingut ei ole – nimetamine/vabastamine ametist, kindlad nõuded, et saad tööd avs: vanus, teovõime, keel, haridus, kodakondsus, mujal ei või teenida tulu, peab deklareerima enda kui ka lähendaste majandusike tulusid, pikem puhkus, teise koefitsiendiga pension. Ers – eesmärk teenida tulu, omaniku huvi avs- avalik huvi, ühiskonna ühtlase arengu tagamine, etteplaneerimine, tegutsetakse poliitiselt kui turuvajaduste järgi. Avalikus teenistuses ja erasektoris töötamise erinevus ATS- avaliku teenistuse seadus Eesti avaliku teenistujad on mitmes mõ ttes priviligeeritumad kui tö ö tajad, sest neil on suuremad sotsiaalsed õ igused ja tagatised. Samal ajal sä testab ATS ametnikele seoses avalikes huvides tegutsemise ja avaliku võ imu teostamisega hoopis rohkem kitsendusi ja kohustusi.

    Haldusjuhtimine
    Avalik haldus konspekt
    25
    doc

    Avalik haldus konspekt

    o Paindlik eelarvetsükkel (raha ei lähe aasta lõpus kaduma) o Äriühingu eesmärk on raha teenida  Riigiasutus: hallatav asutus o Käsutatav o Aastane eelarvetsükkel o Eesmärk ei ole raha teenida, võimalus teenida omatulu ja suunata see ettenähtud valdkonda o Seotus või läbipõimumine teiste asutuste põhitegevusega Viies loeng. Testidest, Avalik õiguslik juriidiline isik jne. Testidest  Selgita lühidalt, mis on avalik hüve (public good), mis on avaliku hüve 2 olulisemat tunnist, too näide avalikust hüvest  Avalik hüve – mitterivaliteetne (non-rivalrous) ning mittevälistatav (non- excludable)  Teine küsimus – põhiseaduse üle normikontrolli teostavad institutsioonid Põhiseaduse järelvalve:

    Avalik haldus
    Avaliku halduse konspekt
    19
    doc

    Avaliku halduse konspekt

    AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8

    Avalik haldus
    Halduskorraldus
    6
    docx

    Halduskorraldus

    erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor ­ AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) ­ Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor ­ Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt on avalik haldus materiaalses mõttes

    Ettevõtluskeskkond


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun