olulisemaks peeti rohkem varjatud ohte: terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid, riikide kokkuvarisemine, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, piirhaldus. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegia 2005:94) Euroopa julgeolekustrateegia kehtestab üle Euroopalise julgeolekukeskkonna, milles Euroopa Liidul on tähtis roll ´´õiglasemas, turvalisemas ja ühtsemas maailmas. (Enhancing EU... 2008:11) 2. SISEJULGEOLEK JULGEOLEKU OSANA Sisejulgeolek üldise julgeoleku osana on leidnud käsitlemist Eesti Vabariigi julgeoleku poliitika alustest (2004), kus sisejulgeolek on üks osa Eesti rahvusvahelisest julgeolekust. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiad 2005:25) Julgeoleku eristamine sise- ja välisjulgeolekuks on keeruline. Mõlemad on omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad teineteist vastikkuselt. Väline julgeolek hõlmab riigi välispoliitikat,
ainetuid väärtusi ning infrastruktuure, kaitsevad nende toimingute eest, leevendavad rünnete toimet ja tagavad jätkusuutlikkuse pärast rünnet. Samuti on siseministeeriumil ja valitsemisala asutustel kriisireguleerimise ja päästealatööde ning kodakondsuse ja migratsiooni korraldamise ülesanne. Kokku töötab sisejulgeoleku valdkonnas igapäevase heaolu loomiseks peaaegu 10000 töötajat. Sisejulgeolekuvaldkonnas on siseministeeriumil ja valitsemisala asutustel ülesanne tagada riigi sisejulgeolek ja kaitsta avalikku korda, valvata ja kaitsta riigipiiri ning tagada piirireziim. Siseministeeriumis tegelevad sisejulgeolekuvaldkonnaga järgmised osakonnad:Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond, pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond, migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond, sisejulgeolekupoliitika osakond, teabeseireosakond ja välisvahendite osakond. Osakonnad alluvad oma töös siseministeeriumi asekantsleritele.
Kalevipoeg kui siseminister Sisejulgeolek Kaitses lambaid hundi eest Kutsus eestlasi võitlema raudmeestega Võitles raudmeestega Korraldas lahingutegevust Assamalla lahingus Sealhulgas tegeles sõjastrateegiaga ja valmistas mehi ette tulevateks sõdadeks ja lahinguteks Teised siseriiklikud punktid Pidas plaani, kuidas rajada kantsi, mis pakuks tema rahvale küllaldast kaitset Rajas linnu (koos Alevi, Sulevi ja Olevipojaga) Soovis luua silda üle Peipsi järve Kikerpära soos aitas paharettidel sood kaheks jagada Ei petnud oma "valijate" lootusi Enne sõda raudmeestega mattis varandused Koostajad: Siim Suurkask Arina Vassiljeva Anders Uusna 2009
Advokaat kohtualuse kaitsja, kelle ülesandeks on esindada kohtualuse huve. Prokurör ehk süüdistaja. Jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Kaasistuja kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õiguseid omav kriminaalasju lahendav isik. Riigikaitse ja riiklik julgeolek. 1. Mis on riigikaitse ja miks seda vaja on? Riigikaitse on valdkond, mis kaitseb riiki. Seda on vaja, et tagada kehtiva riigikord ja riigi iseseisvus. 2. Selgita mis on sisejulgeolek ja välisjulgeolek? Sisejulgeolek valdkond, mis tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sinna kuulub õigus- ja korrakaitse. Välisjulgeolek valdkond, mille eesmärk on tagada riigi rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. 3. Selgitage kaitsevägi ja kaitseliit. (mis on sisu + ülesanded)? Kaitsevägi Eesti relvajõud, mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridesttegevteenistujatest.
vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure
SOTSIAAL- DEMOKRAATLIK- ERAKOND ALLAN AUG ERKI BAUMANN SOTSIAALDEMOKRAATIDEST o Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub hetkel üle 4500 liikme. o Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. o SDE on üks kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti erakond. o SDE logo on punane roos, mis osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Ka teistes riikides on punane roos paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks. SDE ESIMEES o SDE esimees alates 16. oktoobrist 2010 on Sven Mikser. o Ta sündis 8. novembril 1973 Tartus ning kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda alates 2005 aasta maist. o 20022003 a. oli Sven Mikser Siim Kallase valitsuse kaitseminister. o 26. mail 2009 nimetas NATO Parlamentaarse Assamblee täitevkomitee Sven Mikseri assamblee eriraportööriks. VÄLIS- JA JULGEOLEKU- POLIITIKA VÄLISPOLIITIKA EESMÄRK o Välispoliitika aitab kindlu...
Totaalkaitse Koosneb viiest komponendist: Psühholoogiline kaitse Psüühilise ja füüsilise seisukorra parandamine Tahte kasvatamine ja edendamine Mentaliteedi kujundamine Majanduslik kaitse Majanduse teovõime säilitamine Infrastruktuuri rakendamine riigikaitse huvides Kriisivarude kogumine, autonoomia säilitamine Tsiviilkaitse - Sisejulgeolek Mittesõjaliste ülesannete täitmine Kriisireguleerimine Tsiviilvalmidus - Seotud tihedalt tsiviil ja majandusliku kaitsega Riigi ressursside kasutamine kõige otstarbekamalt sõja olukorras ( et meditsiin, transport jne töötaks) Sõjaline kaitse Preventiivsus Vastupanu piisavus Koostöövõimelisus
Kuidas on tagatud Eesti riigikaitse ja riiklik julgeolek? Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sisejulgeolek kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on arvatavasti armee ehk sõjavägi. Sõjavägesid on suuremaid ja väiksemaid; vabatahtlikest koosnevaid, üldise sõjaväekohustuse või palgalise teenistuse põhjal komplekteerituid. Tänapäeval on Eestis kaitseväeteenistus üldine ja kehtib 16 - 60-aastasele tervetele Eesti meeskodanikele
detsembrist 2010 Michail Mianikovic. Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis on Ivonka Survilla. Riigikaitse Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust, Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonas, staap Barysas, lisaks regulaarvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed kaitseväed, mis on relvajõudude reserviks, mis mobiliseeritakse sõja alguses. Sisejulgeolek Valgevene sisejulgeolekut tagavad asutused on: Valgevene Julgeolekunõukogu, Valgevene Vabariigi Riiklik Julgeoleku Komitee, Riiklik Majanduskuritegude Uurimiskomitee, Riigikaitse Peavalitsuse Presidendi Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus (""). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee jaRiiklik Piirivalvekomitee. Rahvastik 2007. aasta 1. juuli seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (KAUGÕPE) Küsimus 11 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mitmete ühishüviste puhul (sisejulgeolek, riigikaitse jms) puudub traditsiooniline turg, seepärast ei saa hinda määrata. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 13 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 14 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on l...
Koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik. KORRAKAITSE JA RIIKLIK JULGEOLEK Riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: Riigikaitse kitsamas tähenduses(armee ja selle reservid) Riigikaitse laiemas tähenduses ( sisemine julgeolek(politseiasutused, luureteenistused), välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste org., kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje), piirivalve (ka toll) ) EESTI SISEJULGEOLEK Avaliku korra kaitsmine on Eestis politseijõudude ülesanne. Kaitse all : kõik EV territooriumil viibivad isikud, sõltumata kodakondsusest. Tegevusvabadust piirab ebaseaduslik füüsiline, psüühiline vägivald, inimese väärikust alandav kohtlemine või karistus. Politsei, kaitsepolitsei PPA- politsei- ja piirivalveamet (juht Raivo Küüt), KAPO- kaitsepolitseiamet (juht Raivo Aeg) EESTI VÄLISJULGEOLEK Kaitsevägi + Kaitseliit Kaitseväejuhataja: Riho Terras
julgeolek eesmärgiks on tagada tagada riigi ja rahva kaitse inimeste igapäevane võimaliku kallaletungi julgeolek ja seaduslike korral. õiguste austamine. Riigikaitse eesmärk on kehtiva riigikorra ja riigi Sisejulgeolek (õigus- ja iseseisvuse tagamine. korrakaitse) kuulub sise- Riigikaitset korraldab ja justiitsministeeriumi kaitseministeerium. valitsusalasse. Eesti riigikaitse on ülesehitatud reservarmee põhimõttel.
Riigisekretär – kõrgem riigiametnik, kes juhib Riigikantseleid: nimetab ja vabastab ametist peaminstri, võtab osa valitsuse istungitest 15. Nimetage valitsuse ülesanded õigusalases tegevuses, majanduses, sotsiaalse heaolu ja kultuuri alal ning välissuhtluses vt. õpik lk. 86 Õigusalases tegevuses – esitada parlamendile seaduseelnõusid ja seaduste muutmise ettepanekuid; sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise; tagada kodanike turvalisus ja riigi sisejulgeolek Majanduses – koguda makse, korraldada riigiettevõtete majandamist; koostada riigieelarve ja jälgida selle täitmist; arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas – korraldada haridust ja tervishoidu; tagada inimväärne elatustase; maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, pensione ja abirahasid; kaitsta elu- ja looduskeskkonda Välisuhtluses – korraldada suhtlemist teiste riikidega; tagada riigi välisjulgeolek 16. Nimetage EV ministrid.
ESKERAKOND Kelly, Iti, Mailis, Mihkel 10.S IDEOLOOGIA Vabameelne Turvaline Euroopalik heaoluriik Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik: 1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool 1966-1968 Tartu 7. Keskkool 1968 Tartu Kaugõppekeskkool 1973 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloolane AJ...
1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja ...
1. Kaudsed maksud om oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetukekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 2. Kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. V 3. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt surema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V 7. Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. T 8. Lõbustusma...
oluline Kantsler – Korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagab sujuva töö ka ministrite vahetumise perioodil Riigisekretär – Hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamisi; juhib riigikanseleid Valitsuse ülesanded Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid Sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisejulgeolek Majanduse vallas: Koguda makse Korraldada riigietevõtete majandamist Juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat Koostada riigieelarve, jägida selle täitmist Arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: Korraldada haridust ja tervishoidu Tagada inimväärne elatustase Maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid
kohta Kriminaalasja lahendamisel kohtunik, advokaat, prokurör, 2 kaasistujat Kohtunik korraldab kohtumõistmist, ametisse nimetab president Advokaat e. kaitsja juriidilise haridusega spetsialist, ülesandeks kohtualuse huvide esindamine Prokurör e. süüdistaja peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest RIIGIKAITSE kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine, kõrgeimaks juhiks president · Sisejulgeolek inimese igapäevane julgeolek ning seaduslike õiguste austamine, kuulub sise- ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse · Välisjulgeolek tagab riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral Kaitseväeteenistuse kohustus kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele, ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Reservarmee riigikaitse ülesehitus, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis
Kaotati lkaupade vaba liikumist takistavad tegurid. 2002 võet kasutusele euro, millega oli loodud siseturg. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks sisejulgeolek. Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (opt-out-e) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet
Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Esimene osa. 2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eest...
Laen, kõrvale pandud raha. Eelarve defitsiidi elluviimine 1) Reformi elluviimine 2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada Maksukoormus
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
on võimalik abi paluda Prantsusmaa saatkonnalt, kes aitab Teil kodumaale tagasi pöörduda. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks sisejulgeolek. Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (optoute) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt
Alustatud kolmapäev, 20 detsember 2017, 16:14 Olek Lõpetatud Lõpetatud kolmapäev, 20 detsember 2017, 17:06 Aega kulus 52 min 27 sekundit Hinne 48.0, maksimaalne 60.0 (80%) Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Hasartm...
Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. – Tõene Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. – Tõene Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. – Vale Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seos...
Demokraatlik riik Riigi jaotuvad põhimõtteliselt: Diktaatorlikud riigi: Autoritaarsed Totalitaarsed, ehk riigikesksed Riik ->Ühiskond -> inimene Inimõigustega ei arvestata. Põhiseaduslikud riigid: Parlamentaalsed Presindentaalsed Inimkesksed riigid, Inimene -> Ühiskond -> Riik Suhte inimene -> Riik põhilised konstitueeritud vormid on: Kodakondsus Maksud (maksukohustus) ja nende eest kaudselt avalike teenuste saamine (riigi fuksioonide realiseerimine) näiteks: välis- ja sisejulgeolek, tagatud avalik kord jne. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamist. Valmisõiguse kaudu (parlament, riigipea valik, kohaliku omavalitsuse esinduskogu Rahvahääletus ja küsitlus ja rahva algatus. Korporatiivse tegevuse õiguse ja vabaduse kaudu (erakonnas, poliitilises liikumises osalemine) Koolikohustus Eesti riigiõiguslik areng 1917-1992 Eelkkonstitutsioonideks loetakse: Maanõukogu 15(28nov) 1917 otsust kõrgeimast võimsust 24 veebr 1918 kuulutatud manifest kõigile Eestimaa
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 ...
juhtumitega, kontrollimaks, kas on tegutsetud seaduste piires Riigikontroll teostab järelvalvet riigi ja omavalitsuste tegevuse, eriti maksutulu kasutamise üle. Selleks on paljudes asutustes sisekontroll; juht Mihkel Oviir Korrakaitse vajalik riigi ja korra kaitsmiseks Julgeolek: 1. välisjulgeolek- riigi kaitsmine välisriikide agressiooni eest. Selleks on meeskodanikele rakendatud ajateenistus 2. sisejulgeolek võitlus riigisisese kuritegevusega. Teostavad Politseiamet, Kaitsepolitsei(KaPo) jne. Avalik sektor Koosneb riiklikest avalik - õiguslikest institutsioonidest. Riik tagab haridus- ja tervishoiuteenused, annab välja dokumente, haldab andmebaase ja registreid ning edendab kultuuri. Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, nt ministeeriumile, vaid toimivad iseseisvalt. Riik eraldab selleks raha ja tellib neilt
Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand. Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne-Rooma keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma riigi lõpp Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu. Võitluseks araablaste vas...
täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju välja anda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas
Esimesel kohal on inmene ja tema vajadused 2. Riik on esimesel kohal ja inimene on riigi jaoks. Põhiseadusliku riigi korraldusega ühiskonnas on riigi elu korraldamisel otsustav osa rahval. Sellises riigis ei ole töökohustust. Inimese vabadus. Tagatud inimõigused. Tagatud isiksuse vaba eneseteostus. Ülimuslik on põhiseadus ja seadus. Suhte inimene- riik põhiline vorm on: kodakondsus maksud( maksukohustus). Kaudselt saadme tagasi teenuseid /riigi funktsiooonide realiseerimin. Välis ja sisejulgeolek. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamises. A) valimisõiguse kaudu( parlament, riigipea, kohalik omavalitsus). B) Rahvahääletusel- Suhte ja küsitluse kaudu C) korporatiivse tegevuse õigue ja vabaduse kaudu. (Erakonnas või poliitikas osalemine ). D) koolikohustus, meeste sõjaväe kohustus. Võivad olla oma olemuselt parlementaalsed ja presidentaalsed riigid võimuda jagamise erisus (Usa, Prantsusmaa ). Ditaatorlikud riigid- ühiskond on riigikeskne
Minister- teatud valdkonna juht valitsuses Portfelliga minister- minister, kes juhib mingit valdkonda ja ministeeriumi Portfellita minister- minister, kes juhib mingit valdkonda aga ei juhi ühtegi ministeeriumi. kantsler- juhib ministeeriumi igapäevatööd ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. (Tõnis Saar) Riigikantsler ehk riigisekretär- Juhib riigikantselei tööd, ning kindlustab asjaajamise valitsuses. Prioriteedid: 1.) sotsiaalne kaitse 2.) sisejulgeolek 3.) töövõimereform 4.) julgeolek Valitsuse iga sõltub ...seadusega kehtestatud valitsemiskorraldusest ...valitsuse töö tulemuslikkusest Üheparteiline või mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus Kohtuvõim Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum Õiglus- inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonnas tunnustamine ning nendega arvestamine
lahkumisel valitsusest või teiste parteide soovimatusel osaleda valitsemisel. Vähemusvalitsus saab toimida ainult siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. 5.3. Eesti valitsuse struktuur: Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 12 välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi.
koalitsioonipartneri lahkumisel valitsusest või teiste parteide soovimatusel osaleda valitsemisel. Vähemusvalitsus saab toimida ainult siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. 5.3. Eesti valitsuse struktuur: Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid.
staabiülemaid. Ameerika Ühendriikide eraldatuse tõttu potensiaalsetest vaenlastest Vaikse ja Atlandi ookeaniga ning ainsaks reaalseks ootamatuks rünnakuohuks Ameerikale on mandritevaheliste- või avakosmoses paiknevate raketikomplekside rünnak, mille ärahoidmiseks ning õigeaegseks eelhoiatusprogrammiks on NORAD (Ameerika Ühendriikide ja Kanada Põhja-Ameerika õhukaitsesüsteem), keskus algselt Colorado Springsis ja hiljem 1962. aastast Colorados Cheyenne mäes. Ameerika Ühendriikide sisejulgeolek Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleksüsteemi ehk luurekogukonna moodustavad pärast 9/11 terrorirünnakut reorganiseeritud sisejulgeolekuasutused, mille juhiks on riiklik julgeolekudirektor (ameerikapäraselt Director of National Intelligence) James R. Clapper Jr, kelle üldalluvuses on Sisejulgeolekuministeerium, Föderaalne Juurdlusbüroo Ameerika Ühendriikide välispoliitika Rahvastik USA rahvaarv 19502050 võrrelduna teiste riikidhttp://et.wikipedia.org/w/index.php?
Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Koalitsiooni:kekserakond, isamaa ja res publica liit, eesti vabaerakond. Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti
Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Koalitsiooni:kekserakond, isamaa ja res publica liit, eesti vabaerakond. Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti.
vahetatakse ainult see üks minister välja. Mida rohkem on valitsuse toetajaid parlamindis, seda lihtsam on tal võimul püsida ja oma poliitikat teostada. Üheparteilise valitsusse saab moodustada harva ja seda juhul kui antud partei saab riigikogu valimistel vähemalt 51 kohta. Enamasti moodustavad valitsuse 2-3 parteid. St moodustatakse mitme parteiline ehk koalitsiooni valitsus. RIIGIKAITSE. Riigi kaitse tähendab nii sisejulgeolekut kui välisjulgeolekut. Sisejulgeolek kuulub siseministeeriumile (politsei) ja ministeeriumi (kohtud; kurjategijate karistamine) valitsusse. Välisjulgeolek kuulub kaitseministeeriumile (sõjavägi) haldus alasse. Tp eestison kaitseväe teenistus üldine ja kehtib 16-ne kuni 60a tervetelt eest mees kodadikele. Ajateenistusse 18-27a terveid eesti kodakonsusega mehi. Kestab olenevast sõjavälja õppest 8-11 kuud. Kuni 60a isikud võib kord 5a jooksul kutsude reservõppusele. Riigikaitse kõrgemaks juhiks pn president
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aa...
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail...
Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas...
ametnikele, kellel tavaline süsteem jääks kitsaks Eelarvemudel: 1) avaliku sektori eelarve on suunatud liiga suures ulatuses tarbimisele; 2) arengule suunatud eelarve edendaks investeerimist (innovatsiooni) ja teadlikku arendustegevust. Eelarve seisukohalt sobiks arendusorganisatsioonile sihtasutuse või äriühingu vorm. SMIT on Siseministeeriumi hallatav asutus, mille... Visioon on: sisejulgeolek läbi avatuse, koostöö ja innovatsiooni. Missioon on: luua arenduskeskkond, mille kaudu oleks tagatud SM IKT keskne koordineerimine ja ühetaolised arendusprotsessid. Loeng: KOV + Kokkuvõte kohaliku omavalitsuse olemusest (ÕIS) Subsidiaarsuse põhimõttel (otsustamine võimalikult kodanikulähedaselt), kohalik demokraatia Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku
); - "tahtele" > ametnikud ja valvurid ("epikuroi"; phylakes"). Nende kõlbeline ülesanne on abistada valitsejaid (juhtivat seisust ehk tõelist vaimuaristokraatiat) seaduste kehtestamisel kui ka seaduste rakendamisel (õiguse kohaldamisel) ning õigusemõistmisel. Peale selle on nende ülesanne riigi stabiilsuse, st riigi julgeoleku tagamine: a) sisejulgeolek - traditsiooniliselt spetsiaalsete avaliku korra kaitse jõudude ülesanne - nt keskaegses linnas raesõdurid - kuid vanaajal, keskajal ning hiljemgi kasutati selleks tihti ka sõjaväge; b) välisjulgeolek - traditsiooniliselt riigi sõjaväe ülesanne, kuid sõjalise ebaõnne olustikus paisatakse lahingusse kõik võimalikud jõud, sh ka
Dets 1922 kõigis 6 vabariigis kohalikud Nõukogude kongressid- ühineda või mitte? Ühinegem! 30.dets 1922 esimene üleliiduline Nõuk kongres. Liidulepingu vastu võtmine, pmst pandi asjad paika. Üleliiduline kongress oli kahe kojaga- Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu. Üleliiduline KTK- Kalinin ja 3 asetäitjat. Üleliiduline Rahvakomissaride Nõukogu- Lenin. ÜKK- riigikaitse, välispoliitika, transport ja side, sisejulgeolek. Tegelikult oli algusest peale unitaarriik. Esimene ulatuslikum laienemine 1924. Turkmeeni ja Usbeki NSV, 1929 Tadžiki NSV, 1936 Kasahhi ja Kirgiisi NSV-d (Turkestani lagunemised). Lisaks 1936 Armeenia, Asebaidžaani ja Gruusia nö iseseisvusid. 1940 Moldaavia, Leedu, Läti, Eesti, Karjala-Soome NSV. Kokku 16 liiduvabariiki. NEP-i aegne välispoliitika Oli justkui sulam kahest vastandlikust suunast- Internatsionaali suund ning Välisasjade Rahvakomissariaadi suund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
