● 1964. a. 13. aprill - esimene saade “Tere hommikust, põllumehed!” ● 1964. a. 22. juuni - esimene “Muusikaline tund” ● 1993. a. 1. mai - Raadio 2 algus ● 1993. a. 1. mai - programmi Raadio 4 algus ● 1994. a. - juuni - võeti vastu Ringhäälinguseadus ● 1994. a. 1. juuli - avati ER korrespondentpunkt Brüsselis ● 1994. a. 17. detsember - ER esimene CD ("Estonian Radio Chamber Orchestra”, ER001) ● 1995. a. 1. aprill - Klassikaraadio algus ● 1995. a. 20. detsember - avati digitaalmontaaži kompleks (muusika Fondivõtted) ● 1996. a. jaanuar - esimesed omatoodetud CD- R plaadid ("Ave Maria” ja “Eurolaul-96") ● 2001. a. 18. detsembril avas Türil uksed ringhäälingumuuseum ● 2002. a. 1. oktoober – Klassikaraadio sai Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ● 2005. a. 1. juuni - avasid lasteportaali ● 2005. a. 7. september - m-uudised: ER uudiseid saab kuulata telefoniga
aastal. Lõplik versioon teosest valmis 1902. aastal ning see kanti esmakordselt ette Berliini uuemuusika festivalil. Autor ise on öelnud, et tegemist on tema sümfoonilistest poeemidest kõige sügavamaga, selles peitub kogu tema noorus ning mitte kunagi varem pole ta oma teostes ennast nii palju paljastanud. Soome kirjanik H. Titonius on öelnud, et see on lihtne nagu rahvalaul, suursugune nagu põlislaas ning hiilgav nagu printsessi kroon koos poole kuningriigiga. (Allikas: Klassikaraadio saade ,,Täna kontserdisaalis" 26.02.2010) Jean Sibelius ,,Viiulikontsert d-moll" op 47, viiulil Alexandra Soumm Viiulikontsert d-moll ja seda esitanud viiuldaja olid tegelikud põhjused, miks ma seda kontserti külastada soovisin. Olles Youtube'ist kuulnud Alexandra Soummi mängimas kümne- ja neljateistaastasena väga virtuooslikke partiisid, teadsin, mida siit oodata. Viiulikontserdi näol on aga tegemist Sibeliuse loomingu absoluutse lemmikuga minu jaoks.
Leviala üle kogu Eesti üle kogu Eesti üle kogu Eesti Mandri-Eesti üle kogu üle kogu üle kogu Eesti Tallinn Eesti Eesti Nimi Energy FM Sky radio Raadio 4 Raadio 2 Raadio Mania Klassikaraadio Ring FM Keel Eestikeelne Venekeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne Eestikeelne eestikeelne Jutu-või muusika · muusika · muusika · õnnitlused · uudised · anekdoodid · muusika · muusika raadio · soovilaulud · uudised · välismaa ja · muusika · kultuurivestlus · tutvumiskuulutused
· 1998. aastal valmis esimene CD ,,Hæc dies". · Kokku on neil ilmunud 6 heliplaati. · Osaletakse iga kolme aasta tagant toimuval Watou rahvusvahelisel gregoriaanifestivalil Belgias. · 2000. aastal käidi kontsertreisil Liibanonis. · 2001. astuti Prantsusmaal ja Portugalis üles Arvo Pärdi gregoriaani kavaga ,,Annum per annum". · Käesoleva aasta septembris astuti publiku ette kavaga, mille eesmärgiks oli ühendada ida- ja läänekirik. · 2009. oktoobris tegi Klassikaraadio otseülekande nende kontserdist ning see kõlas 19 riigi raadiojaamades, sealhulgas USA, Saksamaa ja Prantsusmaa. · Lisaks kontsertidele Eestis on ansambel esinenud veel Lätis, Soomes, Norras, Tsehhis, Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Türgis, Luksemburgis, Portugalis, Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas jpt. · Koostööd on tehtud mitmete Eesti nüüdismuusika loojatega nagu Erkki-Sven Tüür, Tõnis Kaumann, Villu Veski, Arvo
* suurim venekeelne meediakanal Eestis * programmi saab kuulata Eestis, Lätis, Soomes, Venemaal, Rootsis * Raadio 4 eetrist saab kuulata muusika-, kirjandus-, teadus-, sotsiaal- ja haridussaateid * uudistesaated on eetris iga tunni alguses, kell 19 on eetris kokkuvõtev uudistesaade. Russkoe Radio * venekeelne raadio * levib Mandri-Eestis * kommerts- ning muusikaraadio Klassikaraadio * avalik-õiguslik * eestikeelne juturaadio * levib üle terve Eesti * ainus regulaarselt klassikalist muusikat edastav raadiojaam Eestis Vikerraadio * avalik-õiguslik * levib üle terve Eesti * eestikelne jutu- ning ka muusikaraadio. Raadio 2 * avalik-õiguslik * levib kogu Eestis ja on ka eestikeelne
Kirjanduse orden. Kokku on ansamblis 15 lauljat. Vox Clamantisele on kirjutanud teoseid paljud eesti heliloojad, teiste seas ka Arvo Pärt ja isegi tuneesia helilooja ja laulja Dhafer Youssef. 1998. aastal valmis neil esimene plaat. Kokku on neil ilmunud 4 plaati. Viimane plaat ilmus paar aastat tagasi. Vox Clamantis on teinud koostööd ka plaadifirmadega ECM Records, Arion ja Mirare. Aastal 2006 esineti esimest korda avalikuse ees Tallinna katoliku kirikus. 2009. oktoobris tegi Klassikaraadio otseülekande nende kontserdist ning see kõlas 19 riigi raadiojaamades, sealhulgas USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal. Vox Clamantis annab hulgaliselt kontserte nii Eestis, kui välismaal. Lisaks kontsertidele Eestis on ansambel esinenud veel Lätis, Leedus, Soomes, Norras, Tšehhis, Austrias, Belgias, Poolas, Venemaal, Prantsusmaal, Türgis, Luksemburgis, Portugalis, Saksamaal, Šveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas ja kindaslti veel mõnes riigis. 2011
Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu. Paar lugu esitas, ning vaheosasid (fakte Eesti filmimuusika kohta) luges ka filmiprodutsent ja stsenarist Artur Talvik. Muusikuid saatis Politsei- ja piirivalveorkester dirigent Hando Põldmäe juhendamisel. Lavale astus ka legendaarne filmimuusika autor Sven Grünberg isiklikult, kes on kirjutanud muusika rohkem kui sajale filmile (sealhulgas ,,Hukkunud alpinisti hotell" ja ,,Detsembrikuumus"). Klassikaraadio kuulajad on Grünbergi valinud ka sajandi parimaks heliloojaks. Sven Grünberg rääkis mõne sõna oma muusikakirjutamisest. Sain teada, et muusika Hukkunud alpinisti hotellile" oli ta kirjutanud alles päev enne filmi valmimist, Moskvast rongiga Tallinna poole sõites. Sven Grünbergi loomingust meeldis mulle kõige enam filmist ,,Hukkunud alpinisti hotell" tuntuks saanud laul ,,Nimetu" Sandra Nurmsalu esituses. Esitusele tulid loomulikult ka Olav Ehala lood filmist ,,Nukitsamees"
11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited (ÕPIK) Ajaleht Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed Levik- üleriigilised ja piirkondlikud Sisu- üldloetavad, erialalised Käsitluslaad- kvaliteetsed ja tabloidid Ajakiri Ilmumissagedus- nädalakirjad, poolkuukirjad, kuukirjad, kvartalikirjad Suunitlus- üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated
REGILAULUD enese kinnitamiseks ja maailmaga ühenduse tugevdamiseks Sügav tänu ja kummardus Mikk Sarv, Sass Sünter ja ansambel Oort veebileht www.oort.ee See jutuke on kokku pandud Teie mõtetele tuginedes Klassikaraadio ja veebi vahendusel. Ebakindlus on võtnud maad väga laialdaselt. Meie tähelepanu on juhitud meie endi pealt muudele asjadele. Meiega on aastaid manipuleeritud ja me oleme oma jõu käest ära andnud. Me ei toetu iseendale vaid tahame kellelegi teisele toetuda, et elus edasi minna. /M.-A. Väljataga/ Inimesed on täna liiga leiged ja lõdvad, regivärsi ja loitsude kaudu saab tegemistele anda uue väe. Inimene, lauldes ja loitsu lugedes,
Kontserdiarvustus Käisin 04. mail kell 15.30 Võru muusikakoolis kuulamas kontserti "Klassikaraadio tuleb külla!". Esinesid saatest "Klassikatähed" tuntud pillimängijad: Merike Heidelberg - vioola, Jakob Peäske - fagott ja Georg Mirek King - klaver. Enamik lugudest olid klassikalise muusika zanris. Kontsert algas looga, mida esitasid kõik kolm ning samuti lõppes nii ka kontert - ühiselt. Kava oli koostatud nii, et kuulajal oleks vaheldust ning et fagoti- ja vioolamängija saaksid mõlemad vahepeal puhata. Georg mängis klaverit kõikides lugudes peale ühe
siis võib seda pidada Laura tuhkatriinlikuks motiiviks, läbi mille ta ehk pressis vaatajatelt välja sümpaatiat. Pisuhännas on üks võtme tegelane, kelle tõlgendamisest just kui algab kogu lavalise interpretatsiooni ülesehitamine ja kellest moodustub ka ülejäänud tegelaste tuum. Sven Karja peab selleks Vestmanni, öeldes nii, et kui lavastaja oskab öelda kes on Vestmann siis saab ta ka öelda kes on Sander ja Piibeleht. Kasutatud kirjandus: *Sajandi sada sõnalavastust *Klassikaraadio kirjandus saade "Tekstiluup",räägivad: Jaak Rähesoo ja Sven Karja
Studium Vocale Kammerkoor koori tegevust helisalvestuste valdkonnas. Alates septembrist 2008 on Tallinna Kammerkoor koori peadirigent ja kunstiline juht Daniel Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor Reuss. Tartu Ülikooli Kammerkoor Türi Kammerkoor Voces Musicales Kammerkoor Raadio Eesti Rahvusringhääling Eesti Raadio Vikerraadio Raadio 2 Klassikaraadio Raadio 4 Kristlikud Tartu Pereraadio Kuressaare Pereraadio Raadio 7 Trio Raadio Kuku Raadio Kuku Audioarhiiv Raadio Elmar Raadio Uuno U-Pop Sky Media Raadio Energy FM Raadio Sky Plus Raadio Sky Raadio 3 Russkoe Radio MUUD Radio Mania Tallinn Raadio Kadi Kuressaare / Orissaare Raadio Kuma Paide Raadio Marta Põlva Raadio Pärnu Pärnu Ring FM Võru / Tartu / Pärnu Ruut FM Valga Raadio Viru Rakvere / Jõhvi Sun FM Tartu / Pärnu Nõmme Raadio
1966. aastal avas ta moepoe Rive Gauche ning sama aasta sügistalve kollektsioonis tõi ta välja pükskostüümi Le Smoking, mis oli naisekeha järgi õmmeldud smoking. Le Smokingut võis näha Bianca Jaggeri ning Liza Minelli seljas. (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) Ajakiri Vogue oli esimene moeajakiri kes pööras tähelepanu modellide ebahariliku väljanägemise positiivsusele, moefotode tausta dekoratsioonidele ning huvitavatele poosidele. (http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1216903) 6. Kokkuvõte 1960-ndad aastad olid ajaloos märkimisväärne aeg - maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond ja suurem võrdsus. Arenes tehnoloogia, religioossus nõrgenes ja kasvas massiühiskond- need tegurid esitasid väljakutse ühiskonnale, kus inimese seisundit määras sotsiaalne seisund ja rahakott. See oli protestiaktsioonide ajastu, mis tõi suuri muutusi ka moemaailma. Ausse tõusis välimuse eest hoolitsemine, et saavutada edu
Uus sündmuspaik ja festivalikeskus Merepaviljon, mis püstitati koos festivali produktsioonipartneri RGBga vanalinna vahetusse lähedusse mere äärde, sai ääretult positiivse vastuvõtu nii külastajatelt kui muusikutelt. Selle festivali märksõnadeks olid uus eesti ja euroopa jazzmuusika, uued kontserdipaigad, aktiivsem suhe linnaelanike ja oma kuulajatega. Jazzmuusika kõlas kümne päeva jooksul üle Eesti ja tõi palju värsket ja head loomingut kuulajateni, Klassikaraadio tegi mitmetest kontsertidest otseülekanded ning festivali meediatiim kajastas toimuvat Jazzkaare veebis. Festivali peaesinejad Jan Garbarek Group koos india löökpillivirtuoosi Trilok Gurtuga ning Lizz Wright tõid rohkearvulise publiku ja võitsid kuulajate südamed jäägitult. Rekordarv kuulajaid Merepaviljonis, ligi 1400 inimest, nautisid Merepaviljonis legendaarse ansambli Brand New Heavies kontserti. Väga positiivselt üllatasid Tingvall Trio ja Rudresh Mahanthappa kvartett
,,Psühhedeelia tähendab muusikalist liberaalsust. Inimesed peaksid aru saama, et see underground toob muusikasse vabaduse." (O'Brien, L. (1999)) Kirjandus 11 1) Collins, A. (2000). High Concepts: The Making Of Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band Q, nr 170, lk 72-81. 2) Kahu, T. (2002). Raadio Ööülikool: Psühhedeelne kultuur. [Raadiosaade]. Tallinn: Klassikaraadio. 3) O'Brien, L. (1999). Sounds of the Psychedelic Sixties. [www] http://www.britannica.com/psychedelic/textonly/psychedelic.html (01.12.2011) 4) Scaruffi, P. (2009). Psychedelia 1965-68. [www] http://www.scaruffi.com/history/cpt21.html (03.12.2011) 5) Spitz, B. (2010). The Beatles. Ansambli lugu. Tallinn: Varrak 6) Wikipedia. Psychedelic Rock. [www] http://en.wikipedia.org/wiki/Psychedelic_rock (01.12.2011)
ja valitseda sõna seda tõendavad tema kirjutatud, koostatud ja saatesõnaga varustatud arvukad raamatud. Näitusel on eksponeeritud raamatud, käsikirjad ja fotod Hando Runneli erakogust, Tartu Ülikooli Raamatukogust, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. Kirjutamise seos kaunite kunstidega avaldub Hando Runneli joonistustes, mis samuti illustreerivad väljapanekut, nagu ka tema luuletuste laululised tõlgendused. Klassikaraadio kultuuriuudised 2008 Hando Runnel Kokkuvõtteks H. Runnel on isikupärane esseist ja kriitik, avaldanud raamtuid ,,Ei hõbedat, kulda"(1984), ,,Mõõk ja peegel"(1988) ja ,,Isamaavajadus"(LR 1991). Neist esimeses on publitseeritud ka 1975. aasta filmitud stsenaarium ,,Juhan Liivi lugu". Tal on palju teeneid U. Masingu, L. Anvelti jt. Teoste väljaandmisel. 1993. aastal on H. Runnelile antud H. Visanpuu fondi auhind. H. Runneli luulet on tõlgitud vene, poola, bulgaaria,
Arvo Pärdile on pühendatud ka palju üritusi ning festivalegi. Näiteks korraldati 21.augustist kuni 11. Septembrini 1995. Aastal temanimeline muusikafestival ning samalaadne festival korraldati ka 2005.Aastal Arvo Pärdi 70. Juubeliks.[LISA] Lisaks korraldati ka festival ainult Rakveres.[LISA2] Juubelipidustuste ajal kajastasid ka mitmed ajalehed Arvot ning trükiti isegi eriväljaandeid. Juubeli auks korraldas 2005. Aasta septembris ,,Klassikaraadio" saatesarja ,,Arvo Pärdi kuu".[10][LISA3] Nendes anti ülevaade helilooja elust ja loomingust. Näiteks ilmus 17. Septembril 2005. Aastal ,,Postimees Extra" kus oli artikkel: "Rakvere poiss, maailma helilooja," Selles räägiti kuidas Arvo Pärt on mõjutanud nii Eestit kui ka tervet maailma. Arvost on artikkleid ka muudes väljaannete. Väga palju on teda kajastunud ajakiri Muusika ning peaaegu kõik Eesti ajalehed. Arvo Pärti on tunnustatud mitmeti ka Eestis
AÕJI. Rahvusringhäälingu näide 03.04.12 Rahvusringhääling on AÕIJ. Igal riigil on kohustused oma kodanike ees ning riik loob seadusega juriidilised isikud (AÕJI) ja panes seadsega neile kohustused, mida nad peavad täitma ning delegeerib selge vastutuse AÕ juhtorganitele. Rahvusringhäälingul, rahvus ooperil, Tartu ülikoolil oma seadused, lisaks veel üldseadused, mille all on palju ülikoole. Rahvusringhäälingu programmid: ETV, ETV2, vikerraadio, klassikaraadio, Raadio 2, Raadio 4, Raadio Tallinn. Min ülesanne on 2 tele ja 4 raadio programmi. Seis tänapäeval: ringhäälingud on pandud surve alla, eestis on see suur surveperiood ära olnud, mil püüti kõiksuguseid negatiivseid asju RRV kaela ajada, et neid nõrgastada ja et kommertskanalid saaksid rohkem võimu. Survet võis tagasi võtta, see et ei näita enam reklaami, mis jätab reklaamiraha kommertsettevõtetele.
vaatajatelt välja sümpaatiat. Pisuhännas on üks võtme tegelane, kelle tõlgendamisest just kui algab kogu lavalise interpretatsiooni ülesehitamine ja kellest moodustub ka ülejäänud tegelaste tuum. Sven Karja peab selleks Vestmanni, öeldes nii, et kui lavastaja oskab öelda kes on Vestmann siis saab ta ka öelda kes on Sander ja Piibeleht. Kasutatud kirjandus: *Sajandi sada sõnalavastust *Klassikaraadio kirjandus saade "Tekstiluup",räägivad: Jaak Rähesoo ja Sven Karja Pisuhänd Eduar Vilde Esimene vaatlus: Vestmanil oli enda näituse paviljon. Vestman oli insener. Linna oli tööstuse lainel. Sandaer ise oli luuletaja. Matilde ja teised plaanisid linna kolida. Sandril oli vaja süsügiseks raamat valmis saada, aga samas ei olnud ta selles kindel et see valmis saab. Rääkitakse sellest kui Laruta linnas käis
keeles. Väärtustatakse perekonnal põhinevat perekonnamudelit. Luua kodumaiseid lastesaateid. Tagatakse igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamine. ERR programm püüab kaasa aidata majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule. Selgitada looduskeskkonna säästlikku kasutamist ja jätkusuutliku arendu vajadust. Margus Allikmaa, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees ,,powerpoint" ERR-i programmid: ETV, ETV2, Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio 2, Raadio 4, Raadio Tallinn. 1,1 milj unikaalset kontakti nädalas, sellest vene auditoorium ~ 220 000. 750 000 kontrakti päevas. 400 000 raadiokuulajat, 500 000 televaatajat, 100 000 internetikülastajat. Tegevusalused: 1) ERRi seadus, 2) Arengukava 2011-2014, 2012-2015, 3) Hea Tava; 4) Eelarve seletuskiri. Hea Tava: põhimõtete kogum; standardid, mis o täitmiseks kohustuslikud; hõlmab ka soovitusi; taunib teatud
annaabi.ee 
