Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaitstum" - 7 õppematerjali

kaitstum on põlveliiges ja seda vähem tekib seal vigastusi.
Miks tahavad noored Eestist lahkuda
2
docx

Miks tahavad noored Eestist lahkuda?

Inimestele tundub, et just soojemates riikides on palju paremad kliimatingimused, neil rohkesti päikest ja talvel pole väga külm. Sellegi poolest nad ei arvesta probleemidega, mis neid seal ees ootavad. Eesti asukoht on tegelikkuses soodsas geograafilises asendis, meil pole maavärinaid ega vulkaane. Näiteks tunnevad Jaapanis elavad inimesed tihti hirmu maavärinate pärast, sest need võivad igahetk saada neile saatuslikuks. Kodumaal elades on kindlasti palju turvalisem ja kaitstum ilmastiku olude eest kui välisriikides). Inimesed on tõesti tihti seiklushuvilised ning soovivad külastada mitmeid riike, aga see ei tähenda ilmtingimata, et teie teise riiki peab elama jääb. Reisida on võimalik nii, et tunduv tutvud kultuuriga ning hiljem tulla kodumaale tagasi. Reisimine on igati positiivne ja teretulnud nähtus, kuid pärast rännakuid on mõnus jälle koju jõuda. Välismaal võivad palgad olla suuremad, kuid see ei tähenda, et Eestist põgenemine mõjub

Eesti keel → Eesti keel
97 allalaadimist
Referaat - Matsalu rahvuspark
9
doc

Referaat - Matsalu rahvuspark

Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. KAITSEKORD Kaitsekorda kaitsealal reguleerib kaitse-eeskiri, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega ning on leitav Riigi Teatajas.. Üldjuhul jagatakse kaitseala territoorium kolmeks erineva kaitsekorraga vööndiks. 3 Reservaat on kaitseala kõige kaitstum osa, sinna sisenemine on keelatud. Sihtkaitsevööndis rakendatakse külastajale ajalisi või ruumilisi piiranguid (näiteks ei tohi pesitsusperioodil rannaniidul jalutada). Piiranguvöönd on kõige leebema kaitsekorraga, tavaliselt siin külastajatele piiranguid ei seata. UURINGUD JA SEIRE Linnustiku seire Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel.

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Eesti ajalugu 11 klass
5
doc

Eesti ajalugu 11.klass

Hakati rajama linnuseid, kõige rohkem asus linnuseid L-Eestis, sest seal tuli kõige rohkem vaenlasi. Mägilinnus ­ (Otepää) Looduslike küngaste otse ehitati linnused müüridega. Neemiklinnus ­ Looduslike poolsaartele ehitati, kolmest küljest kaitses jõgi, neljandale küljele rajati vallikäär.(Keava) Ringvalllinnus e. maalinnus ­ (Varbola) rajati kunstlikult kõrgem koht, linnusele tehti ümber muldvallid ja palkseinad. Varbola linnus oli arvatavasti kõige uhkem, suurem ja kaitstum linnus muinaseestis. Kalevipojasäng ­ (Alatskivi) Pikad lootsikud, linnuses sees elasid ülikud, ohu korral said varju tavakodanikud. Viidi kaasa loomad, toit ja muu vajalik. Rauaajal oli ka viikingiajastu 9. ­ 10. saj. 1187 arvatavasti saarlased ja eestlased hävitasid Rootsis Sigtuna linna. 10. ­ 13. saj. Eesti oli jagatud maakondadeks ja kihelkondadeks. Eesti aladel oli 8 suurt maakonda. Ja nende vahel veel 4 väikemaakonda e. suurkihelkonda. Kihelkondade juhti Eestis nimetati

Ajalugu → Ajalugu
88 allalaadimist
Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni
6
docx

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

Mille poolest erinevad lääne-eesti linnused ülejäänud eesti linnustest? Lääne-Eestis puudusid järskude nõlvadega künkad, seega tuli linnused ehitada tasasele maale. Selle jaoks kuhjati ümber linnuseõu kunstlik vall. Lääne-Eestis oli linnuste juures kasutusel rohkem paekivi. Too näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel? Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale), voorelinnused. Kõige kaitstum oli mägilinnus, sest igalt küljelt oli looduslikult kaitstud. Mis näitab, et antud perioodi võib pidada rahutuks ajaks? Linnuste rajamine ja nende kindlustamine ning relvaleidude arvukus. Aarete rohkus. · Noorem rauaaeg 800-1200. Rauaaja lõpuks oli Eestis umbes 150 000 elanikku. Eesti ala polnud ühtlaselt asutatud, vaid oli ka piirkondi, kus asustus puudus. Nt. Pärnu jõest lõuna poole jäävad alad, sest on soised alad

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
Sulgpalli mänguga kaasnevad riskid
35
doc

Sulgpalli mänguga kaasnevad riskid

põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandumine.(Männik, Jalak, Eller, Schneider) Peamised vigastuse tekkimise eeldused: · Mitteküllaldase funktsionaalse ettevalmistuse tulemusena väsib organism treeningutel ja võistlustel kiiremini; häirub kontakt ajutegevuse ja lihastöö vahel, mille tagajärjel võivad tekkida vigastused. · Nõrgad eesmised reielihased- mida tugevamad on eesmised reielihased, seda kaitstum on põlveliiges ja seda vähem tekib seal vigastusi. · Sportlase vanus- mida vanem sportlane, seda rohkem ohustavad teda erinevad vigastused. (Männik 2008) Sulgpallis võib meniskivigastus tekkida näiteks ette liikumisel ning seejärel järsu liigutusega uuesti taha, kus tugijalg, mis on tagapool teeb äkilise ülesirutuse, selline vigastus tekkis ka uurimistöö autoril sulgpallivõistlustel. 1.2.2 Hüppaja põlv

Sport → Kehaline kasvatus
48 allalaadimist
Tööõigus ja ohutus
17
doc

Tööõigus ja ohutus

Üldosa (tsiviilõigus, võlaõigus) Eriosa (tööõigus, kaubandusõigus, väärtpaberi õigus, õigus mittematerjaalsetele huvidele, majandus õigus,kindlustus eraõigus). Tsiviil õigusele on iseloomulik varaline iseloom. Töölepingu eristamine töövõttu lepingust. Töövõttu lepingut kasutatakse kõige enam tööandjate poolt, et vältida töö lepingu sõlmimist. Miks tööandjad püüavad hoiduma töölepingust? 1) Töötaja töö lepingu poolena on töö tegemisel tunduvalt kaitstum kui töövõtja. Töötaja saab nõuda palka tööseaduste alusel, töötaja saab nõuda puhkust tööseaduste alusel, töötaja saab nõuda kindla tööaja rakendamist, töötaja saab nõuda ohutute töötingimuste loomist, töötaja saab nõuda ravi kindlustust. Töövõttu leping ülal toodud punkte ei võimalda täita. Vastavalt võlaõigus seadusele, kohustub töövõttu lepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

Õigus → Õigusteadus
121 allalaadimist
Eesti Avalik Haldus konspekt
22
doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

kohaldamine ning politseile pandud ülesannete üleriigiline täitmine. Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 (TPPS) (http://www.siseministeerium.ee/31926) ­ Rõhutatud on viite turvalisuspoliitika põhimõtet: igaühe vastutus, kaasamine, koostöö, ennetus ja pikaajaline planeerimine. ­ Põhimõtete ellurakendamiseks on seatud kaheksa turvalisuspoliitika põhisuunda: turvalisem tunne, ohutum liiklus, tuleohutum elukeskkond, kaitstum vara, vähem õnnetusi, turvalisem riik, kiirem abi ning tõhusam turvalisuspoliitika. Eesti regionaalarengustrateegia (http://www.siseministeerium.ee/public/EESTI_REGIONAALARENGU_STRATEEGIA_2005___2015.doc) Essee: põhimõtted, suunad, ohud. ­ Mõjutab palju kuulumine EL. Tagasihoidlik transpordiühendus teiste liikmesriikidega, hõre asutus, vähenev rahvastik; majandusväikese mastaabiga ja vähe arenenud, innovatsiooni alane ja oskustööjõu mahajäämus.

Kategooriata →
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun