RAHVUSVAHELINE NOORSOOTÖÖ Elina Petrovskaja VAATLUSPRAKTIKA ARUANNE JÄRVE NOORTEKESKUS VALGA NOORTEKESKUS Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Minu eesmärgid lk 3 Järve Noortekeskus, Õppe-ja tegevuskeskkond lk 4 Suhtlemine lk 6 Valga Noortekeskus, Õppe-ja tegevuskeskkond lk 9 Suhtlemine lk 12 Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14 Kokkuvõte lk 15 Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses
Organisatsiooniteooria PSO7106.LT/7057.LT Antek Kasemaa 2. veebruar Moodle'I password ORgTeo2018 Organisatsioon korrapärane tervik. Sotsiaalsed kooslused, ühised eesmärgid, tervik. Koos tehes ollakse efektiivsemad. Eesmärgid, mida üksi on raske ellu viia. Ühiskonna teenimine. Ühistegevus on tulemuslikum. Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment. Organisatsioone iseloomustavad parameetrid Formaliseeritus kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, ...
MISSIOON VISIOON ÄRIKONTSEPTSIOON EESMÄRGID TEGEVUSTEED/KAVAD (STRATEEGIAD) OTSUSED/VALIKUD ARENGUVARIANDID/-MUDELID LOOVTEGEVUS JÄRELDUSED ORG. OLUKORRA ANALÜÜS - TUGEVUSED INFO KOGUMINE TEGEVUSKESKKOND AEG "TÄNA" 1A 3A 5A ..... Strateegilise juhtimise põhiküsimused Mida ? Kes ? Miks ? Kuidas ? Strateegilise juhtimise küsimused Miks me oleme (missiooni selgus)? Kus me oleme praegu (olukorra kaardistamine)? Kuhu on organisatsioon jõudnud? Kas seni kavandatu on suudetud täita? Kus me tahaksime olla teatud aja möödudes (visiooni loomine)?
muutustele, avaldab see mõju erinevatele valdkondadele ning võib tekkida oht, et hinnad kallinevad oluliselt ning sellega seoses vähenevad erinevate firmade tellimused, mis vähendab teenitavat tulu. 7 · Majanduskasvu aeglustumine, mis tingib ettevõtete tegevusmahu vähenemise ning töötajate koondamise. 2.4 Alternatiivsed tulevikud Kõige ebasoovitavam tegevuskeskkond: Majanduskasv on aeglustunud 0% piirimaile, levinud on teated ettevõtete tegevusmahu vähendamisest, pankrottidest ning töötajate koondamisest. Heal järjel olevad ettevõtted kasutavad juhust ning loovad oma köögi, mis toodab ka pagaritooteid, millest tulenevalt väheneb Loiri pagari klientuur oluliselt. Organisatsioonides toimuvad muudatused tõid kaasa kõrgemate hindade kehtestamise ja klientide eelistuste muutumise, sellega seoses vähenes
valdkonniti nii erinevad ja parimaid uuenduslikke ideid leitakse just võrdluse kaudu erinevate ettevõtetega. (Ibid) Konkurentide matkimine on äripraktikas üpris levinud, kuid sel juhul jäädakse siiski enamasti vaid sabassörkija rolli. Sektoriväline võrdlusanalüüs aitab seevastu näha asju uudsetest vaatenurkadest ja loob võimalusi konkurentidest ette jõuda. Selleks valitakse ettevõtted, mis on tõesti parimad, kuid mis siiski võimaldavad oluliste parameetrite (näiteks suurus, tegevuskeskkond jms) osas võrdlemist. (Ibid) Konkurentide tulemuste analüüs ja sellest järelduste tegemine on enamasti tippjuhtide rida. Benchmarking seevastu võimaldab kaasata ka töötajaid ettevõtte arendamisse. Nii suureneb töötajate pühendumus ja motivatsioon osaleda muutuste-programmides. Samas väheneb vajadus teoreetiliste selgituste järele, sest võrdlusanalüüs annab organisatsiooni arenduse teooriatele konkreetse elulise sisu. (Lukk 2005) Võrdlusanalüüsi läbiviimise protsess
ruumid klienditeeninduseks ja toiduvalmistamiseks, teadmised toorainete käsitlemisest ja valmistamisest või midagi muud). (6;36) KUIDAS Planeerimisel tuleb võtta arvesse tegevuse eeldusi ja võimalusi. Köögi tegevusest saadakse selge pilt, kui skeemile kantakse liikumistrajektoorid, millede abil määratakse näiteks seadmete nimistu ja ratsionaalne paigutus. Köögi seadmed, tooted ja tegevuskeskkond peavad olema sellised, et nad oleksid omavahel kooskõlas. Võtmesõnaks on personali 2005 Maire Merits 5 kutseoskused ja personali piisavus. Lisaks kasutada olev rahasumma, mis peab katma kõik tegevuskulud ja toorainekulud ning saadav kasum, mis tagaks ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse. (6;36) ÄRIIDEE JÄTKUSUUTLIKKUS Äriidee ei tööta iseenesest. Äriideed tuleb vastavalt vajadustele arendada.
arengutendentse ning konkurentsi. Püstitatakse eesmärgid ning tuuakse ära olulisemad sammud, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha. 2. Lähteolukord. Tegutseva ettevõtte puhul antakse ülevaade senisest tegevusest. Tuuakse esile nii ettevõtte tugevad küljed kui ka nõrkused, probleemid ja arendamist vajavad valdkonnad. Iseloomustatakse ettevõtte asutajaid, nende kogemusi ja rolli ettevõttes. 3. Tegevuskeskkond, tegevusala arengutendentsid ning konkurents. Kirjeldatakse, kuidas tegevusala mõjutavad üldises majanduskeskkonnas ja õigusaktides toimuvad olulised muutused (kui neid on). Iseloomustatakse tegevusala arenguid (nõudluse muutumine, tarbijate muutunud ootused, tehnoloogilised arengud). Tuuakse välja olulisemad konkurendid ja nende eripära. 4. Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt
arengutendentse ning konkurentsi. Püstitatakse eesmärgid ning tuuakse ära olulisemad sammud, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha. 2. Lähteolukord. Tegutseva ettevõtte puhul antakse ülevaade senisest tegevusest. Tuuakse esile nii ettevõtte tugevad küljed kui ka nõrkused, probleemid ja arendamist vajavad valdkonnad. Iseloomustatakse ettevõtte asutajaid, nende kogemusi ja rolli ettevõttes. 3. Tegevuskeskkond, tegevusala arengutendentsid ning konkurents. Kirjeldatakse, kuidas tegevusala mõjutavad üldises majanduskeskkonnas ja õigusaktides toimuvad olulised muutused (kui neid on). Iseloomustatakse tegevusala arenguid (nõudluse muutumine, tarbijate muutunud ootused, tehnoloogilised arengud). Tuuakse välja olulisemad konkurendid ja nende eripära. 4. Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt
14 Sellisel juhul on kesksed ohutuskultuuri indikaatorid järgmised: 1. Organisatsiooni infoleviku tõhusus: kas tuntakse organisatsiooni erinevatel tasanditel ja eri tegevusvaldkondades ohutuse eesmärke ja vahendeid nende saavutamiseks? 2. Organisatsiooni õppimine: kas organisatsioon on häälestatud jätkuvaks arenguvõimaluste leidmiseks ja käsitlemiseks? 3. Juhtimine: kas ohutust peetakse tähtsaks? Kuidas probleeme lahendatakse? 4. Üldine tegevuskeskkond: milline on organisatsiooni majanduslik seisund (ib.)? 15 4. PRAKTILINE OSA Antud ainetöö praktilise osa eesmärgiks on välja tuua riskihindamise mõiste ja koostisosad. Riskihindamisel uurib tööandja hoolikalt tegureid, mis võivad inimesi töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärgiks on selgitada välja, kas on vigastuste või haigestumiste vältimiseks rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või kas on vaja kasutusele võtta täiendavaid meetmeid.
4) keskkonnakaitse, lennuliikluse- ja ohutustehnika 5) lennundusettevõtte ohutusjuhtimise süsteem 5.3 Lennundusinseneri erioskused ja -teadmised spetsialiseerumisel 5.3.1 Lennuliiklusteenindus 1) lennuohutus: inimtegur lennujuhtimises, isiku töövõimet ja meeskonnatööd mõjutavad meditsiinilised ja psühholoogilised tegurid 2) lennutegevus: erinevate lennutegevuste liigid, erinevate operaatorite tegevus ja tegevuskeskkond. Erinevad õhusõidukikategooriad ja tüübid, nendega opereerimine 3) lennundusseadusandlus 4) lennunavigatsiooniteeninduse seadmed ja süsteemid: raadioseadmed ja -süsteemid, nende tööpõhimõte ja kasutamine. Side- ,seire- ja navigatsiooniseadmed ja -süsteemid, nende arengusuunad 5) lennundusmeteoroloogia 6) lennuliikluse korraldamine 7) navigatsioon, lennunduse raadioside, lennundusteabeteenindus 5.3.2
positiivsem ja stabiilsem on laenuvõtja rahavoog. Laenutagatis - laenule nõutakse tagatist, mille saab projekti ebaõnnestumise korral realiseerida. Laenu tagatiseks võib olla vara (maa, maja, tootmishooned, laovaru, väärtpaberid) või ka garantiikiri. Garantiikiri on kolmanda isiku kinnitus, et vajaduse korral võtab ta üle laenuvõtja kohustused panga ees. Loomulikult peab garantiikirja väljaandja nagu laenuvõtjagi, olema usaldusväärne ja heas finantsolukorras. Üldine tegevuskeskkond Tuleb arvestada äripiirkonna makromajandusliku olukorraga (inflatsioon, valuutakursid, intressimäärad, tööhõive, jms), samuti poliitilise situatsiooniga, seadusandluse ja tehnoloogia arenguga. 21.Milleks on loodud võlakirjade reitingud? Läbi võlakirjade reitingute hinnatakse emitendi maksevõimet. 22..Kuidas liigitatakse eraklientidele suunatud pangandustooteid? Arveldused - siseriiklikud masked (pangasisene makes, pankadevaheline makes,
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Avalikke teenuseid pakutakse avaliku sektori poolt, finantseeritakse eelarvest. Avalikud teenused on teenused, mis on poliitiliselt olulised. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Avalik organisatsioon on väliskeskonnale palju avatum kui erasektori oma. Avaliku organisatsiooni tegevuskeskkond on keerulisem ja konfliktsem. Eraettevõtted määratlevad ise oma kliendigrupi, kuid avaliku teenuse puhul peab olema kõigile tagatud võrdne kohtlemine. 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? Erinevad sidusrühmad soovivad mõjutada avaliku organisatsiooni juhti otsustamisel, kuna formaalselt on kõik kodanikud avaliku organisatsiooni omanikud. Suure majandusliku rolliga organisatsioonide juhtimine on otstarbekas
tegevusstrateegiate teostamine Jälgimine Toote/teenuse-kesksete tegevusstrateegiate teostamise efektiivsus Planeerimise ajaline raamistik Pikaajaline Jälgitav ajaperiood Kvartal Info detailsus Üldine (strateegiline info) Info ulatus (objekt) Ettevõte ja tegevuskeskkond 8 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 3. Tippjuhtkond (taktikaline juhtimine) Planeerimine Toote/teenuse-kesksete tegevusstrateegiate teostamine: ressursside hankimine ja tegevussuundadele suunamine Delegeerimine Ressursside kasutamine tegevuste lõikes
Makrokeskkonna moodustavad tarbijad varustajad ettevõtted ja võistlevad ettevõtted. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Makrokeskkonna alane informatsioon kajastab pigem minevikku, aga lubab teha ka prognoose juhul kui sellist informatsiooni kogutakse piisavalt, sellest leitakse tulevikku kajastav osa ja selle põhjal tehakse organisatsioonile olulisi järeldusi. Analüüs võimaldab otsustada, kui keerukas ja muutlik on tegevuskeskkond, millised muutused mõjutavad eelkõige, millistega kohta otsitava või laekuva infoga on oluline kursisolek. Makromajanduslike väliste teguritena käsitletakse järgmisi keskkondi: · demograafiline tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahavastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt; · poliitiline sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja
17. Äritegevus see on kõik, mis puudutab kliendi ja firma heaolu. 10 2. TURUNDUSKESKKOND Turunduskeskkond hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile otsest või kaudset mõju. Kõik organisatsioonid on seotud oma keskkonnaga ja mõjutatud viimase poolt. Seetõttu tuleb keskkonna kohta pidevalt andmeid koguda ja neid analüüsida. Eraldi käsitletakse sisese ja väliskeskkonna tegureid. Väline tegevuskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. VÄLINE MAKROKESKKOND Demograafilin Majanduslik Sotsiaal- Poliitiline Tehnoloogiline Looduslik e kultuuriline (seadusandlus ) VÄLINE MIKROKESKKOND materjal toode T Han- Vahen- Konku- Vahen- U vajadused
programmi tasakaalustatust. Riiklik järelevalve: 1) Riigikontroll majandustegevus; 2) Tehnilise Järelevalve Amet teeb järelevalvet elektroonilise side seaduse täitmise üle elektroonilise side seaduse kohaselt; 3) Kultuuriministeerium teeb järelevalvet meediateenuste nõuete täitmise üle. Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2009-2012 (ÕIS) Tegevuskeskkond: 1) rahvusringhääling avaliku huvi kaitsjana; 2) Eesti ringhäälingupoliitika ja digitaliseerumine; 3) Rahvusringhäälingu positsioon Eesti ringhäälingukeskkonnas; Visioon: olla usaldusväärseim ja mõjukaim meediaorganisatsioon Eestis. Missioon: arendada ja hoida Eestit. Väärtused: sisu loomine, professionaalsus, loominguline jätkusuutlikkus, uuenduslikkus, kvaliteetne sisu, läbipaistvus ja avatus, vastutus.
riskikapitali, jõuda börsile Küpse organisatsiooni juht on hea ja süstemaatiline administraator, hea kontrollsüsteem. L.E.Greineri organisatsiooni arengu mudel Mudel rõhutab vajadust kvalitatiivsete muutuste järele ettevõtte juhtimises tervikuna. 26 TASAKAALUS TULEMUSKAART (TTK) 1 THE BALANCED SCORECARD Robert S. Kaplan David P. Norton Infoajastu tegevuskeskkond Protsesside ristfunktsionaalsus Koostöö klientide ja tarnijatega Individuaalne lähenemine klientidele Ülemaailmne turg Uuenduslikkus Teadmustöötajad Tulevikupilt (visioon) ja strateegia Finantsid Kliendid Sisemised äriprotsessid Õppimine ja areng TTK põhimõte Nii finantsilised kui mittefinantsilised näitajad on lahutamatu osa ettevõtte töötajate infosüsteemist organisatsiooni kõigil tasanditel.
seejuures on üldised kuvandiprintsiibid sarnased eeltooduga. 10 2. TURUNDUSKESKKOND Turunduskeskkond hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile otsest või kaudset mõju. Kõik organisatsioonid on seotud oma keskkonnaga ja mõjutatud viimase poolt. Seetõttu tuleb keskkonna kohta pidevalt andmeid koguda ja neid analüüsida. Eraldi käsitletakse sisese ja väliskeskkonna tegureid. Väline tegevuskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. VÄLINE MAKROKESKKOND Demograafilin Majanduslik Sotsiaal- Poliitiline Tehnoloogiline Looduslik e kultuuriline (seadusandlus ) VÄLINE MIKROKESKKOND materjal toode T Han- Vahen- Konku- Vahen- U vajadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
