Eksami vastused - Eesti avalik haldus (0)

1. Riigikogu
Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim.
101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval.
Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis.
Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti.
Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni.
Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget.
Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi .
RIIGIKOGU LIIGE
RIIGIKOGU FRAKTSIOON
RIIGIKOGU KOMISJON
VABARIIGI VALITSUS
RIIGIKOGU
JUHATUS
JUHTIVKOMISJON
RIIGIKOGU
I lugemine Lükatakse tagasi
II lugemine Muudatus ettepanekud
III lugemine LÕPPHÄÄLETUS
Seadus võetakse vastu Seadus jääb vastu võtmata
Vabariigi President
Kuulutab välja ja avaldatakse Riigi Teatajas
Saadab Riigikogusse tagasi
2. Kohalikud omavalitsused
KOV on valla või linna võimuorgan , mis seaduste alusel iseseisvalt korraldab ja juhib kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV põhimõtted:  kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; elanike õiguste ja vabaduste tagamine; oma seaduste ülesannete ja kohustuste täitmine; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus ; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu ( volikogu ) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus ).
Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus : valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Istungid on avalikud. Valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. 
Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; esindab valda või linna kohtus. Valitsuse tegevuse kontroll teoseb revisjonikomisjon . Valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib umbusalduse avaldada volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või komisjoni esimehele.
Omavalitsuste liidud
KOV võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks moodustada liite. Ühistegevuseks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste liitude moodustamine, aga ka teenuste ostmine või müümine ( kommunaal -, haridus -, sotsiaal-, tervishoiu teenused). Koostöö tehakse planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel, ühiste projektide läbiviimine. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite , teiste isikute ja rahvusvaheliste organisat-sioonidega, kuid kuulumine liitu ei ole kohustuslik.
Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu.
Üleriigiliste liitude eesmärgid: liikmeks olevate KOV ühishuvide esindamine ja kaitsmine; üldisele arengule kaasaaitamine; KOV-st puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine; koostöö edendamine ja korraldamine; ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.
Eesti Linnade Liit (ELL) on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2010. aasta seisuga 31 Eesti linna, lisaks 15 valda ja 1 alev. Kõrgeim organ on Linnade Päev, mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord valimiste vahelisel perioodil. Liidu volikogu pädevus: liidu tegevus-suundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutami-se korraldamine, tegevuskava kinnitamine, KOV majandusli-kute ja poliitiliste küsimuste otsustamine. Volikogu töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord kvartalis , mida juhatab juhatuse esimees või aseesimeestest.
Eesti Maaomavalitsuste Liit on KOV üksuste vabatahtlik üleriigiline liit. Liidu ülesanned on ka korraldada ja edendada KOV üksuste ja maakondlike liitude vahelist koostööd ja ühistegevust; pöörduda oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks kaebusega halduskohtusse. Liite võivad moodus -tada maakonna KOV üksused. Need liidud täidavad nii liitu kuluvate liikmete poolt delegeeritud kui seadusega pandud ülesandeid. Eesmärk ka: liikmete ühistegevuse kaudu maa-konna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasa-aitamine; maakonna kultuuri säilitamine ja edendamine.
3. Vabariigi Valitsus
Eesti Vabariigi valitsus on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsus-asutuste kaudu. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid , kes jagunevad ministriteks, kes juhivad minis-teeriumi ja kes ei juhi ministeeriumi. Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab Riigikogu; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Vabariigi Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid. Ministeeriumid juhivad ja koordineerivad oma valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste tööd.
26. märtsil 2014 astus ametisse  Taavi Rõivase valitsus:

• peaminister – Taavi Rõivas;
  
• haridus- ja teadusminister –  Jevgeni Ossinovski;
  
• justiitsminister – Andres Anvelt ;
  
• kaitseminister – Sven Mikser;
  
• keskkonnaminister – Keit Pentus-Rosimannus;
  
• kultuuriminister – Urve Tiidus ;
  
• majandus- ja taristuminister; – Urve Palo ;
  
• põllumajandusminister –  Ivari Padar;
  
• rahandusminister – Maris Lauri;
  
• sise- ja regionaalminister – Hanno Pevkur ;
  
• sotsiaalkaitseminister – Helmen Kütt;
  
• välisminister  – Urmas Paet ;
  
• väliskaubandus- ja ettevõtlusminister - Anne Sulling
  
• tervise- ja tööminister - Urmas Kruuse
  

Haldusreformid ja plaanid
Avaliku halduse reform on protsess, mis on suunatud haldussüsteemi struktuuri ja toimimise parandamisele. Reform tähendab muutmist paremuse poole.
Eesti majandus ei ole veel nii tugev, ühiskond teeb surve (erinevad ühiskondlikud grupid eeldavad õigustatult, et nende vajadused saaksid suuremal määral täidetud, see aga tähendab pideva tasakaalu otsimist avaliku sektori võimaluste ja ühiskonna ootuste vahel), infotehnoloogia areneb (uued andmebaasid, tehnoloogiad , tarkvara jne). Kõik see põhjendab reforme. Reform peab vastama kaasaja nõudmistele.
Reformi eesmärgid: Optimaalsete kulutuste juures saavutada kodanike huve ja õigusi arvestav , uuenduslik, paindlik, kvaliteetne ja mõjus avalike funktsioonide täitmine, kus toimingud on avatud ja läbipaistvad ning vastutavus-mehhanismid võimaldavad avalike funktsioonide täitjate tegevuse kohta saada täpse ja informatiivse ülevaate.
Muidugi on ka ohud: toetuse puudumine, poliitiline mäng, aeg, kulukus, ühekuülgsus, teiste riikide mõju ehk surve väljaspoolt.
Seega tuleneb reformimise vajadus nii sisemistest kui ka välistest teguritest. Need tegurid on piisavad tagamaks haldusreformimist valijate jaoks kui pikaajalist poliitilist prioriteeti. Kogu see probleemide ja võimaluste kompleks moodustab raamistiku , mille sees peab leidma lahendused haldussüsteemi funktsioneerimise ümberkorraldamiseks.
4. President
Presidendi kandidaadiks võib saada sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse 5-ks aastaks, mitte rohkem kui 2-ks ametiajaks. Presidendi valib Riigikogu, igal on 1 hääl. Presidendiks saab kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu 2/3 enamus. Ametisse astumisega lõpevad kõik tema volitused kõigis teistes ametites, peatakse tema erakondlik kuuluvus. Presidendil on põhiseaduse alusel immuniteet. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul, mille pärast tema volitused peatuvad. Ka nad lõpevad tema ametist tagasiastumisel, surma korral ja uue presidendi ametisse astumisega. Kui president on Riigikohtu otsusel võimetu oma ülesandeid täitma tema volitused lähevad üle Riigikogu esimehele, kelle volitused Riigikogus selleks ajaks peatuvad. Sel kohal Riigikogu esimehe pädevus on kitsam. Riigikogu 14 päeva jooksul valib uue presidendi.
President esindab Eesti rahvusvahelises suhtlemises, kuid koordineerib oma tegevust valitsusega, nimetab ja kutsub Valitsuse ettepanekul tagasi EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide esindajate volikirjad. Ratifitseerib ja denonsseerib rahvusvahelisi lepinguid. Annab Valitsuse ettepanekul diplomaatilisi auastmeid. Määrab peaministri kandidaadi, kellele ülesandeks on uus valitsuse moodustamine. Teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus ; vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid, valitsuse liikmeid; Eesti Panga nõukogu ettepanekul Eesti Panga presidendi, Riigikohtu ettepanekul – kohtunikuid; valitsuse või kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike nimetamiseks: Riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja sõjaajal. President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. Tal on ka vetoõigus . Omab kontrolliõigust nii materiaal - kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Põhiseaduse kohaselt ei ole presidendil seaduste algatamise ja põhiseaduse muutmise õigust. Tal on ainusõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. Algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise, vastava ettepaneku ta teeb Riigikogule riigiprokuröri taotlusel. Ka on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega. Riigipea poolt ametisse nimetamisega kaasneb teatava sotsiaalse respekti andmine, kontrolli teostamine isiku nimetamise seaduslikkuse üle, ametisse nimetamise suurema avalikkuse tagamine ja ametnikule stabiilsuse tagamine.
Riigikaitse .
Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Ülesanned rahuajal on: territoriaal- järelevalve ja kontroll; pideva kaitsevalmiduse tagamine; ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel; tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Kriisi või sõjaajal: riigi territooriumi kontroll; kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega; riigi ala kontroll ja strateegiliste objektide kaitse tagamine. Kaitseväeteenistuskohustus hõlmab väljaõppekohustuse ja kohustuse asuda sõjaseisukorra ajal mobilisatsioonikava alusel kaitseväeteenistusse sõjapidamiseks. Alternatiiv – tegutsemine sõja korral tagalas ja rahuajal andmine vastav väljaõpe. Kaitseväe juhtorgan Peastaap planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. Maaväe ülesanne on riigikaitse korraldamine maismaal, ettevalmistus välisoperatsioonideks. Mereväe – mereala kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi, tagab strateegiliste objektide õhukaitse . Kaitseliit on Kaitseministeeriumi ala tegutsev vabatahtlikult. Erakondlik tegevus on keelatud. Ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. KaPo -amet on Siseministeeriumisse kuuluv riigiamet, mille ülesanne on põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure.
6. Kohtussüsteem Eestis
Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust.
Maakohtud on esimese astme kohtud ning nad on üldpädevusega kohtuteks ehk üldkohtuteks. Maakohtus arutataksetsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid , mis on seadusega antud nende pädevusse.
Eestis on 4 maakohut: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu Maakohus .
Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Eestis on 2 halduskohut: Tallinna Haldus-kohus  ja Tartu Halduskohus . Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus.
Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid .  Eestis on 2 ringkonnakohut:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; kohtuvigade parandamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena.
Maa-ja linnakohud arutavad esimese astme kohtuna tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna tema pädevusse antud haldusasju. Maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid vaatab apellatsiooni korras läbi teise astme kohtus ehk ringkonnakohus. Riigikohtusse saab edasi kaevata ringkonnakohtu lahendeid kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi ka teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses.
Kodanikuühiskond
Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas – seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor.
Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor , aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi , usuühendusi, ametiühin-guid, väikeettevõtteid jne. – seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on kolmas sektor. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele.
7. Riigikontroll , riigikontrolöe
Esimene riikliku majanduskontrolli asutus loodi 13. s. Inglismaal. Kontrolliasutuste funktsioonid on aegade jooksul muutunud, ka muutunud riik, mille tegevust kontrollitakse. Riigikontroll on riigi audiitor , kes vaatab, kas avaliku sektori raha on kasutatud tulemuslikult – säästlikult, mõjusalt – ning õiguspäraselt, kas valitsuse tegevus on piisav, et tagada raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine, kas aruanded annavad kulutamisest ja tulemuslikkusest adekvaatse pildi. Riigi-kontrollil on ka õigus teha valitsusele, ministritele ja kohali-kele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada . Igal parlamendi liikmel on võimalik esitada riigikontrolörile küsimusi, mis puudutavad Riigikon-trolli tegevusvaldkonda. Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Keegi ei saa anda Riigikontrollile täitmiseks kohustuslikke auditeerimisülesan-deid. Riigikontroll otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Tema tegevust auditeerib igal aastal parlamendi määratud audiitor. Riigikontrollis töötab kokku umbes 90 inimest, neist 3/4 on otseselt seotud auditeerimisega ja 1/4 tegeleb auditeerimise toetamisega, riigikontrolöri töö tagamise ja üldise asjaajamisega. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused. Riigikontrolöri nimetab ametisse parlament presi-dendi ettepanekul viieks aastaks. Riigikontrolöri ametiaeg ei ole piiratud ühe perioodiga. 26.04.2013 kinnitas parlament riigikontrolöriks Alar Karis , kes asus täitma oma 5-aastast ametiperioodi. Riigikontrolli põhiväärtused on objektiivsus ja sõltumatus, kompetentsus ja hoolikus, koostöö ja avatus, ausus ja väärikus.
Riigi- ja KOV eelarve
Eelarve koosneb tuludest ja kuludest .
Tulud: ölaekumised maksetest, toetustest, omatuludest, sihtrahadest, laenudest, jääkidelt, muud laekumised . Tulud võivad olla süsteemne ja ebaregulaarsed. Tulude ja kulude erinevad mahud kuude lõikes. Mõnedel kuudel on terav investeeringute vajadus. Mitte kunagi ei laeku OV tulud 1/12 aastaplaanist. Toetuste laekumine. Tasandusfond – laekub riigieelarvest iga kvartal kokkulepitud proportsioonides , arvestades juunikuus suured puhkuserahad ja maksud. Muud tulud: muud maksud – maamaks , ressursimaks, kohalikud maksud; muud tulud – asutuste tulud, toitlustamise eest, kohamaksud, vara müügist, rendist, teenused, tasaarvlemine; sihtotstarbelised rahad ja aastavahetuse jääk.
Kulude planeerimine teostatakse arvestades KOV-ile seadusega pandud kohustused; lepingulised kohustused; oalitsioonileping; strateegiad ja arengukava; muud kohustused. Kulude rahavood võivad teatud perioodil ületada tulude laekumise.
Aastavahetuse jäägid: Mida suurem – seda parem; struktureeritud; suunatud eelarvesse; võvad hoida reservis.
Omavalitsuse poolt ostetud teenused: Ehitus-, kapitaalremont; heakorrastus; keskkond; IT teenused; soojamajandus; vesi ja kanalisatsioon; elekter ; ühistransport, õpilaste vedu; juriidiline teenindamine; toitlustamine jne. Pakkutavad teenused – ka sotsiaal teenused.
Teenuste sisu: ÜLDISED PROBLEEMID – riigihange , konkursid, seadusandlus , kalkulatsioonid , taust, garantiid, monopoolsus, kalkulatsiooni lugemise oskus, maksumused jne. ERISUSED – spetsiifilised teenused, spetsiifilised kalkulatsioonid
15. Üksikisik ja majandus
Inimeste majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud: riigi majanduse olukord (stabiilsus/ ebastabiilsus ); riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi püsivus); kaupade ja teenuste hindade muutumine.
Vaesuse vähendamiseks: rahu tagamine; õiglane maksupoliitika; riigitulude mõistlik jaotamine.
Tööturu põhijooned : tööturul on 2 osapoolt - ostjad ja müüjad. Tööturul kujuneb konkurents. Nõudmine ja pakkumine tööturul on vastastikuses seoses ja omavahel seotud.
Palk: Brutopalk (enne tulumaksu mahaarvamist); Netopalk (pärast tulumaksu mahaarvamist); Miinimumpalk (brutopalga alammäär 1.01.2015 on 390 eurot kuus ja tunnitasu 2,34 eurot). Pensionikindlustuse maksemäär on 2% või 3% lähtuvalt isiku avaldusest. Sotsiaalmaksu vähim kuumakse on 128,70 eurot. Maksuvaba – 154 eurot. Töötukindlustus – 0,8% tööandja poolt ja 1,6% töötaja poolt.
Töölepingus on kirjas: töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja maksmise tingimused.
Vabatahtlik töö: pole rahalist tasu; oluline ühiskonna heaolu jaoks.
Tarbimiskäitumine Eesti ühiskonnas.
Tarbimine on isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. Tarbimist saab jaotada kaheks: avalik tarbimine, mis on avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, ja eratarbimine , mis on majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks.
Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks viisiks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks.
Ületarbimine on tarbimine, mis ületab ökosüsteemi loomulikku taastumisvõimet, mille tulemuseks on ökoloogiline defitsiit. Taaskasutusühiskond on jäätmete vältimisele ja nende käsitlemisele kasutatava toormena suunatud ühiskonnakorraldus. Ostlemine  (šoppamine) on poode  pidi käimine kaupade ostmise ja väljavalimise ning müügilolevaga tutvumise eesmärgil.
Reklaam  on turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte. Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste suhtumist , teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. Reklaami liigitus: auditooriumi järgi (eratarbija või organisatsioon ); tellijate järgi (tootjad, edasimüüjad või MTÜ, ühisreklaam); meediakanalite järgi; objektide järgi (kauba või teenuse reklaam ideereklaam ); mastaapide järgi (kohalik, üleriigiline või rahvusvaheline); teema või valdkonna järgi (alkoholireklaam, tubakareklaam, poliitiline reklaam).
Tarbijakaitse on tarbija õigusi kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem. Tarbimine ei ole elustiil, vaid vajadus. Tarbijal on õigus. Kvaliteedile. Turvalisusele. Informatsioonile. Tema huvide arvestamisele. Kahjude hüvitamisele
10. Eesti rahvusvahelises suhtluses
Välispoliitika ülesanne teiste riikide mõjutamine endale kasulikus suunas. Rahvusvahelise suhtluse head tavad: hoidumine jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest; austada riigi territooriumi terviklikkust; mitte sekkuda teise siseasjadesse; jälgida rahvusvahelise õiguse norme. Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: Diplomaatilised suhted, Majanduslik koostöö, Rahvusvahelised lepingud , Avalik arvamus.
Eesti välispoliitika eesmärgid: Julgeoleku kindlustamine; rahvusvaheliste suhete stabiilsus; Eesti majanduse toimimise tagamine; Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes; Eesti mõjukus ja hea maine; luua demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. Välispoliitika eesmärkide elluviimisega tegeleb Eesti Vabariigi Välisministeerium. Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti Vabariigi Kaitseministeerium.
Eesti ühines ÜRO-ga 17.09.1991. ÜRO ja Eesti:

Rahu ja julgeolek: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon , ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides.

Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides

Arengu- ja humanitaarabi : Alates 1998. aastast. Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova , Ukraina, Gruusia

Katastroofiabi: alates 2000. aastast osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan , Kõrgõzstan, Türkmenistan jne). Kagu-Aasia tsunami ja maavärin Pakistanis (2005)
Rahvusvaheline sõjaline liit NATO. Alates 29.03.2004

• Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine
  
• NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist.
  
• Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja Hertsegoviina, hiljem EL-i juhitud; Kosovo ; Afganistan; ( Iraak 2003-2008, koalitsiooniväed)
  

• Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast: Iraak. Afganistan 2002-2014
  

Eesti ja Euroopa Liit, pädevuste jaotus
Pädevused jaotatakse kolme liiki: eranditult ELi kompetentsi kuuluvad, ELi ja liikmesriikide vahel jagatud ning eranditult liikmesriikide haldusaladesse jäävad pädevused. Põhiseaduse lepingu järgi, on valdkonnad, kus ELil on ainupädevus. Suurelt osalt on need seotud majandusega: tolliliit ; siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; ühine kaubanduspoliitika , «liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu õigusakt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala».
Jagatud pädevus ehk olukord, kus otsused on jagatud liidu ja liikmesriikide vahel. Nendeks jagatud pädevusteks on siseturg : mõned sotsiaalpoliitika valdkonnad; majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; põllumajandus ja kalandus (välja arvatud mere bioloogiliste ressursside kaitse); keskkond; tarbijakaitse; transport; üleeuroopalised võrgud ; energeetika; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Lisaks, liit võib rakendada meetmeid teadusuuringuteks, tehnoloogia arendamiseks ja kosmose alal oma programme , kuid see ei tohi takistada liikmesriikidel oma pädevuste kasutamist. Sama mudel kehtib ka arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas.
«Pädevus, mida käesoleva põhiseadusega ei ole liidule omistatud, kuulub liikmesriikidele». Seega jäävad liikmesriikide otsustada mitmed küsimused. Et mingi küsimus on liikmesriigi otsustada, näitab ühehäälsuse nõue. Kui liikmesriik tunneb, et mingil alal ei väljenda EL tema huve, saab sellele panna veto . Nii näiteks toob Eesti Välisministeerium välja, et ühehäälsus säilib umbes 55 valdkonnas, sealhulgas maksustamises, ELi finantsperspektiivi vastuvõtmisel, perekonnaõigust käsitlevates meetmetes ja ühise kaubanduspoliitika teatud aspektides (kultuuri- ja audiovisuaalteenused; sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused ; teenused, intellektuaalne omand ja otsesed välisinvesteeringud, kusjuures viimaste puhul säilib päralleelsuse põhimõte – kui nende valdkondade suhtes on vajalik ühehääl-sus, siis on nii ka samade valdkondade välislepingute puhul).
Põhiseaduse lepingu pädevused:
Euroopa Liit otsustab: tolliliit, konkurentsieeskirjad, eurotsooni rahandus, ühine kaubanduspoliitika
Jagatud pädevused: põllumajandus ja kalandus (v.a. mere bioloogiliste ressursside kaitse), keskkond, tarbijakaitse, transport, üleeuroopalised võrgud, energeetika, vabadusel, turvalisusel, ja õigusel rajanev ala
Liikmesriik otsustab: 55 valdkonda, sh maksustamine, pensionipoliitika , kaitsepoliitika, finantsperspektiivi vastuvõtmine, perekonnaõigus , sotsiaalpoliitika
14. Riigikantselei .
Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasu-tus, kelle eesmärk on toetada Valitsust ja peaministrit poliiti-ka kujundamisel ja elluviimisel. Riigikantselei on aruandeko-hustuslik Valitsuse ja peaministri ees. Riigikantselei: toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogram-mi ja koordineerib selle elluviimist; valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi; tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele sea-dustele vastavuse; nõustab ja toetab peaministrit EL asjades; korraldab valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning EL-ga seotud riigisisest teavitustegevust; nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes ja korraldab valitsuse julgeoleku-komisjoni tööd; nõustab ja toetab peaministrit Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel; korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist . Riigikantselei korraldab ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat ning täidab seaduste või muude õigusaktidega talle pandud teisi ülesandeid. Riigikantseleid juhib riigisekretär , kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Ta korraldab Valitsuse tööd ja juhib Riigikan-tseleid, koostab valitsuse istungi päevakorra kava ja võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Ta jälgib, et Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja teiste seadustega, ning annab kaasallkirja valitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele. Riigisekretär juhib kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tööd ning annab valitsusele arvamuse ministeeriumi kantsleri ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel. Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist. Riigisek-retäriks võib olla üksnes juriidilise kõrgharidusega isik. Riigi- kantselei juhina on riigisekretäril samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.
Ministeeriumid, kantslerid, ministrid, abiministrid.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Eestis 11 ministeeriumi ja koos peaministri, regionaalministri ning nn portfellita ministriga kokku kõige rohkem 15 ministrit. Kõik täidesaatva võimu valdkonnad on jaotatud ministeeriumide valitsemisaladesse. Minister kannab vastutust parlamendi ees, st peab vastama arupärimistele ja küsimustele, osalema Valitsuse ülesandel seaduseelnõude menetlemisel ja muude küsimuste arutelul ning esindama Eestit oma pädevuse piires Euroopa Liidu poliitika kujundamisel. Minister juhib ministeeriumi iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Peaministril ega teistel ministritel ei ole õigust ministri vastutusalasse sekkuda. Kui peaminister leiab, et minister ei lähtu Valitsuse kui terviku eesmärkidest, on tal õigus teha Vabariigi presidendile ettepanek minister ametist vabastada. Minister on ministeeriumi juht. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaks olema eraldatud ja viimase eest vastutama kantsler , on vaidluse objektiks . Ministeeriumi kantslerid nagu ka üldpädevusega riikliku regionaalhalduse asutuste – maavalitsuste – juhiks olevad maavanemad on praktikas seatud tugevasse sõltuvusse ministri või maavanemate puhul regionaalministri ja valitsuse soosingust. Koostöö mittelaabumisel on nii kantslereid kui maavanemaid võimalik põhjendusi esitamata ametist vabastada, samuti on kantslerite ja maavanemate ametiaeg piiratud 5 aastaga. Pärast maavanema ja kantsleri staatuse muutmist ongi nende tegelik roll muutunud. Enamus nimetatud ametnikest kuuluvad mõnda erakonda ja on ametisse nimetatud eelkõige valitsuskoalitsioonis osalevate erakondade otsusel. Ministeeriumi ülejäänud ametnikud, v. a ministri nõunikud ja abiministrid on sõltumatud avalikud teenistujad, kellele laienevad avaliku teenistuse seadusest tulenevad tagatised. 
Poliitiline tasand: Minister. Abiminister. Ministri nõunikud. Administratiivne tasand: Kantsler. Asekantsler. Kantsleri nõunikud.
8. Eesti Vabariik, sümbolid ja tunnused.
Vabariik on niisuguse valitsemiskorraga riik, kus seadused arvestavad võrdselt kõikide inimeste õigusi, vabadusi ja kohustusi. Vabariigis saavad riigi kodanikud osaleda riigi valitsemises.
Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev) (1918)
Riigipea: Vabariigi President – Toomas Hendrik Ilves
Riigikord: parlamentaarne vabariik
Põhiseadus : vastu võetud 28. juunil 1992
Eesti Vabariigi sümbolid:
Vapp (Eesti VR tunnus)
Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil , kuid ilma tammeoksteta.
Lipp
Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik ; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku.
Eesti rahvushümn- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ". Sõnad: Johann Voldemar Jannsen
Rahvuslind - SUITSUPÄÄSUKE
Rahvuslill – RUKKILILL
Rahvuskala – RÄIM
Rahvuskivi – PAAS
Rahvuspuu - TAMM
Eepos – KALEVIPOEG
Kadrioru Loss
Rahvatantsu- ja laulupidu
Eesti haldusjaotus ja haldusreformid
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.  See on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetega. Eesti Vabariik jaguneb halduslikult maakonda- deks , mis on 1. järgu haldusüksused. 2. järgu haldusüksusteks ehk omavalitsusüksusteks on vallad (sealhulgas 5 alevvalda) ja linnad (vallasisesed linnad ei ole omavalitsusüksused).
Eesti maakondi on 15.
Eesti omavalitsusüksuste seas on 183 valda ja 30 linna (17 linna on vallasisesed linnad ja kuuluvad valdade koosseisu).
Avaliku halduse reformide eesmärk on administratiivsete protsesside lihtsustamine ja ratsionaliseerimine ning kodanikule avaliku teenuse kättesaadavamaks tegemine. Haldusreformi puhul tuleb eristada eristada avaliku halduse reformi, mis seotud paremate ja efektiivsemate avalike teenustega ning haldusterritoriaalset reformi, mis tähendab piiride muutmist ja omavalitsuste liitumist .
9. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus )
Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega.
Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega
Eesti riigi lipp, vapp, hümn ja teenetemärgid
Eesti Vabariigi sümbolid:
Vapp (Eesti VR tunnus)
Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta.
Lipp
Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku.
Eesti rahvushümn- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad: Johann Voldemar Jannsen
Teenetemärke annab Vabariigi President.
Vabadusristi aumärk on sõjaline teenetemärk Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul.
Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest.
Maarjamaa Risti teenetemärk  antakse välismaalastele kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks.
Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest.
Kotkaristi teenetemärgi antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest.
Eesti Punase Risti teenetemärgi antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest.
11. Võimu teostamine ja avalik teenistus
Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike seaduspärasest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides. Avaliku teenistuse eetika on avaliku võimu teostajatelt nõutavate väärtuste ja põhimõtete kogum.
Avalik teenistus on:

riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine;

riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö.
Eristatakse kahte tüüpi võimu teostamise meetodeid: autoriteet ja sund
Sunni korral kasutatakse vägivalda ja karistust
Autoriteetse võimu korral inimesed on veendunud, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad
Nüüdisühiskonnas võimule kuuletumise põhjuseks on mõistlik kaalutlus. Nüüdisühiskonnas võimu teostamisel kasutatakse nii sundi kui ka autoriteeti. Seadused väljendavad sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse: trahvi , vangistuse, ametist vallandamise
Karismaatiline liider omandab ülimusliku autoriteeti tänu juhitalendile ja liidrioskusele.
Riigivõimu komponendid on asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia, kirjalikud õigusnormid . Riigivõimul on ainuõigus : kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivõimul on õigus ja kohustus: korraldada riigi igapäevaelu, esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia . Võimusuhete muutmine: põhiseaduse reform, põhjalikud ühiskonnamuutused (revolutsioon, riigipööre )
Avalik teenistus ja avaliku teenistuse eetikakoodeks .
Eesti avaliku teenistuse arendamisel lähtutakse kolmest põhilisest väärtusest: avalik teenistus peab olema usaldusväärne , asjatundlik ja pühendunud. Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, ametnikelt seaduspärast ja eetilist käitumist ning tegutsemist avalikes huvides.
Avaliku teenistuse eetika on avaliku võimu teostajatelt nõutavate väärtuste ja põhimõtete kogum. Eesti avalikele teenistujatele esitatavad põhimõtted on kõige üldisemalt kajastatud avaliku teenistuse eetikakoodeksis.
Eetikakoodeks:
1. Ametnik on kodanik rahva teenistuses.
2. Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.
3. Ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet.
4. Avalikku võimu tohib kasutada ainult avalikes huvides.
5. Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel.
6. Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus.
7. Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus.
8. Ametnik peab avalikes huvides valmis olema ka ebapopulaarsete otsuste tegemiseks.
9. Avaliku võimu teostaja püüdleb võimalikult laia kodanike osavõtu poole võimu teostamisest.
10. Ametnik allutab oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele.
11. Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu.
12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest.
13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.
14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult.
15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides.
16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu.
17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis.
18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik .
19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses.
20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule.
13. Poliitiline süsteem Eestis
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Enamasti peetakse poliitikast rääkides silmas riike või riikidevahelisi suhteid mõjutavate otsuste tegemist, milles osalevad poliitikud ja parteid. Poliitika tähendab siiski ka muude sotsiaalsete gruppide, sealhulgas ettevõtete ja organisatsioonide vahelisi ja siseseid võimusuhteid puudutavaid otsusi. Kuigi algselt on poliitikat seostatud ainult avaliku sfääriga, on seda mõistet üle kantud ka erasfäärile.
Poliitilise tegevusel tulemusel saavad isikud, parteid, organisatsioonid jne võimule riigis ja omandavad mõjuvõimu ühiskonnas.
Vajadus poliitika järele tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides (sealhulgas ühiskonnas) on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte ehk teiste sõnadega on olemas sotsiaalne konflikt. Poliitiliste otsuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe, mis eeldab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel.
Vasakpoolsus  on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism , sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on:

• Inimsuhete eripära mõju ühiskonnale
  
• Inimeste heaolu eesmärgiks seadmine
  
• Aktiivsus kui inimloomuse peajoon
  
• Võrdsus
  
• Ajalugu kui arengu areen
  

Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus.
Parempoolsus  on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism , uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni  aegadest , kui monarhistid , kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul.
Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonnas populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik, vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse. Eristada saab ka vasak- ja paremtsentrit. Kui vasaktsentrit iseloomustab majandusküsimustes püüd segamajanduse poole, siis paremtsentrismi iseloomustab tüüpiliselt suund traditsiooniliste väärtuste hoidmise poole.
Paigutades Eesti erakonnad parem-vasak skaalale , näeks asetus välja niimoodi :

• Vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
  
• Vasaktsentrism: Sotsiaaldemokraatlik Erakond
  
• Tsentrism: Keskerakond
  
• Paremtsentrism: Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei
  
• Parempoolsus: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Reformierakond
  
• Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt väljapoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme.
  

Eesti poliitikad