Eesti arve ja fakte 2013 (0)

EESTI. ARVE JA FAKTE
Sisukord
Eesti Vabariik    2
Loodus    4
Rahvastik    6
Kultuur    10
Rahvatervis    12
Haridus    16
Tööturg    18
Tööjõukulu ja palk    22
Sisemajanduse koguprodukt    24
Rahandus    28
Väliskaubandus    34
Tööstus    38
Põllumajandus    42
Energeetika    44
Innovatsioon    46
Infotehnoloogia    48
Turism    52
Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta    54
Eesti Vabariik
Rahvaarv 
1 318 000
Pindala 
45 227 km² 
Rahaühik euro
Pealinn Tallinn 
Haldusjaotus  
15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 
 193 valda
Saarte arv 1521
Suurimad saared 
Saaremaa, 2671 km²    Hiiumaa, 989 km²     Muhu , 198 km²
Pikimad jõed  
Võhandu , 162 km    Pärnu, 144 km    Põltsamaa, 135 km
Suurimad järved  
Peipsi , 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²)    Võrtsjärv, 271 km²
Kõrgeim punkt 
Suur Munamägi, 318 m
Õhutemperatuur   
Aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C, juulis +17,9 °C (2012)
2
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Eesti on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president , kes valitakse 
ametisse viieks aastaks. Praegune president on Toomas Hendrik Ilves, kes 
valiti 29. augustil 2011 ametisse uueks ametiajaks.
Eesti seadusandlik kogu on Riigikogu, ühekojaline parlament , kelle 101 liiget 
valitakse ametisse neljaks aastaks. Riigikogu XII koosseis valiti 6. märtsil 2011.
Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sama aasta novembris algas 
Vabadussõda , mis lõppes 2.  veebruaril 1920 Tartu rahulepingu allakirjuta-
misega. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi 
iseseisvust. 22. septembril 1921 sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks.
Teise maailmasõja käigus kaotas Eesti iseseisvuse. Esmalt okupeeris Eestit 
Nõukogude Liit (1940–1941), seejärel Saksamaa (1941–1944). 1944.  aasta 
sügisel liideti Eesti ligi 50  aastaks Nõukogude Liiduga. Aastakümneid 
kestnud okupatsiooniperiood päädis laulva revolutsiooniga 1988. aastal ning 
iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991.
Eesti Vabariik on ÜRO liige alates 17.  septembrist 1991, NATO liige alates 
29.  märtsist 2004 ja Euroopa Liidu liige alates 1.   maist 2004. Alates 
9. detsembrist 2010 on Eesti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 
( OECD ) täisliige.
Eesti võttis 1.   jaanuarist 2011 kasutusele euro. Sellega sai Eestist Euroopa 
Liidu 17. liikmesriik, kus on kasutusel ühisraha euro.
Eesti riigikeel on eesti keel. Rahvuslipp on sinimustvalge trikoloor.
Eesti rahvuslill on rukkilill , rahvuslind suitsupääsuke ja rahvuskivi paekivi .
Eesti riigivapil on kolme sinise lõvi kujutis kuldsel kilbil.
Eesti Statistika
3
Loodus
Eesti loodus on mitmekesine , sest asub mandrilise ja merelise kliima piirialal. 
Iseloomulikud on poollooduslikud kooslused , sood , ulatuslikud metsaalad, 
jõed ja järved. Eesti asub lindude Ida-Atlandi rändeteel, märgala Matsalu  
rahvuspark on rändlindudele üheks tähtsaimaks peatuspaigaks.
Eestis on kombeks valida aasta puu, lind ja loom. Algatuse eesmärk on 
tutvustada avalikkusele Eesti looduse eriilmelisust ja aidata seeläbi kaasa 
liikide kaitsele. 2013. aasta puu on harilik lodjapuu, lind nurmkana ning loom 
hunt. 2012. aastal hinnati hundi pesakondade arvuks 31. 
Looduse sõbrad leiavad Eestist huvitavaid pärandkooslusi, näiteks ranna-, 
lammi- ja puisniidud ning loopealsed . Pärandkooslused teeb eriliseks 
vaatamata majandustegevusele säilinud suur liigirikkus : Laelatu puisniidul 
Läänemaal loendati ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Pärandkoosluste püsimise 
tagab nende majandamine , mis tähendab peamiselt niitmist ja karjatamist. 
Alates 2007. aastast on toetusrahade abil hooldatud poollooduslike koosluste 
pindala kasvanud; 2008. aastal oli see 17 700 ha, 2010. aastal juba 23 000 ha, 
hõlmates 0,5% Eesti pindalast. 
Riigimetsa Majandamise Keskus rajas 2012.  aastal Eesti kooslusi põhja-
lõunasuunaliselt läbiva matkaraja kogupikkusega 370 km, mis ulatub Lahe-
maa rahvuspargist kuni Eesti-Läti piiriküla Iklani. Matkarada läbib kuut  
maakonda, kahte rahvusparki ( Lahemaa ja Soomaa rahvuspark) ning üheksat 
kaitseala. 
Eestis on 2012. aasta seisuga 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala, millest 
tuntuimad on Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspark. Märkimisväärsed on 
mujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²), 
mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%. Soo- aladest on enim säilinud rabad 
(umbes 70% ulatuses).
Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames väärib märkimist ka see, et 
valdavalt saab Eesti aladel kasutada tarbeveena põhjavett. Vaid Tallinnas 
ja Narvas on kasutusel pinnavesi. Viimasel aastakümnel on renoveeritud ja 
rajatud mitmed heitveepuhastid ning loodusesse lastava heitvee reostus -
koormus on oluliselt vähenenud . 
4
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Kaitsealad ja Oandu - Ikla matkarada, 2012
LAHEMAA
Oandu
Nõmmeveski
Kõnnu Suursoo
Jussi järved
Aegviidu
Kakerdi raba
Kõue
Loosalu raba
MATSALU
Tillniidu
Mukri
Kurgja
VILSANDI
SOOMAA
Hüpassaare
Tipu
Kutja
Kilingi-Nõmme
Nepste
Ikla
KARULA
50 km
Looduskaitseala
Oandu-Ikla matkarada
Maastikukaitseala
Ikla
Matkarajale jääv huvipunkt
Rahvuspark
SOOMAA Rahvuspargi nimi
Allikad: Statistikaamet , Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus
Heitvee reostuskoormus, 2002–2011
Tonni
3000
2500
2000
Üld-
lämmastik
1500
Orgaanilised 
1000
reoained, 
BHT a tonni
500
7
0
Üldfosfor
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
a Hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete bioloogiliseks lagundamiseks seitsme päeva jooksul
Eesti Statistika
5
Rahvastik
1. jaanuaril 2012 elas Eestis 1,318 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa 
Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja 
Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 
62 korda väiksem ja kogu EL-i rahvastikust moodustab Eesti 0,26%.
Eesti on muu Euroopaga võrreldes hõredalt asustatud maa, kus ühel ruut-
kilomeetril elab keskmiselt 31 inimest. Linnades elab 68% rahvastikust, 
pealinnas Tallinnas 31%. Pealinna piirkonnas elab 43% siinsest rahvastikust. 
Kuna Tallinn ja selle ümbrus on endiselt suurim siserände sihtkoht, on viimase 
kümne aastaga pealinna piirkonna rahvaarv kasvanud 4%.
Eesti rahvaarv on kogu viimase iseseisvusaja kestel vähenenud. Rahvaarvu 
muutust mõjutavad loomulik iive ja välisränne. Loomulik iive on viimased  
kümme aastat kasvanud ja oli 2010 isegi 35 inimesega positiivne, kuid 2011 
langes tagasi miinusesse 565 inimese võrra. Iibe tõus on tingitud nii sündide 
arvu kasvust kui surmade arvu vähenemisest. Sündide arv jõudis kõrgeimale 
tasemele 2008. aastal. Pärast seda on sündide arv mõnevõrra langenud. Sur-
made arv on jätkuvalt vähenenud, mida näitab ka oodatava eluea pidev tõus. 
Sündide arv on küll kõrgem kui möödunud kümnendil, kuid sum maarne 
sündimuskordaja Eestis oli 2011. aastal 1,52, mis jääb alla taastetaseme (2,1 
last naise kohta).
Teine rahvastikuprotsess, mis muudab rahva arvukust, on ränne. Eesti on 
välisrände tõttu rahvastikku kaotav riik. Sisserändajate arv on võrreldes 
viimase kümnendi esimese poolega mõnevõrra kasvanud ja ulatub ligi 
4000 inimeseni. Samas on ühtlaselt kasvanud väljaränne , mis oli 2011. aastal 
6200 inimest. Selle tõttu on rändesaldo 2011.  aastal –2500. Sisserännanute 
lähteriigid on Venemaa ja Soome, väljarände peamised sihtkohad on Soome 
ja Suurbritannia .
2011. aastal sõlmiti tuhande elaniku kohta 4,1 abielu ja lahutati 2,3 abielu. 
Keskmine vanus meeste ja naiste esmaabiellumisel on aasta-aastalt tõusnud 
ja jõudnud 2011. aastaks meestel ligikaudu 31 ja naistel 28 eluaastani.
MÕISTED
Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe.
Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures
6
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012
Läti
Leedu
Eesti
Ungari
Portugal
Poola
Prantsusmaa
Itaalia
Küpros
Rumeenia
Bulgaaria
Slovakkia
Austria
EL-27
Belgia
Tšehhi
Saksamaa
Soome
Hispaania
Suurbritannia
Sloveenia
Holland
Kreeka
Iirimaa
Taani
Malta
Rootsi
Naisi 
Luksemburg
100 mehe kohta
100
105
110
115
120
Eesti Statistika
7
Rahvastik
Rahvastik, 1. jaanuar 2012
Kokku
Mehed
Naised
Rahvaarv
1 318 005
610 318
707 687
kuni 14-aastased
206 130
106 112
100 018
15–64-aastased
882 289
428 624
453 665
65-aastased ja vanemad
229 498
75 537
153 961
vanus teadmata
88
45
43
linnaliste asulate rahvastik
893 232
399 258
493 974
maa-asulate rahvastik
424 773
211 060
213 713
Oodatav eluiga sünnimomendil, 2011
76,3
71,1
81,1
Rahvastik, %
kuni 14-aastased
15,6
17,4
14,1
15–64-aastased
66,9
70,2
64,1
65-aastased ja vanemad
17,4
12,4
21,8
eestlased
69,1
70,0
68,3
venelased
25,4
24,5
26,2
muud rahvused
5,5
5,5
5,5
linnaliste asulate rahvastik
67,8
65,4
69,8
maa-asulate rahvastik
32,2
34,6
30,2
Rahvastikusündmused, 2011
Kokku
Mehed
Naised
Elussünnid
14 679
7 555
7 124
Surmad
15 244
7 483
7 761
Loomulik iive
–565
72
–637
Sisseränne
3 709
2 132
1 577
Väljaränne
6 214
2 937
3 277
Välisrände saldo
–2 505
–805
–1 700
8
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Sünnid, surmad ja ränne, 2002–2011
Arv
20 000
Surmad
15 000
Elussünnid
10 000
Väljaränne
5 000
Sisseränne
0
Koguiive
−5 000
−10 000
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Eesti ja Euroopa Liidu rahvastikupüramiid, 1. jaanuar 2012
EL-27 mehed
EL-27 naised
Vanus
Eesti mehed
Eesti naised
Vanus
85+
85+
80−84
80−84
75−79
75−79
70−74
70−74
65−69
65−69
60−64
60−64
55−59
55−59
50−54
50−54
45−49
45−49
40−44
40−44
35−39
35−39
30−34
30−34
25−29
25−29
20−24
20−24
15−19
15−19
10−14
10−14
5−9
5−9
0−4
0−4
4
2
0
2
4
Eesti Statistika
9
Kultuur
2013 on Eestis kultuuripärandi aasta. Kui kultuuripärand on varem tähenda-
nud peamiselt ainelist kultuuripärandit, siis tänapäeval on see laienenud ka 
kultuuriväärtuslikule keskkonnale ja vaimsele kultuuripärandile, mis tähen-
dab elavaid kultuuritraditsioone. 
Üks oluline vaimse kultuuripärandi osa on meie murded ja murrakud. 
2011.  aasta rahvaloenduse andmeil oskab mõnda murret 14,6% eesti keelt 
emakeelena kõnelevatest inimestest. Neist 21% kõneleb põhjaeesti murdeid, 
78% lõunaeesti murdeid ja 1% Kirde-Eesti rannikumurret. 
Kultuuriharrastajate üldine osatähtsus on aastate jooksul tõusnud. Kui 
2004. aastal oli mõni kultuuriharrastus 31%-l 15–74- aastastest elanikest, siis 
2010.  aastaks juba 38,5%-l, mis on ligi 397  000 inimest (169  000 meest ja 
227 000 naist). Võrreldes 2004. aastaga oli fi lmiga tegelejate arv 2010. aastaks 
kasvanud 11 protsendipunkti (2010.  aastal tegeles fi lmiga 155  000 inimest) 
ja kujutava kunstiga tegelejate arv 6 protsendipunkti (132  000). Samas oli 
4,8 protsendipunkti langenud tantsu ja laulmist harrastajate arv (vastavalt 
107  000 ja 112  000) ning 4,9 protsendipunkti näitlemist harrastajate arv 
(16 000).
Kultuuriliste tegevustega tegelejate poolest on Eesti rahvas Euroopas esi-
rinnas. Viimastel andmetel on kultuuriharrastajaid Eestist rohkem üksnes 
Rootsis.
Kultuuriasutused ja nende külastused, 2011
Kultuuri-
Külastused, 
asutused
tuhat
Muuseumid
248
2 666
koduloomuuseumid
94
358
arheoloogia - ja ajaloomuuseumid
53
614
kunstimuuseumid
20
431
Rahvaraamatukogud
563
6 360
Kinod
53
2 347
Teatrid
34
1 008
riigi- ja linnateatrid
12
834
muud riiklikku toetust saavad teatrid 
22
175
10
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Teatri-, kino- ja muuseumipiletite keskmised hinnada, 2002–2011
Eurot
10
Teater
8
6
4
Kino
2
Muuseum
0
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
a Riigi- ja linnateatrid
Populaarsemate kultuurialade harrastajad aktiivsuse järgi (osatähtsus 
vähemalt 10-aastastest), 2009–2010
Vähemalt kord nädalas
Harvem kui kord nädalas
Vähemalt üks kultuuritegevus
(v.a sport )
Käsitöö või meisterdamine
Fotograafia
Laulmine
Tantsimine
Pillimäng
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Eesti Statistika
11
Rahvatervis
Alates 2009. aastast on Eestis tervishoiutöötajate arv vähenenud. 2011. aastal 
oli 15 969 tervishoiutöötajat. Järjest rohkem Eesti arste leiab tööd mujal. 
Aastatel 2004–2012 on 2643 tervishoiutöötajat Eesti Tervishoiuametist välja 
võtnud kvalifi katsiooni tõendavad dokumendid , mis on vajalikud välismaal 
töötamiseks. Dokumente on väljastatud õendusvaldkonna tööta jatele 1192, 
arstidele 1114, hambaravi osutajatele 288 ning ämmaemanda tele 49.
2011. aastal suurenes mõningal määral arsti ambulatoorsete vastuvõttude 
arv. Keskmiselt oli 6,2 ambulatoorset vastuvõttu inimese kohta, sealhulgas 
3,2 perearsti vastuvõttu. 2010. aastal olid vastavad arvud 6,0 ja 3,0 vastuvõttu 
elaniku kohta. Samas on koduvisiitide arv järjest vähenenud. 2011. aastal oli 
75 954 külastust, mis on varasema aastaga võrreldes ligi kolme tuhande võrra 
vähem. Haiglas viibiti 2011. aastal 241 980 korda, kokku 1 878 519 päeva.
Rahvatervise taset iseloomustab oodatav eluiga. Viimase kümnendiga on 
oodatav eluiga sünnimomendil (keskmine eluiga) pikenenud meestel kuue 
ja naistel nelja aasta võrra. Suure osa meeste keskmise eluea kasvust annab 
õnnetusjuhtumite ja muude väliste surmapõhjuste vähenemine. 2011. aastal 
oli meeste keskmine eluiga 71 ja naistel 81 eluaastat . Oodatava eluea vahe 
meestel ja naistel väheneb vanuse kasvades. 65 aasta vanuseks saanud mees 
elab keskmiselt peaaegu 80 ning naine 84 aasta vanuseks. 2010. aasta seisuga 
on Euroopa Liidu keskmine vastavalt 82,5 ja 86 aastat.
Oodatava eluea kõrval on oluline ka  tervena elatud aastate arv, mis on 
meestel ja naistel peaaegu erinevuseta: nii 65-aastaseks saanud mees kui 
ka naine elab tervena veel 5,6 aastat. Euroopa Liidus on see nii meestel kui 
naistel keskmiselt 8,6 aastat. 
Eestis on kõige sagedasem surmapõhjus vereringeelundite, sh südame-
haigused. 2011. aastal oli 46% meeste ja 62% naiste surmadest põhjustatud 
vereringeelundite haigustest. Järgnevad kasvajaist põhjustatud surmad 
(24%). Kolmandal kohal on õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad , mis 
põhjustasid 2011. aastal 12% meeste ja 3% naiste surmadest. 
MÕISTED
Oodatav eluiga teatud vanuses – sellesse vanusesse jõudnud isiku keskmiselt elada jääv aastate arv, kui 
suremus vanuseti jääks samaks nagu vaadeldaval aastal. Oodatav eluiga sünnimomendil on käsitletav 
keskmise elueana.
Standarditud suremuskordaja – rahvastiku suremuse võrdlemiseks kasutatav suhtarv, mis on arvutatud 
elanikkonna standardse vanusjaotuse jaoks, et kõrvaldada rahvastiku tegeliku soo-vanuskoosseisu mõju
12
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Haiglad Euroopa Liidus, 2010a
Küpros
Soome
Bulgaaria
Eesti
Prantsusmaa
Saksamaa
Leedu
Austria
Läti
Kreeka
EL-27
Rumeenia
Slovakkia
Poola
Tšehhi
Luksemburg
Iirimaa
Portugal
Itaalia
Malta
Belgia
Ungari
Holland
Hispaania
100 000 elaniku 
Sloveenia
kohta
0
2
4
6
8
10
12
a 2010. aasta või viimased võimalikud andmed. Rootsi, Taani ja Suurbritannia kohta andmed puuduvad
Eesti Statistika
13
Rahvatervis
Oodatav eluiga sünnimomendil ja 65 aasta vanuses, 2002–2011
Aastat
Naised 65 aasta 
85
vanuses
Naised 
80
sünnimomendil
Mehed 65 aasta 
vanuses
75
Mehed 
70
sünnimomendil
65
60
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Imikusurmad Eestis ja Euroopa Liidus, 2002–2011
1000 elussündinu kohta
8
7
6
5
4
EL-27
3
Eesti
2
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
14
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Tervishoiutöötajad, 2011. aasta lõpp
 
Tervishoiutöötajad
10 000 elaniku kohta
Arstid
4 369
32,6
perearstid
864
6,4
Hambaarstid
1 182
8,8
Õendustöötajad
8 508
63,5
Proviisorid
832
6,2
Ambulatoorne arstiabi, 2011
Arsti vastuvõtud, tuhat
Elaniku kohta
Arsti ambulatoorsed vastuvõtud
8 355
6,2
perearsti vastuvõtud
4 256
3,2
Hambaarsti vastuvõtud
1 427
1,1
Arsti koduvisiidid
76
0,1
perearsti koduvisiidid
70
0,1
Statsionaarne arstiabi, 2011
Arv
10 000 elaniku kohta
 
Ravivoodid
7 165
53,5
Hospitaliseeritud haiged
241 980
1 806,3
Peamised surmapõhjused, 2002–2011
Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta
600
500
400
Vereringeelundite 
haigused
300
200
Kasvajad
Õnnetusjuhtumid, 
100
mürgistused, traumad
Seedeelundite 
0
haigused
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Eesti Statistika
15
Haridus
Eestis oli 2011/2012. õppeaasta alguses 623 tasemeharidust pakkuvat õppe-
asutust ja neis õppis kokku 237 600 õpilast: 143  000 omandas üldharidust, 
27 000 kutseharidust ja 67 600 kõrgharidust. 
Koolieelsetes lasteasutuses käis 2011. aastal 66 200 last, mis on ligi 2000 võrra 
rohkem kui aasta varem ja 16  600 võrra rohkem kui kümme aastat tagasi. 
Koolieelsete lasteasutuste arv on viimase kümne aastaga suurenenud 596-lt 
643-ni. 2011.  aastal käis kõigist Eesti 1–6-aastastest lastest koolieelsetes 
lasteasutuses 72%. 
Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on kahanenud õpilaste arv põhikooli- 
ja gümnaasiumiastmes. 2011.  aasta sügisel läks esimesse klassi 13 260 last, 
mis on 612 last rohkem kui aasta varem. Lähiaastatel esimesse klassi minejate 
prognoositav arv kasvab ja gümnaasiumiastmes õpilaste arv tõenäoliselt 
väheneb. Kõrgharidust andvates koolides on õpilaste arv kasvanud. Peale 
kohalike õppis Eestis 2011/2012.  õppeaastal enam kui 1500 välisüliõpilast. 
Eelmise õppeaastaga võrreldes oli neid ligi 300 ja üle-eelmise õppeaastaga 
võrreldes 500 võrra rohkem.
Strateegia „Euroopa 2020“ hariduse valdkonnas on üks Eesti seatud eesmärke, 
et aastaks 2020 omandab kolmanda taseme hariduse vähemalt 40% 
30–34-aastastest. 2011. aastal oli selle näitaja väärtus Eestis 40,3%.
Õppijad tasemehariduse järgi, 2011
(tuhat)
 
Kokku
neist naisõppurid
Põhikooliaste
112,0
54,1
Gümnaasiumiaste
31,0
17,6
Kutseharidus
27,0
12,0
Kõrgharidus
67,6
40,0
16
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Õppijad tasemehariduses, 2002–2011
Õppijad, tuhat
180
160
140
120
Põhikooliaste
100
80
Kõrgharidus
60
40
Gümnaasiumiaste
20
Kutseharidus
0
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
30–34- aastaste kolmanda taseme hariduse omandanute osatähtsus 
Euroopa Liidus, 2011 
Iirimaa
Luksemburg
Rootsi
Soome
Suurbritannia
Küpros
Leedu
Prantsusmaa
Belgia
Taani
Holland
Hispaania
Eesti
Sloveenia
Poola
Läti
EL-27
Saksamaa
Kreeka
Ungari
Bulgaaria
Portugal
Austria
Tšehhi
Slovakkia
Malta
Rumeenia
Itaalia
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
Eesti Statistika
17
Tööturg
2008. aastal alanud majanduskriisi tõttu vähenes tööhõive järgmisel kahel 
aastal kiiresti ja 2010.  aastal kasvas töötus Eesti taasiseseisvusaja kõrgei-
male tasemele. 2011.  aastal paranes olukord tööturul märkimisväärselt ja 
2012. aastal positiivsed arengud jätkusid. 
Eurostati andmetel on Eesti kaks viimast aastat olnud Euroopa Liidu kiireima 
tööpuuduse vähenemisega riik. Vaatamata sellele jäi 2011.  aastal töötuse 
määr Eestis (12,5%) siiski veel EL-i keskmisega (9,7%) võrreldes märkimis-
väärselt suuremaks ja alles 2012. aastal langes alla selle. 2012. aastal vähenes 
töötuse määr Eestis 10,2%-ni ja kasvas samal ajal EL-is 10,5%-ni. Töötus kasvas 
kõige rohkem EL-i lõunapoolsetes riikides (Kreekas, Hispaanias, Portugalis, 
Küprosel, Itaalias). Sarnaselt Eestile vähenes töötus kiiresti ka Lätis ja Leedus.
Kahel viimasel aastal on olukord tööturul paranenud , kuid jätkuv probleem 
on pikaajaline töötus. Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 
45%-st 2010.  aastal 57%-ni 2011.  aastal. 2012.  aastal pikaajalise töötuse 
osatähtsus veidi vähenes – aasta või kauem oli tööd otsinud 54% töötutest. 
Esmakordselt pärast kolmeaastast kasvu vähenes 2012.  aastal väga pika-
ajaliste töötute (tööd otsinud kaks aastat või kauem) arv, kuid nende 
osatähtsus töötute hulgas kasvas siiski jätkuvalt ja tõusis 33%-ni (2011. aastal 
32%, 2010. aastal 17%). 
Euroopa Liidu tööhõivestrateegias on seatud eesmärk tõsta 20–64-aastaste 
tööhõive määr 2020.  aastaks vähemalt 75%-ni. Sellest kõrgem oli tööhõive 
määr Eestis juba aastatel 2006–2008, majanduskriisi ajal aga langes paraku 
eesmärgist allapoole ja vaatamata tööhõive kasvule kahel viimasel aastal jäi 
eesmärgist madalamaks ka 2012. aastal (71,7%). Tööhõive, mis majanduskriisi 
ajal vähenes rohkem meeste hulgas, pärast seda ka kasvas rohkem meeste 
hulgas. 2012. aastal oli 20–64-aastaste meeste tööhõive määr 74,4% ja naistel 
69,1%. 
Kahel viimasel aastal kasvas primaar- ja tertsiaarsektoris hõivatute arv. 
Sekundaarsektori tööhõive kasvas märkimisväärselt 2011.  aastal, kuid 
2012. aastal veidi vähenes; seda eelkõige töötlevas tööstuses hõivatute arvu 
kahanemise tõttu.
MÕISTED
Primaarsektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük .
Sekundaarsektor – tööstus, elektrienergia -, gaasi- ja veevarustus , jäätmekäitlus , ehitus.
Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms
18
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Töötuse määr Euroopa Liidus, 2011, 2012
Hispaania
2011
Kreeka
Portugal
2012
Läti
Iirimaa
Slovakkia
Leedu
Bulgaaria
Küpros
Ungari
Itaalia
EL-27
Prantsusmaa
Eesti
Poola
Sloveenia
Rootsi
Suurbritannia
Soome
Belgia
Taani
Rumeenia
Tšehhi
Malta
Saksamaa
Holland
Luksemburg
Austria
0
5
10
15
20
25
Eesti Statistika
19
Tööturg
Tööhõive määr, 2003–2012
85
80
75
20–64-aastased mehed
20–64-aastased kokku
70
20–64-aastased naised
65
60
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Töötud töötuse kestuse järgi, 2003–2012
Tuhat
120
100
80
Töötud kokku
60
Töötud vähem 
40
kui 12 kuud
Töötud 24 kuud 
20
või rohkem
Töötud 12–23 kuud
0
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
20
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
15–74-aastaste hõiveseisund, 2012
 
Kokku
Mehed
Naised
15–74-aastased kokku, tuhat
1 024,3
481,0
543,2
Tööjõud , tuhat
695,0
348,0
347,0
hõivatud, tuhat
624,4
309,6
314,8
primaarsektor
29,1
20,8
8,3
sekundaarsektor
194,2
138,6
55,6
tertsiaarsektor
401,1
150,2
250,8
linnaline asula
443,0
214,4
228,6
maa-asula
181,4
95,2
86,2
avalik sektor
165,4
52,9
112,5
erasektor
459,0
256,7
202,3
eestlased
436,0
218,0
218,0
mitte-eestlased
188,4
91,6
96,8
töötud, tuhat
70,5
38,4
32,2
vähem kui 6 kuud
23,1
12,4
10,7
6–11 kuud
9,3
4,8
4,5
12 kuud või rohkem
38,2
21,2
17,0
24 kuud või rohkem
23,6
12,8
10,8
Mitteaktiivsed , tuhat
329,3
133,0
196,3
õppimas
92,7
45,8
46,9
haiged või vigastusega
54,2
28,6
25,5
hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eest
43,8
3,2
40,6
pensioniealised
120,0
42,8
77,2
heitunud (kaotanud lootuse tööd leida)
7,4
4,2
3,2
muu põhjus
11,3
8,4
2,8
Tööjõus osalemise määr, % 
67,9
72,3
63,9
Tööhõive määr, %
61,0
64,4
57,9
Töötuse määr, %
10,2
11,0
9,3
Eesti Statistika
21
Tööjõukulu ja palk 
Statistikaameti kvartaliuuringu andmetel jätkus 2010.  aastal alanud kesk-
mise tööjõukulu kasv töötaja kohta kuus ka 2011.  aastal (5,8%). 2010. ja 
2011.  aasta võrdluses suurenes tööjõukulu töötaja kohta kõige enam 
kinnisvaraalases tegevuses (11,2%) ja vähenes ainult muudes teenindavates 
tegevustes (–5,2%). Võrreldes 2002. aastaga kasvas tööjõukulu töötaja kohta 
2011. aastaks 2,1 korda.
Tööjõukulu üks komponent on palgatöötaja brutokuupalk . Võrreldes 
2002.  aastaga kasvas keskmine brutopalk kümne aasta jooksul 2,1 korda. 
2011.  aastal tõusis aastakeskmine brutokuupalk 5,9% ja ületas ühtlasi seni 
kõrgeima 2008. aasta palgataseme.
Enim tõusis keskmine brutopalk 2011.  aastal kinnisvaraalases tegevuses 
(11,4%), mis oli aga tingitud madalast võrdlusbaasist: 2010.  aastal langesid 
sellel tegevusalal palgad kõige enam. 2011. aastal langes keskmine brutopalk 
ainult muudes teenindavates tegevustes (–4,8%).
2011. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 853 eurot ja era-
sektoris 834 eurot, mis tähendas mõlemas sektoris aastatagusega võrrel des 
keskmise brutopalga tõusu (vastavalt 3,9% ja 6,8%). 
Reaalpalk pöördus pärast 2009. ja 2010. aastal toimunud langust taas tõusule. 
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja mis 
näitab palga ostujõudu, tõusis 2011. aastal 0,9%.
Keskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aastaga, 
2002–2011
Eurot
Brutokuupalk 
Muutus
900
25
800
20
700
15
600
10
500
5
400
0
300
−5
200
−10
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
MÕISTED
Tööjõukulu – kulutused, mida tööandja teeb töötajatele
22
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus põhitegevusala järgi, 
2011
Tegevusala
Bruto -
Tööjõu-
Muutus võrreldes 
kuupalk, 
kulu, 
eelmise aastaga, %
eurot
eurot
Bruto-
Tööjõu-
kuupalk
kulu
Põllumajandus, metsamajandus 
698
943
4,6
4,6
ja kalapüük
Mäetööstus
1 084
1 471
10,2
9,7
Töötlev tööstus
799
1 083
5,9
5,6
Elektrienergia ja gaasiga 
1 190
1 627
7,0
7,3
varustamine
Veevarustus; jäätmekäitlus 
833
1 136
3,3
3,9
Ehitus
847
1 148
6,2
6,2
Hulgi- ja jaekaubandus
798
1 079
10,7
10,7
Veondus ja laondus
836
1 133
1,3
1,1
Majutus ja toitlustus
519
702
2,8
2,8
Info ja side
1 396
1 903
7,5
7,2
Finants - ja kindlustustegevus
1 390
1 924
5,4
6,1
Kinnisvaraalane tegevus
603
813
11,4
11,2
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane 
1 039
1 404
5,3
5,5
tegevus
Haldus- ja abitegevused
769
1 036
6,4
5,9
Avalik haldus ja riigikaitse
988
1 341
3,5
3,4
Haridus
713
965
2,1
2,2
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
841
1 133
5,3
5,2
Kunst , meelelahutus ja vaba aeg
666
901
5,2
5,0
Muud teenindavad tegevused
467
631
–4,8
–5,2
TEGEVUSALADE KESKMINE
839
1 137
5,9
5,8
Eesti Statistika
23
Sisemajanduse koguprodukt
2012. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) Euroopa Liidu 
liikmesriikidest kõige kiiremini Baltimaades. Eesti majanduskasv oli riikide 
võrdluses peale Lätit ja Leedut kolmandal kohal ning 3,2% suurem kui 
2011. aastal. Jooksevhindades oli SKP 2012. aastal 17,0 miljardit eurot.
Aasta esimeses kolmes kvartalis toetas Eesti majanduskasvu kõige rohkem 
ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja 
rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Seda eelkõige tänu valitsemis-
sektori hoonete renoveerimistööle, mida tehti saastekvootide müügist 
saadud summa eest. Neljandas kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks 
mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala. 
Eelmisel kahel aastal tingis SKP kasvu eeskätt töötleva tööstuse tegevusala 
lisandväärtuse suurenemine. 2012.  aastal aga pidurdas töötlev tööstus 
SKP kasvu oluliselt, mille peamine põhjus oli arvutite,  elektroonika - ja 
optikaseadmete ning toiduainete tootmise tegevusalade lisandväärtuse 
kahanemine.
Majanduskasvu toetas oluliselt sisemajanduse nõudlus , mis kasvas 8%. 
Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas 
21%. Põhiliselt suurendasid kapitali kogumahutust nii ettevõtete kui ka 
valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Ettevõtete 
tooraine varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 
suurenesid 4% esmajoones seetõttu, et kasvas alkohoolsete jookide 
tarbimine, sõidukite ostmine ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsioon 
(nt autokütuse ja varuosade ostmine).
Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2012. aastal hindade mõju arvestades 
6%. Kaupade eksport kasvas 7%, mida mõjutas enim arvutite, elektroonika- 
ja optikaseadmete väljaveo kasv neljandas kvartalis. Kaupade ja teenuste 
sissevedu suurenes 9%. Enim mõjutas kaupade ja teenuste importi masinate 
ja seadmete, elektriseadmete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete 
sissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo 
suhe SKP-sse oli 2012. aastal 0,5%.
24
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
SKP reaalkasv Euroopa Liidus, 2012
Läti
Leedu
Eesti
Slovakkia
Poola
Bulgaaria
Malta
Austria
Rootsi
Iirimaa
Saksamaa
Rumeenia
Suurbritannia
Luksemburg
Prantsusmaa
Belgia
Soome
EL-27
Taani
Holland
Tšehhi
Hispaania
Ungari
Sloveenia
Itaalia
Küpros
Portugal
Kreeka
−8
−6
−4
−2
0
2
4
6
Eesti Statistika
25
Sisemajanduse koguprodukt
Panus SKP kasvu, 2003–2012
Protsendipunkti
20
15
10
5
0
−5
−10
−15
−20
−25
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Kapitalimahutus 
Lõpptarbimiskulutused  
Netoeksport
SKP kasv, %
Eesti SKP elaniku kohta ostujõu standardi järgi (EL-27 = 100), 2002–2011
70
60
50
40
30
20
10
0
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
MÕISTED
Ostujõu standard – Eurostati arvutatav ühik, mis elimineerib riikide hinnataseme erinevused
26
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
SKP tegevusala järgi ja tarbimise komponendid, 2012
Jooksev-
Reaal -
hinnas, 
kasv, 
miljonit 
eurot
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
540,7
13,1
Mäetööstus
212,2
–7,9
Töötlev tööstus
2 357,3
–3,5
Elektrienergia ja gaasiga varustamine
558,6
6,8
Veevarustus; jäätmekäitlus
157,5
3,2
Ehitus
1 097,0
14,3
Hulgi- ja jaekaubandus
1 648,2
2,9
Veondus ja laondus
1 248,3
5,3
Majutus ja toitlustus
253,3
7,3
Info ja side
782,9
13,5
Finants- ja kindlustustegevus
483,8
1,3
Kinnisvaraalane tegevus
1 488,7
–2,1
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
680,4
3,1
Haldus- ja abitegevused
652,7
8,6
Avalik haldus ja riigikaitse
993,9
1,8
Haridus
679,6
0,7
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
537,7
1,3
Kunst , meelelahutus ja vaba aeg
212,1
3,0
Muud teenindavad tegevused
153,0
9,7
LISANDVÄÄRTUS KOKKU
14 738,0
3,2
Neto -tootemaksud
2 260,2
3,2
SKP TURUHINDADES
16 998,2
3,2
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused
8 567,3
4,5
Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused
3 339,0
4,0
Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta 
236,5
3,0
institutsioonide lõpptarbimiskulutused
Kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemed
4 246,8
20,9
Varude muutus
449,6
SISEMAJANDUSE NÕUDLUS
16 839,2
7,6
Kaupade ja teenuste eksport 
15 715,5
5,6
Kaupade ja teenuste import
15 631,4
9,1
Eesti Statistika
27
Rahandus
Eesti 2012. aasta riigieelarve  tulud ja kulud olid vastavalt 6,4 ja 6,5 miljardit 
eurot. Riigieelarvetulusid laekus 103,4% ja kulusid tehti 95,7% planeeritud 
eelarve mahust. Võrreldes 2011. aastaga kasvasid tulud 9% ja kulud 5% võrra. 
Põhiline riigieelarve tuluallikas on mitmesuguste maksude laekumine, 
sealjuures suurimat tulu annavad sotsiaalmaks (30% eelarve tuludest), 
käibemaks (23%) ja aktsiisimaksud (12%). Võrreldes eelmise aastaga kasvas 
kõikide suuremate maksude laekumine riigieelarvesse. Sotsiaalmaksu laekus 
1,9 miljardit eurot, mis oli 7% rohkem kui aasta varem. Tulumaksu laekus 
kokku 518,6 miljonit eurot, mis ületas eelarves planeeritud summat ligi 
kümnendiku võrra. Ettevõtte tulumaksu laekus 252,4 miljonit eurot ehk 114% 
eelarvest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus eelarvesse 266,2 miljonit eurot, 
mis oli 105% planeeritud summast. Käibemaksu laekus 1,5 miljardit eurot 
ehk 104% eelarves ette nähtud summast. Mittemaksulised tulud (kaupade 
ja teenuste müük, tulu varadelt, toetused jmt) hõlmasid riigieelarve tuludest 
ligi 26% ehk 1,6 miljardit.
Suurima osa ehk 76% riigieelarve kuludest moodustasid eraldised , mille 
rahaline maht oli 4,9 miljardit eurot.  Tegevuskulud hõlmasid 17,2% ning 
varade soetamine ja renoveerimine 5,7% kulude kogumahust.
Eestisse 2012.  aastal tehtud välismaiste otseinvesteeringute puhul on 
eelistatumad tegevus alad fi nants- ja kindlustustegevus, töötlev tööstus ja 
kinnisvara. Umbes 50% otseinvesteeringutest on teinud Rootsi ja Soome 
investorid . Otseinvesteeringute positsioon 2012.  aasta 4.  kvartalis oli 14,3 
miljardit eurot, mis on 1,5 miljardi võrra rohkem kui eelmise aasta samas 
kvartalis.
Välismaale tehtud Eesti otseinvesteeringute positsioon on 2012.  aastal 
võrreldes varasema aastaga oluliselt suurenenud. Välismaale otseinves-
teeringute tegemisel eelistati kõige rohkem veondust ja laondust, kutse-, 
teadus- ja tehnikategevust ning fi 
nants- ja kindlustustegevust. Eesti 
investorid investeerisid 2012.  aastal kõige rohkem Küprosele (kaks korda 
rohkem võrreldes eelneva aastaga), ning Lätti ja Leetu.
28
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Valitsemissektori võlatase Euroopa Liidus, 2011
Kreeka
Itaalia
Portugal
Iirimaa
Belgia
Prantsusmaa
Suurbritannia
EL-27
Ungari
Saksamaa
Austria
Küpros
Malta
Hispaania
Holland
Poola
Soome
Sloveenia
Taani
Slovakkia
Läti
Tšehhi
Leedu
Rootsi
Rumeenia
Luksemburg
Bulgaaria
Eesti
% SKP-st
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
Eesti Statistika
29
Rahandus
Riigieelarve kassaline täitmine, 2003–2012a
Miljardit eurot
7
Kulud
6
Tulud
5
4
3
2
1
0
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
a Aastate 2003–2010 kulud sisaldavad fi nantstehingute kulusid
Maksude laekumine riigieelarvesse, 2003–2012
Miljardit eurot
2,0
Sotsiaalmaks
1,6
Käibemaks
1,2
0,8
Aktsiisimaks
0,4
Üksikisiku tulumaks
Ettevõtte tulumaks
0
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
30
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Riigieelarve tulud, 2012
Eelarve, 
Tulud, 
Täitmine, %
miljonit 
miljonit 
eurot
eurot
Tulud kokku
6 218,7
6 427,2
103,4
Maksuda
4 668,5
4 778,3
102,4
sotsiaalmaks
1 923,9
1 932,7
100,5
käibemaks
1 435,7
1 493,7
104,0
aktsiisimaksud
776,7
776,2
99,9
alkoholiaktsiis
192,3
195,3
101,5
tubakaaktsiis
169,0
158,3
93,6
kütuseaktsiis
382,0
389,8
102,0
tulumaks
475,4
518,6
109,1
Kaupade ja teenuste müük
113,8
140,7
123,6
Toetused
1 153,9
1 216,2
105,4
Materiaalsete ja 
22,1
31,1
140,3
immateriaalsete varade müük
Tulud varadelt
206,1
207,8
100,8
Muud tulud
54,2
53,1
98,0
a  Maksud koos ettemaksukonto muutusega
Riigieelarve kulud, 2012
 
Eelarve, 
Kulud, 
Täitmine, %
miljonit
miljonit 
eurot
eurota
Kulud kokku 
6 766,0
6 474,6
95,7
Eraldised
5 184,7
4 928,2
95,1
Tegevuskulud
1 109,2
1 111,4
100,2
Muud kulud
96,6
65,9
68,2
Materiaalsete ja 
375,4
369,1
98,3
immateriaalsete varade 
soetamine ja renoveerimine
a Kassaline täitmine, ei sisalda fi nantstehingute kulusid
Eesti Statistika
31
Rahandus
Otseinvesteeringute positsioon tegevusalade järgi, 31. detsember 2012
Tegevusala
Miljonit eurot Osatähtsus, %
Välisriikide otseinvesteeringud Eestis kokku
14 268,6
100,0
Finants- ja kindlustustegevus
3 478,6
24,4
Töötlev tööstus
2 335,4
16,4
Kinnisvaraalane tegevus
2 212,8
15,5
Hulgi- ja jaekaubandus
1 786,1
12,5
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
1 296,9
9,1
Veondus ja laondus
886,3
6,2
Haldus- ja abitegevused
425,7
3,0
Muu või määramata
1 846,8
12,9
Eesti otseinvesteeringud välisriikides kokku
4 389,5
100,0
Veondus ja laondus
1 231,0
28,0
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
863,8
19,7
Finants- ja kindlustustegevus
744,0
16,9
Kinnisvaraalane tegevus
573,6
13,1
Hulgi- ja jaekaubandus
313,3
7,1
Töötlev tööstus
172,0
3,9
Elektrienergia ja gaasiga varustamine
107,1
2,4
Muu või määramata
384,7
8,8
Otseinvesteeringute positsioon tegevusalade järgi, 2003–2012
Välisriikide otseinvesteeringud Eestis
Miljardit eurot
16
14
Finants- ja 
12
kindlustustegevus
10
Töötlev tööstus
8
Kinnisvaraalane tegevus
6
Hulgi- ja 
4
jaekaubandus
2
Muu või määramata
0
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
32
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Otseinvesteeringute positsioon riigiti, 31. detsember 2012
Riik
Miljonit eurot Osatähtsus, %
Välisriikide otseinvesteeringud Eestis kokku
14 268,6
100,0
Rootsi 3 
940,7
27,6
Soome 3 
326,7
23,3
Holland 1 
477,5
10,4
Norra 675,2
4,7
Venemaa 649,6
4,6
Leedu
440,5
3,1
Küpros 410,3
2,9
Ülejäänud riigid või määramata
3 348,1
23,5
Eesti otseinvesteeringud välisriikides kokku
4 389,5
100,0
Küpros 1 
258,7
28,7
Leedu 867,8
19,8
Läti 755,3
17,2
Venemaa 252,4
5,8
Soome 240,5
5,5
Ukraina 238,6
5,4
Holland
126,6
2,9
Ülejäänud riigid või määramata
649,6
14,8
Otseinvesteeringute positsioon riigiti, 2003–2012
Eesti otseinvesteeringud välisriikides
Miljardit eurot
5
4
Küpros
3
Leedu
Läti
2
Venemaa
1
Ülejäänud riigid 
või määramata
0
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
31.12
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Eesti Statistika
33
Väliskaubandus
2012. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,5 miljardi euro 
väärtuses ning imporditi Eestisse 13,8 miljardi euro eest. 2012.  aasta 
kaubavahetus ületas ka senise kõrgeima ehk 2011. aasta taseme, mil eksport 
oli 12 ja import 12,7 miljardit eurot. 2011. aastaga võrreldes kasvas eksport 
4% ning import 8%, mis on aga oluliselt aeglasem kui 2011. aastal, mil kumbki 
kaubavoog suurenes 37%. 
Kaubavahetuse puudujääk oli 2012.  aastal 1,2 miljardit eurot ja see oli 1,7 
korda suurem kui 2011. aastal, mil puudujääk oli 0,7 miljardit eurot. Suurim 
puudujääk oli transpordivahendite kaubavahetuses (0,6 miljardit eurot), 
suurim ülejääk puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh 
mööbel) kaubavahetuses.
2012. aastal viidi Eestist enim välja masinaid ja seadmeid (29% Eesti kogu-
ekspordist), mineraalseid tooteid, sh bensiin , põlevkiviõli ja elektrienergia 
(15%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupasid (9%). Samu kaupu ka 
imporditi enim: masinaid ja seadmeid 29%, mineraalseid tooteid 16% ning 
põllumajandussaadusi ja toidukaupu 10% Eesti koguimpordist. 
Eesti koguekspordis oli Euroopa Liidu (EL-27) osatähtsus 2012.  aastal 66%, 
euroala (EA-17) osatähtsus 28% ning Sõltumatute Riikide Ühenduse ( SRÜ ) 
riikide osatähtsus 15%. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi (16% Eesti 
koguekspordist), Soome (15%) ja Venemaa (12%). 
Kogu Eesti sisseveost moodustas import Euroopa Liidu riikidest 80%, 
euroalast 37% ja SRÜ riikidest 10%. Eestisse toodi kaupu peamiselt Soomest 
(14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist (mõlemad 10%). 
Eesti osatähtsus Euroopa Liidu koguekspordis kui ka -impordis oli 2012. aastal 
0,3%. Nii eksport- kui importkäibe poolest edestas Eesti Lätit, Maltat ja 
Küprost. Eesti eksport ühe elaniku kohta oli 2012. aastal 9370 eurot, mis ületas 
veidi ka Euroopa Liidu riikide keskmist (8956 eurot). Samuti oli EL-i keskmisest 
(9006 eurot) suurem Eesti import ühe elaniku kohta – 10 275 eurot.
MÕISTED
Eksport – Eestis toodetud (sh allhange) kaupade väljavedu , re-eksport, tarned välismaa laevadele ja 
lennukitele. 
Import – kaupade sissevedu Eestisse (sh allhange) nii sisetarbimiseks kui välismaale re-ekspordiks.
Ekspordis ja impordis ei kajastu teenused ega transiit
34
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Eksport ja import Euroopa Liidus, 2012
Belgia
Eksport
Holland
Luksemburg
Import
Iirimaa
Austria
Taani
Rootsi
Saksamaa
Sloveenia
Slovakkia
Tšehhi
Soome
Eesti
EL-27
Ungari
Leedu
Malta
Prantsusmaa
Itaalia
Suurbritannia
Läti
Hispaania
Portugal
Poola
Bulgaaria
Kreeka
Rumeenia
Küpros
Eurot elaniku kohta
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
Eksport, import ja bilanss , 2003–2012
Miljardit eurot
14
Import
12
Eksport
10
8
6
4
2
0
Bilanss
−2
−4
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Eesti Statistika
35
Väliskaubandus
Eksport ja import riigiti, 2012
Riik
Miljonit eurot
Osatähtsus, %
EKSPORT KOKKU  
12 549,5
100,0
Rootsi
1 997,8
15,9
Soome
1 823,3
14,5
Venemaa
1 515,4
12,1
Läti
1 096,8
8,7
Leedu 675,3
5,4
Ameerika Ühendriigid
584,6
4,7
Saksamaa
565,9
4,5
Norra
421,7
3,4
Holland 307,0
2,4
Taani
297,7
2,4
Muud riigid
3 264,0
26,0
IMPORT KOKKU 
13 761,8
100,0
Soome
1 981,1
14,4
Saksamaa
1 410,1
10,2
Rootsi
1 400,1
10,2
Läti
1 315,6
9,6
Leedu
1 182,8
8,6
Venemaa
933,2
6,8
Poola
868,6
6,3
Holland 526,1
3,8
Suurbritannia
525,0
3,8
Hiina
479,4
3,5
Muud riigid
3 139,8
22,8
36
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Eksport ja import kaubajaotise järgi, 2012
Kaubajaotis kombineeritud nomenklatuuri 
Miljonit eurot Osatähtsus, 
(KN) järgi
EKSPORT KOKKU
12 549,5
100,0
Masinad ja seadmed (XVI)
3 593,0
28,6
Mineraalsed tooted (V)
1 873,4
14,9
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)
1 174,1
9,4
Metall ja metalltooted (XV)
1 041,2
8,3
Puit ja puittooted (IX)
930,7
7,4
Mitmesugused tööstustooted (XX)
828,7
6,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)
647,0
5,2
Transpordivahendid (XVII)
624,0
5,0
Plastid ja plasttooted (VII)
382,7
3,1
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)
357,3
2,8
Paber ja pabertooted (X)
316,7
2,5
Muu
780,7
6,2
IMPORT KOKKU
13 761,8
100,0
Masinad ja seadmed (XVI)
3 921,9
28,5
Mineraalsed tooted (V)
2 137,2
15,5
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)
1 360,8
9,9
Transpordivahendid (XVII)
1 267,5
9,2
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)
1 130,6
8,2
Metall ja metalltooted (XV)
1 068,9
7,8
Plastid ja plasttooted (VII)
670,7
4,9
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)
557,4
4,1
Puit ja puittooted (IX)
325,3
2,4
Mitmesugused tööstustooted (XX)
280,2
2,0
Paber ja pabertooted (X)
238,3
1,7
Muu
803,0
5,8
Eesti Statistika
37
Tööstus
Eesti töötlevat tööstust mõjutas 2008.–2009. aastal olulisel määral globaalne 
majanduskriis . Pärast seda hakkas toodang tänu tugevale ekspordile 
kiirelt taastuma. Tööstustoodangu kasv jätkus kuni 2011.  aasta lõpuni. 
2012.  aasta esimesel poolel kasvutempo aeglustus ning aasta kokkuvõttes 
jäi tööstustoodangu maht eelneva aasta tasemele, seda vaatamata 
elektroonikatööstuse tootmismahtude taastumisele aasta viimasel poolel. 
Aeglustumise peamised põhjused olid eelneva aasta kõrge võrdlusbaas ning 
välisnõudluse järk- järguline halvenemine. 
Välisturu osatähtsus kogu töötleva tööstuse müügist oli 2012.  aastal üle 
70% nagu ka eelneval aastal. Ekspordi kasv eelneva aastaga võrreldes ulatus 
4%-ni. Nõudlus kodumaisel turul jäi 2012.  aastal mõnevõrra nõrgemaks kui 
2011. aastal – siseturule müüdi 2012. aastal 1% vähem toodangut kui aasta 
varem.
2012.  aastal ületas tööstustoodang eelmise aasta taseme ligi pooltes  
tööstusharudes. Positiivselt mõjutasid toodangu kasvu suurema osa-
tähtsusega tööstusharud – puidutöötlemine , toiduainete- ja elektriseadmete 
tootmine, kus toodang suurenes võrreldes 2011.  aastaga vastavalt 2%, 1% 
ja 5% võrra. Negatiivselt mõjutas toodangu kasvu langus metalltoodete, 
kemikaalide, mööbli ja mootorsõidukite tootmises.
Eesti ja lähiriikide töötleva tööstuse toodangu trendid, 2003–2012
(2005 = 100)
140
Eesti
120
Läti
100
Soome
80
60
40
20
0
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
38
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksid, 2003–2012a  (2005 = 100)
200
Elektriseadmete 
tootmine
180
160
140
120
Puidutöötlemine
100
Toiduainete 
80
tootmine
60
40
20
0
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
a 2012. aasta kohta kiirstatistika andmed
Eesti Statistika
39
Tööstus
Tööstustoodang tegevusala järgi, 2011
 
Toodang,  Osatähtsus, %
miljonit eurot
KOKKU
10 105
100,0
Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus
695
6,9
Mäetööstus
346
3,4
Töötlev tööstus
9 064
89,7
toiduainete tootmine
1 084
10,7
joogitootmine
167
1,7
tekstiilitootmine
229
2,3
rõivatootmine
136
1,3
nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine
33
0,3
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine
1 227
12,1
paberi ja pabertoodete tootmine
197
2,0
trükindus ja salvestiste paljundus
195
1,9
kütteõlide tootmine
245
2,4
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine
454
4,5
kummi- ja plasttoodete tootmine
299
3,0
muude mittemetalsetest mineraalidest  
335
3,3
toodete tootmine
metalli ja metalltoodete tootmine
991
9,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete 
1 625
16,1
tootmine
elektriseadmete tootmine
463
4,6
masinate ja seadmete tootmine
282
2,8
transpordivahendite tootmine
369
3,7
mööblitootmine
364
3,6
muu
369
3,6
40
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Ekspordi osatähtsus töötleva tööstuse toodangu müügis, 2011
Arvutite, elektroonika- ja
optikaseadmete tootmine
Transpordivahendite tootmine
Tekstiilitootmine
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine
Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine
Paberi ja pabertoodete tootmine
Elektriseadmete tootmine
Masinate ja seadmete tootmine
Mööblitootmine
Rõivatootmine
Kütteõlide tootmine
Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine
Kummi- ja plasttoodete tootmine
Metalli ja metalltoodete tootmine
Muude mittemetalsetest
mineraalidest toodete tootmine
Trükindus ja salvestiste paljundus
Toiduainete ja jookide tootmine
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Eesti Statistika
41
Põllumajandus
Eestis toodeti 2011.  aastal 771  600 tonni teravilja ehk 14% rohkem kui eel-
misel aastal. 1. juulist 2011 kuni 30.  juunini 2012 kestnud majandusaastal oli 
impordi osatähtsus ressursis 17%, ekspordi osatähtsus 30%. Kogu teravilja 
kogusest oli nisu import 33% ja eksport 45%.
Kartuli kasvupind oli 2011.  aastal 9200 hektarit ning saak 164 700 tonni. 
Impordi osatähtsus ressursis jäi eelmise aasta tasemele (15%), ekspordi 
osatähtsus vähenes 3%-ni.
Rapsi ja rüpsi kasvupind oli 2011.  aastal 89  000 hektarit ning saak 144  200 
tonni. 
Veiste arv võrreldes 2010. aastaga oluliselt ei muutunud, kuid piimalehmade 
arv vähenes 1% võrra. Vähenes ka sigade, hobuste ja lindude arv, kuid 
lammaste ja kitsede arv suurenes. Lihatoodang oli 2011. aastal 80 600 tonni. 
62% lihatoodangust moodustas sealiha , 22% linnuliha ja 15% veiseliha . Kogu 
liharessursist oli 45% liha ja elusloomade import, 37% vastav eksport. Sealiha 
ja elussigade osatähtsus kogu liha ja elusloomade impordis oli 49% ning 
ekspordis 67%.
Kuigi piimalehmade arv väheneb jätkuvalt, on keskmine piimatoodang  
lehma kohta pidevalt suurenenud. 2011.  aastal oli piimatoodang 693  000 
tonni. Värske piima toodete ressursis moodustas import 5% ja eksport 11%, 
juustu eksporditi kordades rohkem kui imporditi. Munatoodang on kolmel 
viimasel aastal kasvanud. 2011. aastal toodeti 183,8 miljonit muna. Munade  
2011. aasta ressursist oli import 43% ja eksport 15%.
Lihatoodang, 2002–2011
Tuhat tonni
60
50
Sealiha
40
30
20
Linnuliha
10
Veiseliha
0
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
42
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Teravilja ning kartuli ressurss ja kasutamine, 2011/2012 
(tuhat tonni)
 
Nisu
Oder
Rukis
Kartul
Saak
360,2
295,0
31,0
164,7
Import
50,8
50,0
17,4
28,7
Ressurss/kasutamine
411,0
345,0
48,4
193,4
Eksport
125,1
105,3
21,6
5,4
Varude muutus
18,6
–12,6
–0,6
5,2
Tarbimine kokku
267,3
252,3
27,4
182,8
Liha ressurss ja kasutamine, 2011 
(tapakaalus, tuhat tonni)
 
Liha kokku
Veiseliha
Sealiha
Linnuliha
Toodang
83,1
12,3
50,4
17,4
Elusloomade import
0,3
0,2
0,0
0,1
Liha import
68,0
7,3
33,2
22,2
Ressurss/kasutamine
151,4
19,8
83,6
39,7
Elusloomade eksport
17,4
1,3
16,0
0,0
Liha eksport
39,1
3,4
21,9
10,9
Varude muutus
–3,1
–0,2
–1,9
–0,7
Tarbimine kokku
98,0
15,3
47,6
29,5
Piima ja piimatoodete ning munade ressurss ja kasutamine, 2011
(tootekaalus, tuhat tonni)
Värske piima 
 
tooted
Või
Juust
Munada
Toodang
181 ,0
6,2
40,8
11,5
Import
9,2
0,5
3,3
8,6
Ressurss/kasutamine
190,2
6,7
44,1
20,1
Eksport
20,8
1,4
16,9
3,0
Varude muutus
0,3
0,0
0,2
0,0
Tarbimine kokku
169,1
5,3
27,0
17,1
a Ühe muna arvestuslik kaal on 62,5 grammi
Eesti Statistika
43
Energeetika
2012. aastal toodeti Eestis elektrit 12  TWh, mis on ligi 7% vähem kui 
2011.  aastal. Tootmise languse peamised põhjused olid ekspordi langus 
ja soodsamad elektrienergia impordivõimalused Põhjamaadest. Import 
Soomest moodustas mullu kogu impordist ligi 60% ja sealt imporditi 
aastatagusega võrreldes elektrit üle kolme korra rohkem. Kuigi Eesti 
ekspordib elektrit endiselt suures koguses, vähenes elektrienergia eksport 
2011. aastaga võrreldes kokku ligi 6%. 
Eestis tarbiti mullu 8,7% rohkem elektrit kui 2011.  aastal, kogutarbimine oli 
7,8 TWh. Elektritarbimise kasvu peamine põhjus oli majanduse elavnemine ja 
talveperioodi keskmisest madalam õhutemperatuur.
Viimasel aastakümnel on jõudsalt kasvanud taastuvatest allikatest elektri 
tootmine. Kui 2007.  aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergia 
kogu 
tarbimises vaid 1,5%, siis 2009.  aastal 6,2% ja 2011.  aastal 12,7%. 
Puidultöötavate koostootmis 
jaamade töölerakendamine on kasvatanud 
biomassist toodetud elektri osatähtsust kahe kolmandikuni kogu taastuv-
elektri toodangust. 
Aasta-aastalt on suurenenud ka tuule- ja vee-energia tootmine. 2012. aastal 
kasvas nii tuule- kui ka vee-energia toodang 2011.  aastaga võrreldes 
rohkem kui 30%. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on mõnevõrra 
vähendanud jäätmemahuka põlevkivi osatähtsust elektritootmises. Kui 
2008.  aastal toodeti põlevkivist 91% elektrist, siis 2011.  aastal 84%. Eesti 
taastuvelektri toodangu osatähtsus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega 
on siiski veel väike.
Elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest, 2002–2011
GWh
800
Puitkütus ja 
biogaas
700
600
500
400
Tuuleenergia
300
200
100
0
Vee-energia
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
44
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Elektrienergia tootmine ja tarbimine, 2011–2012 (gigavatt-tundi)
2011
2012a
Muutus, %
Brutotootmine
12 893
12 012
–6,8
Netotootmine
11 667
10 898
–6,6
Import
1 690
2 710
60,4
Läti
815
554
–32,0
Leedu
374
545
45,7
Soome
501
1 611
221,6
Tarbimine
7 155
7 775
8,7
Kadu 949
883
–7,0
Eksport
5 252
4 950
–5,8
Läti
2 084
2 500
20,0
Leedu
1 482
2 022
36,4
Soome
1 686
428
–74,6
a Esialgsed andmed
Elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest Euroopa Liidus, 2011
Rootsi
Austria
Portugal
Läti
Taani
Hispaania
Soome
Rumeenia
Sloveenia
Itaalia
EL-27
Saksamaa
Iirimaa
Slovakkia
Kreeka
Prantsusmaa
Eesti
Tšehhi
Holland
Bulgaaria
Leedu
Suurbritannia
Belgia
Poola
Ungari
Luksemburg
Küpros
0
10
20
30
40
50
60
Eesti Statistika
45
Innovatsioon
2010.  aasta innovatsiooniuuringu (Community Innovation Survey ) andmed 
näitasid, et Eesti kuulub jätkuvalt ettevõtete uuenduslikkuselt Euroopa 
Liidu juhtriikide hulka – seda nii uuenduslike ettevõtete osatähtsuse, inno-
vatsioonikoostöö kui ka innovatsioonikulutuste ja müügitulu suhte järgi. 
Euroopa Liidu pingerida uuenduslike ettevõtete osatähtsuse järgi oli 
2010.  aastal järgmine: Saksamaa 79,3%, Luksemburg 68,1%, Belgia 60,9%, 
Portugal 60,3%, Rootsi 59,6%, Iirimaa 59,5% ja Eesti 56,8%. Võrreldes 
2008. aastaga oli Eesti siiski sammukese taganenud – kuuendalt positsioonilt 
seitsmendaks.
Tehnoloogiliselt innovaatilised ettevõtted võtsid vaatlusvahemiku aastate 
kestel mitteinnovaatilistest mitu korda sagedamini ette organisatsiooni- 
või turundusuuenduse. Viimati oli erinevus täpselt kolmekordne : aastatel 
2008–2010 oli mittetehnoloogilist uuendust rakendanud 57% tehnoloogi-
liselt innovaatilisi ettevõtteid ja vaid 19% tehnoloogiliselt mitteinnovaatilisi 
ette võtteid.
Uuenduslike ettevõtete osatähtsus tegevusalati, 2010a
Tegevusala
Kokku,  Tehnoloogiliselt Organisatsiooni- või tu -
% uuenduslikud, % rundusuuendustega, %
KOKKU 56,8
46,7
36,8
Tööstus (v.a ehitus)
60,1
52,5
36,3
mäetööstus
56,9
47,8
24,9
töötlev tööstus
61,0
53,1
37,4
elektrienergia, gaasi ja auruga 
50,2
48,4
32,7
varustamine
veevarustus, kanalisatsioon , 
53,0
48,1
24,5
jäätme- ja saastekäitlus
Teenindus (uuringuga hõlmatud)
53,4
40,5
37,3
hulgikaubandus
55,4
37,3
38,8
veondus ja laondus
45,5
32,6
29,2
info ja side
70,1
64,6
55,0
fi nants- ja kindlustustegevus
73,3
69,2
62,7
arhitekti- ja inseneritegevused; 
39,4
33,6
21,6
teimimine ja analüüs
a Kümne ja enama hõivatuga ettevõtted
46
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Uuenduslike ettevõtete osatähtsus Euroopa Liidus, 2010a
Saksamaa
Tehnoloogiline 
Luksemburg
uuenduslikkus
Belgia
Portugal
Mittetehnoloogiline 
uuenduslikkus
Rootsi
Iirimaa
Eesti
Holland
Austria
Itaalia
Soome
Taani
Prantsusmaa
EL-27
Tšehhi
Sloveenia
Küpros
Suurbritannia
Malta
Hispaania
Slovakkia
Leedu
Ungari
Rumeenia
Läti
Poola
Bulgaaria
0
10
20
30
40
50
60
70
a Kreeka andmed puuduvad
Eesti Statistika
47
Infotehnoloogia
Interneti kasutamine on tänapäeval nii levinud, et seda peetakse juba osaks 
inimõigustest. Järjest endastmõistetavamaks peetakse interneti kasutamist 
ka liikvel olles – väljaspool kodu ja töökohta – seda eriti nooremate inimeste 
hulgas. Lisaks asukohaga seotud juhtmevabale internetiühendusele, nagu 
WiFi, on järjest suuremat populaarsust kogunud ka  mobiilside võrgu kaudu 
pakutav internetiühendus. Eestis on liikvel olles internetti kasutanuid veidi 
rohkem kui Euroopas keskmiselt (vastavalt 37% ja 32% 16–74-aastastest).
Eesti internetikasutajate hulgas on enim kasutatud e-teenus veebiväljaannete 
lugemine (91% internetikasutajatest), millele järgnevad e-posti kasutamine 
(90%), toodete ja teenuste kohta info otsimine (89%) ning internetipangandus 
(87%). Väga populaarsed on ka interneti kaudu helistamine, sotsiaalmeedia ja 
meelelahutus (mängude, piltide, fi lmide, muusika allalaadimine ), milleks on 
internetti kasutanud rohkem kui pool internetikasutajatest. Veebiväljaannete 
lugemine, internetipangandus ja interneti kaudu helistamine on Eestis 
oluliselt laiemalt levinud kui EL-is keskmiselt. Oluliselt vähem levinud on 
reisiteenuste kasutamine ja internetikaubandus .
Kodus on internetiühendus kolmveerandil leibkondadest, 74%-l on interneti 
lairibaühendus (DSL, kaabel -TV, 3G mobiilne internet jne). Vähemalt kahe 
täiskasvanu ja lastega leibkondadest oli kodune internetiühendus peaaegu 
kõigil, üksi elavatest täiskasvanutest 58%-l, mis on kümme protsendipunkti 
rohkem kui eelmisel aastal. Koduse internetiühenduse puudumise peamise 
põhjusena märkisid leibkonnad vähest interneti kasutamisoskust ja seadmete 
suurt kulu.
Kümne ja enama hõivatuga ettevõtete töötajatest kasutavad igapäevatöös  
arvutit ja internetti ligi pooled. Kui fi nants- ja kindlustusettevõtetes kasutavad 
arvutit enam-vähem kõik töötajad, siis põllumajanduse, metsamajanduse ja 
kalapüügi ning mäetööstuse ettevõtete töötajatest vaid viiendik. Peaaegu 
kõik kümne ja enama hõivatuga ettevõtted on kasutanud avaliku sektori 
e-teenuseid ja nendega rahule jäänud, viiendik on väga rahul. Ka ID- kaarti  
on 2012. aasta seisuga kasutanud enamik – üheksa ettevõtet kümnest, enim 
digitaalallkirja andmiseks .
48
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Internetiühendusega arvutit kasutavate hõivatute osatähtsus Euroopa 
Liidus, jaanuar 2012a
Rootsi
Soome
Taani
Holland
Luksemburg
Saksamaa
Suurbritannia
Belgia
Sloveenia
Hispaania
Iirimaa
Prantsusmaa
EL-27
Eesti
Austria
Slovakkia
Leedu
Läti
Malta
Itaalia
Poola
Küpros
Tšehhi
Ungari
Kreeka
Portugal
Rumeenia
Bulgaaria
0
10
20
30
40
50
60
70
a Hõlmatud on EMTAK 2008 tegevusalad C–N, ilma fi nants- ja kindlustustegevuse ning veterinaariata, kümne ja 
enama hõivatuga ettevõtted
Eesti Statistika
49
Infotehnoloogia
Internetikasutajad vanusegrupi ja kasutuseesmärgi järgi, I kvartal 2012
Ajalehtede/ajakirjade
55–74-aastased
lugemine internetis
25–54-aastased
Elektronposti kasutamine
16–24-aastased
Info otsimine
toodete/teenuste kohta
Kokku
Internetipanga
teenuste kasutamine
Telefoniga rääkimine
interneti kaudu,
videokonverentsid
Meelelahutus
(mängimine või mängude
arvutisse allalaadimine vm)
Teate postitamine online-
keskkonda, kiirsuhtlustark-
vara kaudu suhtlemine
Veebiraadio kuulamine,
veebi-TV vaatamine
Omaloodud sisu
jagamiseks üleslaadimine
mõnele veebilehele
Reisiteenuse kasutamine
Veebilehe kaudu
arsti vastuvõtule
registreerimine
Toodete/teenuste
müümine
(k.a oksjonite pidamine)
Võrgumängude
mängimine teistega
Veebilehe või
blogi loomine
% internetti
kasutanute hulgas
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
50
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Mobiilse seadme abil internetti kasutanud 16–74-aastaste isikute osatähtsus, 
I kvartal 2012 (protsenti)
Kõik isikud
55–74-aastased
16–24-aastased
0
EL-27
10
Eesti
20
30
45–54-aastased
40
25–34-aastased
50
60
70
35–44-aastased
Koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus, I kvartal 2012
Leibkonna tüüp
Internetiühendusega 
Lairiba -interneti-
leibkondade 
ühendusega
osatähtsus, %
leibkondade 
osatähtsus, %
Kõik leibkonnad
75
74
Üks täiskasvanu
59
58
Kaks täiskasvanut
70
69
Kolm või enam täiskasvanut
89
89
Üks täiskasvanu lastega
91
91
Kaks täiskasvanut lastega
97
96
Kolm või enam täiskasvanut lastega
97
96
Eesti Statistika
51
Turism
Eesti majutusettevõtetes peatus 2012.  aastal 2,8 miljonit sise- ja välisturisti, 
mis on 4% rohkem kui aasta varem. Kümne aastaga on majutusettevõtetes 
peatunud turistide arv kahekordistunud. Sarnaselt eelmiste aastatega 
oli välisturiste 2012.  aastal turistide koguarvust kaks kolmandikku. 64% 
majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus lähiriikidest – Soomest, 
Venemaalt ja Lätist. Vene turiste oli veel 2003.  aastal vaid 3% välisturistide 
üldarvust, 2012.  aastal 14%. Läti turistide osatähtsus on sama ajaga suure-
nenud kahe protsendipunkti võrra. 
Kuigi majutusettevõtetes peatus 2012.  aastal 1,9 miljonit välisturisti ehk 
rohkem kui ühelgi varasemal aastal, väisas Eestit mitmetest riikidest vähem 
turiste kui 2011.  aastal. Nii saabus Suurbritanniast 22%, Rootsist ja Itaaliast 
kummastki 9% ning Norrast ja Poolast kummastki 6% vähem turiste. Samas 
Aasia ja Ameerika riikidest ning Austraaliast saabunud turiste peatus 
majutusettevõtetes enam kui 2011. aastal.
Kolmandik majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Majutusettevõtetes 
peatus 2012.  aastal 966  000 siseturisti, mis on 5% rohkem kui 2011.  aastal 
ning 2,3 korda enam kui 2003. aastal. 2012. aasta oli siseturismi rekordaasta.
Majutusettevõtetes majutatud elukohariigi järgi, 2012
Riik
Majutatud
Ööbimised
Keskmiselt ööbimisi 
majutatu kohta
KOKKU
2 839 895
5 544 537
1,95
Eesti
966 376
1 721 498
1,78
Välisturistid 
1 873 519
3 823 039
2,04
Soome 
829 225
1 651 965
1,99
Venemaa
266 192
593 783
2,23
Saksamaa 
111 251
227 959
2,05
Läti
100 638
152 491
1,52
Rootsi
78 412
161 460
2,06
Suurbritannia
54 305
127 969
2,36
muud riigid 
433 496
907 412
2,09
MÕISTED
Turismi intensiivsus – majutusettevõtetes ööbitud ööde arvu suhe riigi elanike arvu
52
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Turismi intensiivsus Euroopa Liidus, 2011a
Malta
Residendid
Küpros
Austria
Mitteresidendid
Hispaania
Iirimaa
Itaalia
Prantsusmaa
Kreeka
Rootsi
Holland
Taani
EL-27
Portugal
Luksemburg
Sloveenia
Saksamaa
Eesti
Soome
Suurbritannia
Tšehhi
Belgia
Bulgaaria
Ungari
Slovakkia
Läti
Poola
Leedu
Rumeenia
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
a 2011. aasta või viimased võimalikud andmed
Eesti Statistika
53
Andmeallikad 
Andmeallikad 
Statistikaamet, Eurostat , Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuring, 
WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) Euroopa Regionaalbüroo andmebaas  
(HFA-DB), Tervise Arengu Instituut, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia 
Instituut, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus ja 
Eesti Pank .
Veebilehekülgi Eesti kohta
Riigiportaal www.eesti.ee
Presidendi kantselei  
www.president.ee
Riigikogu  
www.riigikogu.ee
Eesti Vabariigi Valitsus 
www.valitsus.ee
Välisministeerium www.vm.ee
Eesti Pank 
www.eestipank.ee
Eesti Instituut 
www.estinst.ee
Teabekogu Eestist 
www. estonica .org
Turismiinfo www.puhkaeestis.ee
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus  
www.eas.ee
Üldinfo Eesti kohta 
www.estonia.eu
Eesti kultuurisündmuste kalender 
www.kultuur.info 
Arengufond www.arengufond.ee
Eesti Rahvusraamatukogu  
www.nlib.ee
Eesti Muuseumide Infokeskus 
www.muuseum.ee
Statistikaamet 
www.stat.ee  
54
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Märkide seletus
.. 
mõiste pole rakendatav
0,0 
näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust
EL-27 
Euroopa Liidu 27 liikmesriiki
EA-17 
Euroala 17 liikmesriiki
Euroopa Liidu (EL) riigid: 
Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, 
Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, 
Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, 
Taani, Tšehhi, Ungari.
Euroala (EA) riigid: 
Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, 
Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, 
Sloveenia, Soome.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riigid: 
Ameerika Ühendriigid, Austraalia , Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, 
Holland, Iirimaa, Iisrael, Island , Itaalia, Jaapan, Kanada , Korea, Kreeka, 
Luksemburg,  Mehhiko , Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, 
Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, 
Tšehhi, Tšiili , Türgi, Ungari, Uus- Meremaa .
Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riigid: 
Armeenia , Aserbaidžaan, Kasahstan , Kõrgõzstan, Moldova , Tadžikistan, 
Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan , Valgevene, Venemaa.
Eesti Statistika
55
Statistikaamet on koostanud selle teatmiku koostöös Välisministeeriumiga
Koostanud Marika Kivilaid, Mihkel Servinski, Greta Tischler 
Toimetanud: Helin Kapsta
Kujundanud: Maris Valk
Fotod: Scanpix
Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn
Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn
Mai 2013
ISSN 1736-8677
ISBN 978-9985-74-527-4
Autoriõigus : Statistikaamet, 2013
Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale