Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti arve ja fakte 2013 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


EESTI. ARVE JA FAKTE
Sisukord
Eesti Vabariik    2
Loodus    4
Rahvastik    6
Kultuur    10
Rahvatervis    12
Haridus    16
Tööturg    18
Tööjõukulu ja palk    22
Sisemajanduse koguprodukt    24
Rahandus    28
Väliskaubandus    34
Tööstus    38
Põllumajandus    42
Energeetika    44
Innovatsioon    46
Infotehnoloogia    48
Turism    52
Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta    54
Eesti Vabariik
Rahvaarv 
1 318 000
Pindala 
45 227 km² 
Rahaühik euro
Pealinn Tallinn 
Haldusjaotus  
15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 
 193 valda
Saarte arv 1521
Suurimad saared 
Saaremaa, 2671 km²    Hiiumaa, 989 km²     Muhu , 198 km²
Pikimad jõed  
Võhandu , 162 km    Pärnu, 144 km    Põltsamaa, 135 km
Suurimad järved  
Peipsi , 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²)    Võrtsjärv, 271 km²
Kõrgeim punkt 
Suur Munamägi, 318 m
Õhutemperatuur   
Vasakule Paremale
Eesti arve ja fakte 2013 #1 Eesti arve ja fakte 2013 #2 Eesti arve ja fakte 2013 #3 Eesti arve ja fakte 2013 #4 Eesti arve ja fakte 2013 #5 Eesti arve ja fakte 2013 #6 Eesti arve ja fakte 2013 #7 Eesti arve ja fakte 2013 #8 Eesti arve ja fakte 2013 #9 Eesti arve ja fakte 2013 #10 Eesti arve ja fakte 2013 #11 Eesti arve ja fakte 2013 #12 Eesti arve ja fakte 2013 #13 Eesti arve ja fakte 2013 #14 Eesti arve ja fakte 2013 #15 Eesti arve ja fakte 2013 #16 Eesti arve ja fakte 2013 #17 Eesti arve ja fakte 2013 #18 Eesti arve ja fakte 2013 #19 Eesti arve ja fakte 2013 #20 Eesti arve ja fakte 2013 #21 Eesti arve ja fakte 2013 #22 Eesti arve ja fakte 2013 #23 Eesti arve ja fakte 2013 #24 Eesti arve ja fakte 2013 #25 Eesti arve ja fakte 2013 #26 Eesti arve ja fakte 2013 #27 Eesti arve ja fakte 2013 #28 Eesti arve ja fakte 2013 #29 Eesti arve ja fakte 2013 #30 Eesti arve ja fakte 2013 #31 Eesti arve ja fakte 2013 #32 Eesti arve ja fakte 2013 #33 Eesti arve ja fakte 2013 #34 Eesti arve ja fakte 2013 #35 Eesti arve ja fakte 2013 #36 Eesti arve ja fakte 2013 #37 Eesti arve ja fakte 2013 #38 Eesti arve ja fakte 2013 #39 Eesti arve ja fakte 2013 #40 Eesti arve ja fakte 2013 #41 Eesti arve ja fakte 2013 #42 Eesti arve ja fakte 2013 #43 Eesti arve ja fakte 2013 #44 Eesti arve ja fakte 2013 #45 Eesti arve ja fakte 2013 #46 Eesti arve ja fakte 2013 #47 Eesti arve ja fakte 2013 #48 Eesti arve ja fakte 2013 #49 Eesti arve ja fakte 2013 #50 Eesti arve ja fakte 2013 #51 Eesti arve ja fakte 2013 #52 Eesti arve ja fakte 2013 #53 Eesti arve ja fakte 2013 #54 Eesti arve ja fakte 2013 #55 Eesti arve ja fakte 2013 #56 Eesti arve ja fakte 2013 #57 Eesti arve ja fakte 2013 #58
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mix mees Õppematerjali autor
Eesti Vabariik 2
Loodus 4
Rahvastik 6
Kultuur 10
Rahvatervis 12
Haridus 16
Tööturg 18
Tööjõukulu ja palk 22
Sisemajanduse koguprodukt 24
Rahandus 28
Väliskaubandus 34
Tööstus 38
Põllumajandus 42
Energeetika 44
Innovatsioon 46
Infotehnoloogia 48
Turism 52
Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
docx

18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3

Majandusteadus
thumbnail
12
pptx

Eesti avaliku sektori eelarve tulude tase (suhtena SKP-sse) toote- ja impordimaksudest ja taseme dünaamika

tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju looduskeskkonnale eesmärk: vähendada tootmistegevuse keskkonnamõju (kilekotimaks) Impordimaks kaupade teistest riikidest sisseveo pealt võetav maks riigi eelarvetulude suurendamiseks või teatavate kaupade sisseveo vähendamiseks või täielikuks takistamiseks. Toote- ja impordimaksudest tuleva tulu dünaamika Eesti valitsussektoris aastatel 2001-2011 (1) Tuhandetes eurodes 757959 720705 652712 611309 570786

Majandus
thumbnail
8
docx

SUURBRITANNIA MAJANDUS

Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr ja viimased muudatused tehti alles 2000 a eKr. Stonehenge'i otstarbe kohta on püstitatud palju hüpoteese, kuid täit tõde pole selgunud. On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda. Eesti turismifirmad pakuvad reise pea kõikidesse Suurbritannia linnadesse. Nii noorte kui täiskasvanute seas on London ning teised linnad väga populaarsed. Oluline on ka saadav keelepraktika. EESTI MAJANDUS Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. Eksport- Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (2006. a. 25% aastasest ekspordimahust),

Maailma majandus
thumbnail
38
docx

Euroopa Liit

ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. 1.2 Üldinfo Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi ja Ungari. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti,

Geograafia
thumbnail
6
pdf

EESTI asend, suurus, piirid

Eesti asend, suurus, piirid M.Vihman EESTI asend, suurus, piirid 1. Eesti ja teised Euroopa riigid Euroopas on 45 riiki ( koos Venemaaga 46) 1 .1. PINDALA järgi *Eesti pindala – 45 227 km² *Euroopa suurim pindalalt on U KRAINA (604 000 km²) *Pindala järgi 9 suuremat riiki (pindala 244 100 km²–551 600 km²) on : ASKASAAM RONAR AITILAA NASAMRPUSTA RUBRISIATUNNA OPLOA OSEMO

Geograafia
thumbnail
4
odt

Euroopa Liit

27 liikmesriiki. EL- l on nii valitsusvahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. a ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati EL 1993. a Maastrichti lepinguga. EL-i liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. EL-s on 23 ametlikku keelt, see tähendab, et kõik lepingud ja avalikud pöördumised tõlgitakse 23-e keelde. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2010. a algul 501, 1 miljonit ja 2009. a algul 499, 7 miljonit. 1973. a toimus EL põhjasuunaline laienemine

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
13
docx

Rootsi majandus

uutest sõiduautodest 39,4% on keskkonnasõbralikud autod. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2009. aasta lõpu seisuga 145 900 km, millele lisandub 75 900 km riigi toetusega eramaanteid. Ligikaudu 20% teedest on kruusa kattega. Riikliku teevõrgu hulka kuulub ka 15 700 silda, paarkümmend tunnelit ja 37 praamiliini. Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km. 2009. aasta seisuga moodustas raudteetransport 24% kogu pikamaa transpordist. 5. Eesti ja Rootsi majandussuhted Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Eesti suursaadikuks Rootsis on alates 7. aprillist 2011 Jaak Jõerüüt. Eesti-Rootsi kahepoolsed suhted on läbi aegade olnud väga head ja tihedad nii majanduse,

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
thumbnail
5
doc

Euroopa Liit ja Euroopa komisjon

Euroopa poliitiline koostöö Koostöö politsei, immigratsiooni, Ühisturg, põllumajandus, asüüli ja justiitsküsimustes kalandus, arendustöö, kultuur, keskkond, haridus, tarbijakaitse, viisapoliitika, rahaliit, sotsiaalküsimused, tolliliit. 1997. aasta 2 oktoobri sõlmiti Amsderdami leping. Selle lepinguga kinnitati Euroopa Liidu kodakondsuse sisseseadmine. Kuna Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal, siis alates 1. maist 2004 on Eesti kodakondust omav inimene ka Euroopa kodanik. Euroopa Liit ei arene riigiks, vaid kujutab endast riikidevahelise koostöö kõrgelt arenenud vormi. Koostanud: Madis Somelar 2 1997. otsustati EL alustada läbirääkimisi liitumiseks Tsehhi, Poola, Ungari, Sloveenia, Eesti ja Küprosega. Läbirääkimised algasid 30. märtsil 1998

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun