Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti arve ja fakte 2013 (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

EESTI. ARVE JA FAKTE
Sisukord
Eesti Vabariik    2
Loodus    4
Rahvastik    6
Kultuur    10
Rahvatervis    12
Haridus    16
Tööturg    18
Tööjõukulu ja palk    22
Sisemajanduse koguprodukt    24
Rahandus    28
Väliskaubandus    34
Tööstus    38
Põllumajandus    42
Energeetika    44
Innovatsioon    46
Infotehnoloogia    48
Turism    52
Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta    54
Eesti Vabariik
Rahvaarv 
1 318 000
Pindala 
45 227 km² 
Rahaühik euro
Pealinn Tallinn 
Haldusjaotus  
15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 
 193 valda
Saarte arv 1521
Suurimad saared 
Saaremaa, 2671 km²    Hiiumaa, 989 km²     Muhu , 198 km²
Pikimad jõed  
Võhandu , 162 km    Pärnu, 144 km    Põltsamaa, 135 km
Suurimad järved  
Peipsi , 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²)    Võrtsjärv, 271 km²
Kõrgeim punkt 
Suur Munamägi, 318 m
Õhutemperatuur   
Aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C, juulis +17,9 °C (2012)
2
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Eesti on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president , kes valitakse 
ametisse viieks aastaks. Praegune president on Toomas Hendrik Ilves, kes 
valiti 29. augustil 2011 ametisse uueks ametiajaks.
Eesti seadusandlik kogu on Riigikogu, ühekojaline parlament , kelle 101 liiget 
valitakse ametisse neljaks aastaks. Riigikogu XII koosseis valiti 6. märtsil 2011.
Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sama aasta novembris algas 
Vabadussõda , mis lõppes 2.  veebruaril 1920 Tartu rahulepingu allakirjuta-
misega. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi 
iseseisvust. 22. septembril 1921 sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks.
Teise maailmasõja käigus kaotas Eesti iseseisvuse. Esmalt okupeeris Eestit 
Nõukogude Liit (1940–1941), seejärel Saksamaa (1941–1944). 1944.  aasta 
sügisel liideti Eesti ligi 50  aastaks Nõukogude Liiduga. Aastakümneid 
kestnud okupatsiooniperiood päädis laulva revolutsiooniga 1988. aastal ning 
iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991.
Eesti Vabariik on ÜRO liige alates 17.  septembrist 1991, NATO liige alates 
29.  märtsist 2004 ja Euroopa Liidu liige alates 1.   maist 2004. Alates 
9. detsembrist 2010 on Eesti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 
( OECD ) täisliige.
Eesti võttis 1.   jaanuarist 2011 kasutusele euro. Sellega sai Eestist Euroopa 
Liidu 17. liikmesriik, kus on kasutusel ühisraha euro.
Eesti riigikeel on eesti keel. Rahvuslipp on sinimustvalge trikoloor.
Eesti rahvuslill on rukkilill , rahvuslind suitsupääsuke ja rahvuskivi paekivi .
Eesti riigivapil on kolme sinise lõvi kujutis kuldsel kilbil.
Eesti Statistika
3
Loodus
Eesti loodus on mitmekesine , sest asub mandrilise ja merelise kliima piirialal. 
Iseloomulikud on poollooduslikud kooslused , sood , ulatuslikud metsaalad, 
jõed ja järved. Eesti asub lindude Ida-Atlandi rändeteel, märgala Matsalu  
rahvuspark on rändlindudele üheks tähtsaimaks peatuspaigaks.
Eestis on kombeks valida aasta puu, lind ja loom. Algatuse eesmärk on 
tutvustada avalikkusele Eesti looduse eriilmelisust ja aidata seeläbi kaasa 
liikide kaitsele. 2013. aasta puu on harilik lodjapuu, lind nurmkana ning loom 
hunt. 2012. aastal hinnati hundi pesakondade arvuks 31. 
Looduse sõbrad leiavad Eestist huvitavaid pärandkooslusi, näiteks ranna-, 
lammi- ja puisniidud ning loopealsed . Pärandkooslused teeb eriliseks 
vaatamata majandustegevusele säilinud suur liigirikkus : Laelatu puisniidul 
Läänemaal loendati ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Pärandkoosluste püsimise 
tagab nende majandamine , mis tähendab peamiselt niitmist ja karjatamist. 
Alates 2007. aastast on toetusrahade abil hooldatud poollooduslike koosluste 
pindala kasvanud; 2008. aastal oli see 17 700 ha, 2010. aastal juba 23 000 ha, 
hõlmates 0,5% Eesti pindalast. 
Riigimetsa Majandamise Keskus rajas 2012.  aastal Eesti kooslusi põhja-
lõunasuunaliselt läbiva matkaraja kogupikkusega 370 km, mis ulatub Lahe-
maa rahvuspargist kuni Eesti-Läti piiriküla Iklani. Matkarada läbib kuut  
maakonda, kahte rahvusparki ( Lahemaa ja Soomaa rahvuspark) ning üheksat 
kaitseala. 
Eestis on 2012. aasta seisuga 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala, millest 
tuntuimad on Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspark. Märkimisväärsed on 
mujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²), 
mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%. Soo- aladest on enim säilinud rabad 
(umbes 70% ulatuses).
Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames väärib märkimist ka see, et 
valdavalt saab Eesti aladel kasutada tarbeveena põhjavett. Vaid Tallinnas 
ja Narvas on kasutusel pinnavesi. Viimasel aastakümnel on renoveeritud ja 
rajatud mitmed heitveepuhastid ning loodusesse lastava heitvee reostus -
koormus on oluliselt vähenenud
4
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Kaitsealad ja Oandu - Ikla matkarada, 2012
LAHEMAA
Oandu
Nõmmeveski
Kõnnu Suursoo
Jussi järved
Aegviidu
Kakerdi raba
Kõue
Loosalu raba
MATSALU
Tillniidu
Mukri
Kurgja
VILSANDI
SOOMAA
Hüpassaare
Tipu
Kutja
Kilingi-Nõmme
Nepste
Ikla
KARULA
50 km
Looduskaitseala
Oandu-Ikla matkarada
Maastikukaitseala
Ikla
Matkarajale jääv huvipunkt
Rahvuspark
SOOMAA Rahvuspargi nimi
Allikad: Statistikaamet , Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus
Heitvee reostuskoormus, 2002–2011
Tonni
3000
2500
2000
Üld-
lämmastik
1500
Orgaanilised 
1000
reoained, 
BHT a tonni
500
7
0
Üldfosfor
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
a Hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete bioloogiliseks lagundamiseks seitsme päeva jooksul
Eesti Statistika
5
Rahvastik
1. jaanuaril 2012 elas Eestis 1,318 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa 
Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja 
Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 
62 korda väiksem ja kogu EL-i rahvastikust moodustab Eesti 0,26%.
Eesti on muu Euroopaga võrreldes hõredalt asustatud maa, kus ühel ruut-
kilomeetril elab keskmiselt 31 inimest. Linnades elab 68% rahvastikust, 
pealinnas Tallinnas 31%. Pealinna piirkonnas elab 43% siinsest rahvastikust. 
Kuna Tallinn ja selle ümbrus on endiselt suurim siserände sihtkoht, on viimase 
kümne aastaga pealinna piirkonna rahvaarv kasvanud 4%.
Eesti rahvaarv on kogu viimase iseseisvusaja kestel vähenenud. Rahvaarvu 
muutust mõjutavad loomulik iive ja välisränne. Loomulik iive on viimased  
kümme aastat kasvanud ja oli 2010 isegi 35 inimesega positiivne, kuid 2011 
langes tagasi miinusesse 565 inimese võrra. Iibe tõus on tingitud nii sündide 
arvu kasvust kui surmade arvu vähenemisest. Sündide arv jõudis kõrgeimale 
tasemele 2008. aastal. Pärast seda on sündide arv mõnevõrra langenud. Sur-
made arv on jätkuvalt vähenenud, mida näitab ka oodatava eluea pidev tõus. 
Sündide arv on küll kõrgem kui möödunud kümnendil, kuid sum maarne 
sündimuskordaja Eestis oli 2011. aastal 1,52, mis jääb alla taastetaseme (2,1 
last naise kohta).
Teine rahvastikuprotsess, mis muudab rahva arvukust, on ränne. Eesti on 
välisrände tõttu rahvastikku kaotav riik. Sisserändajate arv on võrreldes 
viimase kümnendi esimese poolega mõnevõrra kasvanud ja ulatub ligi 
4000 inimeseni. Samas on ühtlaselt kasvanud väljaränne , mis oli 2011. aastal 
6200 inimest. Selle tõttu on rändesaldo 2011.  aastal –2500. Sisserännanute 
lähteriigid on Venemaa ja Soome, väljarände peamised sihtkohad on Soome 
ja Suurbritannia .
2011. aastal sõlmiti tuhande elaniku kohta 4,1 abielu ja lahutati 2,3 abielu. 
Keskmine vanus meeste ja naiste esmaabiellumisel on aasta-aastalt tõusnud 
ja jõudnud 2011. aastaks meestel ligikaudu 31 ja naistel 28 eluaastani.
MÕISTED
Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe.
Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures
6
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012
Läti
Leedu
Eesti
Ungari
Portugal
Poola
Prantsusmaa
Itaalia
Küpros
Rumeenia
Bulgaaria
Slovakkia
Austria
EL-27
Belgia
Tšehhi
Saksamaa
Soome
Hispaania
Suurbritannia
Sloveenia
Holland
Kreeka
Iirimaa
Taani
Malta
Rootsi
Naisi 
Luksemburg
100 mehe kohta
100
105
110
115
120
Eesti Statistika
7
Rahvastik
Rahvastik, 1. jaanuar 2012
Kokku
Mehed
Naised
Rahvaarv
1 318 005
610 318
707 687
kuni 14-aastased
206 130
106 112
100 018
15–64-aastased
882 289
428 624
453 665
65-aastased ja vanemad
229 498
75 537
153 961
vanus teadmata
88
45
43
linnaliste asulate rahvastik
893 232
399 258
493 974
maa-asulate rahvastik
424 773
211 060
213 713
Oodatav eluiga sünnimomendil, 2011
76,3
71,1
81,1
Rahvastik, %
kuni 14-aastased
15,6
17,4
14,1
15–64-aastased
66,9
70,2
64,1
65-aastased ja vanemad
17,4
12,4
21,8
eestlased
69,1
70,0
68,3
venelased
25,4
24,5
26,2
muud rahvused
5,5
5,5
5,5
linnaliste asulate rahvastik
67,8
65,4
69,8
maa-asulate rahvastik
32,2
34,6
30,2
Rahvastikusündmused, 2011
Kokku
Mehed
Naised
Elussünnid
14 679
7 555
7 124
Surmad
15 244
7 483
7 761
Loomulik iive
–565
72
–637
Sisseränne
3 709
2 132
1 577
Väljaränne
6 214
2 937
3 277
Välisrände saldo
–2 505
–805
–1 700
8
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Sünnid, surmad ja ränne, 2002–2011
Arv
20 000
Surmad
15 000
Elussünnid
10 000
Väljaränne
5 000
Sisseränne
0
Koguiive
−5 000
−10 000
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Eesti ja Euroopa Liidu rahvastikupüramiid, 1. jaanuar 2012
EL-27 mehed
EL-27 naised
Vanus
Eesti mehed
Eesti naised
Vanus
85+
85+
80−84
80−84
75−79
75−79
70−74
70−74
65−69
65−69
60−64
60−64
55−59
55−59
50−54
50−54
45−49
45−49
40−44
40−44
35−39
35−39
30−34
30−34
25−29
25−29
20−24
20−24
15−19
15−19
10−14
10−14
5−9
5−9
0−4
0−4
4
2
0
2
4
Eesti Statistika
9
Kultuur
2013 on Eestis kultuuripärandi aasta. Kui kultuuripärand on varem tähenda-
nud peamiselt ainelist kultuuripärandit, siis tänapäeval on see laienenud ka 
kultuuriväärtuslikule keskkonnale ja vaimsele kultuuripärandile, mis tähen-
dab elavaid kultuuritraditsioone. 
Üks oluline vaimse kultuuripärandi osa on meie murded ja murrakud. 
2011.  aasta rahvaloenduse andmeil oskab mõnda murret 14,6% eesti keelt 
emakeelena kõnelevatest inimestest. Neist 21% kõneleb põhjaeesti murdeid, 
78% lõunaeesti murdeid ja 1% Kirde-Eesti rannikumurret. 
Kultuuriharrastajate üldine osatähtsus on aastate jooksul tõusnud. Kui 
2004. aastal oli mõni kultuuriharrastus 31%-l 15–74- aastastest elanikest, siis 
2010.  aastaks juba 38,5%-l, mis on ligi 397  000 inimest (169  000 meest ja 
227 000 naist). Võrreldes 2004. aastaga oli fi lmiga tegelejate arv 2010. aastaks 
kasvanud 11 protsendipunkti (2010.  aastal tegeles fi lmiga 155  000 inimest) 
ja kujutava kunstiga tegelejate arv 6 protsendipunkti (132  000). Samas oli 
4,8 protsendipunkti langenud tantsu ja laulmist harrastajate arv (vastavalt 
107  000 ja 112  000) ning 4,9 protsendipunkti näitlemist harrastajate arv 
(16 000).
Kultuuriliste tegevustega tegelejate poolest on Eesti rahvas Euroopas esi-
rinnas. Viimastel andmetel on kultuuriharrastajaid Eestist rohkem üksnes 
Rootsis.
Kultuuriasutused ja nende külastused, 2011
Kultuuri-
Külastused, 
asutused
tuhat
Muuseumid
248
2 666
koduloomuuseumid
94
358
arheoloogia - ja ajaloomuuseumid
53
614
kunstimuuseumid
20
431
Rahvaraamatukogud
563
6 360
Kinod
53
2 347
Teatrid
34
1 008
riigi- ja linnateatrid
12
834
muud riiklikku toetust saavad teatrid 
22
175
10
EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Teatri-, kino- ja muuseumipiletite keskmised hinnada, 2002–2011
Eurot
10
Teater
8
6
4
Kino
2
Muuseum
0
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
a Riigi- ja linnateatrid
Populaarsemate kultuurialade harrastajad aktiivsuse järgi (osatähtsus 
vähemalt 10-aastastest), 2009–2010

Vähemalt kord nädalas
Harvem kui kord nädalas
Vähemalt üks kultuuritegevus
(v.a sport )
Käsitöö või meisterdamine
Fotograafia
Laulmine
Tantsimine
Pillimäng
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Eesti Statistika
11
Rahvatervis
Alates 2009. aastast on Eestis tervishoiutöötajate arv vähenenud. 2011. aastal 
oli 15 969 tervishoiutöötajat. Järjest rohkem Eesti arste leiab tööd mujal. 
Aastatel 2004–2012 on 2643 tervishoiutöötajat Eesti Tervishoiuametist välja 
võtnud kvalifi katsiooni tõendavad dokumendid , mis on vajalikud välismaal 
töötamiseks. Dokumente on väljastatud õendusvaldkonna tööta jatele 1192, 
arstidele 1114, hambaravi osutajatele 288 ning ämmaemanda tele 49.
2011. aastal suurenes mõningal määral arsti ambulatoorsete vastuvõttude 
arv. Keskmiselt oli 6,2 ambulatoorset vastuvõttu inimese kohta, sealhulgas 
3,2 perearsti vastuvõttu. 2010. aastal olid vastavad arvud 6,0 ja 3,0 vastuvõttu 
elaniku kohta. Samas on koduvisiitide arv järjest vähenenud. 2011. aastal oli 
75 954 külastust, mis on varasema aastaga võrreldes ligi kolme tuhande võrra 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti arve ja fakte 2013 #1 Eesti arve ja fakte 2013 #2 Eesti arve ja fakte 2013 #3 Eesti arve ja fakte 2013 #4 Eesti arve ja fakte 2013 #5 Eesti arve ja fakte 2013 #6 Eesti arve ja fakte 2013 #7 Eesti arve ja fakte 2013 #8 Eesti arve ja fakte 2013 #9 Eesti arve ja fakte 2013 #10 Eesti arve ja fakte 2013 #11 Eesti arve ja fakte 2013 #12 Eesti arve ja fakte 2013 #13 Eesti arve ja fakte 2013 #14 Eesti arve ja fakte 2013 #15 Eesti arve ja fakte 2013 #16 Eesti arve ja fakte 2013 #17 Eesti arve ja fakte 2013 #18 Eesti arve ja fakte 2013 #19 Eesti arve ja fakte 2013 #20 Eesti arve ja fakte 2013 #21 Eesti arve ja fakte 2013 #22 Eesti arve ja fakte 2013 #23 Eesti arve ja fakte 2013 #24 Eesti arve ja fakte 2013 #25 Eesti arve ja fakte 2013 #26 Eesti arve ja fakte 2013 #27 Eesti arve ja fakte 2013 #28 Eesti arve ja fakte 2013 #29 Eesti arve ja fakte 2013 #30 Eesti arve ja fakte 2013 #31 Eesti arve ja fakte 2013 #32 Eesti arve ja fakte 2013 #33 Eesti arve ja fakte 2013 #34 Eesti arve ja fakte 2013 #35 Eesti arve ja fakte 2013 #36 Eesti arve ja fakte 2013 #37 Eesti arve ja fakte 2013 #38 Eesti arve ja fakte 2013 #39 Eesti arve ja fakte 2013 #40 Eesti arve ja fakte 2013 #41 Eesti arve ja fakte 2013 #42 Eesti arve ja fakte 2013 #43 Eesti arve ja fakte 2013 #44 Eesti arve ja fakte 2013 #45 Eesti arve ja fakte 2013 #46 Eesti arve ja fakte 2013 #47 Eesti arve ja fakte 2013 #48 Eesti arve ja fakte 2013 #49 Eesti arve ja fakte 2013 #50 Eesti arve ja fakte 2013 #51 Eesti arve ja fakte 2013 #52 Eesti arve ja fakte 2013 #53 Eesti arve ja fakte 2013 #54 Eesti arve ja fakte 2013 #55 Eesti arve ja fakte 2013 #56 Eesti arve ja fakte 2013 #57 Eesti arve ja fakte 2013 #58
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mix mees Õppematerjali autor

Lisainfo

Eesti Vabariik 2
Loodus 4
Rahvastik 6
Kultuur 10
Rahvatervis 12
Haridus 16
Tööturg 18
Tööjõukulu ja palk 22
Sisemajanduse koguprodukt 24
Rahandus 28
Väliskaubandus 34
Tööstus 38
Põllumajandus 42
Energeetika 44
Innovatsioon 46
Infotehnoloogia 48
Turism 52
Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54

eestiarve , töötaja , tegevusala , riigieelarve , töötus , tööjõukulu , suurbritannia , töötlev tööstus , investeeringud , otseinvesteeringud

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

226
doc
Portugali põhjalik referaat
1072
pdf
Logistika õpik
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
61
doc
Geograafia eksam
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun