Rootsi majandus (0)

Keskkool - Geograafia - Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

1 Hindamata

Lühidalt Rootsist
Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik , paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega , millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik.
Rahvaarv: 9,441 miljonit inimest
Rahvastiku tihedus: ~21 inimest/ km²
Riigikeel: rootsi keel
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Riigipea: kuningas Carl XVI Gustaf
Valitsusjuht: peaminister Fredrik Reinfeldt
Pealinn: Stockholm (843 139 elanikku)
Rahaühik: Rootsi kroon, SEK (rootsi k.)
Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) ja Öland. Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast.
Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia
Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Rahvastikutihedus on Lõuna-Rootsis suurem tänu Mälareni järve orus ja Öresundi piirkonnas elavatele arvukatele inimestele.
1.1 Haldusjaotus
Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
Läänid: Blekinge , Dalarna, Gävleborg, Halland, Jämtland, Jönköping, Kalmar, Kronoberg, Norrbotten, Ojamaa, Skåne, Stockholm, Södermanland, Uppsala, Värmland, Västerbotten, Västernorrland, Västmanland, Västra, Götaland, Örebro, Östergötland.

Valitsemine
Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegusesse Moderaatide juhitavasse valitsuskabinetti kuulub 24 ministrit - ministeeriumi juhti või portfellita ministrit (meeste-naiste osakaal: 12-12). Valitsus koosneb 12 ministeeriumist, mille ülesandeks on seaduste ja määruste väljatöötamine ning ligi 250 ametkonnast, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine .
Kuigi riiklikud ametid asuvad vastavate ministeeriumide haldusalas, on nad suhteliselt iseseisvad ning ministrite suvast sõltumatud. Ministrite sekkumised ametite töösse või neile surve avaldamine on praktiliselt välistatud, kuna selle ilmsikstulek ja piisav tõestamine kutsub reeglina esile ministri sunnitud ja viivitamatu tagasiastumise . Nimetatud reeglite järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon.
Rootsi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tööjaotus sarnaneb nimetatud jaotusega Eestis: keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja maavalitsus (länsstyrelse) koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi , politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad valitava kommuuni- ehk vallavolikogu kompetentsi.

Rootis peamised majandusnäitajad
Rootsi praeguse paremtsentristliku valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikat iseloomustab konservatiivsus ja stabiilsus, mis eelkõige tähendab tasakaalus riigieelarvet ja hoidumist homse arvel kulutamisest. Rootsi majandust iseloomustab laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Kuigi 2007. aasta sügisel puhkenud globaalne finants - ja majanduskriis mõjutas Rootsit oodatust jõulisemalt, osutus jõuliseks ja oodatust kiiremaks ka Rootsi taastumine kriisist. 2011. aasta esimesel poolel kasvas Rootsi majandus tempokalt, näidates Euroopa Liidu kiireimat kasvu.
Tabel 1- Rootsi peamised majandusnäitajad ja nenede muutused 2002-2011 (%)

2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
SKP kasv
2,0
1,7
3,7
2,7
4,2
2,5
1,2
-5,2
5,5
3,9
Inflatsioon
2,2
1,9
0,4
0,5
1,4
2,2
3,5
-0,3
1,2
1,9
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv (suhe SKP-sse)
1,3
4,0
10,9
6,6
8,9
5,8
1,9
-14,7
14
5,3
Kaupade ja teenuste impordi kasv (suhe SKP-sse)
-1,3
3,7
6,8
6.9
8,7
9,4
3,8
-15,7
17
-2,9
2.1 Majanduskasv
Rootsi majandus kasvas 2011. aasta esimeses ja teises kvartalis hüppelise kiirusega. Aasta teist poolt iseloomustas aga kasvutempo aeglustumine, mistõttu aastane SKP kasv oli 3,9% - mõnevõrra väisem kui aasta alguse prognoosid lubasid. 2012.aasta kasvas SKP 1,2%.
Keskmine SKP tõus ajavahemikus 1993 kuni 2012 oli 0,67%. Kõige kõrgem SKP tõus oli 2010.aasta märtsis 2,3% ning kõige madalam -3,9% 2008.aasta detsembris.
2011.aastal oli SKP Rootsis 538,1 mld USD, mis on ühtlasi ka Rootis ajaloo kõige kõrgem. Ajavahemikus 1960 kuni 2012 oli Rootsi keskmine SKP tõus 178,5 USD.
Tabel 2- SKP kasvu muutused (%)
Tabel 3- Rootsi SKP (USD)
2.2 Tööpuudus
Üheks Rootsi majanduse suurimaks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. 2012. aasta keskel oli tööpuuduse määr 8%, kuid noorte (16-24-aastaste) hulgas oli näitaja koguni 24,2%. Paremtsentristlik valitsus on seadnud eesmärgiks tööpuuduse täieliku kaotamise ja viinud ellu mitmeid tööhõivet suurendavaid meetmeid. Näiteks rakendanud viies etapis maksusoodustusi, mis sisuliselt kujutavad endast maksude kärpimist tööst saadavalt tulult . Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt tööpuuduse näitaja seoses Euroopa võlakriisiga 2012. aastal veidi tõuseb, kuid valitsuse hinnangul kasvab tööhõive seni rakendatud tööhõivemeetmete abil pikas perspektiivis 220 000 inimese võrra, sh tööpuudus väheneb 1,4% võrra.
Tabel 4- töötute arv rootsis (%)
Aastatel 2009-2012 on Rootsis tööpuuduse näitajad olnud suhteliselt stabiilsed. Madalaim oli viimaste aastate tööpuudus septembris 2011 – 7,2% ja märtsis 2012 7,3% olles natuke üle 2009 aasta alguse näitajatest, mil töötuse protsent oli 6,8. Kõrgeim oli tööpuuduse protsent mais ja detsembris 2009 - 8,9% ja aprillis 2010 - 9,1%.

Väliskaubandus
Kaubavahetuse käive, mis majanduskriisi aastatel oli väikeses languses, on alates 2010. aastast taas stabiilsele tõusuteele pöördunud. Viimasel viiel aastal on import kasvanud mõnevõrra kiiremini kui eksport , mistõttu kaubavahetuse ülejääk on mõnevõrra vähenenud. Veidi enam kui poole Rootsi väliskaubandusest moodustab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega, 2011. aastal oli ELi osakaal kogu ekspordist 56% ja impordist 68,7%. 2012. a. esimesel poolaastal oli Rootsi kogueksport 609,2 mld SEK ja import 565 mld SEK ( saldo +44,2 mld).
Tabel 5- Väliskaubanduse maht aastatel 2003-2011 (miljardit SEK)

2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Eksport
825,8
904,5
972,3
1085 ,2
1140,0
1194 ,4
996,7
1136,0
1214,1
Import
679,3
738,9
831,3
934,6
1030,1
1097,9
912,9
1067,1
1141,8
3.1 Eksport ja import
Rootsi suurimaks ekspordiartikliks on traditsiooniliselt masinad ja seadmed (ca 46%), sh telekomi- ja elektroonikaseadmed (ca 14%) ning transpordivahendid (ca 11%). Järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted - ca 11%), puit ja paberitooted (ca 11%), mineraalid (raud ja teras ca 12%). Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa, Norra, Suurbritannia, Taani, Soome, Ameerika Ühendriigid, Holland , Prantsusmaa.
Tabel 6- eksport 1999-2011(miljardid dollarid)
Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed (ca 42%), sh telekomi- ja elektroonikaseadmed (16%) ja transpordivahendid (ca 10%).Järgnevad naftatooted ja kütused (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 12%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 9%). Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa, Norra, Taani, Holland, Suurbritannia, Soome, Hiina, Venemaa ja Prantsusmaa.
Tabel 7- import 1999-2011(miljardid dollarid)

Peamised majandusharud
Rootsi peamised tootmisharud on telekomi jms masinate ja seadmete valmistamine, puidu - ja paberitööstus, mootorsõidukite tootmine, farmaatsiatööstus ning raua- ja terasetööstus. SKPst lõviosa - 70% toodab teenuste sektor , umbes 25% tööstus ja kaks protsenti põllumajandus. Eksport on Rootsi majanduse üks alustalasid. Kaupade ja teenuste väljaveo osakaal SKPst on suur - üle 50%. Samas teenuste osakaal ekspordist moodustab umbkaud u 70%. Suurima osa ekspordist moodustavad seadmed ja masinad (sh transpordivahendid), järgnevad mineraalsed kütused, kütteõlid ja elekter ning töötleva tööstuse tooted võrdse osakaaluga. Järgnevad keemiatooted ja toiduainete tööstuse toodang (sh elusloomad).
Tabel 8- Tööjõu jaotumine sektoritesse 2011 ja 2008. aastal.
(2012)
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
1,8%
Tööstus
27,3%
Teenindus
70,9%
(2008)
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
1,1%
Tööstus
28,2%
Teenindus
70,7%
4.1 Tööstus ja tähtsamad ettevõtted
IT ja telekommunikatsiooniseadmed
Telekomi- ja IT-sektor on omavahel tihedalt läbi põimunud, kusjuures ettevõtetest domineerib Rootsi turul ülekaalukalt Ericsson . IT ja telekommunikatsioonisektor oli üks nendest sektoritest, mis kasvas ka majanduskriisi aastatel 2008-2009. Viimase viie aastaga on töötajate arv antud sektoris kasvanud 27%. 2011. aastal kavatses 80% ettevõtetest lähiajal lisatööjõudu palgata.
Transpordivahendite tootmine
See tootmisharu on Rootsis aastakümnete vältel olnud üheks tähtsaimaks ja seda nii ekspordi kui ka tööhõive seisukohalt. Arvestades Rootsi suhtelist väiksust on riigis toodetavate transpordivahendite mitmekesisus märkimisväärne. Toodetakse nii reisi- kui sõjalennukeid (Saab), sõidu- ja veoautosid (Volvo, Scania), busse (Scania), ronge ning laeva- ja lennukimootoreid. Samuti ollakse aktiivsed Euroopa kosmoseuuringutes. 2009. aastal oli sektori ekspordiväärtus ca 85 miljardit SEK-i, andes Rootsi kogu tööstustoodangust 10,5% ja luues üle 100 000 töökoha.
Puidu - ja metsatööstus
Metsatööstus on traditsiooniliselt olnud Rootsi üks domineerivaid tööstusharusid, olles eriti Põhja-Rootsi elanikele oluliseks elatusallikaks. Kaks antud valdkonna põhilist alasektorit on puidutoodete tootmine, mis on suhteliselt väikese lisaväärtusega ja kus olulist rolli mängivad väikeettevõtted, ning sellele vastukaaluks modernne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tselluloosi- ja paberitööstus. Mitmete ühinemiste järel on Rootsi puidutööstuse sektoris domineerivateks Soome ettevõte StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2009. aastal hinnati metsatööstuse tootmisväärtuseks 215 mld SEK-i ning sellest ca 60% moodustab eksport.
Masinaehitus
Masinaehituses domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB ( elektrilised - ja automaatikaseadmed), Atlas Copco ( kaevandus - ja ehitusseadmed), Electrolux (kodumasinad) ning Tetra Laval (toidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). Viimastel aastatel on antud sektor arenenud T&A kulutuste ja tootmissüsteemide valmistamise kasvu suunas. Masinaehitus pakkus 2009. aastal tööd ca 72 000 inimesele. Sektori netokäive ulatus 2009. aastal ca 167 miljardi Rootsi kroonini ja eksport ca 130 miljardi Rootsi kroonini.
Metallitööstus
Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB ( SSAB ), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. Metallitööstus andis Rootsi kogu tööstustoodangust aastal 2009 13,6% ja metallitööstuse ametiühingusse kuulub ligikaudu 370 000 liiget.
Farmaatsiatööstus
Ravimitööstus on tööstusharude seas kasvutempolt teisel kohal, kuid tööjõumahukuselt üsna tagasihoidlikul positsioonil. Domineerivad kaks suurettevõtet - AstraZeneca ja Pharmacia. Enam kui 90% antud sektori toodangust eksporditakse. Tegemist on äärmiselt teadusmahuka valdkonnaga, millesse eraldatakse suuri T&A summasid ning milles toimub intensiivne restruktureerimine ning rahvusvahelistumine. 2009. aastal andis farmaatsiatööstus lisaväärtust ca 37 mld SEK-i.
Toiduainetetööstus
Toiduainetööstus on Rootsi suuruselt neljas tööstusharu. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopoliks. Ligikaudu 38% antud sektori töökohtadest annavad välisettevõtted ning ülejäänud kohalikud ühistud. Toiduainetööstus kasutab ca 70% ulatuses Rootsi põllumajandussaadusi. 2008. aastal andis sektor lisaväärtust 170 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i.

Tranport
Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi väljaarendamisel eelistatud meretransporti ja operatiivset maismaatransporti.
Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 95%, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport . Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all.
Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Brofjorden Preemraff, Malmö, Helsingborg, idarannikul Luleå, Oxelösund, Gävle, Stockholm, Norrköping, Kapellkär ja lõunas Trelleborg.
Rootsi suurimateks ja ühtlasi rahvusvahelisteks lennuväljadeks on Arlanda lennuväli Stockholmi lähedal, Landvetter Göteborgi lähedal ja Malmö lähedal asetsev Sturup. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Stockholmi lähistel paikneva Skavsta lennuvälja osakaal, seda eriti odavlennuettevõtete (nt Ryanair) tõttu. Riigi poolt hallatakse 14 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis üle saja erineval tehnilisel tasemel lennuvälja.
2008. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2 603 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS.
Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4, 30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514 576 veoautot ja 13 407 bussi . 2010. aasta jaanuar-november registreeritud uutest sõiduautodest 39,4% on keskkonnasõbralikud autod. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2009. aasta lõpu seisuga 145 900 km, millele lisandub 75 900 km riigi toetusega eramaanteid. Ligikaudu 20% teedest on kruusa kattega . Riikliku teevõrgu hulka kuulub ka 15 700 silda, paarkümmend tunnelit ja 37 praamiliini.
Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km. 2009. aasta seisuga moodustas raudteetransport 24% kogu pikamaa transpordist.

Eesti ja Rootsi majandussuhted
Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Eesti suursaadikuks Rootsis on alates 7. aprillist 2011 Jaak Jõerüüt.
Eesti-Rootsi kahepoolsed suhted on läbi aegade olnud väga head ja tihedad nii majanduse, kaitsekoostöö kui ka kultuurikontaktide vallas - neid iseloomustab avatus , üksteisemõistmine, usalduslikkus ja heasoovlikkus.
Eesti poolt vaadatuna kuulub Rootsi jätkuvalt meie olulisimate kaubanduspartnerite hulka. 2011. aastal oli Rootsi Eesti kaubanduspartnerite hulgas Soome järel teisel kohal, kusjuures ekspordi sihtriikide hulgas esikohal. Rootsi-Eesti kaubavahetuse maht on peale majanduskriisi aastaid stabiilselt kasvanud, moodustades 2010. aastal 13,2% ja 2011. aastal 13% Eesti kaubavahetusest.
Eksport
Perioodil 1995-2010 suurenes Eesti eksport Rootsi 143,8 mln eurolt 1,37 mld euroni. 2011. aastal suurenes eksport Rootsi koguni 0,5 mld euro võrra e 38% ja Rootsist sai Eesti suurim ekspordi sihtturg 15,6% osakaaluga Soome (15%) ja Venemaa (11%) ees. Suurimateks väljaveoartikliteks olid elektriseadmeid, puit, puittooted ja mööbel.
Import
Ajavahemikus 1995-2010 kasvas import Rootsist 160,7 mln eurolt 1 mld euroni. 2011. a kokkuvõttes oli Rootsi Eesti impordipartnerite seas kolmandal kohal (Soome ja Läti järel) 10,6%ga Eesti koguimpordist. Sisseveo kogumaht oli 1,336 mld EUR ja aastane kasv 32%. Suurimateks impordiartikliteks olid masinad ja seadmed, transpordivahendid, metallid ja metallitooted.
Tabel 9-Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2007-2012 (miljardit EUR):
Aasta
Eksport
Osatähtsus
koguekspordis, %
Import
Osatähtsus
koguimpordis, %
Bilanss
2007
1,1
13,3
1,2
10,6
-144,4
2008
1,2
13,8
1,1
10,0
78,4
2009
0,8
12,6
0,6
8,4
205,7
2010
1,37
15,6
1,0
10,9
357,9
2011
1,88
15,6
1,33
10,6
545,0
2012
1,99
15,9
1,39
10,2
589,9
Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal (osakaal %):
Masinad ja mehaanilised seadmed - 53,1%
Mineraalsed tooted – 9,8%
Puit ja puittooted – 8,5%
Metallid ja metalltooted – 4,7%
Transpordivahendid – 4,4%
Peamised impordiartiklid 2012. aastal (osakaal %):
Masinad ja seadmed - 51,7%
Transpordivahendid – 14,8%
Metallid ja metalltooted - 8,5%

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ChupaChups Õppematerjali autor

sektor ekspordi eksport seadmed tööpuudus import masinad kaubavahetus rootsi majandus aastal oli

Sarnased õppematerjalid

doc

Rootsi majandus referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu..........................................................................

Rahvusvaheline majandus

rtf

Referaat: Rootsi

1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse

Geograafia

doc

Rootsi töötlev tööstus

Rootsi Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km²

Geograafia

docx

EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT

(üle 40% kogu teenuste mahust), aga ka reisi- ja äriteenuseid (mõlemaid üle 20%). Lisaks veel arvuti-, kommunikatsiooni- ja sideteenuseid (10%), ehitusteenuseid ja muudki. Transporditeenustes on suurim tähtsus meretranspordil, kus on oluline nii kauba- kui ka reisijatevedu. Raudtee- ja maanteetranspordis on tähtsaim kaubavedu. Olulise osa ekspordituludest annavad ka mitmesugused transportimisega kaasnevad lisateenused. Praegu domineerivad Eesti ekspordi sihtmaade seas Põhjamaad: Soome ja Rootsi osakaal ekspordis on vastavalt ligi 18% ja ligi 14%, kuid nende roll on 2008. alanud kriisi ajal märgatavalt vähenenud. Oluline osa Eesti eksportkaupadest läheb teistesse nn vanadesse Euroopa Liidu maadesse: eelkõige Saksamaale (üle 5%), aga ka Prantsusmaale (üle 4%), Suurbritanniasse (2%), Taani (üle 3%) ja Hollandisse (ligi 3%). Nii Soome, Rootsi kui ka Saksamaale minevatest kaupadest moodustavad põhiosa masinad ja seadmed, Rootsi eksporditavast on nende osakaal peaaegu pool

Geograafia

docx

Rootsi majandus

Tallinna Tehnikaülikool referaat Rootsi majandus Rahvusvaheline majandus Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldised andmed........................................................................................................................ ..3 Majandus....................................................................................................................

Majandus

doc

Referaat - Rootsi

.............................................................................lk 4 1.2 Kliima...............................................................................................................................lk 4 1.3 Vetevõrk...........................................................................................................................lk 4 2. RAHVASTIK....................................................................................................................lk 5 3. MAJANDUS......................................................................................................................lk 6 3.1 Põllumajandus.................................................................................................................lk 6 3.2 Tööstus.............................................................................................................................lk 7 3.3 Majandussidemed................................................................................

Geograafia

docx

Majandussüsteemide võrdlus - Eesti ja Soome

parlament Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali

Majandus

doc

Rootsi kuningriik

· Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp Ametlik keel rootsi (de facto) Pealinn Stockholm Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Pindala 449 964 km²

Geograafia

Rohkem sarnaseid